2-21-3630/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-3630

Kohtuasi

Sutherland Global Services OÜ hagi X vastu kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.04.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Sutherland Global Services OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

216 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Sutherland Global Services OÜ (registrikood

11115769), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas

Kiik

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 08.04.2022 otsus muutmata.

2. Jätta Sutherland Global Services OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Sutherland Global Services OÜ

kanda.

4. Määrata X ringkonnakohtu menetluskulude rahaline suurus kindlaks summas

2332,20 eurot.

5. Mõista Sutherland Global Services OÜ-lt X kasuks välja menetluskulud

2332,20 eurot.

Sutherland

Global

Services

OÜ-l

tuleb

väljamõistetud

menetluskuludelt tasuda X-le alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-21-3630

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sutherland Global Services OÜ (hageja) esitas 08.03.2021 Harju Maakohtule X (kostja)

vastu hagi, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks 216 000 eurot. Hageja palus

menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on Scandinavian Airlines System Denmark-Norway-Sweden (SAS)

hageja klient. Hageja pakub SAS-i reisijatele klienditeeninduse teenust SAS-i nimel. Hageja

kohustused SAS-i ees sisaldavad lennuhüvitisnõuete menetlemist seoses hilinenud ja/või

tühistatud lendudega ja hüvitisnõuete maksmise kinnitamist vastavalt SAS-i poliitikale. Hageja

töötajad saavad lennuhüvitisnõudeid lennureisijatelt kas vahetult või reisijate nimel nõuete

esitamisega tegeleva ettevõtja vahendusel. Nad vaatavad läbi nõuete põhjendatuse, menetlevad

nõudeid ja kinnitavad hüvitiste maksmise SAS-i nõuete käitlemise süsteemis. Sellele süsteemile

omavad hageja töötajad ligipääsu neile antud sertifikaatidega. SAS teeb väljamakse, kui nõue

on süsteemis kinnitatud hageja töötaja poolt.

3. Kostjal oli hageja töötajana ligipääs SAS-i nõuete menetlemise süsteemile. Meeskonna

juhina oli tal võimalik valida nõudeid ja määrata neid endale või oma meeskonna liikmetele

menetlemiseks. Kostjal ja tema meeskonna liikmetel oli õigus otsustada nõuete rahuldamist või

rahuldamata jätmist.

4. Iga SAS-i reisija võis esitada hüvitise nõude seoses reisi hilinemisega või tühistamisega läbi

tagasiside vormi, mis oli kättesaadav arvutivõrgus. Kui nõue oli veebikeskkonnas esitatud,

edastas SAS-i veebileht selle paari minuti jooksul SAS-ile kuuluvasse nõuete käitlemise

süsteemi (CARE). Kui nõuded olid süsteemis üleval, võis iga töötaja neid vastu võtta, vajutades

vastavat „GET“ nuppu CARE süsteemis, misjärel töötajale määrati juhuvalikuliselt üks nõue.

Kostja oli hageja vanemtöötaja ehk programmiga opereeriv meeskonna juht, kes omas

laiendatud ligipääsu süsteemile ja täiendavaid õigusi. Kostjal oli võimalus iseseisvalt otsida

nõudeid, kasutades erinevaid kriteeriume (nt broneeringu numbri järgi) ja käsitsi määrata

nõudeid menetlemiseks endale või oma meeskonna töötajatele.

5. Kui nõue oli lahendamiseks määratud hageja töötajale, vaatas töötaja kõigepealt, kas

tegemist oli õigustatud nõudega ja kas reisijal oli õigus hüvitisele. Kui nõue oli õigustatud ja

hüvitis tuli välja maksta, tegi töötaja vastava otsuse CARE süsteemis ja saatis reisijale e-kirja,

mis kinnitas õigust hüvitisele. Seejärel edastati otsus SAS-ile heakskiitmiseks. SAS-i töötaja

2-21-3630

kontrollis hüvitise summat kindlate kriteeriumite alusel ja kui kõik oli korras, andis oma

heakskiidu. Järgnes väljamakse teostamine ja reisija teavitamine.

6. Kostja esitas hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse 21.12.2018, soovides töölt lahkuda

22.01.2019. SAS teavitas hagejat 11.01.2019 võimalikest pettustest seoses reisijate nõuetega ja

hageja asus asja uurima. 20.01.2019 jõudis hageja arusaamisele, et kostja oli petturlike nõuetega

seotud. Tööleping kostjaga lõppes 22.01.2019 vastavalt kostja varasemale sooviavaldusele.

Hageja uurimine näitas, et aastatel 2016–2018 oli vähemalt 149 reisija nõuet menetletud

pettusliku informatsiooni alusel, mis omakorda tõi kaasa alusetute väljamaksete tegemise SAS-i

poolt ligikaudu 216 000 euro ulatuses. Pettuslikud nõuded olid esitatud SAS-i veebilehe

tagasisidevormi kaudu. SAS-ile kättesaadavad süsteemiandmed näitavad, et enamus nõuetes oli

esitatud IP-aadressilt 84.50.22.45, mis asub Tallinnas. Enamus nõuetest olid esitatud pärast

kella 17.00, s.o pärast ametliku tööaja lõppu. Hagejale teadaolevad asjaolud viitavad selgelt, et

kostja esitas neid valenõudeid. Kõik nõuded olid esitatud reisijate nimel nõuete esitamisega

tegeleva ettevõtja poolt, kasutades selleks arvatavasti väljamõeldud juriidilist isikut Air Claim

24, mis oli väidetavalt registreeritud Tšehhi Vabariigis. Umbes viis kuni kaheksa minutit pärast

valenõude esitamist ja registreerimist veebilehel otsis kostja käsitsi konkreetsed Air Claim 24

nõuded CARE süsteemist üles ja määras need enda menetlusse (mõned nõuded olid määratud

teistele hageja töötjatele), rahuldas nõuded ja edastas nõude väljamakse tegemiseks SAS-ile.

Logiandmed näitasid, et kostja tegi enne nõude esitamist konkreetseid otsinguid CARE

süsteemis, eesmärgiga välja selgitada konkreetse broneeringu numbriga seotud võimalikud

nõuded, millega ei olnud seotud ükski menetlus. Nädal aega hiljem oli sama broneeringuga

nõue esitatud SAS-i veebilehe kaudu.

7. Järgnev juhtum näitab, et kostja tegeles pettuslike nõuete loomise, käitlemise ja maksmisega.

04.09.2018 kell 18.49 teostas kostja otsingu, et leida menetlust broneeringunumbriga 5B99LW.

Tulemus oli negatiivne, sest ühtegi menetlust selle numbriga ei olnud. Samal päeval kell 19.05

teostas kostja otsingu, et leida menetlused broneerimisnumbriga 296CW9, mille tulemus oli

samuti negatiivne. 11.09.2019 kell 20.06 oli seoses broneerimisnumbriga 5B99LW Air Claims

24 algatatud menetlus nr 1529528. Samal õhtul kell 20.11 algatas Air Claims 24 menetluse

nr 1529531, mis oli seotud broneerimisnumbriga 296CW9 ja mida käitles taas kostja.

Kirjeldatud tegevused koos veel vähemalt 147 sarnase tegevusega tõid kaasa SAS-i poolt

alusetute väljamaksete tegemise ligikaudu 216 000 euro ulatuses kahele pangakontole Wirecard

AG pangas Saksamaa Liitvabariigis. Maksete aadressid (kelle nimel esitas nõudeid väidetavalt

Tšehhi Vabariigis registreeritud Air Claim 24) ei olnud neil lendudel või ei volitanud Air Claim

24 ennast esindama.

8. Hageja on SAS-ile kostja kui oma töötaja tekitatud kahju suuremas osas hüvitanud. SAS on

loovutanud märtsis 2020 kogu oma nõude kostja vastu hagejale. SAS-il oli kahju kannatanuna

võimalik valida, kas esitab hüvitise nõude hageja, kostja või nende mõlema vastu. SAS valis

kostja, kuid loovutas selle nõude kogu ulatuses hagejale. SAS-i tegevus on kooskõlas

töölepinguseaduse (TLS) §-ga 76 lg 4. Nõuet omandades astus hageja SAS-i asemele ja nõuab

kostjalt hüvitist deliktilisel alusel.

Kostja vastuväited

9. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

10. Hageja nõue on tõendamata. Kui hageja heidab kostjale ette tööülesannete täitmisel kindlate

kriteeriumite järgimata jätmist, peab hageja kohtule esitama kõik juhendid ja reeglid, mida

kostja pidi järgima, kuid ei järginud. Alles seejärel on kostjal võimalik hagis esitatud

2-21-3630

etteheidetele sisuliselt vastata. Kostja ei ole endale teadaolevalt rikkunud ühtegi hageja

teatavaks tehtud reeglit või juhendit ning on tööülesandeid täitnud kõiki hageja sisemisi

protseduurireegleid järgides.

11. Hageja ei ole esitanud tõendeid hageja poolt kolmandale isikule tasutud hüvitise kohta

(millal hüvitis tasuti ja mis suuruses). Hageja nõue on aegunud. Kui hageja väidab, et kostja on

tekitanud kahju, siis peab hagejal olema teave kahju tekitamise ja kahju suuruse kohta. Kui

hageja on kolmandale isikule väidetava kahju hüvitanud, siis ei saanud kolmandal isikul tekkida

töötaja vastu otsenõuet.

12. Kriminaalasjas

sõlmitud

kokkulepe

ei

tõenda

kostjale

etteheidetavate

tegude

toimepanemist. Kokkuleppe sõlmimisel ei tunnistanud kostja end kuriteo toimepanemises

süüdi. Kostja edastas enda tuttavale andmed, kellel oli õigus saada kompensatsiooni hilinenud

lennu eest, aga kes polnud pikka aega nõuet esitanud. Kriminaalasjas ei kontakteerunud

prokurör või uurija nende inimestega, kelle nimel nõuti kompensatsiooni hilinenud lennu eest.

Kriminaalasja toimikus ei olnud ühtegi dokumendi, millest nähtuks, kas inimesed, kelle nimel

nõue esitati, olid andnud volikirja või mitte. Kriminaalasjas toodi välja vaid üks inimene, kes

oli esitanud hilinenud lennu eest kahjunõude, mis oli varem juba esitatud.

13. Kostja möönis, et tööõiguslikult oli taunitav tegevus, mille käigus ta edastas oma tuttavale

andmed reisijate kohta, kes polnud pikema aja jooksul SAS-ile hilinenud reisi eest kahjunõuet

esitanud. Samas ei toonud selline tegevus kaasa kahju SAS-ile ega hagejale, kuna SAS oli

õigusaktidest tulenevalt kohustatud hilinenud reisi eest hüvitist tasuma.

14. Deliktilise nõude esitamiseks ei ole hageja sellise nõude asjaolusid esile toonud ega neid

tõendanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

15. Harju Maakohus jättis 08.04.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

16. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

- SAS on hageja klient;

- hageja pakub SAS-i reisijatele klienditeeninduse teenust SAS-i nimel;

- teenusena menetleb hageja reisijate hüvitiste nõudeid seoses hilinenud või tühistatud

lendudega;

- kostja oli hageja töötaja;

- hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõppes kostja 21.12.2018 avalduse alusel, mille

kohaselt lahkus kostja töölt 22.01.2019.

17. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja välja toonud, milles seisneb kostjale

ette heidetav rikkumine ehk kuidas rikkus kostja töölepingust tulenevaid kohustusi või millise

õigusvastase teo ta toime pani. Maakohus ei saa neid asjaolusid ise hakata tõenditest otsima.

Hageja väitis, et kostja omas töötajana ligipääsu SAS-i hüvitiste menetlemise süsteemile ning

kirjeldas üldiselt asjaolusid, mille pinnalt võib järeldada, et 149 juhul ei olnud reisijad tegelikult

nõudeid esitanud, samas ühtegi tõendit nende väidete tõendamiseks hageja ei esitanud. Kahju

tekkimise kohta ei ole hageja esitanud ühtegi põhistust ega tõendit.

18. TLS § 72 järgi, kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja

kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on

2-21-3630

rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 6 sätestatust.

TLS § 74 lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise

tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. TLS § 76 lg 1 näeb ette, et kui töötaja vastutab

kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama

töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused

ise täitma. TLS § 76 lg 2 järgi võib tööandja eelviidatud lõikes nimetatud kahju hüvitamist

nõuda töötajalt TLS § 74 alusel.

19. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg-st 1 tuleneb, et isik vastutab teise isiku

käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate

asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle

isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega.

Hageja kasutas kostjat oma igapäevases majandustegevuses ning vastutas juhul, kui kosja selle

raames kolmandale isikule kahju tekitas.

20. VÕS § 1044 lg 2 sätestab, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist

ei või käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise

kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel

nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine,

mille hüvitamist nõutakse.

21. Seadusest tuleneb, et kui töötaja tekitab töölepingu alusel tööd tehes kahju kolmandale

isikule, eestkätt tööandja lepingulisele kliendile, vastutab tööandja selle kahju eest ning võib

omakorda esitada kahju nõude oma töötaja vastu töölepingu alusel. Hageja on ilma igasuguste

põhistusteta väitnud, et VÕS § 1044 lg 2 antud vaidluses ei kohaldu. Kuna hageja ei ole esile

toonud muid asjaolusid peale lepinguliste suhete olemasolu SAS-iga ning kostjaga, ei saa kohus

omal algatusel asuda tuvastama, mille tõttu VÕS § 1044 lg 2 ei kohaldu. Hageja ja kostja vahel

sõlmitud töölepingut ega hageja ja SAS-i vahel sõlmitud lepingut ei ole hageja kohtule esitanud.

Hageja esile toodud asjaolude pinnalt saab järeldada vaid seda, et kuna kostja oli hageja töötaja,

sai hageja esitada kostja vastu nõude üksnes töölepingu rikkumisest tulenevalt, mitte muudel

alustel.

22. Maakohus pidas ekslikuks hageja järeldust, et kuna ta omandas nõude SAS-ilt, on tema

nõue deliktiline. Hageja esitatud tõenditest ei saa järeldada, et hageja oleks SAS-ilt omandanud

deliktilise nõude. Nõude loovutamise dokumendis on viidatud, et kostja tekitas kahju hageja

töötajana ning töötaja saab kahju tekitada vaid lepingu alusel. Kuna kostja tekitas väidetava

kahju hageja kliendile, vastutas hageja tema tekitatud kahju eest, kuid omas õigust nõuda kahju

töötajalt. Kui hageja on väitnud, et SAS oli tema lepinguline klient ja kahju tekitati lepingulise

suhte raames, siis ei olnud hageja suhetes SAS-iga tegemist deliktilise kahjuga, vaid lepingu

rikkumisest tuleneva kahjuga.

23. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja kostjaga sõlmitud töölepingut ega toonud

isegi üldsõnaliselt välja, milliseid kohustusi kostja rikkus ning kuidas sellest tulenevalt tekkis

kahju. Ühtegi kahju nõude aluseks olevat asjaolu hageja ei tõendanud. Hageja ei tõendanud

väiteid selle kohta, et 149-l juhul reisija ise tegelikult hüvitise nõuet ei esitanud ega hüvitist ei

saanud. Hageja ei tõendanud, milline kahju tekkis sellest tulenevalt SAS-ile ning millises

summas maksis SAS-ile hüvitist omakorda hageja.

24. Isegi juhul, kui hageja väited deliktilise nõude esitamise võimalikkusest oleksid

põhjendatud, on hageja nõue selles osas jäänud sisuliselt põhistamata ja tõendamata. Hageja ei

2-21-3630

ole isegi üldsõnaliselt välja toonud, milles seisnes kostjale etteheidetav õigusvastane tegu ning

tõendeid hageja esitanud ei ole.

25. Harju Maakohtu 08.09.2021 otsus kriminaalasjas kokkuleppemenetluses, milles kirjeldati

muuhulgas seda, milles prokuratuur kostjat süüdistas ja kinnitati prokuratuuri ning kostja

kokkulepe selles, et kostja saab tingimisi karistada, ei ole piisav hageja nõude tõendamiseks ja

põhistamiseks. 08.09.2021 otsusest ei saa järeldada, et kostja tekitas kellelegi kahju ning mis

summas see kahju oli. Samuti ei saa järeldada otsusest milliseid kohustusi, sealhulgas

töölepingulisi kohustusi, kostja rikkus. Otsus tõendab vaid asjaolu, et kostja oli nõus

kriminaalasjas sõlmima prokuratuuriga kokkuleppe ja kandma karistuse, kuigi ta ennast süüdi

ei tunnistanud.

Apellatsioonkaebus

26. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 08.04.2022 otsus

ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

27. SAS soovis esitada nõude kostja vastu ja loovutas selle nõude täies ulatuses hagejale.

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et nõude loovutamise kokkulepe ei oma asjas tähtsust. Kostja

on süüdi mõistetud tahtlikus arvutikelmuses, millega SAS-ile vaidlusalune kahju tekitati. Seega

võõrandas SAS hagejale deliktilise nõude ja selle nõude hageja kostja vastu esitas.

28. Maakohus on üles näidanud erapoolikust ja pakkunud välja vastuväiteid, mida kostja pole

esitanud. Maakohus on ebaõigesti jätnud hageja esitatud kohtulahendid sisuliselt hindamata,

kus kaks erinevat maakohtunikku on toetanud hageja positsiooni kahju tekitamise osas kostja

poolt. Kostja kaitsja 13.01.2022 kinnituskiri, mille kohaselt kostja end kriminaalasjas

kokkuleppe sõlmimisel süüdi ei tunnistanud, ei ole dokumentaalne tõend, sest selle koostas

selgelt erapoolik isik, kelle poolt esitatu peab olema kooskõlas oma kliendi (kostja) huvidega.

Kriminaalasjas on kohus kokkulepet kinnitavas 08.09.2021 kohtuotsuses tuvastanud kostja süü

arvutikelmuses, millega põhjustati SAS-ile 216 000 euro suurune kahju.

29. Pärast süüdimõistva otsuse esitamist on tõendamiskoormis pöördunud ja kostja peab asuma

oma vastuväiteid tõendama. 149 reisija puhul nõuete mitteesitamise ja hüvitise mittesaamise

näol on tegemist negatiivse asjaoluga, mida on keerukam tõendada kui nõude esitamist ja raha

saamist. On arusaamatu, miks peaks hageja tõendama asjaolusid kostja huvides ja välja

selgitama, kas mõnel juhtumil on hüvitis jõudnud õigustatud isiku pangakontole ja mitte

kostjale. Arvestades, et valenõudeid esitati välismaalastega seoses ja vanemad juhtumid jäävad

aastasse 2016, siis oleks tõendamisprotsess hageja jaoks väga keeruline ja ressursimahukas ning

erilist tulemust see ei annaks. Kostjal on oma vastuväidete tõendamise kohustus, mille ta on

jätnud täitmata.

Vastustaja seisukoht

30. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

2-21-3630

32. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega jäeti hageja nõue rahuldamata, täielikult,

millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

33. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale sisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea

kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

34. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses

antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid

on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on

kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus

on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt

põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised

ja arusaadavad. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on

teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebustele

märgib ringkonnakohus järgmist.

35. Hageja etteheide maakohtule, et kui hageja arvab, et temale on loovutatud deliktist tulenev

kahju hüvitamise nõue, siis kohaldubki hageja nõudele deliktiõigus, on põhjendamatu. Samas

hageja möönab ka ise, et kohus peab nõude kvalifitseerima hageja väidetele tuginedes. Ebaõige

on hageja etteheide, et maakohus jättis hagi rahuldamata seetõttu, et hageja pole oma nõuet

õigesti kvalifitseerinud. Maakohus jättis hagi rahuldamata, sest hageja polnud esile toonud

selgelt nõude asjaolusid ega neid tõendanud. Hagejale anti maakohtus korduvalt võimalus tuua

esile asjaolud ja esitada tõendid. Hageja seda võimalust ei kasutanud.

36. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad

taotluste ja kaebuste esitamise. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetlus on võistlev

menetlus, kus kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg-d 1-2, § 230 lg 1).

37. Hageja etteheited selle kohta, et kohus tuvastas ebaõigesti asjaolusid ja hindas tõendeid, ei

ole põhjendatud. TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda ainult neile asjaoludele, mille

kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada ning sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt

ei või kohus tugineda asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud. Kuivõrd hageja ei toonud

maakohtus esile kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid peale üldsõnaliste väidete, et kostja on

hageja töötaja, kes osales pettuslike hüvitisnõuete esitamisel hageja kliendile SAS-ile ja kes on

süüdi mõistetud arvutikelmuse toimepanemises, millega põhjustati SAS-ile kahju 216 000

eurot, millise kahju on hageja SAS-ile suuremas osas hüvitanud, siis on maakohus õigesti

tuvastanud, et hageja nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja ei ole esitanud põhjendusi

ega tõendeid, mis annaks aluse teistsuguseks järelduseks.

38. Maakohus kontrollis VÕS § 1044 lg-st 2 tulenevalt õigesti, kas hageja esitatud asjaoludel

võib kostja olla rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi: võlgnik on lepingut rikkunud

2-21-3630

(VÕS § 115 lg 1), võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), võlausaldajale on

tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kahju on hõlmatud rikutud lepingulise

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena

võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse

tõttu (VÕS § 127 lg 3), rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hageja

kohustus on tuua esile ja tõendada kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid.

39. Maakohus leidis õigesti, et olukorras, kus pooled ei vaidle, et hageja ja kostja vahel oli

sõlmitud tööleping ning vaidlust ei ole, et hageja osutab SAS-ile klienditeenust ja hageja on

kirjeldanud kostja tegevusi töösuhte raames SAS-ile klienditeenuse osutamisel, siis ei ole

käesoleval juhul põhjendatud järeldada hageja üldsõnaliste väidete alusel, et kostja on SAS-ile

tekitanud õigusvastaselt kahju 216 000 eurot. Deliktiõiguse kohaldamine VÕS § 1044 lg-st 2

tulenevalt sõltub sellest, kas kostja tegevus, mida hageja talle ette heidab, kujutab töölepingu

rikkumist, s.o kas hageja nõutud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) või mitte. VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu)

õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju

tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Juhul, kui kostjale

etteheidetav tegevus ei kujutanud töölepingu rikkumist, millest tulenevalt hageja on SAS-ile

hüvitanud kostja tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju, s.o hageja nõutud kahju ei ole

hõlmatud kostja rikutud lepingulise kohutuse kaitse-eesmärgiga, siis on oluline tuvastada

kostjale etteheidetav tegevus ja selle õigusvastasus (VÕS § 1045 lg 1), tekkinud kahju ja

põhjuslik seos kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Hageja viitest TLS § 76 lg-le 4 ei piisa,

et järeldada iseenesest kostjale etteheidetavate tegude õigusvastasust. Hageja ei ole märkinud,

milles seisnes kostja käitumise õigusvastasus VÕS § 1045 lg 1 tähenduses. Asjaolust, et kostja

on süüdi mõistetud arvutikelmuse toimepanemise eest, ei ole võimalik iseenesest järeldada, et

kostja ei ole arvutikelmust toime pannes rikkunud oma töölepingust tulenevaid kohustusi.

Kolleegium märgib, et kahju tekitamine arvutikelmuse läbi võib samuti kujutada endast

töölepingu rikkumist. Igal juhul on deliktilise vastutuse tekkimise eelduseks vajalik järgmise

kolme elemendi samaaegne olemasolu: 1) objektiivne teokoosseis (kahjutekitaja tegu,

kannatanul tekkinud kahju, teo ja kahjuliku tagajärje vaheline põhjuslik seos); 2) kahju peab

olema tekitatud õigusvastaselt, s.o õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine; 3) kahju peab

olema tekitatud süüliselt. Hageja peab tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo

ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase

põhjustamise kostja poolt, alles siis tuleb kostjal kui kahju tekitajal vastutusest vabanemiseks

tõendada mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemine või VÕS § 1050 lg 1 järgi oma süü

puudumine või seda, et esinevad vastutust välistavad subjektiivsed asjaolud (VÕS § 1050 lg 2).

40. Ringkonnakohtu hinnangul ei piisa käesoleval juhul hageja üldsõnalistest väidetest selleks,

et tuvastada kostja kohustuste rikkumist või kostjale etteheidetavat tegu ja hagejal või SAS-il

tekkinud kahju suurust, mistõttu pole võimalik ka tuvastada kostja kohustuste rikkumise või

kostjale etteheitetava tegevusega tekkinud kahju vahelist põhjuslikku seost. Ka

apellatsioonkaebuses ei toonud hageja esile kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid

(s.o millised töölepingulised kohustused kostjal olid ja kuidas ta neid rikkus, et tuvastada

kostjale etteheidetav tegu) ega esitanud tõendeid. Lisaks märkis hageja apellatsioonkaebuses,

et hagejal on äärmisel raske kui mitte võimatu tõendada oma kahju nõuet kostja vastu.

41. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohus jagas

tõendamiskoormise ebaõigesti. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,

kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-18305, p 14).

2-21-3630

Seega on hagimenetluses poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude

rahuldamiseks. Üldreeglina on hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ning

kostjale ei saa ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid

nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks,

siis on ka kostjal kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Käesoleval juhul on tegemist

üldise tõendamiskoormisega. Maakohus selgitas hagejale, et hagi rahuldamiseks ei piisa hageja

esitatud asjaoludest ja tõenditest. Maakohus selgitas, et hagejal on vajalik esile tuua kahju

hüvitamise nõude eelduseks olevad asjaolud ja neid asjaolusid tuleb hagejal tõendada. Hageja

jäi selle juurde, et tal on õigus nõuda kahjuhüvitist selliselt, nagu see on hagiavalduse esitatud.

Apellatsioonkaebusest ei nähtu, et hagejal poleks olnud selge, et tema peab esile tooma ja

tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Asjaolu, et hageja apellatsioonimenetluses

leiab, et temal oleks äärmiselt raske tõendada kahju hüvitamise eelduseks olevaid asjaolusid, ei

pööra tõendamiskoormist ümber. Tegemist ei ole olukorraga, kus asjaolud, mida hagejal on

vaja tõendada, on kostja kontrolli all. Kolleegium märgib, et see, kui hageja jätab kohtu

selgitustest hoolimata oma nõude aluseks olevad asjaolud esile toomata ja tõendamata, on tema

risk, et hagi jääb rahuldamata. Samas kui hageja ise ei pea võimalikuks tõendada SAS-il või

hagejal tekkinud kahju, siis polegi tähtsust, kas kostja rikkus töölepingut või kas kostja on toime

pannud õigusvastase teo, sest kahju hüvitamise nõude eeldus, s.o SAS-il või hagejal tekkinud

kahju, on ikkagi täitmata.

42. Olukorras, kus maakohus on kontrollinud hageja nõuet erinevatel alustel, sest hageja ei

olnud toonud selgelt esile ajaolusid, s.o. kostjale etteheidetavaid rikkumisi, mis võimaldaksid

hageja nõude rahuldamist, ei ole maakohtule etteheidetav, et maakohus on püüdnud esitatud

asjaolude pinnalt teha kindlaks kõik hageja nõude rahuldamiseks olulise, mh pidades vajalikuks

sedastada, et kliendisuhe hageja ja SAS-i vahel välistab deliktilise nõude või et TsÜS § 132 lg 1

alusel vastutaks kostja käitumise eest isik, kes kasutas teda oma majandustegevuses.

43. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus on nõude loovutamise kokkuleppe, mille

kohaselt SAS loovutas oma nõude hagejale, jätnud asja lahendamisel tähelepanuta. Maakohus

on nõude loovutamise dokumenti hinnanud ja järeldanud sellele dokumendile tuginedes, et

sellest ei tulene, et hageja on omandanud SAS-ilt üksnes deliktist tuleneva nõude. Maakohus

on otsuses esile toodud asjaolusid hinnates pidanud vajalikuks vaid märkida, et iseenesest

nõude loovutamise kokkuleppel ei ole tähtsust seetõttu, et see ei mõjuta hageja õigust nõuda

kostjalt kahju hüvitamist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

44. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta.

45. Apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jäämisel

jäävad

apellatsioonimenetluse

kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

46. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles

kulud tekkisid. Kuna maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda

TsMS § 174 lg 3 alusel ka ringkonnakohus.

47. Kostja palus 05.06.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt hagejalt välja mõista

lepingulise esindaja kulud õigusteenuse osutamise eest 9 tunni ja 58 minuti eest summas

2332,20 eurot (käibemaksuga). Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

2-21-3630

48. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu

vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning

tsiviilasja keerukust. Kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu 234 eurot koos käibemaksuga ei

ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kuna kostja ei ole

käibemaksukohustuslane, kes saaks käibemaksu tagasi arvestada, tuleb hagejalt mõista välja

menetluskulu koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10) Seega mõistab ringkonnakohus hagejalt

kostja kasuks välja 2332,20 eurot. Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista TsMS § 177 lg 4

alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

49. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)