2-21-3630/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Sutherland Global Services OÜ taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Legislator headnote
AI generated2-21-3630/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.06.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-3630
Kohtuasi
Sutherland Global Services OÜ hagi X vastu kahju
hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.04.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Sutherland Global Services OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
216 000 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja Sutherland Global Services OÜ (registrikood
11115769), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas
Kiik
Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 08.04.2022 otsus muutmata.
2. Jätta Sutherland Global Services OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Sutherland Global Services OÜ
kanda.
4. Määrata X ringkonnakohtu menetluskulude rahaline suurus kindlaks summas
2332,20 eurot.
5. Mõista Sutherland Global Services OÜ-lt X kasuks välja menetluskulud
2332,20 eurot.
Sutherland
Global
Services
OÜ-l
tuleb
väljamõistetud
menetluskuludelt tasuda X-le alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni
viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-21-3630
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks
tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. Sutherland Global Services OÜ (hageja) esitas 08.03.2021 Harju Maakohtule X (kostja)
vastu hagi, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks 216 000 eurot. Hageja palus
menetluskulud jätta kostja kanda.
2. Hagiavalduse kohaselt on Scandinavian Airlines System Denmark-Norway-Sweden (SAS)
hageja klient. Hageja pakub SAS-i reisijatele klienditeeninduse teenust SAS-i nimel. Hageja
kohustused SAS-i ees sisaldavad lennuhüvitisnõuete menetlemist seoses hilinenud ja/või
tühistatud lendudega ja hüvitisnõuete maksmise kinnitamist vastavalt SAS-i poliitikale. Hageja
töötajad saavad lennuhüvitisnõudeid lennureisijatelt kas vahetult või reisijate nimel nõuete
esitamisega tegeleva ettevõtja vahendusel. Nad vaatavad läbi nõuete põhjendatuse, menetlevad
nõudeid ja kinnitavad hüvitiste maksmise SAS-i nõuete käitlemise süsteemis. Sellele süsteemile
omavad hageja töötajad ligipääsu neile antud sertifikaatidega. SAS teeb väljamakse, kui nõue
on süsteemis kinnitatud hageja töötaja poolt.
3. Kostjal oli hageja töötajana ligipääs SAS-i nõuete menetlemise süsteemile. Meeskonna
juhina oli tal võimalik valida nõudeid ja määrata neid endale või oma meeskonna liikmetele
menetlemiseks. Kostjal ja tema meeskonna liikmetel oli õigus otsustada nõuete rahuldamist või
rahuldamata jätmist.
4. Iga SAS-i reisija võis esitada hüvitise nõude seoses reisi hilinemisega või tühistamisega läbi
tagasiside vormi, mis oli kättesaadav arvutivõrgus. Kui nõue oli veebikeskkonnas esitatud,
edastas SAS-i veebileht selle paari minuti jooksul SAS-ile kuuluvasse nõuete käitlemise
süsteemi (CARE). Kui nõuded olid süsteemis üleval, võis iga töötaja neid vastu võtta, vajutades
vastavat „GET“ nuppu CARE süsteemis, misjärel töötajale määrati juhuvalikuliselt üks nõue.
Kostja oli hageja vanemtöötaja ehk programmiga opereeriv meeskonna juht, kes omas
laiendatud ligipääsu süsteemile ja täiendavaid õigusi. Kostjal oli võimalus iseseisvalt otsida
nõudeid, kasutades erinevaid kriteeriume (nt broneeringu numbri järgi) ja käsitsi määrata
nõudeid menetlemiseks endale või oma meeskonna töötajatele.
5. Kui nõue oli lahendamiseks määratud hageja töötajale, vaatas töötaja kõigepealt, kas
tegemist oli õigustatud nõudega ja kas reisijal oli õigus hüvitisele. Kui nõue oli õigustatud ja
hüvitis tuli välja maksta, tegi töötaja vastava otsuse CARE süsteemis ja saatis reisijale e-kirja,
mis kinnitas õigust hüvitisele. Seejärel edastati otsus SAS-ile heakskiitmiseks. SAS-i töötaja
2-21-3630
kontrollis hüvitise summat kindlate kriteeriumite alusel ja kui kõik oli korras, andis oma
heakskiidu. Järgnes väljamakse teostamine ja reisija teavitamine.
6. Kostja esitas hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse 21.12.2018, soovides töölt lahkuda
22.01.2019. SAS teavitas hagejat 11.01.2019 võimalikest pettustest seoses reisijate nõuetega ja
hageja asus asja uurima. 20.01.2019 jõudis hageja arusaamisele, et kostja oli petturlike nõuetega
seotud. Tööleping kostjaga lõppes 22.01.2019 vastavalt kostja varasemale sooviavaldusele.
Hageja uurimine näitas, et aastatel 2016–2018 oli vähemalt 149 reisija nõuet menetletud
pettusliku informatsiooni alusel, mis omakorda tõi kaasa alusetute väljamaksete tegemise SAS-i
poolt ligikaudu 216 000 euro ulatuses. Pettuslikud nõuded olid esitatud SAS-i veebilehe
tagasisidevormi kaudu. SAS-ile kättesaadavad süsteemiandmed näitavad, et enamus nõuetes oli
esitatud IP-aadressilt 84.50.22.45, mis asub Tallinnas. Enamus nõuetest olid esitatud pärast
kella 17.00, s.o pärast ametliku tööaja lõppu. Hagejale teadaolevad asjaolud viitavad selgelt, et
kostja esitas neid valenõudeid. Kõik nõuded olid esitatud reisijate nimel nõuete esitamisega
tegeleva ettevõtja poolt, kasutades selleks arvatavasti väljamõeldud juriidilist isikut Air Claim
24, mis oli väidetavalt registreeritud Tšehhi Vabariigis. Umbes viis kuni kaheksa minutit pärast
valenõude esitamist ja registreerimist veebilehel otsis kostja käsitsi konkreetsed Air Claim 24
nõuded CARE süsteemist üles ja määras need enda menetlusse (mõned nõuded olid määratud
teistele hageja töötjatele), rahuldas nõuded ja edastas nõude väljamakse tegemiseks SAS-ile.
Logiandmed näitasid, et kostja tegi enne nõude esitamist konkreetseid otsinguid CARE
süsteemis, eesmärgiga välja selgitada konkreetse broneeringu numbriga seotud võimalikud
nõuded, millega ei olnud seotud ükski menetlus. Nädal aega hiljem oli sama broneeringuga
nõue esitatud SAS-i veebilehe kaudu.
7. Järgnev juhtum näitab, et kostja tegeles pettuslike nõuete loomise, käitlemise ja maksmisega.
04.09.2018 kell 18.49 teostas kostja otsingu, et leida menetlust broneeringunumbriga 5B99LW.
Tulemus oli negatiivne, sest ühtegi menetlust selle numbriga ei olnud. Samal päeval kell 19.05
teostas kostja otsingu, et leida menetlused broneerimisnumbriga 296CW9, mille tulemus oli
samuti negatiivne. 11.09.2019 kell 20.06 oli seoses broneerimisnumbriga 5B99LW Air Claims
24 algatatud menetlus nr 1529528. Samal õhtul kell 20.11 algatas Air Claims 24 menetluse
nr 1529531, mis oli seotud broneerimisnumbriga 296CW9 ja mida käitles taas kostja.
Kirjeldatud tegevused koos veel vähemalt 147 sarnase tegevusega tõid kaasa SAS-i poolt
alusetute väljamaksete tegemise ligikaudu 216 000 euro ulatuses kahele pangakontole Wirecard
AG pangas Saksamaa Liitvabariigis. Maksete aadressid (kelle nimel esitas nõudeid väidetavalt
Tšehhi Vabariigis registreeritud Air Claim 24) ei olnud neil lendudel või ei volitanud Air Claim
24 ennast esindama.
8. Hageja on SAS-ile kostja kui oma töötaja tekitatud kahju suuremas osas hüvitanud. SAS on
loovutanud märtsis 2020 kogu oma nõude kostja vastu hagejale. SAS-il oli kahju kannatanuna
võimalik valida, kas esitab hüvitise nõude hageja, kostja või nende mõlema vastu. SAS valis
kostja, kuid loovutas selle nõude kogu ulatuses hagejale. SAS-i tegevus on kooskõlas
töölepinguseaduse (TLS) §-ga 76 lg 4. Nõuet omandades astus hageja SAS-i asemele ja nõuab
kostjalt hüvitist deliktilisel alusel.
Kostja vastuväited
9. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10. Hageja nõue on tõendamata. Kui hageja heidab kostjale ette tööülesannete täitmisel kindlate
kriteeriumite järgimata jätmist, peab hageja kohtule esitama kõik juhendid ja reeglid, mida
kostja pidi järgima, kuid ei järginud. Alles seejärel on kostjal võimalik hagis esitatud
2-21-3630
etteheidetele sisuliselt vastata. Kostja ei ole endale teadaolevalt rikkunud ühtegi hageja
teatavaks tehtud reeglit või juhendit ning on tööülesandeid täitnud kõiki hageja sisemisi
protseduurireegleid järgides.
11. Hageja ei ole esitanud tõendeid hageja poolt kolmandale isikule tasutud hüvitise kohta
(millal hüvitis tasuti ja mis suuruses). Hageja nõue on aegunud. Kui hageja väidab, et kostja on
tekitanud kahju, siis peab hagejal olema teave kahju tekitamise ja kahju suuruse kohta. Kui
hageja on kolmandale isikule väidetava kahju hüvitanud, siis ei saanud kolmandal isikul tekkida
töötaja vastu otsenõuet.
12. Kriminaalasjas
sõlmitud
kokkulepe
ei
tõenda
kostjale
etteheidetavate
tegude
toimepanemist. Kokkuleppe sõlmimisel ei tunnistanud kostja end kuriteo toimepanemises
süüdi. Kostja edastas enda tuttavale andmed, kellel oli õigus saada kompensatsiooni hilinenud
lennu eest, aga kes polnud pikka aega nõuet esitanud. Kriminaalasjas ei kontakteerunud
prokurör või uurija nende inimestega, kelle nimel nõuti kompensatsiooni hilinenud lennu eest.
Kriminaalasja toimikus ei olnud ühtegi dokumendi, millest nähtuks, kas inimesed, kelle nimel
nõue esitati, olid andnud volikirja või mitte. Kriminaalasjas toodi välja vaid üks inimene, kes
oli esitanud hilinenud lennu eest kahjunõude, mis oli varem juba esitatud.
13. Kostja möönis, et tööõiguslikult oli taunitav tegevus, mille käigus ta edastas oma tuttavale
andmed reisijate kohta, kes polnud pikema aja jooksul SAS-ile hilinenud reisi eest kahjunõuet
esitanud. Samas ei toonud selline tegevus kaasa kahju SAS-ile ega hagejale, kuna SAS oli
õigusaktidest tulenevalt kohustatud hilinenud reisi eest hüvitist tasuma.
14. Deliktilise nõude esitamiseks ei ole hageja sellise nõude asjaolusid esile toonud ega neid
tõendanud.
Maakohtu otsus ja põhjendused
15. Harju Maakohus jättis 08.04.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja
kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
16. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:
- SAS on hageja klient;
- hageja pakub SAS-i reisijatele klienditeeninduse teenust SAS-i nimel;
- teenusena menetleb hageja reisijate hüvitiste nõudeid seoses hilinenud või tühistatud
lendudega;
- kostja oli hageja töötaja;
- hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõppes kostja 21.12.2018 avalduse alusel, mille
kohaselt lahkus kostja töölt 22.01.2019.
17. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja välja toonud, milles seisneb kostjale
ette heidetav rikkumine ehk kuidas rikkus kostja töölepingust tulenevaid kohustusi või millise
õigusvastase teo ta toime pani. Maakohus ei saa neid asjaolusid ise hakata tõenditest otsima.
Hageja väitis, et kostja omas töötajana ligipääsu SAS-i hüvitiste menetlemise süsteemile ning
kirjeldas üldiselt asjaolusid, mille pinnalt võib järeldada, et 149 juhul ei olnud reisijad tegelikult
nõudeid esitanud, samas ühtegi tõendit nende väidete tõendamiseks hageja ei esitanud. Kahju
tekkimise kohta ei ole hageja esitanud ühtegi põhistust ega tõendit.
18. TLS § 72 järgi, kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja
kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on
2-21-3630
rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 6 sätestatust.
TLS § 74 lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise
tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. TLS § 76 lg 1 näeb ette, et kui töötaja vastutab
kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama
töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused
ise täitma. TLS § 76 lg 2 järgi võib tööandja eelviidatud lõikes nimetatud kahju hüvitamist
nõuda töötajalt TLS § 74 alusel.
19. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg-st 1 tuleneb, et isik vastutab teise isiku
käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate
asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle
isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega.
Hageja kasutas kostjat oma igapäevases majandustegevuses ning vastutas juhul, kui kosja selle
raames kolmandale isikule kahju tekitas.
20. VÕS § 1044 lg 2 sätestab, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist
ei või käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise
kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel
nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine,
mille hüvitamist nõutakse.
21. Seadusest tuleneb, et kui töötaja tekitab töölepingu alusel tööd tehes kahju kolmandale
isikule, eestkätt tööandja lepingulisele kliendile, vastutab tööandja selle kahju eest ning võib
omakorda esitada kahju nõude oma töötaja vastu töölepingu alusel. Hageja on ilma igasuguste
põhistusteta väitnud, et VÕS § 1044 lg 2 antud vaidluses ei kohaldu. Kuna hageja ei ole esile
toonud muid asjaolusid peale lepinguliste suhete olemasolu SAS-iga ning kostjaga, ei saa kohus
omal algatusel asuda tuvastama, mille tõttu VÕS § 1044 lg 2 ei kohaldu. Hageja ja kostja vahel
sõlmitud töölepingut ega hageja ja SAS-i vahel sõlmitud lepingut ei ole hageja kohtule esitanud.
Hageja esile toodud asjaolude pinnalt saab järeldada vaid seda, et kuna kostja oli hageja töötaja,
sai hageja esitada kostja vastu nõude üksnes töölepingu rikkumisest tulenevalt, mitte muudel
alustel.
22. Maakohus pidas ekslikuks hageja järeldust, et kuna ta omandas nõude SAS-ilt, on tema
nõue deliktiline. Hageja esitatud tõenditest ei saa järeldada, et hageja oleks SAS-ilt omandanud
deliktilise nõude. Nõude loovutamise dokumendis on viidatud, et kostja tekitas kahju hageja
töötajana ning töötaja saab kahju tekitada vaid lepingu alusel. Kuna kostja tekitas väidetava
kahju hageja kliendile, vastutas hageja tema tekitatud kahju eest, kuid omas õigust nõuda kahju
töötajalt. Kui hageja on väitnud, et SAS oli tema lepinguline klient ja kahju tekitati lepingulise
suhte raames, siis ei olnud hageja suhetes SAS-iga tegemist deliktilise kahjuga, vaid lepingu
rikkumisest tuleneva kahjuga.
23. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja kostjaga sõlmitud töölepingut ega toonud
isegi üldsõnaliselt välja, milliseid kohustusi kostja rikkus ning kuidas sellest tulenevalt tekkis
kahju. Ühtegi kahju nõude aluseks olevat asjaolu hageja ei tõendanud. Hageja ei tõendanud
väiteid selle kohta, et 149-l juhul reisija ise tegelikult hüvitise nõuet ei esitanud ega hüvitist ei
saanud. Hageja ei tõendanud, milline kahju tekkis sellest tulenevalt SAS-ile ning millises
summas maksis SAS-ile hüvitist omakorda hageja.
24. Isegi juhul, kui hageja väited deliktilise nõude esitamise võimalikkusest oleksid
põhjendatud, on hageja nõue selles osas jäänud sisuliselt põhistamata ja tõendamata. Hageja ei
2-21-3630
ole isegi üldsõnaliselt välja toonud, milles seisnes kostjale etteheidetav õigusvastane tegu ning
tõendeid hageja esitanud ei ole.
25. Harju Maakohtu 08.09.2021 otsus kriminaalasjas kokkuleppemenetluses, milles kirjeldati
muuhulgas seda, milles prokuratuur kostjat süüdistas ja kinnitati prokuratuuri ning kostja
kokkulepe selles, et kostja saab tingimisi karistada, ei ole piisav hageja nõude tõendamiseks ja
põhistamiseks. 08.09.2021 otsusest ei saa järeldada, et kostja tekitas kellelegi kahju ning mis
summas see kahju oli. Samuti ei saa järeldada otsusest milliseid kohustusi, sealhulgas
töölepingulisi kohustusi, kostja rikkus. Otsus tõendab vaid asjaolu, et kostja oli nõus
kriminaalasjas sõlmima prokuratuuriga kokkuleppe ja kandma karistuse, kuigi ta ennast süüdi
ei tunnistanud.
Apellatsioonkaebus
26. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 08.04.2022 otsus
ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
27. SAS soovis esitada nõude kostja vastu ja loovutas selle nõude täies ulatuses hagejale.
Maakohus on ebaõigesti leidnud, et nõude loovutamise kokkulepe ei oma asjas tähtsust. Kostja
on süüdi mõistetud tahtlikus arvutikelmuses, millega SAS-ile vaidlusalune kahju tekitati. Seega
võõrandas SAS hagejale deliktilise nõude ja selle nõude hageja kostja vastu esitas.
28. Maakohus on üles näidanud erapoolikust ja pakkunud välja vastuväiteid, mida kostja pole
esitanud. Maakohus on ebaõigesti jätnud hageja esitatud kohtulahendid sisuliselt hindamata,
kus kaks erinevat maakohtunikku on toetanud hageja positsiooni kahju tekitamise osas kostja
poolt. Kostja kaitsja 13.01.2022 kinnituskiri, mille kohaselt kostja end kriminaalasjas
kokkuleppe sõlmimisel süüdi ei tunnistanud, ei ole dokumentaalne tõend, sest selle koostas
selgelt erapoolik isik, kelle poolt esitatu peab olema kooskõlas oma kliendi (kostja) huvidega.
Kriminaalasjas on kohus kokkulepet kinnitavas 08.09.2021 kohtuotsuses tuvastanud kostja süü
arvutikelmuses, millega põhjustati SAS-ile 216 000 euro suurune kahju.
29. Pärast süüdimõistva otsuse esitamist on tõendamiskoormis pöördunud ja kostja peab asuma
oma vastuväiteid tõendama. 149 reisija puhul nõuete mitteesitamise ja hüvitise mittesaamise
näol on tegemist negatiivse asjaoluga, mida on keerukam tõendada kui nõude esitamist ja raha
saamist. On arusaamatu, miks peaks hageja tõendama asjaolusid kostja huvides ja välja
selgitama, kas mõnel juhtumil on hüvitis jõudnud õigustatud isiku pangakontole ja mitte
kostjale. Arvestades, et valenõudeid esitati välismaalastega seoses ja vanemad juhtumid jäävad
aastasse 2016, siis oleks tõendamisprotsess hageja jaoks väga keeruline ja ressursimahukas ning
erilist tulemust see ei annaks. Kostjal on oma vastuväidete tõendamise kohustus, mille ta on
jätnud täitmata.
Vastustaja seisukoht
30. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud
hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)
§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2-21-3630
32. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega jäeti hageja nõue rahuldamata, täielikult,
millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse
seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
33. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele
teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes
erinevale sisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea
kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
34. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel
aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta
neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses
antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid
on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on
kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus
on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt
põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised
ja arusaadavad. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on
teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebustele
märgib ringkonnakohus järgmist.
35. Hageja etteheide maakohtule, et kui hageja arvab, et temale on loovutatud deliktist tulenev
kahju hüvitamise nõue, siis kohaldubki hageja nõudele deliktiõigus, on põhjendamatu. Samas
hageja möönab ka ise, et kohus peab nõude kvalifitseerima hageja väidetele tuginedes. Ebaõige
on hageja etteheide, et maakohus jättis hagi rahuldamata seetõttu, et hageja pole oma nõuet
õigesti kvalifitseerinud. Maakohus jättis hagi rahuldamata, sest hageja polnud esile toonud
selgelt nõude asjaolusid ega neid tõendanud. Hagejale anti maakohtus korduvalt võimalus tuua
esile asjaolud ja esitada tõendid. Hageja seda võimalust ei kasutanud.
36. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad
taotluste ja kaebuste esitamise. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,
lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole
esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude
põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetlus on võistlev
menetlus, kus kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja
vastuväited (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg-d 1-2, § 230 lg 1).
37. Hageja etteheited selle kohta, et kohus tuvastas ebaõigesti asjaolusid ja hindas tõendeid, ei
ole põhjendatud. TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda ainult neile asjaoludele, mille
kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada ning sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt
ei või kohus tugineda asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud. Kuivõrd hageja ei toonud
maakohtus esile kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid peale üldsõnaliste väidete, et kostja on
hageja töötaja, kes osales pettuslike hüvitisnõuete esitamisel hageja kliendile SAS-ile ja kes on
süüdi mõistetud arvutikelmuse toimepanemises, millega põhjustati SAS-ile kahju 216 000
eurot, millise kahju on hageja SAS-ile suuremas osas hüvitanud, siis on maakohus õigesti
tuvastanud, et hageja nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja ei ole esitanud põhjendusi
ega tõendeid, mis annaks aluse teistsuguseks järelduseks.
38. Maakohus kontrollis VÕS § 1044 lg-st 2 tulenevalt õigesti, kas hageja esitatud asjaoludel
võib kostja olla rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi: võlgnik on lepingut rikkunud
2-21-3630
(VÕS § 115 lg 1), võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), võlausaldajale on
tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kahju on hõlmatud rikutud lepingulise
kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena
võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse
tõttu (VÕS § 127 lg 3), rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hageja
kohustus on tuua esile ja tõendada kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid.
39. Maakohus leidis õigesti, et olukorras, kus pooled ei vaidle, et hageja ja kostja vahel oli
sõlmitud tööleping ning vaidlust ei ole, et hageja osutab SAS-ile klienditeenust ja hageja on
kirjeldanud kostja tegevusi töösuhte raames SAS-ile klienditeenuse osutamisel, siis ei ole
käesoleval juhul põhjendatud järeldada hageja üldsõnaliste väidete alusel, et kostja on SAS-ile
tekitanud õigusvastaselt kahju 216 000 eurot. Deliktiõiguse kohaldamine VÕS § 1044 lg-st 2
tulenevalt sõltub sellest, kas kostja tegevus, mida hageja talle ette heidab, kujutab töölepingu
rikkumist, s.o kas hageja nõutud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-
eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) või mitte. VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu)
õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju
tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Juhul, kui kostjale
etteheidetav tegevus ei kujutanud töölepingu rikkumist, millest tulenevalt hageja on SAS-ile
hüvitanud kostja tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju, s.o hageja nõutud kahju ei ole
hõlmatud kostja rikutud lepingulise kohutuse kaitse-eesmärgiga, siis on oluline tuvastada
kostjale etteheidetav tegevus ja selle õigusvastasus (VÕS § 1045 lg 1), tekkinud kahju ja
põhjuslik seos kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Hageja viitest TLS § 76 lg-le 4 ei piisa,
et järeldada iseenesest kostjale etteheidetavate tegude õigusvastasust. Hageja ei ole märkinud,
milles seisnes kostja käitumise õigusvastasus VÕS § 1045 lg 1 tähenduses. Asjaolust, et kostja
on süüdi mõistetud arvutikelmuse toimepanemise eest, ei ole võimalik iseenesest järeldada, et
kostja ei ole arvutikelmust toime pannes rikkunud oma töölepingust tulenevaid kohustusi.
Kolleegium märgib, et kahju tekitamine arvutikelmuse läbi võib samuti kujutada endast
töölepingu rikkumist. Igal juhul on deliktilise vastutuse tekkimise eelduseks vajalik järgmise
kolme elemendi samaaegne olemasolu: 1) objektiivne teokoosseis (kahjutekitaja tegu,
kannatanul tekkinud kahju, teo ja kahjuliku tagajärje vaheline põhjuslik seos); 2) kahju peab
olema tekitatud õigusvastaselt, s.o õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine; 3) kahju peab
olema tekitatud süüliselt. Hageja peab tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo
ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase
põhjustamise kostja poolt, alles siis tuleb kostjal kui kahju tekitajal vastutusest vabanemiseks
tõendada mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemine või VÕS § 1050 lg 1 järgi oma süü
puudumine või seda, et esinevad vastutust välistavad subjektiivsed asjaolud (VÕS § 1050 lg 2).
40. Ringkonnakohtu hinnangul ei piisa käesoleval juhul hageja üldsõnalistest väidetest selleks,
et tuvastada kostja kohustuste rikkumist või kostjale etteheidetavat tegu ja hagejal või SAS-il
tekkinud kahju suurust, mistõttu pole võimalik ka tuvastada kostja kohustuste rikkumise või
kostjale etteheitetava tegevusega tekkinud kahju vahelist põhjuslikku seost. Ka
apellatsioonkaebuses ei toonud hageja esile kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid
(s.o millised töölepingulised kohustused kostjal olid ja kuidas ta neid rikkus, et tuvastada
kostjale etteheidetav tegu) ega esitanud tõendeid. Lisaks märkis hageja apellatsioonkaebuses,
et hagejal on äärmisel raske kui mitte võimatu tõendada oma kahju nõuet kostja vastu.
41. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohus jagas
tõendamiskoormise ebaõigesti. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks
esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki
pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,
kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-18305, p 14).
2-21-3630
Seega on hagimenetluses poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude
rahuldamiseks. Üldreeglina on hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ning
kostjale ei saa ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid
nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks,
siis on ka kostjal kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Käesoleval juhul on tegemist
üldise tõendamiskoormisega. Maakohus selgitas hagejale, et hagi rahuldamiseks ei piisa hageja
esitatud asjaoludest ja tõenditest. Maakohus selgitas, et hagejal on vajalik esile tuua kahju
hüvitamise nõude eelduseks olevad asjaolud ja neid asjaolusid tuleb hagejal tõendada. Hageja
jäi selle juurde, et tal on õigus nõuda kahjuhüvitist selliselt, nagu see on hagiavalduse esitatud.
Apellatsioonkaebusest ei nähtu, et hagejal poleks olnud selge, et tema peab esile tooma ja
tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Asjaolu, et hageja apellatsioonimenetluses
leiab, et temal oleks äärmiselt raske tõendada kahju hüvitamise eelduseks olevaid asjaolusid, ei
pööra tõendamiskoormist ümber. Tegemist ei ole olukorraga, kus asjaolud, mida hagejal on
vaja tõendada, on kostja kontrolli all. Kolleegium märgib, et see, kui hageja jätab kohtu
selgitustest hoolimata oma nõude aluseks olevad asjaolud esile toomata ja tõendamata, on tema
risk, et hagi jääb rahuldamata. Samas kui hageja ise ei pea võimalikuks tõendada SAS-il või
hagejal tekkinud kahju, siis polegi tähtsust, kas kostja rikkus töölepingut või kas kostja on toime
pannud õigusvastase teo, sest kahju hüvitamise nõude eeldus, s.o SAS-il või hagejal tekkinud
kahju, on ikkagi täitmata.
42. Olukorras, kus maakohus on kontrollinud hageja nõuet erinevatel alustel, sest hageja ei
olnud toonud selgelt esile ajaolusid, s.o. kostjale etteheidetavaid rikkumisi, mis võimaldaksid
hageja nõude rahuldamist, ei ole maakohtule etteheidetav, et maakohus on püüdnud esitatud
asjaolude pinnalt teha kindlaks kõik hageja nõude rahuldamiseks olulise, mh pidades vajalikuks
sedastada, et kliendisuhe hageja ja SAS-i vahel välistab deliktilise nõude või et TsÜS § 132 lg 1
alusel vastutaks kostja käitumise eest isik, kes kasutas teda oma majandustegevuses.
43. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus on nõude loovutamise kokkuleppe, mille
kohaselt SAS loovutas oma nõude hagejale, jätnud asja lahendamisel tähelepanuta. Maakohus
on nõude loovutamise dokumenti hinnanud ja järeldanud sellele dokumendile tuginedes, et
sellest ei tulene, et hageja on omandanud SAS-ilt üksnes deliktist tuleneva nõude. Maakohus
on otsuses esile toodud asjaolusid hinnates pidanud vajalikuks vaid märkida, et iseenesest
nõude loovutamise kokkuleppel ei ole tähtsust seetõttu, et see ei mõjuta hageja õigust nõuda
kostjalt kahju hüvitamist.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud
menetluskulude jaotust muuta.
45. Apellatsioonkaebuse
rahuldamata
jäämisel
jäävad
apellatsioonimenetluse
kulud
TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
46. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles
kulud tekkisid. Kuna maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda
TsMS § 174 lg 3 alusel ka ringkonnakohus.
47. Kostja palus 05.06.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt hagejalt välja mõista
lepingulise esindaja kulud õigusteenuse osutamise eest 9 tunni ja 58 minuti eest summas
2332,20 eurot (käibemaksuga). Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
2-21-3630
48. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu
vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning
tsiviilasja keerukust. Kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu 234 eurot koos käibemaksuga ei
ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kuna kostja ei ole
käibemaksukohustuslane, kes saaks käibemaksu tagasi arvestada, tuleb hagejalt mõista välja
menetluskulu koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10) Seega mõistab ringkonnakohus hagejalt
kostja kasuks välja 2332,20 eurot. Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista TsMS § 177 lg 4
alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
49. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab
vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus
kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)