3-23-935/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-935

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 05.04.2023 otsuse

nr 12210050109-1 punktide 1 ja 2 tühistamiseks ning

kohustamiseks taotlust uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X, volitatud esindaja Uljana Ponomarjova

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), volitatud

esindaja Andrei Krassilnikov

Asja läbivaatamise vorm

Kinnisel kohtuistungil 14.06.2023

Resolutsioon

1. Tühistada

Politsei- ja Piirivalveameti

05.04.2023 otsuse nr 12210050109-1 punktid 1

ja 2.

2. Kohustada vastustajat kaebaja rahvusvahelise

kaitse taotlust uuesti läbi vaatama.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja

menetluskulu 308 eurot, mis tuleb üle kanda

SA-le Eesti Inimõiguste Keskus.

4. Kohtuotsusest

võib

avaldada

üksnes

resolutsiooni

ja

põhjendused,

jättes

avaldamata põhjenduste punkti 8 1.lõigu,

punkti 9 3.lõigu, punkti 10 2. ja 5.lõigu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 24.07.2023

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui

apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib

asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus

kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14

päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest

arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva.

KOHTU PÕHJENDUSED

1(4)

7. Kaebus tuleb rahuldada ja saata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus PPA-le uuesti

läbivaatamiseks (HKMS § 5 lg 1 p-d 1 ja 2).

8. HKMS § 158 lg 3¹ esimese lause kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest

keelduva otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. See tähendab kohustust võtta

arvesse uusi asjaolusid ja tõendeid, mis ilmnesid pärast vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist (vt

Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115 ja seal viidatud lahendid). Küll ei tähenda see seda, et

halduskohus peaks PPA eest uuesti läbi viima haldusmenetluse. Ka Tallinna Ringkonnakohus

on 05.05.2023 haldusasjas nr 3-22-1925 (otsus jõustus 06.06.2023) selgitanud, et

haldusmenetlus ei saa, vaatamata HKMS § 158 lg-s 3¹ ettenähtud võimalusele kaalutlusi

täiendada, kanduda üle kohtumenetlusse (p 33). Menetluse puudulikkust ja sellest tingitud

õigusvastast otsust ei saa õigustada asjaolu, et RVK taotluste hulk on märkimisväärselt

kasvanud.

9. Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on

tuvastatud pagulasseisund (VRKS § 4 lg 1) või täiendava kaitse seisund (VRKS § 4 lg 3).

PPA-l tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata esmalt kaebaja vastavust pagulasseisundile tema

poliitilise meelsuse ja sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel. Selleks tuleb välja selgitada asja

lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, eelkõige tuvastada korrektselt kaebaja kui päritoluriigi

võimude vastase poliitilise meelsusega isiku profiil. Alustades kasvõi nii lihtsast toimingust

nagu guugeldamine. Seejärel viies temaga läbi RVK taotleja vestluse põhjalikult, erapooletult ja

objektiivselt, esitades vajalikud asjakohased küsimused ja heidutamata PPA poolsete

ebaadekvaatsete hinnangutega.

Tähelepanu tuleb pöörata eelkõige kaebaja tegevusele, mis toetab Valgevene opositsioonilist

liikumist (väidetav osalemine kõigil toetavatel poliitilistel meeleavaldustel ja kultuuriüritustel

Eestis ja sellega meediasse sattumine, vastavate ürituste korraldamises osalemine, osalemine

võimudevastases filmis „Minsk“ jne); selgitada adekvaatselt välja kaebaja seos ettevõttega

Vondel ja sellest lähtuda võiv võimude huvi kaebaja vastu; hinnata päritoluriigi infost lähtuvalt

ja adekvaatselt ohtu päritoluriiki naasmisel (piirikontrolli käigus), arvestades, et kaebaja on

ajateenistusest kõrvalehoidja ning see asjaolu on seoses kaebaja suhtes kehtiva ajutise

väljasõidukeeluga nii saatkonnale ja eelduslikult ka ametnikele piiril teada; koguda vajadusel

täiendav päritoluriigi teave dissidentide lähikondsete kohtlemise kohta Valgevenes, arvestades,

et kaebajal endal on samuti võimudele ebasobivad vaated ja tegevus nende väljendamisel;

hinnata päritoluriigi info põhjal, kas ajateenistusest keeldumist võivad võimud samuti käsitleda

võimuvastasusena jms. Kui PPA-l ei ole Eesti julgeolekuteenistuste infot selle kohta, mil määral

Valgevene saatkonna töötajad või julgeolekujõududega koostööd tegevad muud isikud koguvad

teavet Valgevene diasporaa ja sellega seotud isikute kohta ning jälgivad siinsete Valgevene

opositsiooni toetajate tegevust, tuleb seda hinnata mujalt saadava päritoluriigi info või ka selle

puudumisel elulise usutavuse põhjal. Tagakiusu aluseid tuleb hinnata kumulatiivselt. Asjaolusid

tuleb vaadata kogumis ja vastastikuses seoses.

10. PPA on keelduva otsuse tegemisel tuginenud VRKS § 20 lg-le 1 ja 2 (põhjendamatu taotlus,

mille kohta tehakse tagasilükkamise otsus). Kaevatava otsuse resolutsioonis on viidatud RVK

taotluse tagasilükkamisel VRKS § 20 lg-le 1 ja 2, kuid põhjendavast osast (lk 10, 11, 14)

nähtub, et taotluse tagasilükkamisel on tuginetud ka VRKS § 20¹ p-le 6 ja 7 ehk RVK taotluse

esitamine lahkumiskohustuse vältimiseks ja olulise viivitusega.

Direktiivi 2013/32 art 10 lg 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et RVK taotlusi ei lükataks tagasi

ainult põhjusel, et neid ei esitatud võimalikult kiiresti. Art 10 lg 3 p c kohaselt peab liikmesriik

tagama, et taotluse vaatavad läbi töötajad, kellel on vajalikud teadmised asjaomastest varjupaika

ja pagulasi käsitlevatest õigusnormidest.

2(4)

Tagakiusuohu tuvastamisel ei ole määrav see, kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba

taga kiusatud (VRKS § 19 lg-d 1 ja 2), vaid piisab sellest, kui tagakiusamine on piisavalt

tõenäoline sinna naastes (VRKS § 19 lg 4). PPA on kaevatavas otsuses liigselt pööranud

tähelepanu sellele, kas kaebaja on Valgevenes juba tagakiusu alla sattunud (kaevatava otsuse p

5.2.3; p 7 lk 13), kuigi oleks pidanud keskenduma sellele, milline on kaebaja tegevus olnud

Eestis ning kas kaebaja puhul esinevad asjaolud toovad talle kaasa põhjaliku kontrolli piiril ning

kinnipidamise. Kohtupraktika kohaselt ei saa tagakiusu eest varjupaiga otsijalt oodata, et ta

päritoluriigis oma poliitilist meelsust varjaks selleks, et tagakiusu vältida (Euroopa Kohtu

lahendid asjades C-199-201/12, C-71/11 ja C-99/11; C-56/17; vt ka haldusasjad 3-19-2090, 3-

18-388 ja 3-18-248).

Kaebaja oli päritoluriigist lahkumisel 20-aastane ning tema poliitilise režiimi vastane meelsuse

väljendamine toimus kaebaja poolt istungil räägitu kohaselt peamiselt koolis (ei osalenud

riigipühade tähistamisel ega varjanud oma meelsust kaaslaste eest või sotsiaalmeedias, mistõttu

tuli vanematel käia koolis selgitusi andmas). Kaebaja märkis, et ta on üles kasvanud

opositsionääride perekonnas ja olnud juba lapsena Lukašenka võimu vastane. Kohus, erinevalt

PPA-st pole veendunud, et kaebaja poliitilist meelsust ei saa pidada püsivaks või see poleks

tema jaoks fundamentaalselt oluline. Samas ei oma see tõenäoliselt määravat tähtsust, kas

kaebaja hakkaks Valgevenesse jõudes avalikult võimude vastast meelsust demonstreerima, kui

kaebaja kinnipidamine toimuks juba piiriületuse käigus ning seda esmalt põhjusel, et ta on

ajateenistusest kõrvalehoidja, mis on kriminaalkorras karistatav. Seejärel, tema

elektroonikaseadmetest poliitilise sisuga materjali leidmisel ja tema seoste tuvastamisel

Valgevenet toetava opositsioonilise liikumisega Eestis, juhul kui see pole võimudele juba teada,

võib järgneda täiendav süüdistus nt PPA poolt kaevatava otsuse leheküljel 6 analüüsitud

Valgevene kriminaalkoodeksi artikli 193 alusel.

11. Kaevatava otsuse p-i 5.3.1 pealkirjaks on taotleja ütluste üldise usaldusväärsuse hinnang,

kuid hinnangut pole seal antud. Küll on PPA vastuses kaebusele (p 3.2) märkinud, et kaebaja

üldist usaldusväärsust kahtluse alla ei seata. Ka kohtul ei tekkinud kahtlusi kaebaja üldise

usaldusvääruse osas. Sellises olukorras ei saa PPA pealiskaudselt ja piisavate põhjendusteta

ning asjakohase päritoluriigi teabeta väita RVK taotluse põhjendamatust, veel vähem selget

põhjendamatust VRKS § 20¹ alusel. Samuti esitada oletusi, et kaebaja soovib hoida

ajateenistusest kõrvale ning seda mugavuse tõttu.

12. PPA kogutud ja kaevatavas otsuses (lk 7) viidatud päritoluriigi teabest nähtub, et 2023. aasta

jaanuari seisuga on teada, et sellele eelnenud kuudel on välismaal viibinud valgevenelasi koju

naastes arreteeritud. Režiimi jõustruktuurid koguvad kriminaalasjade jaoks materjale ka

Valgevene diasporaa välismaa vestlustest. 2021. aastal kevadel oli Valgevene režiim hakanud

poliitilisi väljarändajaid nimetama „põgenikeks" ja A. Lukasenka soovitusel hakati kõiki

emigrante pidama „rahva vaenlasteks". See on toonud kaas terve rea juhtumeid, kus

Valgevenesse naasnud poliitilised emigrandid kiiresti arreteeriti ja kohtu alla anti ning seda

juhtus isegi nendel puhkudel, kus enne riigist lahkumist ei olnud inimeste vastu esitatud

kriminaal- või haldussüüdistus. Paljud massiteabevahendid teatasid, et OMON vahistab inimesi

otse Valgevene-Poola piiril. Kõige rohkem saavad inimesed süüdistuse selle eest, et nad

postitavad või kommenteerivad sotsiaalmeedias ja/või nad osalesid 2020. aasta meeleavaldustel.

Inimene võidakse kohe kinni panna „ekstremistliku“ sisu jagamise ja selle telefonis omamise

eest.

Kohtumenetluses palus kohus esitada istungi toimumise ajaks täiendava päritoluriigi info. PPA

05.06.2023 esitatud teabest võib teha kokkuvõtvalt järgmised järeldused: Valgevene on

tugevdanud piirikontrolli nn äärmuslaste ja terroristide tõkestamiseks (p 3.1, 4.1); pisteliselt

kontrollitakse telefone ja sotsiaalvõrgustikes tehtud postitusi ning osalemist Valgevene

diasporaa tegevuses välismaal (p 4.2); 2022/2023 on olnud 58 tagasipöörduja kinnipidamist (p

3(4)

4.3); kinni on mh peetud telefonist leitud materjali eest ning välismaal toimunud

solidaarsusaktsioonide eest (p 4.4); sõjaväest hoidumine on kriminaalkorras karistatav (p 5.1-

5.3); võimud on tühistanud välismaal viibivate teisitimõtlejate passe ja ahistanud aktivistide

sugulasi (p 6.4); riigist väljapääsu piiranguid kehtestatakse suvaõiguse alusel viidates riigi

julgeolekuhuvidele (p 6.5); ka madala profiiliga poliitilist meelsust avaldavaid inimesi

ähvardatakse, ahistatakse ja arreteeritakse (p 7.1); politsei ähvardab, sunnib ja piinab sageli

kinnipeetavaid (p 7.2); sotsiaalmeedias toimuvat jälgivad võimud aktiivselt (p 7.2); ametnike ja

julgeolekujõudude kritiseerimine sotsiaalmeedias võib tuua kriminaalsüüdistuse, sh tavalistele

internetikasutajatele, vangistusega üle aasta (p 7.3); Ukraina sõja vastaseid ähvardab

kriminaalvastutus ekstremismi eest (p 7.4); nn äärmuslaste vastu on alates 2020. a algatatud 11

000 kriminaalasja (p 7.6).

Seega on ilmne, et olukord Valgevenes pole paranenud, vaid vastupidi. Võimulolijatel on hirm

riigipöörde ees, mida ilmselt süvendab Vene armee ebaedu Ukrainas. See toob üldteadaolevalt

totalitaristlikes riikides kaasa võimudepoolse kontrolli tugevdamise kodanike üle ja nende üha

rangema karistamise võimuvastasuse eest.

13. Eelneva põhjal pole loogiliselt arusaadav, kuidas jõuti kaebaja puhul järeldusele, et tema

subjektiivne tagakiusuhirm pole objektiivsete asjaoludega põhjendatud.

Seega puudub vajadus lisaks käsitleda kaebaja vastavust täiendava kaitse andmise alustele ning

rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumisega olemuslikult seotud lahkumisettekirjutuse

õiguspärasust. Kohtul pole puuduliku pärioluriigi info põhjal ja oluliste puudustega

haldusmenetluse tõttu võimalik hinnata, kas kaebaja vastab pagulasena tunnustamise eeldustele.

Selle peab PPA välja selgitama taotluse uuel läbivaatamisel. Seetõttu ei ole tarvilik ka ülejäänud

kohtule esitatud väidete analüüsimine asja lahendamiseks.

Kohus on seisukohal, et PPA pole vaadanud kaebaja taotlust läbi kooskõlas VRKS § 18 lg-ga 2

(individuaalne ja erapooletu läbivaatamine). PPA ei selgitanud piisavalt välja asja lahendamisel

tähtsust omavaid asjaolusid, sh ei kogunud piisavalt asja- ja ajakohast päritoluriigi teavet.

14. Kohus tühistab PPA otsuse osas (punktid 1 ja 2), mis rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ja

on õigusvastane (HKMS § 5 lg 1 p 1). Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus on õigusvastane

rahvusvahelisest kaitsest keelduva otsuse õigusvastasuse tõttu ja tuleb koos sellega tühistada.

Kohus rahuldab ka kohustamisnõude selliselt, et kohustab PPA-d kaebaja rahvusvahelise kaitse

taotlust uuesti läbi vaatama.

Menetluskulud

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kaebaja palub PPA-lt välja mõista kohtukuluna riigilõivu 20 eurot (HKMS § 101 lg 2) ja asja

läbivaatamise kuluna tõlgikulu (HKMS § 102 p 1) 288 eurot (sisaldab käibemaksu). Arve on

kohtule esitatud (HKMS § 109 lg 1) ning selle on tasunud SA Eesti Inimõiguste Keskus.

Nimetatud kulud tuleb vastustajalt kaebaja kasuks summas 308 eurot välja mõista.

Kohtuotsuse avaldamise piirang

16. Kohus avaldab otsuse isiku identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2025 kohtuotsusega

4(4)