2-23-4602/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt

Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-4602

Tsiviilasi

Kohtla-Järve linn, Uus tn 5a korteriühistu avaldus

KAURIT ÕIGUSABITEENUS OÜ vastu võlgnevuse

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. mai 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KAURIT ÕIGUSABITEENUS OÜ määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindaja

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik) KAURIT

ÕIGUSABITEENUS OÜ (registrikood 16328777),

seaduslik esindaja juhatuse liige Ivo Kaurit

Avaldaja Kohtla-Järve linn, Uus tn 5a korteriühistu

(registrikood 80401500), esindaja vandeadvokaat Roman

Golovenko

RESOLUTSIOON

1. Jätta KAURIT ÕIGUSABITEENUS OÜ määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 8. mai 2023. a määrus muutmata.

3. Jätta

määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud

KAURIT

ÕIGUSABITEENUS OÜ kanda

4. Määrata Kohtla-Järve linn, Uus tn 5a korteriühistu määruskaebemenetluse

menetluskulude rahaliseks suuruseks 90 eurot (käibemaksuga) ja mõista

KAURIT ÕIGUSABITEENUS OÜ-lt Kohtla-Järve linn, Uus tn 5a korteriühistu

kasuks välja menetluskulud 90 eurot (käibemaksuga).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve linn, Uus tn 5a korteriühistu (avaldaja) esitas 24. märtsil 2023 Viru

Maakohtule avalduse KAURIT ÕIGUSABITEENUS OÜ-lt (puudutatud isik) 702 euro 75

sendi suuruse põhivõla ja alates 1. aprillist 2023 lisanduva viivise väljamõistmiseks.

Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule Kohtla-Järve linn, Uus tn 5a asuv korteriomand

nr 10 (registriosa nr 2627007). Puudutatud isik on korteriühistu liige. Puudutatud isik on

rikkunud korteriühistu põhikirjast ja seadusest tulenevat nõuet tasuda talle esitatud arved õigel

ajal ja täielikult. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja ajavahemikus juuni 2022 kuni

märts 2023 tekkinud võla 702 eurot 75 senti.

Täiendavas seisukoha märkis avaldaja, et pooled ei saavutanud kompromissi. Avaldaja palus

mõista puudutatud isikult välja menetluskulud 410 eurot ning seadusjärgse viivise

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

2. Puudutatud isik nõustus avaldusele esitatud vastuses võla suurusega, kuid ei nõustunud

menetluskuludega.

Vastuse kohaselt on puudutatud isik kursis, et tal tuleb maksta kõik kommunaalteenuste arved

ja ta ei vaidlusta neid, kuid ta ootas avaldajalt vastutulekut arvete maksmise ajatamise osas.

Puudutatud isik teatas avaldajale, et tal on olemas korteriomandi potentsiaalne ostja ja seetõttu

on äärmiselt imelik, et avaldaja on pöördunud kohtu poole. Korteriomandi müügi korral oleks

ära makstud kogu võlg. Avaldaja pöördumine kohtu poole oli ennatlik ja seetõttu ei ole

õiglane mõista puudutatud isikult välja menetluskulusid. Puudutatud isik oli nõus tasuma võla

maksegraafiku alusel kuue kuu jooksul.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Maakohus rahuldas 8. mai 2023. a määrusega avalduse ja mõistis puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja 702 euro 75 sendi suuruse võla ja viivise alates 1. aprillist 2023 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Maakohus arvestas seda, et korteriomandiga seotud nõudeid lahendatakse hagita menetluses,

samuti asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

võla ning leidis, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda

(tsiviilkohtumenetluse seadusiku (TsMS) § 172 lg 1).

Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 410 eurot (riigilõiv

50 eurot ja õigusabikulud 360 eurot) ning viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus selgitas, et kohus

võib jätta menetluskulud tervikuna poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Avaldaja

tegi puudutatud isikule kompromissi sõlmimise ettepaneku (loobus viivisest ja poolest

riigilõivust). Puudutatud isik ei nõustunud kompromissi sõlmimisega.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada

maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ning teha

selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Alternatiiviselt palub

puudutatud isik teha uue lahendi, millega vähendada hüvitavate menetluskulude suurust

mõistliku suuruseni kohtu äranägemisel. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud

palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt pöördus avaldaja kohtu poole ennatlikult ja

põhjendamatult.

Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus andis 19. aprilli 2023. a

määrusega pooltele tähtaja 5. maini 2023 kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks.

Pooled ei saavutanud kompromissi, kuna ei jõudnud üksmeelele menetluskulude jaotuses ja

suuruses. Puudutatud isik pidas menetluskulusid, mille suurus on ca 50% põhinõudest, liiga

suureks. Kompromissi sõlmimine on võimalik, kui mõlemad pooled saavutavad mingi

soodsama olukorra võrreldes võimaliku kohtulahendiga.

Kohtule esitatud viimases menetlusdokumendis teatas avaldaja kohtule põhimõtteliselt

üksnes seda, et pooled ei saavutanud kompromissi. Selle kirjaga suurendas avaldaja oma juba

niigi suuri menetluskulusid täiesti põhjendamatult.

Maakohus rikkus TsMS § 404 lg-t 2, kuna pidanuks andma pooltele tähtaja avalduste,

dokumentide ja seisukohtade esitamiseks, sh arvamuse esitamiseks vastaspoole

menetluskulude kohta ning teatama kohtulahendi tegemise aja. Selle asemel tegi maakohus

juba järgmisel tööpäeval pärast kohtu antud tähtaja möödumist lõpplahendi ja jättis

puudutatud isiku ilma õigusest esitada kohtule seisukoht vastaspoole menetluskulude kohta.

Puudutatud isik peab avaldaja menetluskulusid ebamõistlikult suureks. Kulude suurus ei vasta

asja keerukusele ega mahule. Tegemist on trafaretse ja suhteliselt lihtsa asjaga, kusjuures

puudutatud isik ei vaidlustanud avaldaja põhinõuet kohtuväliselt ega kohtumenetluses.

Avaldajal ei olnud menetluses osalemiseks õigusteadmisi vaja. Avaldaja menetluskulud on

kunstlikult ülepaisutatud ning nende jätmine puudutatud isiku kanda on ebaõiglane.

5. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole puudutatud isik teinud midagi selleks, et vältida

menetluskulude tekkimist. Puudutatud isik ei võtnud avaldajaga enne avaldaja kohtusse

pöördumist ühendust, ei selgitanud arvete tasumata jätmist ega püüdnud leida kohtuvälist

kompromissi. 2. juuni 2023. a seisuga ei ole puudutatud isik alustanud võla tasumist. Avaldaja

on seisukohal, et kõik tema menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus

rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg

6).

7. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ning põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Puudutatud isik

on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles kohus jättis menetluskulud tema kanda ja

leiab, et kulud tulnuks jätta menetlusosaliste enda kanda. Alternatiivselt palub puudutatud isik

vähendada tema poolt hüvitamisele kuuluvaid menetluskulude suurust. Avalduse rahuldamist

käsitlevas osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ja seega on maakohtu määrus TsMS §

456 lg 4 järgi selles osas jõustunud.

8. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalisega hagita menetluses kohtule

ulatusliku kaalutlusõiguse jätta menetluskulud mõne menetlusosalise kanda, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane. Viidatud sätte kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud

(vt nt Riigikohtu 13. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794/201, p 12). Mitme

menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku

kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-42-08, p 18). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et praegusel juhul on

põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus ei ole diskretsioonipiire

ületanud.

9. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et maakohus ei ole asja materjalidest

nähtuvalt andnud menetlusosalistele tähtaega vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha

esitamiseks (TsMS § 176 lg 8). Ringkonnakohus leiab siiski, et tegu ei ole sellise

menetlusnormi rikkumisega, mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks või

muutmiseks. Puudutatud isiku seisukohad avaldaja menetluskulude kohta ei annaks alust teha

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise kohta teistsugust lahendit.

10. Pooled ei jõudnud menetluskulude jaotuse ja suuruse osas kokkuleppele ja sellest lähtuvalt

jäi kompromiss sõlmimata. Avaldaja pakutud kompromissi korral oleks puudutatud isik

pidanud avaldajale tasuma avaldaja kantud menetluskuludest 295 eurot (pool riigilõivust 25

eurot ja õigusabikulud 270 eurot), avaldaja oleks loobunud viivisest ning võla tasumine oleks

toimunud osade kaupa. Kohtumäärusega on puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

mõistetud kogu põhivõlg ja viivis ning võla tasumist ei ole ajatatud. Samuti on suurenenud

avaldaja õigusabikulud. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige puudutatud isiku väide, et

kompromissi sõlmimisega ei oleks puudutatud isik saavutanud soodsamat olukorda kui

kohtulahendiga.

11. Avaldaja maakohtus esitatud õigusabikulude nimekirja järgi oli avalduse koostamise ja

kohtusse esitamise kulu 2 tundi tunnitasuga 120 eurot. Samuti on avalduselt tasutud riigilõivu

50 eurot. Puudutatud isik vaidles avaldaja menetluskuludele vastu ja palus jätta need avaldaja

kanda. Täiendavalt on avaldaja esitatud maakohtule 5. mail 2023 seisukoha, millega avaldaja

selgitas mh kompromissi sõlmimata jäämise asjaolusid. Avaldajale on kaasnenud sellega

õigusabikulu 120 eurot (läbirääkimised puudutatud isikuga, kompromisslepingu projekti

koostamine, 19. aprilli 2023. a kohtunõude ja puudutatud isiku vastusega tutvumine, 5. mai

2023. a seisukoha koostamine, kokku 1 tund tunnitasuga 120 eurot).

Ringkonnakohus leiab, et kuigi puudutatud isik tunnistas oma võlga, ei anna see alust pidada

kohtusse pöördumist ja sellest tekkinud menetluskulusid põhjendamatuks. Puudutatud isiku

võlg avaldaja ees oli tekkinud pikema aja jooksul ja sellest lähtuvalt ei saa avaldajale kohtusse

pöördumist ette heita. Puudutatud isik on väljendanud seisukohta, et ta tasub võla siis, kui

leiab korteriomandile ostja, kuid ostja otsimine ei anna puudutatud isikule õigust oma

kohustuse täitmisest keelduda.

Ka asjaolu, et menetluskulud moodustavad suure osa põhinõudest, ei anna alust pidada

menetluskulusid praeguses konkreetses asjas ebamõistlikuks või ebaõiglaseks. Samuti ei

saanud puudutatud isik eeldada, et kui maakohtus kompromissi ei saavutata, siis jäävad

avaldaja menetluskulud samaks ega suurene. Tegemist on vajalike ja põhjendatud kuludega

ja need ei ole liiga suured. Samuti on õigusabi osutaja tunnitasu kohtupraktikat arvestades

mõistliku suurusega.

Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud

kulud jätta TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

Ringkonnakohus määrab määruskaebuse menetlemisega seotud kulud rahaliselt kindlaks

(TsMS § 174 lg 1).

Avaldaja on märkinud määruskaebemenetluses menetluskuludeks 150 euro suuruse

õigusabikulu (koos käibemaksuga). Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane. Avaldaja

lepinguline esindaja on tutvunud määruskaebusega ja koostanud sellele vastuse, millele on

kulunud 1,25 tundi tunnitasuga 120 eurot (sh käibemaks). Esindaja tunnitasu on mõistliku

suurusega ja vastab kohtupraktikale. Kuid ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja

määruskaebusele esitatud vastuses käsitlenud osaliselt ka küsimusi, mis ei ole määruskaebuse

lahendamisel asjakohased. Seetõttu loeb ringkonnakohus määruskaebemenetluses avaldaja

põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 90 eurot (sh käibemaks) ja mõistab puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 90 eurot (sh käibemaks).

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on

sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb puudutatud isikul hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt