2-22-18547/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 21.06.2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-18547

Kohtuasi

X (X) hagi Y vastu mittevaralise kahju ja lisanduva

viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.01.2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(määruskaebuse

esitaja):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin

Paulus (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 17.01.2023. a määrus tühistada ja saata hagiavaldus samale

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi.

2. X määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas Harju Maakohtule 09.12.2022. a hagi Y (kostja) vastu mittevaralise kahju

ja lisanduva viivise nõudes.

1.1. Hageja tõi esile, et kostja rikkus hageja isikuõigusi ebakohase väärtushinnangu

avaldamisega ja palus selle eest mõista välja õiglase hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel.

Lisaks nõudis hageja viivist kohtu määratava hüvitise summalt alates hagi esitamisest

seadusjärgses määras. Hageja nimetas hagi hinnaks 750 eurot ning põhjendas, et senises

kohtupraktikas on sarnased hüvitised jäänud vahemikku 500–600 eurot. Hageja palus võtta

2-22-18547

arvesse elukalliduse tõusu ja inflatsiooni, mille tõttu varasemate aastate kohtupraktika

kopeerimine ilma hüvitisi suurendamata ei taga ajakohast kompensatsiooni. Viivise nõuet ei

tule hagihinna määramisel arvesse võtta, sest viivist arvutatakse nõudelt, mitte hagihinnalt (vt

Tartu Ringkonnakohtu 06.09.2022. a otsus, 2-20-17805, p 22). Lähtudes enda nimetatud

hagihinnast, tasus hageja riigilõivu 175 eurot.

2. Harju Maakohus jättis hagi 02.01.2023. a määrusega käiguta ning kohustas hagejat tasuma

riigilõivu 7 päeva alates määruse kättetoimetamisest.

2.1. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu lähtuvalt

hagihinnast (TsMS § 139 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1). Mittevaralise nõude puhul

eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud

teisiti (TsMS § 132 lg 1). Kohus võib määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust

ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut (TsMS § 132 lg 2). Hageja nõuab kahju

kohtu õiglasel äranägemisel, aga mitte vähem kui 600 eurot ja ta toob välja, et kohtupraktika

järgi jäävad hüvitised 500-600 euro kanti. Hageja peab põhjendatud hagihinnaks 750 eurot.

2.2. TsMS § 132 lg-s 1 sätestatust erineva hinna määramine ei ole kohtu suvaotsus, vaid hinna

muutmine peab lähtuma konkreetse üksikjuhtumi asjaoludest. Asja ulatusena tuleb käsitleda

seda, milline on kohtu töö maht võrreldes keskmise menetlusega, seda nii õiguslikust kui ka

faktilisest küljest. Kohtu hinnangul on tegemist tavapärase mahuga kohtuvaidlusega. Hageja ei

ole toonud välja oma varalist seisundit ja sissetulekut. Hageja välja toodud asjaolude põhjal ei

ole võimalik tsiviilasja hinda vähendada. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 3500

eurot (TsMS § 132 lg 1). Riigilõivu seaduse lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinna 3500 euro korral

riigilõivuks 420 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 175 eurot. Hagejal tuleb tasuda täiendavalt

riigilõivu 245 eurot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 17.01.2023. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis hagi

menetlusse võtmata ning menetluskulud hageja kanda.

4. Määruse põhjenduste kohaselt esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu mittevaralise kahju

ja lisanduva viivise nõudes. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud

nõudelt ei ole tasutud riigilõivu (TsMS § 371 lg 1 p 10). Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu

175 eurot. Kohus jättis hagi 02.01.2023. a määrusega käiguta ja kohustas hagejat tasuma

täiendavalt riigilõivu 245 eurot. Kohus märkis mh, et käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja

hinnaks 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1). Riigilõivu seaduse lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinna

3500 euro korral riigilõivuks 420 eurot. Hageja sai määruse kätte 06.01.2023. a. Seega saabus

tähtaeg riigilõivu tasumiseks 13.01.2023. a. Hageja ei esitanud kohtule tõendit riigilõivu

tasumise kohta. Kohus ei suutnud tuvastada riigilõivu tasumist. Seega esineb alus hagi

menetlusse võtmisest keeldumiseks ja kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi

maakohtule teises koosseisus menetlusse võtmise otsustamiseks.

6. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtu määratud hagihind põhjendamatu. Hageja

jättis puuduse kõrvaldamata põhjusel, et kohus määras hagihinna ebaõigesti. TsMS § 122

2-22-18547

kohaselt on hagihind hagis taotletu harilik väärtus. Kohus määras hagihinnaks 3500 eurot.

TsMS § 132 lg 1 kohaselt on tegemist vaid eeldusega ning õiguskirjanduses on leitud, et lõikest

1 saab lähtuda olukorras, mil mingeid muid pidepunkte mittevaralise nõude hinna määramiseks

ei ole (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I Kommenteeritud väljaanne, lk 645). Hagihind 3500

eurot on fikseeritud vaid TsMS § 132 lg 4 sätestatud nõuete puhul. Lõikes 2 on toodud lahtine

loetelu asjadest, mida hagihinna puhul arvestada.

7. 02.01.2023. a puuduste kõrvaldamise määruses leidis kohus, et hageja välja toodud asjaolude

põhjal ei ole võimalik tsiviilasja hinda vähendada ning hageja ei ole toonud välja oma varalist

seisundit ja sissetulekut, mida TsMS § 132 lg 2 kohaselt hagihinna määramisel mh arvesse saab

võtta. TsMS § 136 lg 2 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna määramiseks nõuda

menetlusosalistelt tõendeid. Kohus ei kohustanud hagejat esitama tõendeid varalise seisundi

või sissetuleku kohta ning määras hagihinnaks 3500 eurot. Kohus jättis hagihinna määramisel

arvestamata analoogsete nõuete puhul kohtupraktikas välja mõistetud kahjuhüvitiste suurused.

Kohus ei osundanud ka objektiivsele alusele, mis vältimatult nõuab määrata hagihinnaks 3500

eurot. Hagihind 3500 eurot olukorras, kus kohtupraktikas mõistetakse välja kahjuhüvitisi

vahemikus 100-500 eurot, ei ole põhjendatud ega menetlusosaliste huvides. Hageja määratud

hagihind vastas TsMS § 136 lg 1 mõistes tegelikkusele (kohtupraktikale) ning seega määras

kohus põhjendamatult hagihinnaks 3500 eurot.

8. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3,

§-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud Harju

Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ja

hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus

ei saa asja ise lahendada ega hagiavaldust menetlusse võtta. Määruskaebus rahuldatakse

osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast põhjusel, et hageja ei olnud tasunud nõutud

riigilõivu täies ulatuses. Maakohus on 02.01.2023. a määruses leidnud, et hagejal tuleb

hagiavalduselt täiendavalt tasuda 245 eurot riigilõivu. Määruse põhjendustest nähtub arusaam,

et käesoleva asja hinna määramisel tuleb lähtuda TsMS § 132 lg-s 1 nimetatud eeldatavast

summast 3500 eurot. Selline arusaam võib ringkonnakohtu hinnangul olla liiga üldistatud ja

ennatlik. Maakohtu määrus ei ole ka piisavalt põhjendatud, millega kohus rikkus TsMS § 465

lg 2 p 8, millest tulenevalt ei tohtinuks maakohus keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS

§ 371 lg 1 p 10 alusel.

11. Käesolevaga sarnases asjas tsiviilasja hinna määramise kohta selgitab ringkonnakohus, et

TsMS § 132 lg 3 sätestab, et hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks nõudeks ka au

teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kui nõutava hüvitise summa on

hagis märkimata jäetud ja taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Seega on õige

maakohtu selgitus hagejale, et sellise nõude puhul eeldatakse TsMS § 132 lg 1 järgi, et hagihind

on 3500 eurot. Samas võimaldab TsMS § 132 lg 2 kohtul määrata mittevaralise nõude puhul

hagihinna erinevalt esimeses lõikes sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, mh asja ulatust ja

tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut. Toodust johtuvalt on õige see hageja

arvamus, et TsMS § 132 lg 1 näeb ette üksnes eelduse, millest kohus saab teise lõike järgi

2-22-18547

kõrvale kalduda. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et nõudes mittevaralise kahju

hüvitamist kohtu äranägemisel, võib hageja hagi põhjendustes tuua välja, milline võiks tema

arvates olla õiglane hüvitis. Selline hagejapoolne summa nimetamine võib olla üks asjaolu, mis

võimaldaks määrata hagihinna erinevalt TsMS § 132 lg-s 1 sätestatust. Kui hageja väljatoodud

summa jääb alla viidatud lõikes nimetatud eelduslikku hagihinda, võiks üldjuhul sellest

lähtudes ka hinna määrata (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud

väljaanne, Tallinn 2017, § 132, p 3.5.c). Kirjeldatud õiguskäsitlus ei ole kohtule siiski siduv.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja käesoleval juhul piisava selgusega viidanud senisele

kohtupraktikale ja selles kujunenud hüvitiste summale vahemikus 500–600 eurot. Hageja

märgitud vahemikuga arvestamist hagi hinna määramisel ei takista taotlus, et kohus arvestaks

asja lahendamisel elukalliduse tõusu ja inflatsiooniga. Kohtul ei ole siiski kohustust määrata

hagi hinda hageja soovitud viisil. TsMS § 132 lg 2 annab kohtule avara kaalumisruumi, mille

teostamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid. Ühe sellise asjaoluna saab kohus hinnata, kas

TsMS §-s 366 ette nähtud võimaluse kasutamine taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel

tähendab ühtlasi TsMS § 132 lg 1 eelduse rakendumist (nt Tartu Maakohtu 08.02.2023. a

määrus tsiviilasjas nr 2-22-18815, p 4 teine lõik). Ringkonnakohtu hinnangul on see lubatav

põhjendus. Kui aga maakohus eelistab määrata hagihinna hageja nimetatud summa põhjal, on

kohane lisaks lähtuda TsMS § 133 lg 2 reeglist.

13. Olenemata sellest, millise käsitluse järgi maakohus käesolevas asjas hinna määrab, sh

millised asjaolud loeb hinna määramisel oluliseks, peab kohus vastavat kaalutlusotsust kohaselt

põhjendama. Vaidlustatud määruses neid põhjendusi ei sisaldu, mistõttu tuleb maakohtu

määrus tühistada ja hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale

maakohtule. Maakohtul tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisel määrata hagihind ja selle

põhjal otsustada, kas hagejal on kohustus tasuda täiendavat riigilõivu või mitte. Kui maakohus

leiab, et seni tasutud riigilõiv ei ole piisav, tuleb hagejale määrata täiendava riigilõivu

tasumiseks mõistlik tähtaeg.

14. Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles hageja soovib asja tagasi saatmist maakohtule

teises koosseisus, arvestades, et tsiviilkohtumenetluse seadustik (eelkõige TsMS § 12, § 657 lg

1 p 3 ja § 659) ei sätesta ringkonnakohtule õigust korraldada maakohtu tööd.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

15. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

16. Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 372 lg-st 5 ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu

määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/