2-21-18489/55 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. juuni 2023

Tsiviilasja number

2-21-18489

Tsiviilasi

A.A.

ja

B.B.

hagi

M.S.

vastu

elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

M.S. apellatsioonkaebuse hind iga vastustaja vastu

1065 eurot 59 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. veebruari 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.S. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

M.S.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Karin Antsov

Vastustajad (hagejad):

1. A.A. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

2. B.B. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Vastustajate lepinguline esindaja Mehis Adamson

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.S. apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 9. veebruari 2023. a

otsus M.S.lt A.A. ja B.B. kasuks alates 10. märtsist

2023 väljamõistetud elatise suuruse osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada A.A. ja B.B. hagi M.S. vastu elatise

väljamõistmiseks alates 10. märtsist 2023 osaliselt.

Mõista M.S.lt A.A. ja B.B. kasuks välja alates 10.

märtsist 2023 kuni A.A. ja B.B. täisealiseks

saamiseni igakuine elatis kummalegi lapsele 115

eurot (209 eurot 20 senti (baassumma seisuga

1. aprill 2022) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti

Eesti

Vabariigi

keskmisest

brutokuupalgast

seisuga

1. aprill

2022)

–

40 eurot

(50%

lapsetoetusest) – 100 eurot 64 senti (s.o 7 päeva

kuus, mida A.A. ja B.B. veedavad M.S.ga), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda

1. aprillil

2023),

lähtudes

baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt

perekonnaseaduse § 101

lg-tele

ja

ning

lapsetoetuse

(kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

4. Rahuldada M.S. taotlus määrata kindlaks otsuse

täitmise kord tagasiulatuva elatise maksmise kohta

perioodi 1. mai 2021. a kuni 24. november 2021. a

eest osaliselt.

M.S.l tuleb tasuda tagasiulatuv elatis perioodi 1.

mai 2021. a kuni 24. november 2021. a eest võrdsete

osamaksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest, s.o esimesed 11 osamakset summas

68 eurot ning viimane osamakse summas 67 eurot

92 senti kummalegi hagejale.

5. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon lõplikult

sõnastatuks järgmiselt:

5.1. Rahuldada hagi osaliselt.

5.2. Mõista M.S.lt A.A. ja B.B. kasuks välja

tagasiulatuv elatis perioodi 1. mai 2021. a kuni 24.

november 2021. a eest järgmiselt: A.A.le 815 eurot

92 senti ja B.B.le 815 eurot 92 senti.

5.3. M.S.l tuleb tasuda tagasiulatuv elatis perioodi

1. mai 2021. a kuni 24. november 2021. a eest

võrdsete osamaksetena 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse

jõustumisest,

s.o

esimesed

osamakset summas 68 eurot ning viimane

osamakse summas 67 eurot 92 senti kummalegi

hagejale.

5.4. Mõista M.S.lt A.A. kasuks välja elatis perioodi

25. november 2021. a – 9. märts 2023. a (k.a) eest

3050 eurot 99 senti.

5.5. Mõista M.S.lt B.B. kasuks välja elatis perioodi

25. november 2021. a – 9. märts 2023. a (k.a) eest

3050 eurot 99 senti.

5.6. Mõista M.S.lt A.A. kasuks alates 10. märtsist

2023

kuni

A.A.

täisealiseks

saamiseni

(XXXXXXX) igakuine elatis 115 eurot [209 eurot

20 senti (baassumma seisuga 10. märts 2023) + 46

eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast seisuga 10. märts

2023) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 100 eurot

64 senti (s.o 46,67%, ehk 7 päeva kuus, mida A.A.

veedab M.S.ga)], mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest

korda

1. aprillil

2023),

lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17

lg 3

esimene

lause)

suuruse

muutumisest

alates

lapsetoetuse

suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

5.7. Mõista M.S.lt B.B. kasuks alates 10. märtsist

2023 kuni B.B. täisealiseks saamiseni (XXXXXXX)

igakuine elatis 115 eurot [209 eurot 20 senti

(baassumma seisuga 10. märts 2023) + 46 eurot 44

senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast seisuga 10. märts 2023) – 40 eurot

(50% lapsetoetusest) – 100 eurot 64 senti (s.o

46,67%, ehk 7 päeva kuus, mida B.B. veedab

M.S.ga], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4

ning

lapsetoetuse

(kehtiva

perehüvitiste

seaduse § 17

lg 3

esimene

lause)

suuruse

muutumisest

alates

lapsetoetuse

suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

5.8. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada alates

6. augustist 2022 tasutud makseid.

5.9. Kohustada M.S.t tasuma A.A. ja B.B. igakuist

elatist iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt

eelneva kuu viimaseks kuupäevaks K.P. kontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

5.10. Jätta menetluskulud maakohtu menetluses

poolte endi kanda.

5.11.

Otsuse

jõustumisel

tühistada

Tartu

Maakohtu 17. veebruari 2022. a hagi tagamise

määrus.

6. Võtta tsiviilasja materjalide juurde M.S.

apellatsioonkaebusele lisatud Tartu Maakohtu

10. märtsi

2023.

a

määrus

tsiviilasjas

nr 2-22-11235

7. Jätta

menetluskulud

ringkonnakohtu

menetluses poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid 25. novembril 2021 Tartu Maakohtule M.S.

(kostja) vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hagejad palusid mõista välja elatis perioodi 1. mai

2021. a kuni 30. november 2021. a eest 859 eurot 59 senti hageja kohta, elatis detsembri 2021.

a eest 262 eurot hageja kohta, elatis perioodi 1. jaanuar 2022. a kuni 31. märts 2022. a eest 213

eurot 44 senti kuus hageja kohta, elatis alates 1. aprillist 2022 kuni hagejate täisealiseks

saamiseni perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud miinimummääras. Menetluskulud

palusid hagejad jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt kolisid hagejad koos emaga kostja juurest ära 1. mail 2021. Sellest ajast

on kostja tasunud kahele lapsele 40–90 eurot, mis ei ole piisav elatis. Hagejad ei nõustu sellega,

et kostjal pole kohustust anda elatist suuremas ulatuses, kui hagejate ema esitatud arvestused

näitavad. Tagasiulatuvast elatisest arvestasid hagejad maha poole lapsetoetusest, samuti kostja

maksed summas 263 eurot 10 senti. Pärast hagi esitamist on kostja tasunud 100 eurot ja 1300

eurot, 8. märtsil 2022 on laekunud elatisabi 285 eurot 72 senti. Ka need maksed on arvestatud

tagasiulatuva elatise katteks. 2021. a detsembri eest tuli kostjal tasuda elatist miinimummääras,

millest on maha arvatud pool lapsetoetusest (seega 262 eurot lapse kohta).

Alates 1. jaanuarist 2022 tuli kostjal tasuda elatist alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101

lg-te 1–7 järgi. Alates 24. jaanuarist 2022 tasutud elatise maksed arvestasid hagejad

tagasiulatuva elatise katteks ning seega ei ole alust vähendada alates 1. jaanuarist 2022 välja

mõistetavat elatist. Hagejad ei ole kostja juures seitse kuni viisteist päeva kuus, mistõttu ei saa

elatise summat vähendada.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hagejatel ei ole kostja vastu nõuet tagasiulatuva elatise

väljamõistmiseks. Kostja ja hagejate ema vahel oli kokkulepe, mille kohaselt edastab hagejate

ema kostjale igakuiselt andmed lastega seotud kulude kohta ning kostja teeb ülekanded

hagejate ema arvele vastavalt esitatud kulude arvestusele. Kostja on ülekanded teinud ning

seega oma kohustuse täitnud. Kostja on kandnud hagejatega seoses kulutusi, mida tuleks

elatisest maha arvestada. Hagejatel ei ole kostja vastu nõuet ka perioodi 25. november 2021. a

kuni 31. detsember 2021. a eest. Ka sel ajal on kostja kandnud kulutusi, mida tuleks elatisest

maha arvestada. Hagejatel ei ole nõuet ka alates 1. jaanuarist 2022. Hagejad on viibinud kostja

juures keskmiselt seitse ööpäeva kuus, mis annab aluse elatise vähendamiseks. Ka suhtluskorra

asjas on hagejate ema teinud ettepaneku, et hagejad viibiksid kostja juures rohkem.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 9. veebruari 2023. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hagejate kasuks

välja tagasiulatuva elatise perioodi 1. mai 2021. a kuni 24. november 2021. a eest kummalegi

hagejale 815 eurot 92 senti, elatise perioodi 25. november 2021. a kuni 31. detsember 2021. a

eest kummalegi hagejale 314 eurot 40 senti, elatise perioodi 1. jaanuar 2022. a kuni 31. märts

2022. a eest kummalegi hagejale 640 eurot 32 senti ning elatise alates 1. aprillist 2022 kuni

hagejate täisealiseks saamiseni muutuva summana, s.o igakuine elatis 225 eurot 64 senti

(elatise baassumma 209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta

1. aprillil (järgmine kord 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutukuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele

järgnevast kuust. Maakohus märkis, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada alates 6. augustist

2022 tasutud makseid. Maakohus kohustas kostjat tasuma hagejate igakuist elatist iga

kalendrikuu eest ette hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks K.P. kontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus

märkis, et otsuse jõustumisel tuleb tühistada Tartu Maakohtu 17. veebruari 2022. a hagi

tagamise määrus.

PKS § 96 esimese lause ja § 97 p-i 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist (Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13,

p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus

hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused

eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist

elatist makstes (Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Vanem

rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas

suuruses (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18).

Hagiavaldus on kohtule esitatud 25. novembril 2021. Hagejad nõuavad kostjalt elatise

väljamõistmist alates 1. maist 2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 1. jaanuaril 2022

jõustunud perekonnaseaduse muudatustega kehtestati uus alaealisele lapsele elatise arvutamise

kord. Juhindudes PKS § 210 lg-st 2, saab kuni 31. detsembrini 2021 elatise välja mõista enne

1. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel ning alates 1. jaanuarist 2022 peab

kohus kohaldama alates 1. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (Riigikohtu

22. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p-d 11 ja 12).

PKS § 108 kohaselt võib kohustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta enne elatishagi

kohtule esitamist. PKS § 108 elatist välja mõistes tuleb erisätete puudumise tõttu lähtuda elatise

väljamõistmise üldsätetest (Riigikohtu 27. oktoobri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-18082,

p 13). Enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud PKS § 101 lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele

ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2021. aastal

oli Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäär 584 eurot ning miinimumelatis 292 eurot kuus.

PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise

teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Samas võimaldab PKS § 100 lg 3 vanematel lapse ülalpidamise kohustuse täitmist

omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika

ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva

nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.

Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et alates 1. maist 2021 ei elanud kostja hagejatega koos.

Küll on aga vaidlus selles, kas kostja pidi tasuma elatist miinimummääras (292 eurot kuus lapse

kohta) või vastavalt hagejate ema esitatud arvestusele (vanemate kokkulepe). Kostja tugineb

sellele, et tema ja hagejate ema vahel oli kokkulepe, mille kohaselt edastab hagejate ema

kostjale igakuiselt andmed lastega seotud kulude kohta ning vastavalt esitatud kulude

arvestusele teeb kostja ülekanded hagejate ema arvele. Kuivõrd hagejad vaidlevad kostja

väitele vastu, peab sellise kokkuleppe olemasolu tõendama kostja (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 230 lg 1).

Maakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud oma väidet selle kohta, et vanemate vahelise

kokkuleppe kohaselt pidi ta tasuma elatist vastavalt hagejate ema esitatud arvestusele. Hagejate

ema arvestused (dtl 16–23; 25) ei anna alust sellise kokkulepe olemasolu jaatamiseks. Hagejate

ema arvestustest nähtuvad vaid osad lastega seotud kulud (nt novembri 2021. a arvestusest

nähtuvalt on hagejaga II seotud kulud vaid lasteaiakulud 50 eurot 30 senti ning muid kulusid

ei nähtu). Kostja mõistliku isikuna ei saanud eeldada, et igakuine elatis ühele lapsele on 35

eurot (dtl 16) või 23 eurot (dtl 20). Kostja väidet vanemate vahelise kokkulepe kohta ei tõenda

ka Võru Linnavalitsuse 7. juuli 2022. a vastus kohtunõudele (dtl 99–100), mille kohaselt sõlmiti

juunis 2021. a vanemate vahel kokkulepe, et hagejate vajadusteks tehtavad väljaminekud

jagatakse pooleks. Kohtunõudes (dtl 95) palus kohus kohalikul omavalitsusel esitada kohtule

vanemate vahel sõlmitud suhtluskorra kokkulepe. Kohtu hinnangul ei saa lastekaitsespetsialisti

kirjaliku selgitusega tõendada vanemate konkreetseid kokkuleppeid elatise maksmise kohta.

Olukorras, kus kostja oleks tõendanud oma väidet ja vanemate vahelise kokkulepe kohaselt

pidanuks kostja tasuma elatist vastavalt hagejate ema esitatud arvestusele, tõusetuks küsimus

PKS § 109 kohaldamisest, mille kohaselt kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse

täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. 2021. aastal

oli elatise miinimumäär 292 eurot kuus lapse kohta. Perioodil mai 2021. a kuni november

2021. a tasus kostja elatisena kahele lapsele kokku 46–97 eurot kuus (ühele lapsele seega

23–48 eurot kuus). Eelneva tõttu asus maakohus seisukohale, et kostja ja hagejate ema vahel ei

olnud kokkulepet, mille kohaselt pidi kostja tasuma elatist vastavalt hagejate ema esitatud

arvestusele. Seega pidi kostja tasuma elatist miinimummääras (292 eurot kuus lapse kohta).

Tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada, kas sellise nõude

rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui laps ei ole varem kordagi ülalpidamist

nõudnud. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt

raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii lapse

toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja

ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt nt Riigikohtu 25. mai

2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20 ja selles viidatud lahendid). Enne hagi esitamist

ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista iseenesest hageja õigust nõuda elatist

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist (vt nt Riigikohtu 25. mai 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20 ja selles viidatud lahendid).

Praegusel juhul ei ole kostja tagasiulatuva elatise nõude puhul tuginenud sellele, et selle nõude

rahuldamine koormab teda ebamõistlikult, ega seda ka põhjendanud. Alles 16. jaanuari 2023. a

kohtuistungil tugines kostja sellele, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei tohi panna kostjat

raskesse

majanduslikku

olukorda,

mistõttu

taotles

kostja

otsuse

täitmise

korra

kindlaksmääramist (dtl 396). Arvestades TsMS § 330 lg-1 ja § 331 lg-s 1 sätestatut on kostja

vastav väide esitatud hilinemisega ning maakohus jättis selle tähelepanuta. Kostja ei ole välja

toonud, et perioodil maist 2021. a kuni novembrini 2021. a olid hagejate vajadused väiksemad,

või et kostja enda varaline seisund ei võimaldanud tal tasuda elatist miinimummääras. Kostja

on küll 5. augusti 2022. a menetlusdokumendis välja toonud päevade arvu, mil hagejad tema

juures viibisid, kuid täpsustas 16. jaanuari 2023. a kohtuistungil, et lastega koosveedetud aeg

ei mõjuta tagasiulatuva elatise suurust.

Kostja hinnangul peaksid tagasiulatuva elatise suurust mõjutama kulud, mida kostja on lastega

seoses kandnud. Kostja on 5. augusti 2022. a menetlusdokumendis välja toonud kulud, mida ta

on perioodil 1. maist 2021 kuni 24. novembrini 2021 hagejatega seoses kandnud, s.o

transpordikulud 400 eurot (400 eurot / 7 kuud / 2 last = 28 eurot 57 senti lapse kohta kuus),

hagejate ja nende sõprade-sugulaste-tuttavatega seotud sünnipäevadel, samuti laatadel ja

lõbustusparkides käimisega seotud kulud 400 eurot (400 eurot / 7 kuud / 2 last = 28 eurot 57

senti lapse kohta kuus), hagejate riietega seotud kulud 150 eurot (150 – 50) / 5 kuud / 2 last =

10 eurot lapse kohta kuus), kulud toidule 500 eurot (500 eurot / 7 kuud / 2 last = 35 eurot 71

senti kuus). Kuivõrd hagejad on nendele kulutustele vastu vaielnud, tuli kostjal TsMS § 230

lg 1 kohaselt oma väidet kulude kohta tõendada. Kohtu hinnangul ei ole kostja oma väiteid

hagejatega seotud kulude kohta tõendanud.

Transpordikuludena on kostja käsitlenud eelkõige neid kulusid, mis seondusid laste

transportimisega kostja elukohta ja seejärel ema elukohta tagasi (kostja ja hagejate suhtluskorra

teostamisega). Kuigi kostja ja hagejate suhtlemine on kahtlemata ka hagejate huvides, ei saa

suhtlemisega seotud kulude võrra kostja ülalpidamiskohustust vähendada. Elatis on mõeldud

laste igapäevavajaduste rahuldamiseks (toit, riided, kooliga seotud kulud).

Kuivõrd elatis on mõeldud eelkõige laste igapäevavajaduste rahuldamiseks, ei saa elatist

vähendada laste ja nende sõprade-sugulaste-tuttavatega seotud sünnipäevadel, laatadel ja

lõbustusparkides käimisega seotud kulude võrra. Kuigi meelelahutus on kahtlemata hagejate

huvides, on tegemist eelkõige toredusliku kuluga.

Hagejad nõuavad tagasiulatuvalt perioodi 1. maist 2021 kuni 30. novembrini 2021 (7 kuud)

eest elatise katteks 859 eurot 59 senti lapse kohta. Maakohus leidis, et tagasiulatuv elatis

hõlmab perioodi 1. maist 2021 kuni 24. novembrini 2021, sest hagi esitati kohtule

25. novembril 2021. Elatis perioodi 1. mai 2021. a kuni 25. november 2021. a eest on kokku

1995 eurot 33 senti ühe lapse kohta (6 kuud x 292 eurot + (292 / 30 x 25)). Sellest on hagejad

arvestanud maha poole lapsetoetusest. Seega tuleb elatisest maha arvestada kokku 205 eurot

(30 eurot x 6 kuud + (30 / 30 x 25). Hagejad on arvestanud maha kostja maksed 263 eurot 10

senti (ühele lapsele langev osa 131 eurot 55 senti). Samuti on hagejad arvestanud maha pärast

hagi esitamist kostja poolt tasutud 100 eurot ja 1300 eurot ning elatisabi 285 eurot 72 senti,

kokku 1685 eurot 72 senti (ühele lapsele langev osa 842 eurot 86 senti). Tagasiulatuva elatise

suuruseks on seega 815 eurot 92 senti kummagi hageja kohta (1995,33–205–131,55–842,86).

Hagejad palusid mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja detsembri 2021. a elatis 262 eurot

(292–30). Elatis perioodi 25. november 2021. a kuni 30. november 2021. a eest on 52 eurot 40

senti (292–30) / 30 x 6)). Seega on elatise nõue nimetatud perioodi eest kokku 314 eurot 40

senti ühe lapse kohta.

PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane

vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS

§ 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause

järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla

muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui

elatist saav laps. Tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid

arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks või mitte (vt nt Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16,

p 11; 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).

Elatise vähendamise alusena on kostja välja toonud hagejatega seotud kulutusi –

transpordikulud 40 eurot, vaba aja veetmisega seotud kulud 10 eurot, toidukulu 35 eurot 71

senti lapse kohta. Hagejad on kostja kuludele vastu vaielnud, seega tuli kostjal TsMS § 230

lg 1 kohaselt oma väidet tõendada. Maakohtu hinnangul ei ole kostja nimetatud kulusid

tõendanud. Kostja esitatud arvestuse (dtl 109) järgi viibisid lapsed detsembris 2021. a tema

juures kaks ööpäeva. Ei ole eluliselt usutav, et kahe ööpäeva jooksul, mil hagejad kostja juures

viibisid, tekkisid tal transpordikulud 80 eurot ja toidukulud umbes 70 eurot (kahele lapsele

kokku). Muid elatise vähendamise aluseid ei ole kostja välja toonud. Hagejad on vähendanud

oma nõuet poole lapsetoetuse võrra. Seetõttu tuleb kostjalt mõista kummagi hageja kasuks välja

elatis perioodi 25. november 2021. a kuni 31. detsember 2021. a eest 314 eurot 40 senti.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist

järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, s.o 1. jaanuari 2022.

a seisuga 200 eurot ühe lapse kohta. Seda indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse

vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmisena tuleb

arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema

juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Perioodil 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 tuleb aluseks võtta baassumma 200 eurot,

millele lisandub 43 eurot 44 senti (kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast). Hagejad saavad lapsetoetuse

(60 eurot kuus lapse kohta). Järelikult on ühe lapse kohta mahaarvatav summa 30 eurot. Elatise

suuruseks on seega 213 eurot 44 senti (200+43,44–30). Alates 1. aprillist 2022 tuleb aluseks

võtta baassumma 200 eurot, mida tuleb indekseerida 1. aprillil 2022 Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega (4,6%). Järelikult on

baassummaks 209 eurot 20 senti (200+0,046x200). Sellele lisandub 46 eurot 44 senti (kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast). Elatise suuruseks on 225 eurot 64 senti (209,20+46,44–30).

PKS § 101 lg 6 võimaldab vähendada elatise summat olukorras, kus laps viibib kohustatud

vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Praegusel juhul

vaidlevad pooled selle üle, mitu päeva viibisid hagejad perioodil jaanuarist 2022 kuni juulini

2022 kostja juures. Vanemate vahel ei ole suhtluskorda kokku lepitud, laste viibimine kostja

juures ei ole regulaarne ning on menetluse jooksul muutunud. Kuivõrd kostja tugineb sellele,

et hagejad viibisid tema juures keskmiselt seitse päeva kuus, mis annaks aluse elatise summa

vähendamiseks, pidi kostja oma väidet tõendama. Kostja ei ole seda teinud. Kostja väitel

viibisid hagejad perioodil jaanuarist 2022 kuni juulini 2022 tema juures kuus kuni kümme

ööpäeva kuus, keskmiselt seitse ööpäeva kuus. Hagejad esitasid omapoolse arvestuse

(dtl 304–313), millest nähtuvalt ei ole nad kostja juures nimetatud perioodil seitse ööpäeva

viibinud. Muude perioodide osas pidas kostja võimalikuks lähtuda hagejate ema arvestusest.

Tartu Maakohus määras 8. novembri 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-11235

(dtl 356–359) esialgse õiguskaitse korras kindlaks kostja ja hagejate suhtluskorra kuni

tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni järgmiselt: 1) hagejad viibivad

kostjaga igal paaris nädala reedest kl 17.00-st kuni pühapäevani kl 18.00-ni; 2) jõuluvaheajal

on hagejad 22. detsembrist 2022 kuni 25. detsembrini 2022 ja 2. jaanuarist 2023 kuni

6. jaanuarini 2023 kostja juures; 3) alates 9. jaanuarist 2023 viibivad hagejad kostja juures

üldkorra alusel. Eelnevat arvestades on hagejad kostja juures keskmiselt neli ööpäeva kuus.

Praeguseks ajaks ei ole selge, milline saab olema tsiviilasjas nr 2-22-11235 tehtav lõpplahend

(kostja ja hagejate suhtluskord). Olukorras, kus kostja ja hagejate suhtluskord on reguleeritud

esialgse õiguskaitse kohaldamise määruses, ei pidanud maakohus põhjendatuks lähtuda

suhtluskorra menetluses esitatud ettepanekutest. Maakohus lähtus 8. novembri 2022. a esialgse

õiguskaitse kohaldamise määruses kindlaks määratud suhtluskorrast.

Arvestades seda, et elatise hagi esitati 25. novembril 2021 ning suhtluskorra

kindlaksmääramise avaldusega pöördus hagejate ema kohtu poole 2. augustil 2022, ei pidanud

maakohus põhjendatuks praeguse menetluse peatamist kuni suhtluskorra menetluses

lõpplahendi jõustumiseni. Ka menetlusosalised ei taotlenud kohtult menetluse peatamist ning

pidasid võimalikuks elatise vaidluse lahendamist enne suhtluskorra menetluses lõpplahendi

jõustumist. Asjaolude olulise muutumise korral on pooltel võimalik pöörduda kohtu poole

elatise lahendi muutmiseks (TsMS § 459).

Eelneva tõttu ei saa praegusel juhul vähendada elatise summat PKS § 101 lg 6 alusel. Seega

tuleb kostjalt mõista hagejate kasuks välja elatis perioodil 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini

2022 kokku 640 eurot 22 senti (213 eurot 44 senti x 3 kuud). Lisaks tuleb kostjalt mõista

hagejate kasuks välja elatis alates 1. aprillist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni muutuva

summana järgmiselt: igakuine elatis 225 eurot 64 senti (elatise baassumma 209 eurot 20 senti

(baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)

– 30 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (järgmine kord 1. aprillil 2023),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutukuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 3

esimene lause) suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Kostja palus määrata, et tagasiulatuv elatis tuleb tasuda osamaksetena mitte enam kui 100 eurot

kuus. Maakohus määras 28. novembri 2022. a kohtuistungil kostjale tähtaja taotluste

esitamiseks (9. jaanuar 2023), selgitades, et tegemist on lõpliku tähtajaga. Kostja esitas taotluse

otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks 16. jaanuari 2023. a kohtuistungi lõppsõnas. Kostja

taotlus on esitatud hilinemisega ning selle menetlemine põhjustaks menetluse lahendamise

viibimist. Maakohus jättis kostja taotluse tähelapanuta.

Elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja K.P. kontole (TsMS § 445 lg 1). PKS § 100 lg

4 kohaselt makstakse elatist kalendrikuu eest ette. Seega tuleb elatis tasuda hiljemalt eelneva

kuu viimaseks kuupäevaks. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada alates 6. augustist 2022

tasutud makseid. Hagejad on 5. augusti 2022. a menetlusdokumendis juba arvestanud kostja

tehtud makseid ja nende maksete võrra elatise summat vähendanud. Kostja ei ole välja toonud,

et ta oleks menetluse kestel tasunud elatisena rohkem.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas 13. märtsil 2023 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ning 29. märtsil

2023 apellatsioonkaebuse täpsustuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus mõistis kostjalt välja tagasiulatuva elatise perioodi 1. mai 2021. a kuni 24. november

2021. a eest, ning osas, millega on alates 1. jaanuarist 2023 välja mõistetava elatise arvestamise

alusena jäetud arvestamata PKS § 101 lg-s 6 sätestatu, s.o. lahus elava vanema ja lapse koos

viibimise aeg. Kostja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata hagejate

nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks perioodi 1. mai 2021. a kuni 24. november 2021. a

eest. Kostja palub uue otsusega määrata, et alates 1. jaanuarist 2023 tasub kostja hagejate

ülalpidamiseks elatist järgmiselt: baassumma + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutopalgast –

50% lapsetoetusest – 46,67% elatisest, s.o laps elab kohustatud vanema juures igakuisest

kohustatud 15 päevast 7 päeva. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Eespool

öeldust tulenevalt palub kostja mõista hagejate kasuks välja elatis jaanuari 2023. a eest 120

eurot 33 senti kummalegi hagejale, perioodi 1. veebruarist 2023 kuni 31. märtsini 2023 eest

summas 115 eurot kuus kummalegi hagejale ning alates 1. aprillist 2023 oleks eespool märgitud

valemi järgi väljamõistetav elatis 138 eurot 83 senti kuus kummalegi hagejale. Kostja palub

jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamisel ebaõigesti

kohaldanud materiaalõigust ning rikkunud oluliselt menetlusõigust. Vastavalt vanemate

vahelisele kokkuleppele esitas hagejate ema kostjale igakuiselt andmed hagejatega seotud

kulude kohta, milles on välja toodud kostja poolt tasumisele kuuluv summa ning selle summa

tasumisega loeti elatise kohustus täidetuks. Kuivõrd kostja ei ole tagasiulatuva elatise osas

kogunud kantud kulude kohta tõendeid (puudus vajadus, sest vanemate vahel oli kokkulepe

elatise maksmiseks hagejate ema poolt esitatud arvestuse alusel), taotles kostja enda vande all

ülekuulamist, et tõendada sel perioodil kantud kulude koosseisu ja nende suurust. Maakohus on

jätnud kostja taotluse rahuldamata ning võtnud seega võimaluse kostjal enda väiteid tõendada.

Maakohus on tagasiulatuva elatise nõude rahuldanud vaatamata sellele, et hagejad ei ole täitnud

neil lasuvat tõendamiskohustust. Hagejad ei ole tõendanud enda väidet, et nad on perioodil

1. mai 2021. a kuni 24. november 2021. a nõudnud kostjalt elatise maksmist suuremas ulatuses.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg 6 kohaselt, kui laps viibib kohustatud vanema

juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Tartu Maakohtu 8. novembri

2022. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-11235 määratud esialgse suhtluskorra järgi on

hagejad kostja kui lahus elava vanema juures 2023. aastal kokku 92 ööpäeva, mis jagatuna

kuudeks on 7,66 ööpäeva kuus. Maakohus ei ole nimetatud tõenditega arvestanud.

Apellatsioonkaebuse esitamise ajaks on Tartu Maakohus kinnitanud tsiviilasjas nr 2-22-11235

kompromissi hagejate ja kostja vahelise suhtluskorra osas, mistõttu on apellatsioonimenetluses

põhjendatud lähtuda kompromisslepingus kokku lepitust. Kostja palub võtta tsiviilasja

materjalide juurde Tartu Maakohtu 10. märtsi 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-11235.

Tõendit ei olnud võimalik varem esitada, kuna määrust ei olnud sel hetkel veel tehtud. Kostja

on hagejatega aasta jooksul koos vähemalt seitse ööpäeva kuus, mistõttu tuleb sellega elatise

suuruse määramisel arvestada. Maakohus on edasiulatuva elatise nõude rahuldamisel jätnud

ebaõigesti PKS § 101 lg 6 kohaldamata.

Kostja palub juhul, kui ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu otsuse tagasiulatuva elatise

(perioodi 1. mai 2021. a kuni 24. november 2021. a eest) väljamõistmise osas, määrata

tagasiulatuva elatise tasumine osamaksetega kokku mitte enam kui 100 eurot kuus.

Tagasiulatuv võlgnevus on 1631 eurot 84 senti, mille ühe maksega tasumine lisaks igakuiselt

tasumisele kuuluvale elatisele on kostja jaoks liialt koormav ning paneb ta raskesse

majanduslikku olukorda. Lisaks elatise maksetele peab kostja igakuiselt tasuma

eluasemelaenulepingust tulenevaid kohustusi, mis on küll solidaarkohustus hagejate emaga,

kuid mida tasub kostja. Kostjale ei olnud ette nähtav, et igakuised laenumaksed suurenevad

umbes 100 euro võrra seoses Euribori tõusuga.

5. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda.

Vastuse kohaselt ei saa vähemalt kuni 10. märtsini 2023 väljamõistetud elatise osas olla

vaidlust. Vaidlustatud kohtuotsus ei ole ebaõige, kui teises tsiviilasjas tehakse seda otsust

mõjutav lahend.

Tagasiulatuv elatis enne hagi esitamist on õigustatud, sest kostja pole täitnud ülalpidamise

kohustust PKS §-de 100 ja 101 kohaselt. Tartu Maakohus pani 5. juuli 2022. a kirjas hagejatele

kohustuse tõendada kostjalt elatise tasumise nõudmist. Tegemist on hagejaid alandava ja

halvustava nõudmisega. Hagejad on alaealised lapsed, kes ei teagi, mida saab nõuda kostjalt,

kes ei täida enda PKS-st tulenevaid kohustusi. Valdavalt on elatise nõudmine toimunud telefoni

teel, mida hagejatel pole võimalik tõendada. Asjakohane pole asjas peetud istungil kõlanud

seisukoht, et tagasiulatuva elatise nõude kulud on juba hagejate ema poolt tasutud, mistõttu ei

peaks kostja nende tasumises enam osalema. Kostja ei põhistanud hagimenetluses elatise

tasumata jätmist majandusliku kitsikusega või ebapiisavate sissetulekutega. Samuti ei ole kostja

PKS § 102 tähenduses taotlust esitanud.

Alates 10. märtsist 2023 on kostja poolt esitatud elatise arvestus aktsepteeritav, kuid hagejatel

puudub selgus, mis saab siis, kui kostja suhtluskorda ei täida, kuid elatis on juba määratud

täitmata suhtluskorra päevade võrra väiksem.

Kostja taotlus elatise võla tasumiseks 50–100-euroste maksetega ei ole põhjendatud. Väide, et

kostja maksab kostja ja hagejate ema solidaarkohustust, on väär. Lisaks ei puutu vanemate

võimalikud rahalised suhted laste elatise nõuetesse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab maakohtu otsuse alates 10. märtsist 2023 väljamõistetud elatise suuruse osas ning teeb

tühistatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2), millega rahuldab hagi elatise

väljamõistmiseks alates 10. märtsist 2023 osaliselt. Kohtuotsuse resolutsiooni täidetavuse ja

selguse mõttes mõistab ringkonnakohus kostjalt iga hageja kasuks välja elatise perioodi

25. november 2021. a – 9. märts 2023. a (k.a) eest kindla summana 3050 eurot 99 senti ning

alates 10. märtsist 2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni igakuise elatise 115 eurot (209

eurot 20 senti (baassumma seisuga 10. märts 2023) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga 10. märts 2023) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), st – 46,67% (s.o kohustatud vanemaga koosveetud aeg 7 päeva kuus, s.o

rahaliselt 100 eurot 64 senti). Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda

1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17

lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise kord

tagasiulatuva elatise maksmise kohta perioodi 1. mai 2021. a kuni 24. november 2021. a eest.

Kostjal tuleb tasuda tagasiulatuv elatis perioodi 1. mai 2021. a kuni 24. november 2021. a eest

võrdsete osamaksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, esimesed 11 osamakset

kummalegi hagejale summas 68 eurot ning viimane osamakse summas 67 eurot 92 senti.

Ringkonnakohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

29. märtsi 2023. a apellatsioonkaebuse täpsustuse kohaselt ei vaidlustata apellatsioonkaebuses

maakohtu otsust perioodi 25. novemberist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 eest elatise

väljamõistmise osas. Maakohtu otsus on vaidlustamata osas TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi

jõustunud.

8. TsMS § 652 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus hinnata maakohtu otsuses

hindamata tõendeid, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta ning asjaolu või

tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega Tartu Maakohtu 10. märtsi 2023. a määruse, millega

määrati kostja ja hagejate suhtluskord tsiviilasjas nr 2-22-11235. Pooled vaidlesid käesolevas

tsiviilasjas eelkõige selle üle, mitu päeva kuus veedab kostja hagejatega ning kas sellest

tulenevalt on alust elatise suuruse vähendamiseks alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

PKS § 101 lg 6 alusel. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendab kohus proportsionaalselt PKS § 101

alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava

vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle

(Riigikohtu 22. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14.7). Kuivõrd väljamõistetud

elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud päevade arvule, on

Tartu Maakohtu 10. märtsi 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-11235 oluline käesoleva

tsiviilasja lahendamisel.

9. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad on kostja lapsed, kes elavad põhiliselt ema

juures ning kelle suhtes on kostjal ülalpidamiskohustus.

PKS § 96 esimese lause ja § 97 p-i 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist (Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13,

p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus

hoolitseda

mõlemal

vanemal

(Riigikohtu

24. oktoobri

2012. a

otsus

tsiviilasjas

nr 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab

ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist

rahalist elatist makstes (Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12).

10. Hagi on esitatud 25. novembril 2021 ning maakohus on õigesti kuni 31. detsembrini 2022

elatise nõuet lahendades lähtunud sel ajal kehtinud PKS redaktsioonist ning alates 1. jaanuarist

2022 elatise nõuet lahendades kohaldanud alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS

redaktsiooni.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus tagasiulatuva (1. mai 2021 – 24. november 2021)

elatise nõude rahuldamisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning rikkunud oluliselt

menetlusõigust. Kostja väidete kohaselt täitis ta elatise maksmise kohustust vastavalt vanemate

vahelisele kokkuleppele ema poolt esitatud arvestuse järgi. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei

ole väidet vastavasisulise kokkuleppe kohta tõendanud. Kostja ei too apellatsioonkaebuses

välja, millistele tõenditele tuginedes tulnuks asuda maakohtust erinevale seisukohale.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et kokkuleppe olemasolu ei tõenda kostja

poolt esitatud hagejate ema arvestused ega kostja pangakontoväljavõte (dtl 16–25).

Ringkonnakohus leiab, et isegi kui sellise kokkuleppe sõlmimine oleks tõendatud, ei oleks see

võtnud hagejatelt ära õigust nõuda suuremat elatist, kui on ema arvestuses näidatud.

Kostja väitel ei ole ta vanematevahelise kokkuleppe tõttu tõendeid kogunud ning seetõttu

taotles ta enda vande all ülekuulamist, et tõendada perioodil 1. mai 2021. a – 24. november

2021. a kantud kulude koosseisu ja nende suurust. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus

põhjendatult kostja taotluse vande all ülekuulamiseks rahuldamata. Kulude koosseisu ja suuruse

saab tõendada eelkõige dokumentaalsete tõenditega, nt maksekorralduste, ostutšekkide või

panga väljavõtetega. Eluliselt ei ole usutav, et aastaid hiljem mäletab kostja kuude kaupa igale

hagejale tehtud kulutuste suurust ning koosseisu. Lisaks oleks TsMS § 268 järgi poole vande

all ülekuulamiseks vaja vastaspoole nõusolekut. Hagejad oma nõusolekut ei andnud.

Kostja leiab, et hagejad ei ole täitnud neil lasuvat tõendamiskohustust ega tõendanud enda

väidet, et nad on perioodil 1. mai 2021. a kuni 24. november 2021. a nõudnud kostjalt elatise

maksmist suuremas ulatuses. Maakohus selgitas 5. juuli 2022. a pooltele saadetud kirjas, et

hagejatel tuleb esile tuua mh kas ja millal on nad kostjalt elatist nõudnud enne hagiavalduse

esitamist (dtl 91). Riigikohus selgitas 27. oktoobri 2021. a otsuses tsiviilasjas

nr 2-19-18082, et enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista

iseenesest hagejate õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist.

Seega ei ole kostja etteheide hagejate poolt tõendamiskoormise mittetäitmise kohta asjakohane

ega ole ainuüksi maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Hagejatel kui alaealistel lastel on õigus

nõuda elatise tasumist juhul, kui elatist ei tasuta üldse või kui see tasutakse ebapiisavas ulatuses.

Kostja ei ole tagasiulatuva elatise nõudele vastu vaieldes tuginenud asjaolule, et tema toonane

majanduslik olukord ei võimaldanud tal täita ülalpidamiskohustust või võimaldaks kalduda

kõrvale vanemate ülalpidamiskohustuse võrdsusest (vt nt Riigikohtu 27. oktoobri 2021. a otsus

tsiviilasjas nr 2-19-18082, p 13). Maakohus ei ole tagasiulatuva elatise väljamõistmisel

rikkunud materiaalõiguse ega menetlusõiguse norme.

11. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse seda, kui suurel määral osaleb kumbki

vanem vahetult lapse kasvatamises. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 6

kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt lapsega koos veedetava ajaga, kui laps viibib

teise vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus jättis arvestamata Tartu Maakohtu

8. novembri 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-11235 määratud esialgse suhtluskorra.

Maakohus on 8. novembri 2022. a määrusega esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorda

käsitlenud otsuse p-des 30–31 ning leidnud õigesti, et vaidlustatud kohtuotsuse tegemise ajaks

ei olnud selge, milline kujuneb tsiviilasjas nr 2-22-11235 tehtav lõpplahend. Vastupidiselt

apellatsioonkaebuse väitele lähtus maakohus just 8. novembri 2022 esialgse õiguskaitse

kohaldamise määruses kindlaks määratud suhtluskorrast. Viidatud esialgse õiguskaitse korras

määratud suhtluskorra kohaselt viibisid hagejad kostja juures igal paaris nädala reedest kl

17.00-st kuni pühapäeva kl 18.00-ni, s.o keskmiselt neli päeva kuus. Lisaks oli esialgse

õiguskaitse korras reguleeritud suhtluskord jõulude ajal, mille järgi pidid hagejad olema kostja

juures 22. detsembrist 2022 kuni 25. detsembrini 2022 ning 2. jaanuarist 2023 kuni 6 jaanuarini.

Seega ei viibinud 8. novembri 2022. a määruse järgi hagejad kostjaga keskmiselt seitse päeva

kuus, nagu ekslikult leiab kostja apellatsioonkaebuses, vaid neli päeva, nagu õigesti märkis

maakohus. Alus PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks puudub.

Kostja, tuginedes Tartu Maakohtu 8. novembri 2022. a määrusele, esitas 13. märtsi 2023. a

apellatsioonkaebuses arvestuse kostjaga aastas koosveedetud päevade kohta. Lisaks igale

paaris nädalale langevale kahele päevale nädalavahetusel, mil hagejad on kostjaga esialgse

õiguskaitse määruse järgi, arvestas kostja 13. märtsi 2023. a kaebuses, et suvisel ajal on hagejad

kostja juures kokku neli nädalat. Tartu Maakohus ei ole aga 8. novembri 2022. a määruses

suvisel ajal suhtluskorda eraldi reguleerinud, seega tulnuks selle järgi lähtuda üldisest määratud

suhtluskorrast, mille kohaselt on hagejad kostjaga vaid üle nädala reedest pühapäevani. Seega

ei tugine kostja apellatsioonkaebuses esitatud arvestus 8. novembri 2022. a määrusele.

12. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega Tartu Maakohtu 10. märtsi 2023. a määruse

tsiviilasjas nr 2-22-11235, millega on määratud hagejate ja kostja suhtluskord. Tegemist on asja

lahendava lõpplahendiga. Selle järgi on hagejad kostjaga igal paaris nädala reedest kl 17.00-st

kuni pühapäeva kl 18.00-ni. Suvel viibivad hagejad kostja juures juunis üldkorra alusel ning

juulis ja augustis on hagejad kostja juures 28., 30., 32. ja 34 nädalal (sel ajal üldkord ei kehti).

Jõuluvaheaja esimesest päevast kuni 25. detsembrini on hagejad kostja juures ning

26. detsembrist 1 jaanuarini on hagejad ema juures. Perioodil 2. jaanuarist kuni jõuluvaheaja

viimase päevani on hagejad kostja juures. Muudel vaheaegadel viibivad hagejad 50% ajast

kostja juures ja 50% ajast ema juures (dtl 428–431).

Seega on 10. märtsi 2023. a määrusega lisaks üldkorrale (nädalavahetused üle nädala)

reguleeritud ka vaheaegadel ja pühade ajal hagejate viibimine kostja juures. Kohtumäärus on

jõustunud. Kostja apellatsioonkaebuses toodud arvestus päevade kohta, mil hagejad viibivad

kostja juures, ühtib 10. märtsi 2023. a määruses määratud suhtluskorraga. Seega viibivad

hagejad 10. märtsi 2023. a määrusega määratud suhtluskorra kohaselt umbes 91 ööpäeva aastas,

s.o keskmiselt vähemalt 7 täisööpäeva kuus. Sellest tulenevalt on alates suhtluskorra

kindlaksmääramisest põhjendatud lähtuda PKS § 101 lg-s 6 toodust ning elatise

kindlaksmääramisel tuleb arvestada hagejate poolt kostjaga koos veedetud ajaga. Ka hagejad

on vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et alates 10. märtsist 2023 on kostja poolt esitatud

elatise arvestus aktsepteeritav (dtl 459, vastuse p 2.6). Kuivõrd käesolevas asjas vaidlustatud

kohtuotsuse tegemise seisuga ei olnud suhtluskord 10. märtsi 2023. a määrusega

kindlaksmääratud, ei saanud maakohus otsuse tegemisel sellest ka lähtuda.

Ringkonnakohus selgitab, et asjaolu, kas kostja hakkab suhtluskorda täitma, ei anna käesoleval

hetkel alust sellega mitte arvestada. Praegu ei ole teada, kas kostja hoidub suhtluskorra

täitmisest kõrvale või mitte. Kostjal kui vanemal on kohustus lastega suhelda (PKS § 143 lg 1

teine lause). Hagejatel on õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui

on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud

nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada

(TsMS § 459 lg 1 p-d 1–2).

13. Mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ning elatis peaks reeglina

katma pool lapse igakuiseks ülalpidamiseks vajalikest kuludest (teise poole katab teine vanem

vahetult), seega on üks vanem sisuliselt kohustatud lapsele ülalpidamist andma 15 päeva

ulatuses igal kuul. Juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures nt 7 päeva kuus, siis täidab

vanem eelduslikult ülalpidamiskohustust sel ajal vahetult ning täies ulatuses, s.t katab kõik

lapse vajadused.

Ringkonnakohus tuvastas, et alates 10. märtsist 2023 on hagejad keskmiselt seitse ööpäeva kuus

kostja juures. Seega tuleb eeldada, et kostja täidab sellel ajal hagejate ülalpidamiskohustust

vahetult. Ülejäänud kaheksa päeva eest tuleb kostjal täita ülalpidamiskohustus elatise maksmise

teel. Seega tuleb kostjalt alates 10. märtsist 2023 mõista välja elatis kaheksa päeva eest, s.o 115

eurot. Vanem katab vahetult 46,67% elatise kohustusest [(7 päeva x 100%) / 15 päeva] ning

selle võrra tuleb väljamõistetavat elatist vähendada. Vanemalt tuleb mõista välja 53,33%

miinimumelatisest (100%–46,67%), s.o rahaliselt 115 eurot [209 eurot 20 senti (baassumma) +

46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest) – 46,67% (s.o 7 päeva eest, mil laps on kohustatud vanema juures, rahaliselt 100

eurot 64 senti].

14. Riigikohus selgitas 22. juuni 2022. a otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-s 17.2., et selleks,

et tagada lahendi täidetavus ning vältida olukorda, kus isik peab kohtulahendi resolutsiooni

ebaselguse tõttu täiendavalt kohtusse pöörduma, tuleb tagasiulatuv elatis ning elatis kuni

31. detsembrini 2021 välja mõista kindla summana, mitte muutuva suurusena.

Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub selline otsuse täidetavuse ja selguse põhimõte ka

olukorras, kus maakohus mõistis elatise mitme erineva perioodi eest kindla summana neid

summasid eraldi kokku liitmata. Ringkonnakohtu hinnangul on selguse huvides mõistlik mõista

käesoleva otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud elatis välja kindla summana.

Ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust kuni 10. märtsini 2023 väljamõistetud elatise

suuruse osas, kuid selguse mõttes mõistab elatise kuni 10. märtsini 2023 kindla summana välja.

Maakohus mõistis kostjalt tagasiulatuva elatise perioodi 1. maist 2021 kuni 24. novembrini

2021 eest kokku 1631 eurot 84 senti (s.o igale hagejale 815 eurot 92 senti).

Kumbki hageja elatise nõue perioodi 25. november 2021. a – 9. märts 2023. a (k.a) eest on 3050

eurot 99 senti (314,40+640,32+225,64x9+225,64/31x9). Otsuse täitmisel tuleb arvestada kostja

poolt alates 6. augustist 2022 tasutud makseid.

15. Kostja taotles tagasiulatuva elatise puhul määrata selle tasumine osamaksetega kokku mitte

enam kui 100 eurot kuus. Hagejad vaidlesid taotlusele vastu ning palusid jätta selle

rahuldamata.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt on kohtul õigus, kuid mitte kohustus määrata otsuses kindlaks

võlgnevuse tasumise kord. Tasumise ajatamine riivab paratamatult hagejate huve, mistõttu on

ajatamine võimalik vaid väga erandlikel asjaoludel. Siiski tuleb ka tagasiulatuva

ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel lähtuda üldpõhimõttest, et kohustus ei oleks

kohustatud isikule ebamõistlikult koormav (PKS § 102 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei

täida tagasiulatuva elatise nõue enam eesmärki katta hagejate vajadused jooksvalt ning

tagasiulatuva elatise ühekordse maksena väljamõistmine võib asetada kostjat äärmiselt

raskesse majanduslikku olukorda, kus ta ei suuda enam katta ka hagejate jooksvat

ülalpidamiskohustust.

Kostja taotlus täita tagasiulatuv elatis osamaksetena mitte suuremas ulatuses kui 100 eurot kuus

tähendab aga kohustuse täitmist ligi pooleteise aasta jooksul, mis ei ole ringkonnakohtu

hinnangul alaealiste hagejate suhtes õiglane. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse

määrata kindlaks otsuse täitmise kord tagasiulatuva elatise maksmise kohta perioodi 1. mai

2021. a kuni 24. november 2021. a eest osaliselt. Kostjal tuleb tasuda tagasiulatuv elatis

perioodi 1. mai 2021. a kuni 24. november 2021. a eest võrdsete osamaksetena 12 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest, esimesed 11 osamakset kummalegi hagejale summas 68 eurot

ning viimane osamakse summas 67 eurot 92 senti. Selline periood ei koorma koostjat üleliigselt

ega riiva hagejate õigust tagasiulatuva elatise saamiseks ebaproportsionaalselt.

16. Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, jäävad menetluskulud nii maa-,

kui ka ringkonnakohtus poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke