2-22-2440/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-2440

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.09.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2059,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Aleksandra Bolšakova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 09.09.2022 otsus muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-22-2440

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja, isa) esitas 14.02.2022 Harju Maakohtule Y (kostja, laps) vastu hagi elatise

vähendamiseks kuni 71,14 euroni kuus.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled tsiviilasjas nr 2-19-115290 kompromissi, mille

kohaselt kohustus hageja kostjale tasuma elatist 300 eurot kuus alates 01.12.2019 kuni kostja

täisealiseks saamiseni, s.o 20.10.2034.

1.2. Hageja palub elatise suurust muuta õigusliku olukorra olulise muutumise tõttu ja määrata

elatis vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3–6, arvestades, et kostja viibib hageja

juures keskmiselt kümme päeva kuus. Hageja on nüüd lapsega ka tema haiguse ajal, mille tõttu

vähenes hageja sissetulek.

1.3. Hageja sõnul on ka tema majanduslik olukord pärast kompromissi sõlmimist oluliselt

halvenenud. Hageja sissetulek on vähenenud ja igakuised kulud on kasvanud.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. PKS § 217² lg 2 ei ole asja lahendamisel kohaldatav, sest hagejal ei ole kohustust tasuda

elatist miinimummääras ega poole töötasu alammäära ulatuses.

2.2. Laps jääb hageja juurde ööseks kaks korda nädalas argipäevadel. Hageja võtab lapse

lasteaiast ja viib tundidesse. Kodus nad söövad ja magavad ning hommikul viib isa lapse

lasteaeda. Hagejal ei saa selle aja jooksul tekkida kulusid, mida kannab kostja seaduslik

esindaja (ema) (vastuses ekslikult märgitud lepinguline esindaja – ringkonnakohtu märkus).

Laps on isa juures keskmiselt kaheksa päeva kuus (s.o keskmiselt kaks ööd nädalas). Hageja ei

ole esile toonud ega tõendanud, millised kulud ta kannab iga kuu lapse vajaduste rahuldamiseks.

Kõik lapsega seotud suured kulud kannab ema. Hageja kannab üksnes kulud söögile, kui laps

on tema juures. Tsiviilasjas nr 2-19-115290 esitas hageja elatise nõudele sama vastuväite, et

laps viibib tema juures umbes kolmandiku ajast. See elatise suurust mõjutada võiv asjaolu ei

ole võrreldes eelmise kohtuasjaga muutunud.

2.3. Kostjal on tuvastatud raske puue – tal on kõnehäired ja pervasiivsed arenguhäired. Arstid

on soovitanud tegeleda kostja kommunikatsiooni ja kõne arendamisega ning konsulteerida

Tallinna Laste Vaimse Tervise Keskusega, sh käia neuroloogi ja psühhiaatri konsultatsioonil.

Kostjale on välja kirjutatud ravimid ning vanematel tuleb järgida lapsele määratud

rehabilitatsiooni plaani. Seetõttu ei ole võimalik kostja ülalpidamiseks vajaliku ja põhjendatud

elatise suuruse määramisel kasutada elatise kalkulaatorit. Kostja igakuised vajalikud kulud ja

vajadused erinevad tavapärase lapse vajadustest. Kostja eripäradega tuleb arvestada.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

3.1. Perekonnaseaduse muudatused ei ole siinsel juhul elatise vähendamise aluseks. Seadus

muutus miinimumelatise suurust puudutavas osas. Tsiviilasjas 2-19-115290 sõlmitud

kompromissi kohaselt tuli hagejal elatist tasuda rohkem kui miinimumsummas (s.o 300 eurot).

2-22-2440

Seega tuleb jätkuvalt lähtuda lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist ning vanemate

varalisest seisust, mitte miinimumelatise suuruse muudatustest.

3.2. Hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ja § 497 alusel. TsMS § 497 märgitud elatisenõude aluseks olevate

asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on

muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud

asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud

on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS §-s 102 sätestatuga. Lapsele elatise väljamõistmiseks

alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2

kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

3.3. Kuna pooled saavutasid tsiviilasjas 2-19-115290 kompromissi, siis võib eeldada, et hageja

oli suuteline 2019. aastal elatist tasuma 300 eurot kuus.

3.4. Kostja viibimine hageja juures ei ole praegusel juhul aluseks elatise vähendamisele. Hageja

ei ole tõendanud, et kostja viibiks hageja juures oluliselt tihemini kui 2019. aastal. Hageja esitas

kohtule küll väljavõtte kalendrist, kuid ainuüksi kalendri kanded ei tõenda lapse viibimist

hagejaga. Kalendris on nähtavad ainult kuupäevad ja kellaajad, kuid ei ole tuvastatav, millisel

alusel kandeid on tehtud ning mida kanded tähendavad. Hageja on tsiviilasjas 2-19-115290

2019. aastal esitatud vastuses viidanud, et laps viibib kolmandiku ajast temaga, mis teebki ühes

kuus ca 10 päeva. Tõendeid, et hageja kannaks sel ajal seoses hagejaga oluliselt suuremaid

kulusid kui 2019. aastal, ei ole hageja esitanud.

3.5. Ka kostjaga haiguslehel viibimine ei tõenda, et hageja veedaks kostjaga rohkem aega kui

2019. aastal. Haiguslehel viibimine on ajutine, mitte igakuine ja regulaarne. Samuti ei nähtu

tsiviilasja materjalidest, et pooltel oleks kokkuleppeid, et ainult hageja võtab lapse haiguse ajaks

tulevikus haiguslehe. Hageja esile toodud haiguslehtede perioodid ei kinnita, et hageja oleks

reaalselt kõik need päevad veetnud hagejaga. Tõendamist leidis, et hagejal puudus vajadus võtta

lapsega haigusleht terve 15.11.2021–21.11.2021 perioodi jaoks. Kostja esitatud kirjavahetusest

nähtub, et 17.11.2021 oli laps koos emaga; 19.11.2021 oli laps hagejaga ujulas (mis ei viita

sellele, et laps oli nii haige, et haigusleht pidi olema ka 19.–21.11.2021) ning laps läks tagasi

ema juurde 19.11.2021. Samuti ei mõjutanud haigusleht viidatud perioodist oluliselt hageja

majanduslikku olukorda. Hageja ei tasunud kostjale elatist 2021. a novembris. Kostja väitel oli

see poolte kokkulepe, kuna hageja veetis novembris kostjaga rohkem aega, kui tavaliselt.

Tõendatud ei ole, et ajavahemikus 29.12.2021–02.01.2022 ning 29.01.2022–09.02.2022 võetud

haiguslehe ajal oleks kostja viibinud terve aja hagejaga. Üksnes haiguslehe olemasolu nimetatut

ei tõenda. Seega ei ole ka lapsega võimalik haiguslehel viibimine aluseks elatise vähendamisele.

3.6. Hageja sissetulekud ei ole 2019. aastaga võrreldes muutunud oluliselt halvemaks. Hageja

esitatud tõendi kohaselt oli tema töötasuks 2019. a detsembris 1257,06 eurot ning 2021. a

jaanuaris 1156,80 eurot. Hageja on kinnitanud, et 2022. aastal ei ole tema töötasu oluliselt

muutunud ning moodustab sarnaselt 1200 eurot kuus. 2019. aastal oli hagejal ettevõtlusega

seotud täiendav sissetulek 180 eurot kuus, mis 2021. aastal vähenes kuni 62,98 euroni kuus.

Hageja konto väljavõttest nähtub, et perioodil 30.11.2021–30.05.2022 oli hagejal sissetulekuid

Coop Pank AS-is 1961,12 eurot ja Swedbank AS-is 18 288,89 eurot, mis teeb ühe kuu

keskmiseks sissetulekuks 3375 eurot. Töötasu koos haigekassa väljamaksete ning tulumaksu

tagastusega moodustas nimetatud perioodil kokku 8055,18 eurot, mis teeb ühe kuu keskmiseks

1342,53 eurot. Lisaks on hageja C OÜ asutaja ja juhatuse liige ning hagejale kuulub

korteriomand Jõelähtme vallas ja sõiduauto Škoda Fabia.

2-22-2440

3.7. Samuti ei ole tõendatud, et hageja igakuised väljaminekud oleksid võrreldes 2019. aastaga

oluliselt suurenenud. Hageja märkis, et ta võttis 2021. aastal eluasemelaenu, mille igakuine

makse on 320 eurot. Samuti tõi hageja esile, et pärast eelmise kohtulahendi tegemist kolis ta

Tallinnast välja elama ning seetõttu suurenesid tema sõidukulud 150 euroni. Laenukohustuse

võtmine ning Tallinnast kaugemale kolimine on olnud aga hageja enda valik. Hagejal on olnud

võimalus valikute tegemisel arvestada oma majandusliku võimekusega, sh arvestada lapse

ülalpidamiskohustusega. Tsiviilasjas 2-19-115290 märkis hageja enda eluasemekuludena

Tallinna korteri üüri 495 eurot, kodulaenu Narva korteri eest 144 eurot ning kulutused

transpordile ca 150 eurot (sh kütus ja remont). Hageja ei ole tõendanud, et tema igakuised kulud

seoses nende kuludega oleksid suurenenud. Samuti on hageja esitanud kohtule

kommunaalkulude arve 2021. a detsembri, 2022. a jaanuari ja veebruari eest kogusummas

539,71 eurot (ca 180 eurot kuus) ning 2022. a veebruari arve telefoni eest (sh internet)

33,48 eurot ning 2022. a veebruari arve koduinterneti eest 22 eurot. Tsiviilasjas 2-19-115290

on hageja märkinud enda kommunaalkuludeks suvel 130 eurot, talvel 200 eurot, interneti

kuludeks 22 eurot ja sidekuludeks 30 eurot. Seega ei ole ka osundatud kulud oluliselt

suurenenud. Muid tõendeid ei ole hageja enda igakuiste kulude kohta esitanud.

3.8. Kuigi elatise vähendamiseks võib olla põhjust iseenesest ka juhul, kui lapse igakuised

kulud on vähenenud, puuduvad tõendid, et kostja igakuised vajadused oleksid vähenenud

võrreldes 2019. aastaga. Kostja igakuised kulud eluasemele, internetiteenusele, transpordile,

ravikuludele, haridusele, samuti muud vajalikud kulud, on mõistlikud ja vajalikud. Kuna kostjal

on raske puue, siis on eluliselt usutav, et tema igakuised kulud võivad olla keskmisest suuremad

(sh kulud ravimitele, teraapiale jms).

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi

jäi rahuldamata ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja

jätta poolte endi kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus tõendite hindamise nõudeid (TsMS

§ 232 lg-d 1 ja 2), sh jättis hindamata suurema osa tõenditest ega põhjendanud oma seisukohta

ja kahtlusi hageja esitatud tõendite osas. Samuti ei ole maakohus põhjendanud oma seisukohta

hageja lapsega haiguslehel viibimise kohta. Ebaselge on, miks maakohus kahtles, et hageja oli

lapsega, kui hagejale oli väljastatud haigusleht. Maakohtul tuli hinnata mõlema vanema

majanduslikku olukorda, lapsele tehtavate kulude suurust ning lapse vajadusi.

4.2. Maakohus kohaldas TsMS §-i 459 ebaõigesti. Lisaks perekonnaseadusele muutusid ka

päevade arv, mil laps viibib hageja juures ja hageja igakuised kulud, millega maakohtul tuli

otsuse tegemisel arvestada. Perekonnaseaduse muudatuste arvestamata jätmisega on hageja

pandud ebaõiglasesse olukorda – seaduse muudatuste ja sellest lähtuva elatise kalkulaatori

kohaselt peaks hageja tasuma kostjale elatist 71,14 eurot, kuid hageja tasub 300 eurot kuus

üksnes seetõttu, et tema sissetulek ei ole oluliselt muutunud.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

2-22-2440

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS

§ 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles tema hagi jäi rahuldamata (resolutsiooni p 1). Seega on

maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud menetluskulude jaotuse osas

(resolutsiooni p 2).

8. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Esmalt heidab hageja maakohtule ette tõendite hindamise nõuete rikkumist (TsMS § 232 lg 1

ja 2). Millised konkreetsed tõendid jäid maakohtul väidetavalt hindamata, ei ole hageja aga esile

toonud. Üldine etteheide, et maakohus ei hinnanud piisavalt tõendeid, ei loo ringkonnakohtule

alust tõendite uueks või ümber hindamiseks. Elatise vähendamise aluseks olevate asjaolude

esinemist tuli tõendada hagejal – seda on maakohus hagejale ka selgitanud (tl 76–76 pöördel).

10. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu ei oleks maakohus

põhjendanud oma seisukohta hageja lapsega haiguslehel viibimise kohta. Maakohus on otsuse

p-s 7 ükshaaval hinnanud hageja haiguslehel viibimisega seotud väiteid, tuues välja, millal laps

oli haiguslehe ajal hagejaga ja millal mitte. Samuti, et hageja käis lapsega haiguslehe ajal

ujumas, mis ei viita sellele, et hagejal oli vajadus sellele järgnevalt lapsega haiguslehel olla

(tl 179). Hageja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et maakohtu järeldused ei oleks õiged ega

toonud esile, milles täpselt maakohus hageja arvates eksis. Etteheide, et maakohtu seisukoht on

hagejale arusaamatu, ei võimalda maakohtust teistsugusele seisukohale asuda. Ringkonnakohtu

hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja lapsega haiguslehel viibimine ei mõjutanud

oluliselt hageja majanduslikku olukorda. Lisaks ei tasunud hageja lapsele 2021. a novembris

elatist, mida hageja ei ole samuti apellatsioonkaebuses vaidlustanud.

11. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et maakohus ei pidanud vajalikuks teha kindlaks

ema majanduslikku seisundit, märgib ringkonnakohus, et teise vanema varaline seisund ei ole

iseenesest ülalpidamiskohustuse vähendamise aluseks.

12. Maakohus ei eksinud ka materiaalõiguse kohaldamisel. Kuna tsiviilasjas nr 2-19-115290

kinnitatud kompromissi kohaselt tuli hagejal elatist tasuda kindla summana, mitte

miinimumelatisena (tl 5, resolutsiooni p 1.1), siis PKS § 2172 lg 2, mis annab õiguse nõuda

elatise vähendamist ka üksnes õigusliku olukorra muutumisel, siinses asjas ei kohaldu. Seetõttu

ei saa kohustatud vanem nõuda elatise vähendamist õigusliku olukorra muutumisele toetudes,

vaatamata sellele, kas uus õiguslik olukord on kohustatud vanemale soodsam sellest, kui palju

tal tuleb lapsele praegu elatist maksta. TsMS § 459 lg 1 võimaldab esitada kohtulahendiga

kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud,

mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks

olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega saab kohus praegusel juhul

elatise suurust muuta üksnes juhul, kui muutunud oleksid elatise väljamõistmise aluseks olnud

faktilised asjaolud (TsMS § 459 lg 1). Nende esinemist hageja ei tõendanud.

2-22-2440

13. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses toonud esile ühtegi asjaolu, mille maakohus väidetavalt

ebaõigesti tuvastas, mis võimaldaks elatise suuruse muutmist TsMS § 459 järgi. Hageja on

üksnes üldiselt märkinud, et muutnud on lapse tema juures viimise aeg ja hageja igakuised

kulud.

14. Eelnevast tulenevalt jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 järgi jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi

kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja määrata kindlaks kummagi

poole menetluskulude rahalist suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)