2-21-7518/83 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-75xx

Tsiviilasi

Osaühing

Mapri

Ehitus

hagi

OÜ

LANDCAPITAL

vastu

leppetrahvi

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

136 749 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Mapri Ehitus, registrikood

10131080;

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat

Taivo Ruus;

Kostja OÜ LANDCAPITAL,

registrikood

11229728;

Kostja lepinguline esindaja Kuldar Kirt.

Kohtuistungi toimumise aeg

13. veebruar 2023, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Osaühing Mapri Ehitus (hageja) esitas 11. mail 2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse

OÜ LANDCAPITAL (kostja) vastu leppetrahvi nõudes, paludes kostjalt hageja

kasuks välja mõista leppetrahvi 113 721,15 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 2. aprillist 2021 kuni 10. maini 2021 eest

2217,56 eurot ja edasiulatuva viivise hagiavalduse esitamisest 0,05% tasumata

leppetrahvilt päevas kuni kohustuse täitmiseni.

2. Hagiavalduse järgi sõlmisid hageja ja kostja 5. mai 2020 dateeringuga

töövõtulepingu (alltöövõtulepingu) nr 19-051-013. Lepingu järgi pidi kostja teostama

xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xx hoonetele fassaadi ja rõdu viimistluskihtide ehituse 26.

augustiks 2020 ning hageja tasuma selle eest 166 259 eurot, koos käibemaksuga 199

510,80 eurot. Pooled leppisid lepingu eritingimuste p-s 1.15 ja üldtingimuste p-s 5.1

kohustuste täitmisega viivitamise eest kokku leppetrahvis 0,5% lepingu hinnast iga

viivituses olnud päeva eest. Kostja teostas töid ajagraafikut rikkudes. Hageja osutas

mahajäämusele korduvalt tähelepanu ja hoiatas juba enne tööde lõpetamise tähtaja

saabumist, et tähtaja rikkumise korral on kostjal leppetrahvi tasumise kohustus.

Kostja ei lõpetanud töid tähtaegselt. Tööd olid enamjaolt teostatud xx. detsembriks

2020, v.a vaegtööd. Kuna kostja rikkus lepingut, oli hageja sunnitud tellima töid

teistelt töövõtjatelt ja tegema kulutusi kostja rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks.

Kostja on tunnistanud lepingu rikkumist. Hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi

ajavahemiku 26. augustist 2020 kuni xx. detsembrini 2020 ehk 114 päeva eest.

Leppetrahvi nõue lepingu täitmisega viivitatud aja eest on 113 721,15 eurot (114

päeva x ühe päeva trahv 997,55 eurot (199 510,80 x 0,5%)).

Kostja vastutab lepingu rikkumise eest ning kohustuse rikkumise vabandatavust ei

esine. Hageja on teatanud kostjale leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul, s.o

xx. augustil 2020. Samuti esitas hageja esimese nõude 65. päeval pärast lepingu

täitmise tähtpäeva.

Tegemist ei ole tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, kuna lepingu tingimused on

poolte vahel läbi räägitud, sh on lepingu lisaks nr 7 kostja hinnapakkumus. Kostjal oli

hagejaga võrdne võimalus panustada lepingu teksti koostamisse ning kostja seda ka

tegi. Kostja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, kes sõlmis lepingu oma

ärihuvist lähtudes.

Kuna tegemist on alltöövõtulepinguga, siis on sanktsioonid põhjendatud, kuna hageja

vastutab omakorda enda sõlmitud töövõtulepingu alusel enda töövõtja ees.

Kostja vastuväited hagiavaldusele on tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, miks on

hageja tegevus põhjustanud tema kohustuste täitmise viibimise. Kooskõlastamise jm

kohustused tulenevad lepingust ning on kostjale ettenähtavad.

Hageja on tasaarvestanud kostja lepingujärgse tasunõude enda kahju hüvitamise

nõudega kostja vastu kattuvas osas. Hageja kahju suurus oli aktist nr 5 nähtuvalt

tasaarvestuse ajal 84 445,32 eurot, mis tuleneb kostja tegemata või ebakohaselt

tehtud tööst. Seega on hagejal kostja vastu jätkuvalt kahju hüvitamise nõue 43 034,47

ja leppetrahvinõue summas 113 721,15 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.

4. Vastuse kohaselt on nõue tõendamata. Hageja väited tähtaegade rikkumisest on

paljasõnalised ja ebaõiged. Isegi kui oleks tuvastatav tähtaegade ületamine, siis on

see põhjustatud hagejast. Lepingu lisa nr 1 p 2.1.20 järgi on kostja kohustuseks kõigi

kinnitusvahendite ja meetodite kooskõlastamine Mapri meeskonnaga, kuid 25.

augusti 2020 seisuga olid hageja poolt kinnitusvahendid kooskõlastamata. Lepingu p

2.1.2 järgi oli Tellija poolt tööks üleantavate ehitusmaterjalide ja -toodete tarnete

korraldamine ja saadetiste vastuvõtmine ehitusplatsil ning toimetamine töökohtadele

(fassaadikivi ja komposiitplaat), kuid hageja poolt tarnitud materjal oli praak ja

kasutuskõlbmatu. Kuna on üldteada asjaolu, et uue materjali tellimine võtab aega,

siis tingis see tööde venimise. Lisaks võttis osade tööde teostamine planeeritust

kauem aega, kuna hageja tellis olulises mahus lisatöid. Lisatööde puhul ei leppinud

pooled eraldi kokku tööde teostamise tähtaega, mistõttu ei ole kostja poolt tähtaegade

rikkumine võimalik. Samuti tuli kostjal oma töid parandada ja uuesti teha, kuna

teised töövõtjad kahjustasid kostja töid. Kostja lõpetas kõik tööd 1. oktoobriks 2020.

Kostja väitel on pooled suuliselt ja kirjalikult lepingut muutnud ehk leppinud kokku

uued tähtajad.

Leping on sõlmitud hageja antud tüüptingimustel ja seetõttu tühine.

Leppetrahvi nõue on esitatud hilinenult.

Kostja esitab leppetrahvi vähendamise taotluse. Leppetrahvi suurus on ebamõistlikult

kõrge, kostjat ebamõistlikult kahjustav ja vastuolus senise kohtupraktikaga.

Leppetrahvi nõue moodustab lepingu hinnast 68,40%.

Kostja esitab menetlusliku tasaarvestuse avalduse oma töötasunõudega.

Kohtumenetluseelse tasaarvestusavalduse esitamisega on hageja tunnustanud kostja

tasunõuet põhitööde osas.

Kostja esitab alternatiivse tasaarvestuse avalduse, paludes tasaarvestada hageja

leppetrahvi nõude oma lisa- ja muudatustööde tasunõudega.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

6. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi,

sealhulgas, kas leppetrahvi käsitlevad lepingupunktid kehtivad või on tegemist

tühiste tüüptingimustega; kas leppetrahvi nõudmise eeldused on täidetud; kas

leppetrahvi nõudmine on kooskõlas hea usu põhimõttega. Samuti selle üle, kas

lepingurikkumine tulenes hagejapoolsetest minetustest. Kostja taotleb leppetrahvi

vähendamist ja esitab menetlusliku tasaarvestusavalduse. Hageja ei pea kostja

tasaarvestusavaldust põhjendatuks ning tasaarvestab kostja tasaarvestusavalduses

toodud summad oma kahjunõudega.

7. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjas õiguslikku tähtsust omavate asjaolude

üle:

-

Pooled sõlmisid 5. mai 2020 dateeringuga töövõtulepingu (alltöövõtulepingu) nr

19-051-013.

-

Lepingu järgi kohustus kostja teostama xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xx hoonetele

fassaadi ja rõdu viimistluskihtide ehituse 26. augustiks 2020 ning hageja tasuma

selle eest 166 259 eurot (käibemaksuta).

-

Kostja tähtajaks põhitöid ei lõpetanud.

-

Hageja tellis lisaks põhitöödele kostjalt ka lisatöid.

Nimetatud asjaolud loeb kohus tuvastatuks.

8. Kohus määratleb esmalt pooltevahelise õigussuhte ja kohaldamisele kuuluvad

õigusnormid (I), seejärel hindab leppetrahvi nõude eelduste esinemist (II),

leppetrahvi vähendamise taotlust (III), kostja tasaarvestusavaldust ja alternatiivset

tasaarvestusavaldust ning hageja esitatud kahjuga seotud väiteid (IV), teeb otsustuse

nõude ja tasaarvestusavalduste kohta (V) ning viimasena jaotab menetluskulud (VI).

I

9. Poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, seega on nõude aluseks võlaõigusseaduse

(VÕS) § 635 lg 1, mille järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud

tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Arvestades, et vaidluse

esemeks on töövõtulepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi nõue, siis kohalduvad

pooltevahelisele lepingule lisaks võlaõigusseaduses töövõtulepingut reguleerivatele

sätetele ka need võlaõigusseaduse sätted, mis reguleerivad kohustuse täitmist,

kohustuse rikkumist ja leppetrahvi nõudmist.

10. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 158 lg 1 alusel, mille kohaselt

leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

II

11. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised

üldised eeldused (vt Riigikohtu 10. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17, p 11):

- poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe);

- võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

- võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);

- võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast

rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).

Kõikide nimetatud asjaolude tõendamise koormis on tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause alusel võlausaldajal. Seega peab hageja

tõendama leppetrahvi nõude eelduste esinemist.

12. Esmalt tuleb hagejal tõendada, et poolte vahel on kehtiv leping, sh kehtiv

leppetrahvikokkulepe. Leppetrahvikokkulepe sisaldub poolte vahel sõlmitud lepingu

eritingimustes (üldtingimuste täpsustused) p-is 1.15, mille kohaselt leppetrahv

kohustuste täitmisega viivitamise korral on 0,5% lepingu hinnast päevas (I kd tl 7

pöördel) ja üldtingimuste p-s 5.1, mille kohaselt „kui Töövõtja ei ole kinni pidanud

Töö üleandmise lõpptähtajast, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt Leppetrahvi 0,5 %

(null koma viis protsenti) Lepingu Hinnast iga viivituses olnud päeva eest“ (I kd tl 9

pöördel). Lepingu punktis 5.4 on sätestatud, et „Juhul kui Töövõtja tegu või

tegevusetus seab ohtu Lepingu eesmärgi saavutamise, samuti juhul, kui Töövõtja

muul viisil rikub Lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi

tasumist iga rikkumisjuhtumi kohta Lepingus sätestatud määras ja lisaks kogu kahju

hüvitamist“ (I kd tl 9 pöördel-10). Töövõtulepingu p 5.6 järgi „Tellijal on õigus

esitada Töövõtjale teade leppetrahvi nõude esitamise kohta xx (ühesaja

kaheksakümne) päeva jooksul arvates päevast, mil Tellija sai teada leppetrahvi

nõude tekkimisest. Leppetrahvi arvestatakse Lepingu Hinnast, mis on toodud koos

käibemaksuga“ (I kd tl 10).

13. Lepingu maksumus on 199 510,80 eurot (koos käibemaksuga) ja leppetrahvi suurus

0,5% lepingu hinnast on 997,55 eurot päevas.

14. Kostja väitel on leppetrahvi puudutavad lepingupunktid 5.1, 5.4, 5.6 ja 1.15

tüüptingimused ja seetõttu tühised. Kostja leiab, et lepingutingimused kahjustavad

põhjendamatult kostja huve, lepingust tulenev õiguste ja kohustuste vahekord ei ole

tasakaalus, kaldub kõrvale VÕS § 161 lg-s 2 sätestatust, piirab kostja õigusi liialt ja

on ebaproportsionaalne.

15. Kuna hageja nõuab lepingu alusel leppetrahvi ning kostja tasaarvestab lepingust

tulenevat tasunõuet, siis puudub poolte vahel vaidlus lepingu kui terviku kehtivuse

üle.

16. Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte

huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest

tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub

küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu

sõlmimise aja seisuga (VÕS § 42 lg 1). Pool, kes soovib, et kohus kohaldaks

lepingutingimuse suhtes võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, peab

tulenevalt VÕS § 35 lg-test 1 ja 2 esile tooma ja tõendama asjaolud, mille alusel on

lepingutingimus VÕS § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena (vt

Riigikohtu 8. mai 2007 otsus tsiviilasjas 3-2-1-45-07, p 11).

17. Kohus märgib, et leppetrahvi kokkulepe ei ole iseenesest kahjustav tüüptingimus,

vaid oma olemuselt lepinguline õiguskaitsevahend, mis survestab kohustatud poolt

lepingut täitma (nn survefunktsioon) ning hõlbustab rikkumise korral kahju

hüvitamise nõude esitamist (kahjuhüvituslik funktsioon). Vaidluse korral on kohtul

alati võimalus oluliste asjaoludega arvestada ning vajadusel poole taotluse ja VÕS §

162 lg 1 alusel leppetrahvi vähendada. Käesoleval juhul on kostja taotluse

leppetrahvi vähendamiseks ka esitanud.

18. Poolte käitumine lepingu sõlmimise eel ei ole iseloomulik tüüptingimustel

sõlmitavatele lepingutele. Kostjal oli võimalus panustada lepingu teksti koostamisse

ja tingimuste osas kokkuleppe saavutamisesse. Kostja kujundas lepingutingimusi

maksetähtaja osas, millega hageja nõustus. O.B saatis Z.G-le 20. mail 2020 kell

15.20 lepinguprojekti ja palus sellega tutvuda ja sobivusel allkirjastada (II kd tl 117).

Z.G tutvus lepinguga kuue päeva jooksul ja tagastas selle allkirjastatud kujul 26. mail

2020 kell 11.15 (II kd tl 1xx). Z.G tegi seejärel ettepaneku lepingu punkti 1.5

muutmiseks, et maksetähtaeg oleks 14 päeva (II kd tl 119), misjärel hageja

projektijuht O.B nõustus ettepanekuga (II kd tl 120). Kirjavahetusest selgub, et

hageja ja kostja pidasid enne lepingu sõlmimist läbirääkimisi ja kostja oli võimeline

mõjutama tingimuste sisu, sest ta tegi ettepaneku muuta lepingu punkti 1.5 ja hageja

nõustus selle ettepanekuga.

19. Kuigi kostja tunnistaja Z.G väitis istungil, et läbiräägitavad olid vaid mõned lepingu

punktid ja hageja olevat ülejäänud osas läbirääkimistest keeldunud (II kd tl xx), on

see vastuolus hageja esitatud dokumentaalsete tõenditega. O.B poolt Z.G-le koos

lepinguga saadetud 20. mail 2020 e-kirjast nähtub, et muuta ei saanud ainult

rõduraamide paigalduse vahetähtaegu (II kd tl 117). Muid piiranguid kostjale

läbirääkimistel ei seatud ja Z.G saatis ise kuus päeva hiljem hagejale allkirjastatud

dokumendi tagasi (II kd tl 1xx). Päev hiljem teatas Z.G, et soovib siiski muuta

lepingu punkti 1.5 ja märkida maksetähtajaks 14 päeva (II kd tl 119), millega hageja

nõustuski tingimusel, et lepitakse kokku ka nurgakivide valmistamises selliselt, nagu

see „Töö kirjelduse“ p 2.1.14 kohaselt kokku lepitigi (II kd tl 120).

20. Töövõtulepingu üldtingimuste p 1.4 kohaselt „Lepingu sõlmimisega kinnitab

Töövõtja, et ta on kätte saanud Töö teostamiseks vajaliku tööfrondi või selle osa

vastavalt Töö iseloomule, ja et ta on piisavalt tutvunud kogu töö tegemiseks

kasutatava ala ja Ehitisega (Lepingus läbivalt nimetatud: Ehitusobjekt) olemasoleva

olukorraga ja projektdokumentatsiooniga, talle on esitatud ja on kättesaadavad olnud

kõik andmed ja dokumendid, millega ta pidas vajalikuks tutvuda seoses

Ehitusobjekti, selle tegeliku olukorra, Lepingu ja projektdokumentatsiooniga ning ta

kinnitab, et nimetatud andmed ja dokumendid on piisavad Töö nõuetekohaseks

teostamiseks ja hindamaks Lepingu täitmisega seotud riske ning ta on võimeline

tegema Töö vastavuses Lepinguga ja kandma Lepingu täitmisega seotud riske.“ (I kd

tl 8). Kohus nõustub hagejaga, et lepingupunkti sõnastusest tuleneb, et kostja oli

enne lepingu allkirjastamist teadlik selle tingimustest ja lepingu täitmist mõjutada

võivatest asjaoludest ning kokkulepitud vastutuse määrast lepingu tingimuste

rikkumise puhuks.

21. Nii tööde valmimise tähtaeg ja leppetrahvi määr sisalduvad lepingu eritingimustes

vastavalt punktis 1.7, kus on märgitud tähtaeg tööde valmimiseks 26. august 2020, ja

punktis 1.15, mis sätestab viivitamise korral leppetrahvi määra 0,5% lepingu

maksumusest. Tegemist on hageja nõude aluseks olevate poolte kokkulepet

sisaldavate ja seega eelnevalt läbiräägitud lepingupunktidega.

22. Pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses, tegemist ei ole erakordse ja

kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Kostjal puudus kohustus sõlmida

hagejaga töövõtuleping või sõlmida see üksnes hageja pakutud tingimustel. Pooled

on koostööd teinud alates 20xx. aastast ehk tegemist on pikaajalise koostööga.

Tõsiasi, et pooled olid varasemalt sarnase sisuga lepinguid sõlminud, kinnitab hageja

väidet, et tegemist on pooltevahelise tavaga, mistõttu ei ole tõendamist leidnud kostja

väide, et kostjale suruti peale lepingu sõlmimist hageja tingimustel. Eeltoodust

tulenevalt ei saa järeldada, et kostja ei oleks olnud võimeline mõjutama soovi korral

leppetrahvi sätete sisu. Poolte vahel sõlmitud leping vastas poolte ühisele tahtele

VÕS § 29 lg 1 mõttes. Kostja sõlmis lepingu kogenud ettevõtjana oma ärihuvist

lähtuvalt. Asjaolu, et lepingu põhjana on kasutatud varasemalt sama või teise

alltöövõtjaga sõlmitud lepingut, ei muuda lepingut veel tüüptingimustega sõlmitud

lepinguks.

23. Kostja leiab, et leppetrahv on vastuolus hea usu põhimõttega ja seetõttu kostja huve

põhjendamatult kahjustav. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik

teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning VÕS § 6 lg 2 järgi ei

kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu

põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138

lg 2 järgi ei ole õigust lubatud teostada seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et

õiguse teostamise eesmärk on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus leiab, et hea

usu põhimõtte vastaseks ei saa lugeda hageja poolt temale kuuluva leppetrahvi

nõudmise õiguse kasutamist.

24. Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et leppetrahvikokkulepe on kehtiv.

25. Leppetrahvi nõude eelduseks on ka see, et võlgnik (kostja) on rikkunud oma

lepingust tulenevat kohustust. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine.

26. Lepingu objektiks oli xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xx fassaadi ja rõdu viimistluskihtide

ehitus. Töö teostamise tähtaeg oli lepingu eritingimuste p 1.7 alusel 26. august 2020.

Lepingu lisast nr 1 (Töö kirjeldus) ja lisast nr 2 (Projektdokumentatsioon), samuti

töövõtulepingu üldtingimuste p-ist 6.1 tulenevad nõuded, millele vastavad tööd

kostja pidi tegema.

27. Hageja on tõendanud kostja poolt lepinguliste kohustuste rikkumist hageja poolt

kostjale saadetud e-kirjadega. Hageja projektijuht M. P. on saatnud kostja

seaduslikule esindajale Z.G-le xx. augustil 2020 e-kirja: „Tööd ei liigu ette antud

graafikus, platsil täna 8 meest, kuigi kokkulepe oli 11 meest pidevalt töötamas.

Hetkel peaks käima juba komposiidi ja puidu paigaldus. Mehed kes tegid xxxxxxxxx

poolset fassaadi on teisel objektil ja sein seisab. Tähtaegadest mitte kinni pidamisel

järgnevad trahvid, leia lahendus nende vältimiseks ja mehi kiiremas korras objektile

juurde.“ (I kd tl 37). Hageja projektijuht O.B saatis 25. augustil 2020 Z.G-le e-kirja,

milles märkis, et tööde lõppkuupäev on järgmisel päeval ehk 26. augustil 2020 ja

loetles üles tehtud (soojustamine), osaliselt tehtud (palede viimistlus, fassaaditellis)

ja alustamata tööd (laudis, komposiitplaat, veeplekid, terrasilaudis) (I kd tl 38).

Seega on hageja tõendanud, et kostja töödes oli oluline mahajäämus. 30. oktoobril

2020 on S.Q saatnud Z.G-le e-kirja, milles toob esile, et tööd on lõpetamata (I kd tl

39).

28. Kostja ei ole hageja toodud asjaolusid ümber lükanud. Kostja võttis endale lepinguga

kohustuse teostada tööd konkreetseks tähtajaks ning juhul kui tellija mingeid juhiseid

ei andnud, siis oleks töövõtja pidanud ise sellele aegsasti tähelepanu juhtima, mitte

ootama etteheidet tellijalt ja siis reageerima. Kostja ei ole tõendanud, et pooled on

kokku leppinud uutes tähtaegades. Lepingu lisasid tähtaja pikendamiseks sõlmitud ei

ole ning esitatud ei ole ka muus vormis tõendeid, millest saaks järeldada selget

kokkulepet tähtaegade edasilükkamiseks.

29. Kohus leiab, et töövõtulepingu ja poolte kirjavahetusega on tõendatud, et kostja

rikkus tööde valmimise tähtaega. Seega rikkus kostja oma lepingulisi kohustusi, st

teha tähtaegselt nõuetekohane töö.

30. Leppetrahvi nõude eelduseks on veel, et võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul,

kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103

ja 160). Vastutust eeldatakse VÕS § 103 järgi. Vabandatavust (ehk vääramatu jõu

olemasolu) peab seega tõendama kostja. Vääramatu jõu esinemisele ei ole kostja

tuginenud, kuid kostja on seisukohal, et tellija oli viivituses oma kohustuste

täitmisega.

31. VÕS § 641 lg 3 järgi töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest,

mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või

kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt

kontrollis.

32. Kostja väitel ei olnud hageja tegevuse tõttu võimalik lepingut sellisel kujul täita,

mistõttu pooled lepingut jooksvalt muutsid. Kostja tugineb VÕS § 641 lg-le 3 ja §

652 lg-le 1 ning leiab, et tööd hilinesid tellija minetuste tõttu, sh materjale ei tarnitud/

kooskõlastatud õigeaegselt. Seda, et tähtaja ebaeduka möödumise eest vastutab

tellija, peab tõendama töövõtja.

33. Töövõtulepingu üldtingimuste kohaselt:

-

Tellija nõudmisel tuleb esitada kooskõlastamiseks tootenäidised. Tellija võib

keelata Töö alustamise enne nimetatud dokumentide esitamist (töövõtulepingu p

6.7)

-

Töövõtja kohustub projektdokumentatsioonis üheselt määramata oluliste

materjalide, seadmete ja lahenduste valiku alati eelnevalt Tellijaga kirjalikult

kooskõlastama (töövõtulepingu p 6.8).

-

Töövõtja on kohustatud teatama Tellijale kirjalikult kõigist asjaoludest, mis

takistavad Lepingust tulenevate kohustuste kohast täitmist või võivad takistada

Töö kohast valmimist viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva

jooksul vastavast asjaolust teadasaamisest või teada saama pidamisest. Samuti on

Töövõtja kohustatud kirjalikult teatama Tellijale ehitamise ajal selgunud Ehitise

mistahes nõuetele mittevastavusest või võimalikust mittevastavusest

viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul mittevastavusest

teadasaamisest või teada saama pidamisest. Teatamata jätmise korral ei ole

Töövõtjal hiljem õigust sellistele asjaoludele tuginedes mingeid nõudeid ega

vastuväiteid esitada. Töövõtja peab samuti esitama Tellijale või Tellija poolt

nimetatud isikule mistahes Tööga seotud teavet (sealhulgas dokumente)

(töövõtulepingu p 6.11).

-

Töövõtja on kohustatud tagama oma Lepinguliste kohustuste kohaseks ja

õigeaegseks täitmiseks vajaliku piisava hulga tööliste ja vähemalt ühe tööde

juhtimise eest vastutava pädeva isiku viibimise Ehitusobjektil kogu tööde

teostamise aja jooksul. Tellija põhjendatud nõudel peab Töövõtja viivitamatult

suurendama Töö tegemiseks kasutatava personali hulka. Töövõtja peab tagama

Töö teostamisel pädeva insener-tehnilise personali kasutamise (töövõtulepingu p

6.25).

34. Lepingu lisaks nr 1 olevas „Töö kirjeldus“ punktis 2.1.20 on sätestatud, et kostja

kohustuseks on kõigi kinnitusvahendite ja meetodite kooskõlastamine Osaühing

Mapri Ehitus meeskonnaga. Kostja väitel hageja oma kohustustega tähtaegselt

hakkama ei saanud. 25. augusti 2020 seisuga olid hageja poolt mitmed

kinnitusvahendid kooskõlastamata, mistõttu ei olnud kostjal võimalik oma

lepingulisi kohustusi täita. Z.G on saatnud 25. augustil 2020 e-kirja O.B-le: „2.

Laudis ei iole alustanud, sest kinnitusvahendid (kruuvid) on kooskõlastamata. See

kontakt EJOT-i pootl, mis andiste mulle, on minu jaoks täitsa mõtetu, sest Tema

pakub omad kinnitusvahendid mille tarneaeg on 2-3 nädalat. Leidsin ise

kinnituskruuvid ja näitan ette OJV-le; 3. Kompositplaatide alustamiseks meil kõik

roovid on juba ammu platsil, aga samuti kinnitusvahendid kooskõlastamata. /---/

Vuugimastiks, mis oli ammu Teile pakutud ja kooskõlastatud hetkel Teile ei sobi.“ (I

kd tl 70). Samas kirjas on Z.G kinnitanud, et tööde lõpetamiseks on vaja 2-3 nädalat

(I kd tl 70). Poolte vahel puudub vaidlus, et septembrikuu keskpaigaks või lõpuks

objekt valmis ei saanud. Hageja väitel kajastab kirjavahetus tavalist jooksvat suhtlust

lepinguliste tööde tegemisel ning kostja poolt esitatud kirjavahetus ei tõenda kostja

vastuväidet, et tööde valmimise viibimise põhjustas hageja. Hageja on 25. augusti

2020 e-kirjas tähelepanu juhtinud mahajäämusele ja sellest tulenevatele

sanktsioonidele (I kd tl 36).

35. Lepingu lisaks nr 1 oleva „Töö kirjeldus“ p 2.1.2 järgi „Tellija poolt tööks

üleantavate ehitusmaterjalide ja -toodete tarnete korraldamist ja saadetiste

vastuvõtmist ehitusplatsil ning toimetamist töökohtadele (fassaadikivi ja

komposiitplaat)“ (I kd tl 16). Kostja leiab, et hageja poolt tarnitud materjal oli praak

ja kasutuskõlbmatu, mida tõendab kostja 14. oktoobri 2020 e-kiri hagejale, mille

kohaselt „kõik kivid on kõverad“ (I kd tl 75). Uue materjali tellimine võtab aega, mis

tingis tööde venimise. Kostja väitel ei suutnud hageja tähtaegselt tuua

komposiitmaterjali, mida tõendab kostja 2. novembri 2020 kiri hagejale, kus OÜ

LANDCAPITAL küsib O.B-lt, kas komposiit on kohal (I kd tl 74). Kostja väitel tuli

pleki kooskõlastus hagejalt alles 16. septembril 2020 (I kd tl 80); terrassilaua

kooskõlastus alles 6. novembril 2020 (I kd tl 81); fassaadikivide paigaldusjuhend

alles 2. novembril 2020 (I kd tl 83).

36. Lisaks põhjustas kostja väitel tööde teostamise tähtaja pikenemise mahtude

suurenemine ja tellitud lisatööd, mida ei olnud algselt üldse lepingu mahus. Näiteks

tellis hageja korteri sisetöid: seinte viimistlus 285 m2; paneellagede viimistlus 68 m2;

kipslagede viimistlus 55 m2 ja palede viimistlus 83 m2. Lisatööde kokkulepe sisaldub

pooltevahelises e-kirjavahetuses (Z.G 30. juuli 2020 e-kiri, O.B 5. augusti 2020

vastus, I kd tl 78). Kostja on esitanud lisatööde kohta kirjavahetuse, et hageja tellitud

lisatöid sai kostja teha alles alates 9. detsembrist 2020 (I kd tl 85).

37. Kostja on küll tõendanud mahtude suurenemise, kuid paljasõnaliseks on jäänud

väited selle kohta, et hageja oli nõus tööde lõpptähtaja pikendamisega. Tunnistaja

O.B on andnud ütlusi selle kohta, et „Objektil on ikka probleeme, mida igapäevaselt

lahendada, aga sellist põhimõttelist küsimust ei olnud, et ma ei saa tööd edasi teha ja

tänu sellele ei jõua oma lepingut õigel ajal lõpetada“ (II kd tl xx). Sellest saab

järeldada, et vastastikune suhtlus puudutas probleemide jooksvat lahendamist, kuid

mitte töövõtja poolset etteheidet tellijale, et hilinemine on tingitud tellija minetustest.

38. Menetluses üle kuulatud kostja tunnistajate ütlused hageja põhjustatud viivitusest on

vastuolus nii hageja tunnistaja ütlustega kui kirjalike tõenditega. Tunnistaja P.M

ütlused ei ole asjakohased, kuna tema oli ehitusega seotud ainult poolteist kuni kaks

kuud (II kd tl xx). Sel ajal ei olnud kostja veel viivitusse sattunud, sest esimese

pretensiooni seoses ajagraafiku rikkumisega esitas hageja kostjale 6. juulil 2020 (I kd

tl 36). Tunnistaja P.M ütlused ei ole ka kostja väidetava tellija viivitusega seotud

osas, mis puudutab akende paigaldust. Kostja töövõttu kuulus akendega seoses

akende veeplekkide paigaldamine, kuid selleni viimase akti allkirjastamise ajaks 31.

augustil 2020 kostja ei jõudnud (II kd tl 127). Nurgakivide lõikamine oli kostja

lepinguline kohustus tulenevalt töövõtulepingu lisa 1 „Töö kirjeldus“ punkt 2.1.14 (I

kd tl 16). Tunnistaja O.B on andnud ütlusi selle kohta, et „tegemist on selliste

fassaadikividega, mis oma olemuselt jätavad käsitöökivide mulje. Need ei ole

ideaalsed, igatpidi kalibreeritud. Teiseks, need on samad kivid, mis olid projektis

kirjas. Me ei ole seda muutnud. See toode oli juba töövõtuhanke ajal teada.“ (II kd tl

xx pöördel).

39. Tunnistaja Z.G põhjendas tähtaja ületamist lisatööde tellimisega. Lisatööde tellimist

on selgitanud tunnistaja O.B: „Kuna maalrid olid täitsa eraldi inimesed ja tööd

omavahel seotud ei ole, ühed on väljas, teised sees, siis me ei näinud mingeid

probleeme kokkulepe teha ja paralleelselt fassaaditööde teostamisega kortereid seest

viimistleda lisatööna“ (II kd tl 190) ja samuti tunnistaja S.Q : „Kuna neil teisel

objektil lõppes viimistlustähtaeg ja vabanes maalreid, siis me kasutasime kahe

korteri viimistlemisel maalrite abi. See oli hoopis teine objekt.“ (II kd tl 194). Seega

olid lisatööd vaidlusalustest lepingulistest töödest erinevad ja neid tegid hoopis teised

töötajad. Kui lepingulised tööd hõlmasid xxxxxx ehitiste fassaaditöid, siis lisatööd

olid sisetööd. Seega ei olnud sisetööd fassaaditöödega niisuguses põhjuslikus seoses,

mis saaks põhistada kostja rikkumise vabandatavust. Tähtaja muutmiseks pidi kostja

hagejaga uues tähtajas lepingu p-st 3.5 tulenevalt kirjalikult kokku leppima ning

kuna seda käesoleval juhul tehtud ei ole, siis vastutab kostja tähtaja ületamise eest.

40. Tunnistaja Z.G ütlused selle kohta, et „igasugused Mapri poolt märkused, et pole

rahul ja hakkavad meid trahvima või keelduma tööde pikendamisest, sellest juttu ei

olnud“ (II kd tl xx pöördel) on vastuolus dokumentaalsete tõenditega, millest nähtub,

et Osaühing Mapri Ehitus hoiatas leppetrahvi kohaldamisest juba xx. augustl 2020.

41. Hageja tunnistajate ütlustest ning kirjalikust tähtaja muutmise kokkuleppe

puudumisest saab järeldada, et hageja ei mõjutanud kostjapoolset lepingutähtaja

rikkumist. Tunnistajate P.M ja Z.G ütlustest ei selgu, millal mingisuguseid detaile

või kooskõlastusi küsiti, millest saaks arvutada hageja väidetavat viivitust. Seepärast

ei tõenda tunnistajate P.M ja Z.G etteheited kostja rikkumise vabandatavust.

42. Töövõtulepingu üldtingimuste p 6.13 järgi tuli lepingu täitmist mõjutavatest

asjaoludest teatada kirjalikult. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejat kirjalikult

teavitanud sellest, et hageja juhised töö kvaliteedi või lepingu täitmist muus osas

ohustavad või takistavad või võivad takistada. Kostja e-kirjadest hagejale on

arusaadav asjaolude kooskõlastamise vajadus, kuid nendest ei nähtu, et kostja oleks

neid kooskõlastamise ootel olevaid asjaolusid hinnanud sellisteks, mis ohustaksid

lepingu kohast täitmist.

43. Töövõtja peab töö teostamise takistamisest teatama viivitamatult (VÕS § 641 lg 3).

Olukorras, kus töö on enne valmimist muutunud tellija juhise tõttu teostamatuks ja

töövõtja on tellija juhist piisavalt kontrollinud, kohaldub VÕS § 653, mille järgi võib

töövõtja lepingu üles öelda ja nõuda tehtud tööle vastavat tasu osa ja tasus

mittesisalduvate kulude hüvitamist (Riigikohtu 2. juuni 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-

15-8204, p 16). Kostja töövõtulepingut üles ei öelnud ega teatanud kirjalikult

takistustest kokkulepitud tähtaja järgimata jätmisele. Kostja on küll mitmel korral

oma e-kirjades juhtinud tähelepanu sellele, et teatud kooskõlastused on puudu või

materjaliga on probleeme, kuid kohtumenetluses ei ole tõendatud, millisel määral

peaksid need takistused tööde õigeaegset valmimist mõjutama.

44. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja lepingu rikkumise eest, kuna rikkuja vastutus

on rikkumise puhul eeldatav ja teistsugust vastutusstandardit ei ole pooled kokku

leppinud ning rikkumise vabandatavust ei esine. Kostja ei ole tõendanud, et kostja

poolt tööde lõpetamine venis hageja tõttu või et pooled oleksid tööde lõpetamise

tähtaega kokkuleppel pikendanud.

45. Leppetrahvi nõudmise eelduseks on ka see, et võlausaldaja on leppetrahvi

nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud

(VÕS § 159 lg 2). Hageja leppetrahvi nõue rajaneb asjaolul, et kostja ületas tööde

üleandmise tähtaega. Mõistlikku tähtaega leppetrahvi nõudest teatamiseks tuleb

hakata lugema päevast, mil kahjustatud pool kohustuse rikkumise avastas. VÕS §

100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Olukorras, kus

lepingurikkumine seisnes töövõtulepingus kokkulepitud tööde üleandmisega

hilinemises, saab tellija lepingurikkumisest eelduslikult teada hiljemalt kohustuse

lepingujärgse täitmise päeval, kuna talle sel päeval töid üle ei anta (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 7. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-09, p 10).

46. Teadet leppetrahvinõude esitamise kohta tuleb eristada leppetrahvinõudest (VÕS §

159 lg 1). Leppetrahvi nõudest teatamine ei eelda leppetrahvi suuruse märkimist.

Leppetrahvi nõude esitamisest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on

võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvi nõuet oma edasises

käitumises arvestada (Riigikohtu 20. märtsi 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-08, p

12). Sellest aga ei saa järeldada, et leppetrahvi teade tuleks esitada kohustust

rikkunud poolele viivitamata. Leppetrahvi teade tuleb esitada mõistliku aja jooksul.

Kui leppetrahvi suurus sõltub täitmise ajast, st trahv on sarnaselt viivisega ajas

suurenev, on trahvi nõudmiseks õigustatud lepingupoolel mõistlik enne nõude

tegelikku esitamist teha kindlaks nõude suurus. Ehitusettevõtjale ei pea teine pool

meelde tuletama, et kohustused tuleb täita õigeks ajaks ja rikkumise korral saab tema

vastu lepingu järgi esitada nõudeid (Riigikohtu 21. detsembri 2011 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-142-11, p 17). Hageja teatas kostjale leppetrahvi nõude esitamise soovist xx.

augustil 2020 ning edastas esimese leppetrahvi rahalise arvestuse 30. oktoobril 2020

ehk 65 päeva pärast lepingu täitmise tähtpäeva. Selline aeg leppetrahvinõude

esmasest suurusest teatamiseks jääb lepingu p 5.6 kokkulepitud tähtaja sisse, seega

oli leppetrahvinõude esitamine tähtaegne.

47. Kostja väidab, et kui hageja hinnangul said tööd valmis xx. detsembril 2020, siis

lõplik nõue 12. märtsil 2021 on esitatud hilinemisega. Kohtu hinnangul ei ole kostja

vastuväide põhjendatud. Kui pool on saatnud mõistliku aja jooksul pärast kohustuse

rikkumise avastamist teisele poolele teate, et ta nõuab leppetrahvi maksmist, siis võib

ta leppetrahvi nõude esitada aegumistähtaja jooksul.

48. Leppetrahvi saab nõuda rikkumise hetkest alates, seega tähtaja möödumisest kuni

lepingujärgsete tööde teostamiseni. Lepingujärgne tähtaeg oli 26. august 2020.

Kostja on esitanud Z.G e-kirja, kus kostja ise väidab, et tööd on 1. oktoobril 2020

lõpetatud. Arvestades, et tellija ei ole 1. oktoobril 2020 tööde valmimist kinnitanud,

ei saa lugeda, et tööd olid teostatud 1. oktoobril 2020. Pooled vaidlesid tööde

vastuvõtmise üle veel detsembris 2020, nagu nähtub kostja kirjast hagejale (I kd tl

49). Seetõttu lähtub kohus aktist nr 5 ja tuvastab, et tööd on lõpetatud xx. detsembril

2020. Leppetrahvi saab nõuda perioodi eest 27. augustist 2020 xx. detsembrini 2020

ehk 114 päeva eest.

49. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et leppetrahvinõude kõikide üldiste

eelduste täidetuse tõttu on hageja leppetrahvinõue kehtiv.

50. VÕS § 160 alusel ei või kohustuse rikkumise vabandatavuse korral leppetrahvi

nõuda, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on tuvastanud, et kostja

kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, seega on hagejal õigus kostjalt leppetrahvi

nõuda.

51. Hageja on arvestanud leppetrahvi 0,5% lepingu summalt koos käibemaksuga ehk

199 510,80 eurolt, mis teeb leppetrahvi suuruseks ühe päeva kohta 997,55 eurot, 114

päeva eest leppetrahv kokku 113 720,70 eurot.

52. Hageja taotleb lisaks leppetrahvile ka viivist lepingujärgses määras 0,05% päevas

alates 2. aprillist 2021.

III

53. Kostja on esitanud taotluse leppetrahvi vähendamiseks mõistliku ja põhjendatud

suuruseni, sest leppetrahvi protsent on ebamõistlikult kõrge, vastuolus senise

kohtupraktikaga ja kostja huve ebamõistlikult kahjustav;

leppetrahvi arvestatakse

kogu lepingu hinnast, mistõttu ei eristata selle puhul rikkumise olulisust, tähtsust,

rahalist suurust jms, mistõttu on selline leppetrahvi kokkulepe ebamõistlik,

ebaproportsionaalne ning seetõttu kostja huve kahjustav; leppetrahv on

ebaproportsionaalne võrreldes kogu lepingu hinnaga ja hageja ei ole tõendanud, et ta

oleks üldse kahju saanud.

54. Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda

leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku

suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise

lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit (VÕS § 162

lg 1).

55. VÕS § 162 lg-s 1 sätestatud mõistliku suuruse mõiste puhul on tegemist abstraktse

väärtushinnanguga leppetrahvi summale, mida ei ole võimalik üheselt sisustada,

kuivõrd kohus vähendab leppetrahvi oma siseveendumuse alusel. Leppetrahvi

mõistlikkust tuleb hinnata iga kord eraldi, tulenevalt nii konkreetse lepingulise suhte

asjaoludest ja esitatud tõenditest, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema

poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

56. Leppetrahvi suuruse ebamõistlikkust tuleb hinnata lähtuvalt sellest, milline on

konkreetses lepingus leppetrahvi funktsioon, kas eelkõige kompenseerida kahju või

sanktsioneerida rikkumist. Kui funktsiooniks on kompenseerida kahju, siis tuleb

kaaluda, millist kahju võisid pooled lepingu sõlmimisel ette näha. Kui leppetrahvi

funktsioon on eelkõige sanktsioneerida rikkumist, siis tuleb arvestada rikkumise

raskust, poolte majanduslikku seisundit, huvi täitmise vastu jne. Leppetrahvi

ebamõistlikule suurusele võib viidata ka üksnes asjaolu, et leppetrahv ületab

kordades põhikohustust. (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad

P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 825-826).

57. Riigikohtu praktika järgi leppetrahvinõude vastuolu hea usu põhimõttega ei too kaasa

selle tühisust. Põhimõtteliselt võib leppetrahvinõue olla vastuolus hea usu

põhimõttega. Võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva

nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise

suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas

väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (Riigikohtu 1. oktoobri 2008 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-67-08, p 13).

58. Kohtu hinnangul omab poolte leppetrahvi kokkulepe preventiivfunktsiooni,

tagamaks tähtaegse tööde üleandmise tellijale. Seega on leppetrahv kokku lepitud

eelkõige kohustuse täitmise tagamiseks, mitte selle asendamiseks. Kostja ehk

alltöövõtja poolt tööde tähtaegselt valmimine on ilmselgelt hageja kui peatöövõtja

huvides.

59. Kohus võtab arvesse konkreetse lepingulise suhte asjaolusid ja esitatud tõendeid,

arvestades kohustuse täitmise ulatust. Lepingu lõpptähtajaks ehk 2020. a augusti

lõpuks oli kostja oma lepingulistest kohustustest täitnud ülekaaluka osa ehk 75%.

See on tõendatud teostatud tööde aktidega 01-04 (II kd tl 121-128). Teostatud tööde

aktist nr 04 (august 2020) nähtub, et jääk peale aruandlusperioodi (ehk august 2020

seisuga) on 25% ja ehitusperioodi algusest on akteeritud töid 75% ulatuses (II kd tl

127-128). Sellest tulenevalt jäi tähtajaks valmimata 25% töödest ehk tööde

teostamine viibis ca 4 kuud üksnes veerandi osas põhitööde mahust.

60. Arvestades, et kostja on lepingu lõpptähtajaks lepingulised kohustused täitnud

märkimisväärses ulatuses ehk 75%-liselt, siis on leppetrahvi suurus, mis moodustab

kogu lepingu hinnast 68,40%, antud konkreetse lepingulise suhte asjaolusid

arvestades ebaproportsionaalne.

61. Kohus arvestab ka seda, et kui lepingu järgi oli kokku lepitud tasumine osade kaupa

(lepingu p 4.2) ning arvestades, et ¾ lepingu mahust on lõpetatud ja akteeritud ja

tellija poolt vastu võetud, siis on olukord, kus leppetrahvi arvestatakse kogu lepingu

hinnast, üht lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav.

62. Kohus võtab arvesse teise lepingupoole õigustatud huvi ja majanduslikku seisundit.

Leppetrahvi vähendamise taotluse lahendamisel tuleb arvestada poolte ebavõrdset

seisundit – hageja näol on tegemist peatöövõttu pakkuva suure ettevõttega, kostja

näol väiksema alltöövõtjaga.

63. Leppetrahvi vähendamisele on aluseks kahju puudumine, kui leppetrahvi

väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.

Arvestades lepingu olemust, on usutavad hageja väited, et kostja tegevuse õigeaegsus

mõjutas ka hageja teisi objektiga seonduvaid lepinguid ning nendega seonduvalt võis

hagejal põhimõtteliselt mingisugune kahju tekkida. Siiski nähtub asja materjalidest,

et probleemide tekkimise ajaks oli kostjal vaid veerandi jagu töid lõpetamata.

64. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused leppetrahvi vähendamiseks. Leppetrahvi tuleb

vähendada 60% võrra, seega on leppetrahv põhjendatud 45 488,46 euro ulatuses, mis

on kohtu hinnangul õiglane ja põhjendatud, arvestades konkreetse lepingulise suhte

asjaolusid ja esitatud tõendeid, kohustuse täitmise ulatust kohustatud isiku poolt,

teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

65. Seadus ei keela arvestada tasumisele kuuluvalt leppetrahvilt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud suuruses, erinevalt VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud intressilt

viivise arvestamise keelust (Riigikohtu 15. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

69-08, p 24).

66. VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Lepingu üldtingimuste p-s 5.5 on kokku lepitud viivisemäär

0,05 % päevas. Hageja palub viivise välja mõista alates 2. aprillist 2021.

IV

67. Kostja on esitanud hagivastuses tasaarvestusavalduse, milles palub tasaarvestada

võimalik leppetrahv oma töötasunõudega 49 693,02 eurot koos käibemaksuga,

millele lisandub lepingujärgses määras viivis alates 9. märtsist 2021 ja alternatiivse

tasaarvestusavalduse, milles palub tasaarvestada võimaliku leppetrahvi oma

tasunõudega nii põhi- kui ka lisa- ning muudatustööde eest.

68. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole kostja vastuväites toodud asjaolude osas

kohustatud esitama vastuhagi, vaid saab asjaolud esitada vastuväitena ja seetõttu

saab kohus lahendada menetlusliku tasaarvestuse käesolevas otsuses (Riigikohtu 26.

mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16, p 12).

69. VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval

poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele ning tasaarvestuse

vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus) juhuks, kui

kohus teise poole nõude rahuldab. Tasaarvestuse eelduse olemasolu peab tõendama

see pool, kes tasaarvestust taotleb ehk käesoleval juhul kostja.

70. VÕS § 197 lg 2 esimese lause järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse

poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi

kokku teisiti. Kohtupraktikas on peetud lubatavaks kostja poolt tasaarvestusavalduse

esitamist menetluses alternatiivselt juhuks, kui kohus hagi rahuldab, st tegemist ei

ole tingimusliku avaldusega VÕS § 198 teise lause mõttes (vt nt Riigikohtu 5.

jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 44). Tasaarvestuse teostamiseks

peab tasaarvestuse õigust omav isik tegema tasaarvestuse avalduse (VÕS § 198),

tasaarvestus jõustub alates tasaarvestuse avalduse kättesaamisest teise poole poolt

(TsÜS § 69 lg 1 esimene lause).

71. Tasaarvestamiseks peavad samaaegselt esinema järgmised eeldused:

- vastastikused nõuded on samaliigilised;

- vastastikused nõuded kehtivad (ei ole enne tasaarvestust mõnel VÕS § xx alusel

lõppenud);

- tasaarvestaval poolel peab olema õigus oma kohustus täita (mitte kohustus täita, st

nõue tema vastu ei pea olema sissenõutav) ja teisel poolel peab olema kohustus oma

kohustus täita (tasaarvestuse tegija nõue peab olema muutunud sissenõutavaks).

72. Hageja on enne kohtusse pöördumist 12. märtsi 2021 esitanud kostjale

tasaarvestusavalduse, millega on tasaarvestanud kostja töötasu nõude 49 693,02

eurot hageja vastu hageja kulude hüvitamise nõudega (I kd, tl 102). Hageja on

seisukohal, et sellest tulenevalt on põhitööde maksumuse osas summas 41 410,85

eurot (koos käibemaksuga 49 693,02 eurot) kostja tasunõue põhitööde eest lõppenud

tasaarvestusega ja hageja vastuväited välistavad kostja nõude teistkordse

maksmapaneku. Võlasuhe lõppeb tasaarvestusega (VÕS § xx p 1).

73. VÕS § 200 lg 4 järgi tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool

saab esitada vastuväiteid. Kostja on hageja 12. märtsi 2021 tasaarvestusavaldusele

esitanud vastuväited kohtumenetluse eelselt oma 12. aprilli 2021 vastuses hageja

nõudele ning läbivalt ka kohtumenetluses.

74. Riigikohtu praktika järgi on tasaarvestust välistavateks vastuväideteks VÕS § 200 lg

4 tähenduses üksnes sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude

maksmapaneku (vt nt Riigikohtu 4. jaanuari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11,

p 9; 2. novembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11, p 17; 16. juuni 2010 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10, p 10). Selliste VÕS § 200 lg-s 4 nimetatud vastuväidete

alla kuuluvad vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse

täitmisest kestvalt (kohustus on täidetud, kohustus on muul põhjusel lõppenud,

kohustus on kehtetu) või teatud ajavahemiku jooksul keelduda. Muu hulgas on VÕS

§ 200 lg-s 4 silmas peetud täitmist ajutiselt tõkestavat vastuväidet, mida lepingust

taganemise korral võib lepingupool teisele lepingupoolele VÕS § 111 ja § xx lg 1

järgi esitada (vt nt Riigikohtu 4. jaanuari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11, p

9). Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite,

kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise

poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude

maksmapaneku, ning sellises olukorras VÕS § 200 lg 4 ei kohaldu (vt nt Riigikohtu

15. juuni 2021 otsus tsiviilasjas 2-19-15657, p 12 ja selles viidatud lahendid, samuti

Riigikohtu 27. oktoobri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-6689, p 12.1; vt selle kohta ka

Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, § 200 komm 3.4, lk

985).

75. 12. märtsil 2021 avalduses on hageja tasaarvestanud oma kulude hüvitamise nõude

(aktiivnõue) kostja töötasu nõudega (passiivnõue). Kui teine pool tasaarvestust ei

aktsepteeri, peab ta oma nõude (st väidetavalt tasaarvestatud passiivnõude)

maksmapanekuks esitama hagi kohtusse ja järgneva menetluse käigus peab kohus

kindlaks tegema nõude olemasolu. (vt Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne,

Tallinn 2016, § 197 komm 4.4, lk 978). Käesoleval juhul ei ole kostja kohtusse

pöördunud, kuid asja materjalidest nähtuvalt oli poolte vahel tasaarvestuse kehtivuse

üle vaidlus ning kohtu hinnangul ei muuda tasaarvestust kehtivaks asjaolu, et hageja

jõudis kohtusse pöörduda enne kostjat.

76. Seetõttu ei ole kostja tasunõue, mille hageja on oma 12. märtsi 2021 dokumendis

tasaarvestanud, lõppenud kohtumenetluseelse tasaarvestusega VÕS § xx lg 1 alusel.

77. Tasaarvestuse avalduse võib VÕS § 198 kohaselt esitada kohtumenetluses, kuid selle

rahuldamine eeldab tasaarvestatava nõude sissenõutavust. Hageja leiab, et kostja

tasunõue põhitööde eest ei ole sissenõutav, hageja tegi tasaarvestuse, sest töövõtja

tasunõue oli täidetav, aga mitte sissenõutav.

78. Töövõtja õigus nõuda tasu maksmist tekib tasunõude sissenõutavaks muutumisega.

Selleks, et kohus saaks arvestada kostja menetluslikku tasaarvestusavaldust, millega

kostja soovib tasaarvestada enda tasunõude hageja leppetrahvinõudega, peab kostjal

olema seega kehtiv ja sissenõutavaks muutunud töövõtja tasunõue. Töövõtja

tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku

on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud

või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud

valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö

omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö

vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks

töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Vastavalt lepingule kuulub tasu tellija poolt

tasumisele töövõtja esitatud arve alusel.

79. Käesoleval juhul on lepingulise tasu suurust võimalik määrata selge kokkuleppe

alusel, sest tellija on ise nii aktis nr 5 kui ka 12. märtsi 2021 avalduses välja toonud

töövõtja tasunõude 49 693,02 eurot koos käibemaksuga. Kostja on hagejale esitanud

ka arve, nagu nähtub kostja poolt hagejale saadetud 1. märtsi 2021 kirjast (I kd, tl

45).

80. Eeltoodust tulenevalt on kostja protsessuaalne tasaarvestusavaldus põhjendatud

põhitööde osas ehk saamata jäänud töötasu eest 49 693,02 eurot (koos

käibemaksuga) ja viivis alates 9. märtsist 2021 lepingujärgses määras (vastavalt

kostja taotlusele I kd tl 64 pöördel).

81. Seega on kostja menetluslik tasaarvestusavaldus põhjendatud 49 693,02 euro

ulatuses, millele lisandub viivis lepingujärgses määras 0,05% päevas alates 9.

märtsist 2021.

82. Kostja on esitanud alternatiivse menetlusliku tasaarvestusavalduse (II kd tl 78),

milles palub juhul, kui kohus hageja nõude rahuldab, hageja nõude tasaarvestada

tehtud lisa- ja muudatustöödega summas 27 217,20 eurot, millele lisandub viivis

lepingujärgses määras alates 26. jaanuarist 2021 (I kd tl 103).

83. Hageja väitel ei ole tasunõue lisa- ja muudatustööde eest sissenõutavaks muutunud ja

kostja ei ole esitanud hagejale arvet, millest nähtuks nõude täpne suurus.

84. Pooltevahelise lepingu p 4.2 kohaselt kui lepingus on kokku lepitud tasumine osade

kaupa, siis toimub tasumine töö osa eest pärast vastava töö osa kohta koostatud

teostatud tööde akti aktsepteerimist tellija poolt lepingus toodud maksetähtaja

jooksul, mis hakkab kulgema pärast nõuetekohase arve esitamist töövõtja poolt.

Lisatööde osas ei ole kostja esitanud hagejale ühtegi akti ega arvet, seega ei ole

tasunõue lepingust tulenevalt sissenõutav. Sissenõutavaks muutumiseks peab kostja

esitama lisatööde akti ja selle aktsepteerimise järel arve, enne seda kostja tasunõue

tulenevalt lepingu p-s 4.2 sätestatust issenõutavaks ei muutu. Vaidlus puudub selles

osas, et kostja ei ole lisatööde eest tööde üleandmise akti ega arvet esitanud.

85. Tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Töö eest

tasumine toimub pärast lõppakti aktsepteerimist tellija poolt. Kuigi töövõtja tasunõue

muutub sissenõutavaks nii juhul, kui tellija on tööd vastu võtnud, kui ka siis, kui tööd

loetakse vastu võetuks, on eristus oluline tõendamiskoormise jaotamiseks. Üldreegli

kohaselt peab töövõtja (kostja) tõendama, et töö on valminud ning et ta on andnud

tellijale võimaluse töö ülevaatamiseks. Tellija (hageja) peab tasunõude välistamiseks

tõendama, et töö ei vastanud lepingutingimustele. Kui tellija on töö vastu võtnud,

eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab

tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks

muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse

tõendama töövõtja (Riigikohtu xx. aprilli 20xx otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484, p

xx).

86. Üksnes juhul, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud,

eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli

võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause

järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka

selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt ka nt Riigikohtu 28.

oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Käesoleval juhul ei ole kostja

tõendanud, et tellija keeldus tööde vastuvõtmisest ja et vastuvõtmiseks esitatud töö

oli lepingukohane.

87. Kohus leiab, et akti nr 5 alusel ei saa tuvastada lisa- ja muudatustööde

sissenõutavust. Pooled ei ole akti nr 5 ei ole allkirjastanud. Akti nr 5 nimetust kandva

tõendi näol on tegemist hageja loodud dokumendiga, mis kinnitab selle akti

koostamise ajaks hagejal kulude tekkimist ja nende kulude kostjale avaldamist.

Hageja väitel on kostja tööd aktis loetletud mitte sellepärast, et need tööd oleksid akti

koostamise ajaks teostatud, vaid hagejal tekkinud kahju ja kostja võimaliku

tasunõude võrdluse väljatoomiseks.

88. Seega ei ole kostja alternatiivne menetluslik tasaarvestusavaldus lisa- ja

muudatustööde tasaarvestamiseks põhjendatud.

89. Hageja on juhuks, kui kohus peaks asja lahendamisel asuma seisukohale, et kostja

tasaarvestusavaldus on lubatav, palunud selle summa tasaarvestada hagejale kuuluva

kahju hüvitamise nõudega kattuvas osas.

90. Hageja väidetav kahju tuleneb kostja poolt tegemata või ebakohaselt tehtud töö

puuduste kõrvaldamisega seotud kuludest. Aktist nr 05-1 nähtuvalt on hageja

kandnud kostja tööosa parandamise ja asendamisega kokku kulutusi summas 115

942,89 eurot (II kd tl 61-62).

91. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1

p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju

hüvitamist.

92. Riigikohtu praktika järgi võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel

võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud

eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-173-12, p 15):

-

võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

-

võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

-

võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

-

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS

§ 127 lg 2);

-

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS §

127 lg 3);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

93. VÕS § 161 lg 2 järgi kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud.

Lepingu p 5.4 kohaselt „Juhul kui Töövõtja tegu või tegevusetus seab ohtu Lepingu

eesmärgi saavutamise, samuti juhul, kui Töövõtja muul viisil rikub Lepingust

tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist iga

rikkumisjuhtumi kohta Lepingus sätestatud määras ja lisaks kogu kahju hüvitamist“.

Tõlgendades Lepingu punkti 5.4 koos VÕS § 161 lg-s 2 sätestatuga, tuleb asuda

seisukohale, et Lepingu punkt 5.4 räägib kahju hüvitamisest juhul, kui leppetrahvist

ei piisa kogu kahju hüvitamisest ehk hüvitamisele kuulub tegeliku kahju ja

leppetrahvi vahe.

94. Riigikohus on rõhutanud, et leppetrahvi kahju hüvitamise funktsioonist tulenevalt

saab kahju nõuda osas, mida leppetrahv ei kata, kui leppetrahvi ja kahju hüvitamise

nõude eesmärgiks on hüvitada sama kahju (Riigikohtu 27. oktoobri 2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-76-16, p 17). Poolte lepingust ja seisukohtadest nähtuvalt oli

hageja jaoks primaarne tööde õigeaegne teostamine ning kahju tekkis sellega

seonduvalt. Seega saab jaatada leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude eesmärgi

samasust ning hagejal on õigus kahju nõuda üksnes ulatuses, mida leppetrahv ei kata.

95. Hageja on esitanud kostja poolt kahju tekitamise tõendamiseks 84 arvet (II kd tl 63

pöördel – 64 pöördel), Kohus leiab, et arvetelt nähtuvad küll kulud, kuid neid kostja

tegevusega seostada ei ole võimalik. Hageja ei ole esitatud arvetega tõendanud,

millist lepingulist kohustust kostja rikkus. Samuti ei ole hageja tõendanud töid, mis

oli kostja poolt väidetavalt tegemata ning mida pidi seetõttu tegema kolmas isik.

Esitatud arveid ei ole võimalik seostada hageja väidetava kahjuga.

96. Hageja väitel palkas ta objektile lisaks teisi töövõtjaid. Hageja on kostjale edastanud

10. novembril 2020 objektil tegutsevate alltöövõtjate töötabeli, milles sisaldus info

kostja tööde teostamiseks täiendavalt võetud erinevate töövõtjate panuste kohta (II

kd tl 43-44) ja järgmise tabeli 23. novembril 2020 (II kd tl 42). Kostja vastuväite

kohaselt jääb selgusetuks, mida nn tunnitabelid peaksid puudutama, kes ja mida on

teinud, kes peaks vastutama jne. Kohus leiab, et tunnitabelist ei saa välja lugeda

seotust OÜ-ga LANDCAPITAL. Tabelis toodud „Töövõtja 1“, „Töövõtja 2“ ja

„Töövõtja 3“ ei ole tuvastatavad. Puudub vaidlus asjaolu üle, et objektil tegutses

mitu töövõtjat. Samas ei saa sellest asjaolust järeldada puudujääke justnimelt OÜ

LANDCAPITAL töös.

97. Hageja väitel on kahju seotud prügi tekitamisega ja kivide raiskamisega. Kohus

leiab, et M. P. 9. juuli e-kirja ja foto (II kd tl 32, 33) alusel ei saa tuvastada kostja

vastutust. Ka fassaadi puuduste ja akende ümbruse tihendamise kohta esitatud 1.

septembri 2020 e-kiri ja fotod (II kd tl 34-40) ei tõenda kostja vastutust. G4S Eesti

OÜ valve all olnud objekti häirekulude seotus kostja töötajatega ei ole kohtu

hinnangul samuti tuvastatav. Osa kahjust on väidetavalt tingitud kostja tööosa

teostamiseks vajalike seadmete üüri ja paigaldamisega, nt kalorifeer soojenduseks,

trepitornid ja tõstuk kõrgematele korrustele juurdepääsuks, kuna tellingud tuli

eemaldada. Osa kahjust on seotud kostja töö tegemiseks vajalike materjalide

soetamisega, osa asendustöövõtjatele tasumisega, osa prügikoristusega, mis oli kostja

lepinguline kohustus tulenevalt lepingu p-st 6.24. Hageja tugineb kulukomponentide

kirjelduses osas aktile nr 5. Kohus möönab, et hageja võis nimetatud kulud kanda,

kuid vastutust kostjale nende kulude kandmise eest panna ei saa. Akt nr 5 ei ole

poolte poolt allkirjastatud, vaid on hageja enda koostatud kuludokument, millega ei

saa tõendada kostja vastutust.

98. Kohus märgib, et ei ole eluliselt usutav, et kui 2020. aasta augusti lõpus akteeriti

kostja tehtud tööd 75% ulatuses ja järele jäi töid 25% ulatuses lepingu summast ehk

41 410,85 eurot (käibemaksuta), siis tuli nende tööde tegemiseks hagejal kulutada

115 942,89 eurot.

V

99. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole näidanud, et ta oleks saanud kahju leppetrahvi

ületavas osas, mistõttu kohus ei pea hageja menetluslikku tasaarvestuse avaldust

kostja tasunõudega põhitööde eest põhjendatuks.

100.

Kohus on tuvastanud, et kostja tasaarvestusavaldus, millega kostja tasaarvestab

hageja leppetrahvi nõude oma tasunõudega põhitööde eest, on põhjendatud.

101.

Hageja nõuab leppetrahvilt viivist ja kostja nõuab oma tasunõudelt viivist. Kuna

tasaarvestuse toimumise korral lõpevad tasaarvestatavad nõuded tagasiulatuvalt

alates tasaarvestuse olukorra tekkimise hetkest, lõpeb sama ajahetke seisuga ka

intressi- ja viivisearvutus (vt Riigikohtu 23. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-112-16, p 21; Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul,

I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 978).

102.

Selleks, et tuvastada viivise arvestamise ajavahemik, peab kohus tuvastama

tasaarvestuse olukorra tekkimise aja. Hageja on esitanud kohtule leppetrahvinõude.

Kostja on esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse hageja leppetrahvinõudega

oma 4. juuni 2021 hagivastuses (I kd tl 64 pöördel). Kohtu hinnangul on selles

avalduses kostja väljendanud tahet oma nõue hageja nõudega tasaarvestada. Kostja

hagivastus on hagejale kätte toimetatud 8. juunil 2021. Kohus järeldab sellest, et

tasaarvestuse aeg on 8. juuni 2021 (VÕS § 198, TsÜS § 197 lg 2) ja vastastikune

viivisearvestus lõppeb selle kuupäeva seisuga. Hageja nõudelt arvestab kohus viivist

2. aprillist 2021 8. juunini 2021 ja kostja nõudelt 9. märtsist 2021 8. juunini 2021.

103.

8. juuni 2021 seisuga oli hageja leppetrahvinõue rahuldatud osas koos viivisega

kokku 47 035,07 eurot (45 488,46 + 1546,61) ja kostja tasunõue koos viivisega 51

978,90 eurot (49 693,02 + 2285,88). Arvestades, et kostja tasaarvestusavaldus on

põhjendatud suuremas osas kui hageja leppetrahvinõue, siis tuleb hageja leppetrahvi

nõue lugeda tasaarvestuse tegemisega lõppenuks.

104.

Kostja menetluslik tasaarvestuse avaldus ei ole (vastu)hagiavaldus, mistõttu seda

nõuet ei saa otseselt kajastada kohtulahendi resolutsioonis (vt Riigikohtu 2. oktoobri

2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-09, p 15; Riigikohtu 10. oktoobri 2007 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 14). Kuna poolte nõuded on kattuvas osas

tasaarvestatud, on hageja nõue tasaarvestusega lõppenud (VÕS § xx lg 2). Kui kostja

tasaarvestuseks kasutatud nõue katab põhjendatult kogu hageja nõude, siis jääb hagi

rahuldamata (vt Riigikohtu 5. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-16481, p 15).

105.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

VI

106.

Kohus leiab, et selleks, et tagada kõiki asjaolusid arvestades menetluskulude

õiglane jaotamine, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4

alusel. Kohtu hinnangul on selline menetluskulude jaotus õiglane, sest hagejal oli

kohtusse pöördumisel õigustatud huvi ja õiguskaitsevajadus ning kohus on pidanud

hageja nõuet osaliselt põhjendatuks.

107.

Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis kohus

menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik