3-22-1944/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1944

Haldusasi

X. X. kaebus Transpordiameti 01.06.2022 korralduse nr 1.1-

3/22/419 „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 96

Tallinn–Peetri alevik–Tallinn (Tallinna väikese ringtee)

ehitusprojekti koostamiseks“ tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja: X. X., esindaja v.adv. Helmeri Indela

Vastustaja: Transpordiamet, esindaja Eveli Altunbas

Kaasatud haldusorgan: Rae vald, esindaja Meeli Vaarik

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas lahendis kaebaja aadress tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20.07.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transpordiameti 01.06.2022 korraldusega nr 1.1 3/22/419 (dtl 15-20) väljastati

projekteerimistingimused (edaspidi PT) Tallinna väikese ringtee ehitusprojekti koostamiseks

vastavalt korralduse lisale 1. Projekti eesmärk on Tallinna väikese ringtee uue tee

projekteerimine, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid, vähendaks liiklust

Tallinna linnas (Tartu maanteel, Mõigus ja Peetri alevikus ning Ülemiste liiklussõlmes),

jagades liiklust ennetavalt eri suundades, muudaks Tartu maanteelt linna sisenemise

2(13)

ohutumaks, annaks alternatiivi Tallinna linna sisenemisel suurõnnetuse korral ja võimaldades

Rae valla põhjapoolsetel elanikel suunduda Tallinnasse mööda alternatiivteid. Projekt sisaldab

uue riigitee ehitust koos kergliiklusteede ja rajatistega, tee katendi ning muldkeha ümberehitust

(sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, kergliiklusteed, teeületuskohad, vete

äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendid

jmt),

et

tõsta

liiklusohutuse

taset

ja

sõidumugavust ning tehniliselt vajaliku teemaa määramist.

2. X. X. (Rae vallas, Järvekülas, Xxxxxx xx xx asuva kinnisasja omanik) esitas 05.07.2022

Transpordiametile vaide 01.06.2022 korralduse nr 1.1-3/22/419 kehtetuks tunnistamiseks, mis

jäeti Transpordiameti 15.08.2022 vaideotsusega nr 1.2-2/22/14966-3 (dtl 91-97) rahuldamata.

3. X. X. esitas 14.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada

Transpordiameti 01.06.2022 korralduse nr 1.1-3/22/419 „Projekteerimistingimuste andmine

riigitee 96 Tallinn–Peetri alevik–Tallinn (Tallinna väikese ringtee) ehitusprojekti

koostamiseks“. Kohus võttis kaebuse 04.10.2022 määrusega menetlusse ja tunnistas

vastustajaks Transpordiameti. Kohus kaasas 22.12.2022 määrusega menetlusse arvamuse

andmiseks Rae valla.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja palub vaidlustatud PT tühistada kokkuvõtlikult alltoodud põhjendustel (täiendavad

põhjendused 23.05.2023).

1) Korraldus on vastuolus Rae valla 20.04.2021 vastu võetud põhja piirkonna üldplaneeringuga

(ÜP) ega vasta ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 2 p-des 2-3 esitatud tingimustele, mistõttu

vastustaja oleks pidanud keelduma projekteerimistingimuste andmisest. Vastustaja üritab

Vasara ja Vibu teele tekitada ÜP ja õigusaktide järgi lubamatut transiitliiklust. PT kohaselt

soovib vastustaja sulgeda Järvekülas Rohuvälja tee ja tänase Vana-Järvekula tee ristumiskoha

selliselt, et Rohuvälja teelt puuduks juurdepääs Vana-Järveküla teele. Ühtlasi soovib vastustaja

suunata liikluse Rohuvälja teelt Vasara teele, sealt edasi Vibu teele ning Vana-Tartu maanteeni.

Vastustaja on PT andmisel arvestanud vastu võetud põhjapiirkonna ÜP-ga vaid valikuliselt.

Vasara tee ja Vibu tee ei ole ehitatud transiitliikluse korraldamiseks ega vasta ka vastu võetud

ÜP seletuskirja lk-l 79 sätestatud kvartalisisese tee nõudele, mis peab olema 6,5 m lai (millest

1,5 m jalakäijatele ja 5 m autodele). Seejuures sätestab vastu võetud põhjapiirkonna ÜP, et

kvartalisisene tänav on kõrvaline, magistraalidest eemale jääv kuni 10 elamisühikut teenindav

elamuala sisene tänav, mis on ühenduses vaid kõrvaltänava või kohaliku tähtsusega piirkonda

teenindava teega. Lubatud kasutada tupiktee planeerimisel. Järelikult on kvartalisisene tänav

kasutatav üksnes 10 elamuühiku teenindamiseks ning see peab olema ehitatud vähemalt 6,5 m

laiusena, mida Vibu ja Vasara tee täna ei ole. Transpordiamet ei ole Rohuvälja teelt liiklust

Vasara ja Vibu teele suunates arvestanud, et juba täna on Vasara ja Vibu teel liikluskoormus

kordades suurem kui 10 elamuühiku teenindamiseks, kuna Vibu ja Vasara teel ääres elab juba

täna mitmekümne elamuühiku jagu inimesi. Selliselt ei ole Rae valla põhjapiirkonna ÜP-ga

kooskõlas olevalt võimalik lahendada Rohuvälja teel elavate isikute liiklemisega seonduvaid

probleeme Vasara või Vibu tee kaudu. Samuti on see vastuolus elementaarsete liiklusohutuse

nõuetega. Vastustaja ei ole PT andmisel teinud ühtegi liiklusohutuse uuringut Vibu ja Vasara

tee kohta. Vibu ja Vasara teele ei mahu talvel isegi mitte 2 sõiduautot kõrvuti sõitma.

2) Suunamaks Rohuvälja teelt täiendavat liiklust Vasara ja Vibu teele, tuleb esmalt need teed

rekonstrueerida Rae valla põhjapiirkonna ÜP kohaseks kohalikuks jaotustänavaks (s.o

piirkonna sisest liiklust võimaldav tänav, mis ühendab kvartalisiseseid teid riigi- ja kohalike

magistraalteedega). Uute kohalike jaotustänavate projekteerimisel ja olemasolevate

rekonstrueerimise käigus tuleb nende teede äärde planeerida vähemalt 2,2 m laiune

3(13)

kergliiklustee soovitavalt kõrghaljastusega või põõsasrindega. Kohalik jaotustänav on 19

meetri laiune tee, millest 6,5 meetrit autodele, 3 m haljastusriba sõidutee ja jalgtee vahel, 2,5 m

jalgtee ning ülejäänud tee ääres olev ala kõrghaljastusele või põõsasrindele. Üksnes Vibu ja

Vasara tee rekonstrueerimine kohaliku jaotustänava nõuetele vastavasse seisundisse võimaldab

ÜP-ga kooskõlas olevalt suunata Rohuvälja teelt liiklust Vasara ja Vibu teele. Transpordiameti

poolt kavandatavale liikluskoormusele ei vastaks ka ÜP järgne 16 m laiune kõrvaltänava

mõistele vastav tee, kuna kvartalit teenindavad teed ei ole kasutatavad transiitliiklusele.

Eelnevast järelduvalt on PT täielikult vastuolus Rae valla põhjapiirkonna ÜP-ga, kuna PT-s ei

ole ette nähtud Vasara ja Vibu tee väljaehitamist kohaliku jaotustänava nõuetele vastavaks teeks

ega selleks eraldatud rahalisi vahendeid. Selliselt ei ole võimalik ka vastustajal liiklust

Rohuvälja teelt Vasara ja Vibu teele juhtida. PT andmisel pole ka hinnatud, kas

maakorralduslikult on võimalik Vasara ja Vibu tee väljaehitamine jaotustänava mõõtudele ja

nõuetele vastavaks teeks. Tänane 6,2 m tee on pea 13 m kitsam teest, mis on vaja Vasara ja

Vibu teele transiitliikluse korraldamiseks välja ehitada.

Kaebajal ja teistel Vasara ning Vibu tee kasutajatel on õigus nõuda, et liiklusohutus oleks

tagatud. Just liiklusohutuse tagamise eesmärgil on ÜP-s sätestatud ka eraldi jalgtee rajamise

nõue. Kui vastustaja ei suuda rekonstrueerida Vibu ja Vasara teed neile transiitliikluse

korraldamiseks vastavasse seisundisse, peab vastustaja Rohuvälja tee elanike liiklemiseks

leidma mingi muu lahenduse (nt tagama Rohuvälja tee elanike võimaluse sõita otse Tallinna

väikesele ringteele või ehitama välja üle Kindlusepealse ja Kindluse tee 26 kinnistu tee otse

välja Kindluse teeni). Tallinna väikese ringtee ehitamine ei piirdu vaid riigitee ja sellelt

mahasõitude rajamisega, vaid selle käigus tuleb lahendada kohalike tänavate sulgemisega

kaasnevad probleemid (sh liikluskoormuse tõusuga kaasnevad probleemid) ning välja ehitada

täiendavad juurdepääsuteed, et tagada seeläbi ruumilise terviklahenduse loomine.

3) Vastustaja selgitus, et võimalik on hilisemalt realiseerida Kindlusepealse kinnistu ja lähiala

detailplaneeringus (DP) näidatud perspektiivne sõidutee, on sisutu. Nimelt teatas Rae valla

abivallavanem Kindlusepealse kinnistu ja lähiala DP avalikul arutelul, et Rae vald ei kavatse

antud perspektiivset sõiduteed mitte kunagi välja ehitada. Teede ehitamine Eesti Vabariigis ei

ole kaebaja kohustus ning kaebajat ei huvita, kust vastustaja leiab raha Vasara ja Vibu tee

rekonstrueerimiseks, kuid ilma neid tänavaid rekonstrueerimata ei ole võimalik suunata neile

tänavatele liikluskoormust, mida need tänavad ei ole projekteeritud ega ehitatud kandma

(ohverdamata liiklusohutust jne). Lahendatud ei ole küsimust, kust peaksid Rohuvälja tee

kasutajad liikuma oma kinnistuni olukorras, kus Vasara ja Vibu tee kaudu nad seda teha ei saa

tänavate ÜP-le mittevastavuse tõttu. Kui riigitee rajamise käigus suletakse niivõrd ulatuslikult

kohalikke teid, et pannakse pooled elukvartali senised väljasõidud kvartalivälistele teedele

kinni, tuleb rajada ka asjakohane kohalike teede võrgustik, mis võimaldab kohalikel elanikel

mugavalt elamukvartalist välja sõita, ei tekita transiitliiklust läbi elamukvartali,

keskkonnasaastet ja müra ning tagaks kohalikele elanikele võimaluse turvaliselt liigelda.

Alternatiiv on loobuda riigitee ehitamisest. Ruumiline terviklahenduse nõue eeldab seda, et kui

Tallinna väikese ringtee ehitamisega sulgetakse vähemalt 3 Sepa elurajoonist väljuvat teed (sh

ka Rohuvälja tee), tuleb nende asemele ehitada uued teed, mis lahendavad ära teede sulgemisest

tekkivad ebamõistlikud negatiivsed tagajärjed.

4) Korraldus on vastuolus standardiga EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Nimetatud standardis on

märgitud, et planeeringuala ümbruse teedel tuleks kujundada tänavavõrk, mis vastaks oma

funktsioonile ja tagaks liiklusohutuse. Kvartalisisene tänav tuleks kujundada vaid valdustele

ligipääsemiseks ning mitte läbiva liikluse jaoks. Rohuvälja teelt Vasara teele ja sealt edasi Vibu

teele liikluse suunamine ei ole põhjendatud, kuna see loob Sepa elurajooni elamukvartalit läbiva

transiitliikluse kitsastel ning vastu võetud Rae valla põhjapiirkonna ÜP järgse tee nõuetele

4(13)

mittevastavatel kvartalisisestel tänavatel Vana-Tartu maanteelt Rohuvälja teele ja vastupidi.

Sellise transiitliikluse tekitamine on vastuolus eelviidatud standardiga. Rohuvälja teelt Vasara

ja Vibu tee kaudu Vana-Tartu maanteeni jõudmiseks peab liikleja läbima ca 1.2-1.5 km

kvartalisiseseid teid, kus kehtib kiiruspiirang 30 km/h, on mitu reguleerimata ristmikku ning

kus tee on selle nõuetele mittevastavuse tõttu niivõrd kitsas, et talvel ei mahu isegi mitte 2

sõiduautot kõrvuti. Lisaks liigub teedel ka rasketehnika (nt prügiautod), mistõttu elamukvartali

sisse transiitliikluse planeerimine selleks mitte ehitatud Vasara ja Vibu teele ei ole põhjendatud.

See tekitab lisaks liiklusohule ka täiendavat ning põhjendamatut liiklusmüra ja

keskkonnasaastet sõidukite heitgaaside näol. Vastutaja ei ole neid mõjusid aga hinnanud ega

sellega arvestanud.

5) Korraldus on vastuolus Majandus- ja Taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee

ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 2 lg-ga 2, mille kohaselt projekti tellimisel ja koostamisel peab

eelkõige lähtuma liikleja ohutuse tagamisest, samuti peab projektlahendus võimaldama tee

korrashoiuks kasutatavate vahendite võimalikult säästliku ja otstarbeka kasutamise.

Vaidlustatud korralduses ei ole selgitatud, kuidas on Vasara ja Vibu teele transiitliikluse

suunamine liiklejatele (sh jalakäijatele) ohutu. Vasara ja Vibu tee on täna 6,2 m laiune autode

liiklemiseks mõeldud tee, kus puudub mis tahes jalgtee, mistõttu ei ole jalakäijate liiklusohutus

kuidagi tagatud. Lisaks ei vasta Vibu ja Vasara tee ka autoga liiklemiseks mõeldud teedele

esitatavatele nõuetele, mis peavad Rae valla põhjapiirkonna ÜP järgi olema 6,5 m laiused.

Vastustaja soovib korraldada transiitliikluse selleks nõutava 19 m tee (millest 6,5 m autodele,

3 m haljastusriba sõidutee ja jalgtee vahel, 2,5 m jalgtee) asemel 6,2 m teel, mis ei vasta

autoliiklusele mõeldud tee nõuetele ning millel puudub jalakäijate liiklemiseks mõeldud jalgtee

ehk millel liiklemine on jalakäijatele eluohtlik. Selliselt on Vasara ja Vibu teel tagamata

liiklusohutus nii jalakäijate kui ka sõidukitega liiklejate jaoks. Korraldus rikub nii kaebaja kui

ka teiste Vibu ja Vasara teed liiklemiseks kasutavate isikute õigust ohutule liiklemisele. Avalike

huvidega ei ole kooskõlas Vibu ja Vasara teel täiendava liiklusohu tekitamine.

6) Vasara ja Vibu tee ei vasta kehtivale Sepa elamukvartali ja lähiala DP-le, mille kohaselt peab

Vasara ja Vibu teel olema sõidutee laiusega 6 m, seejärel killustikpeenar 0,5 m, seejärel

kivisillutis 0,5 m ning seejärel eraldi kõnnitee laiusega 2 m. Seega peab olema tee laius kokku

9 m, millest 2 m eraldi kõnnitee jalakäijatele koos 1-meetrise eraldusribaga sõiduteest. Kui

sõiduautod pargivad mõlemal pool tee ääres, siis on tee sisuliselt 1-realine ning jalakäijatel ei

ole kuskil liigelda. Tegelikult on kõik Sepa elamukvartali ja lähiala DP kohased kergliiklusteed

välja ehitamata (st teed on 3 m kitsamad kui nad DP järgi olema peaksid). Vaidlustatud

haldusaktis ei ole ette nähtud rahalisi vahendeid Vasara ja Vibu tee viimiseks vastavusse

kehtiva DP-ga, mistõttu ei ole neile tänavatele võimalik suunata täiendavat liikluskoormust.

DP-le mittevastavatele teedele täiendava liikluskoormuse tekitamine rikub oluliselt kaebaja

õigusi, sh võimalusi ohutult teedel liigelda, kasutada liiklemiseks kitsa ning jalakäijatele

mittemõeldud sõidutee asemel kergliiklusteed jne.

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda

(täiendavad seisukohad 05.06.2023).

1) Vastustaja ei ole PT andmisel teinud kaalutlusvigu ning PT on proportsionaalsed ning

kooskõlas alas kehtivate planeeringutega. Kaebaja kinnistule säilib ligipääs pärast väljastatud

PT realiseerimist analoogselt hetke olukorraga. Rohuvälja teel asuvatele kinnistutele tagatakse

ühendustee kvartalite siseselt, tee hakkab kulgema kaebaja kinnistust mööda, ent see ei tekita

transiitliiklust.

Alal kehtib Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla ÜP, milles on

näidatud perspektiivsete tänavate võimalikud arengusuunad. Kehtiva ÜP maakasutusplaanil on

5(13)

näidatud Tallinna väikese ringtee paiknemine ja perspektiivsed tänavad. Sepa elamukvartali ja

lähiala DP alast lääne poole on kehtivas ÜP-s perspektiivne tee näidatud, mis võimaldab luua

ühenduse Vasara teest edasi. ÜP seletuskirja p 5.6.1 kohaselt ÜP-ga kavandatud teede asukohad

täpsustuvad DP-de ja projektide koostamise käigus. Eelnevast tulenevalt puudub vastuolu

väljastatud PT-s kehtestatud lahenduse ja kehtivas ÜP-s näidatud lahenduse vahel. Vastustaja

kohustus PT andmisel ÜP-st lähtuma.

Vastustaja on PT väljastamisel lähtunud täiendavalt ka 20.04.2021 vastu võetud põhja

piirkonna ÜP-st, kus on selgelt ette nähtud Rohuväljatee sulgemine (vt koondkaart). Rohuvälja

tee ristmiku sulgemine on oluline liiklusohutuse kaalutlustel. Projekteeritud Tallinna väike

ringtee kannab piirkonna põhimagistraali funktsiooni. Põhimagistraalilt ei toimu ristumisi

juurdepääsudega (kohalike tänavatega). Kohalikud tänavad tuuakse jaotusmagistraalide peale,

mis omakorda ristuvad põhimagistraalidega. Vastavalt standardile nr EVS 843:2016 on

põhitänava puhul vähim lubatud ristmike vaheline kaugus 300 m. Vaidlusalusel alal paikneva

Sõnajala tee foorreguleeritud ringristmiku ja Rohuvälja tee ristmiku vaheline vahekaugus on ca

200 m ehk standardist väiksem. Vastustaja ei saa eirata norme ja jätta avatuks ristmiku, mis

võib põhjustada liiklusohtlike olukordi, võttes arvesse suurt liiklussagedust kavandataval

ringteel. Ristmiku avatuks jätmisel tekib oht, et riigi teelt Rohuvälja teele parempööret

sooritavatele sõidukitele otsasõiduks ning Rohuvälja teelt Tallinna väikesele ringteele

parempööret sooritavatele sõidukitele tekib oht külgkokkupõrgeteks. 20.04.2021 vastu võetud

ÜP seletuskirja p-s 9.1.1. on kirjas, et riigiteelt ei pruugi olla võimalik tagada normide kohast

juurdepääsu kõikidele kinnistutele ning sellises olukorras tuleb juurdepääsude küsimus

lahendada kogujateede, olemasolevate riigiteede ristumiskohtade või kohalike teede kaudu.

Vastustaja on kooskõlas kehtiva ÜP-ga näinud ette liiklusohtliku ristmiku sulgemise ja sellele

juurdepääsu tagamise Vasara tee ja Vibu tee kaudu.

2) ÜP-s määratud Tallinna väikse ringtee ümber asuvatel aladel on menetluses või kehtestatud

mitmeid DP-d. DP eesmärk on eelkõige ÜP elluviimine. Tallinna väikese ringtee

projekteerimisel on arvestatud Sepa elamukvartali ja lähiala DP lahendusega, millest tulenevalt

on lahendus kokku viidud Kindlusepealse kinnistu ja lähiala DP-ga. Teisisõnu Tallinna väikese

ringtee projektiga on planeeritud realiseerida varasemalt kehtestatud DP-dega kavandatud

Vasara tee ühendus Rohuvälja teega. Seejuures on lähtutud ka varasemalt välja ehitatud teede

ja tänavate ristlõikest. Vastustaja poolt väljastatud PT on kooskõlas nii alas kehtiva kui ka uue

vastu võetud ÜP-ga ning samuti alas kehtivate DP-dega. Väljastatud PT realiseerimise korral,

sealhulgas Rohuvälja tee ristmiku sulgemise ja Rohuvälja teelt Vasara ja Vibu tee kaudu

liikluse suunamine Vana-Tartu maanteeni, ei too kaasa kaebaja poolt väidetavat transiitkliiklust

kohalikel tänavatel.

3) Tallinna väikese ringtee näol on tegemist väga suure riikliku ja avaliku tähtsusega teega. PT

eesmärk on uue Tallinna väikse ringtee projekteerimine, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae

valla haldusüksuseid, mis vähendaks liiklust Tartu maanteel, Mõigus ja Peetri alevikus ning

Ülemiste liiklussõlmes, jagades liiklust erinevalt eri suundades ning muudaks Tartu maanteelt

linna sisenemise ohutumaks, annaks alternatiivi Tallinna linna sisenemisel suurõnnetuse korral

ja võimaldades Rae valla põhjapoolsetel elanikel suunduda Tallinnasse alternatiivteid mööda.

PT andmisel tuleb tagada avalike huvide ja puudutatud isikute huvide tasakaalustatud

arvestamine ning leida optimaalne tasakaal kõigi puudutatud isikute vahel. Vastustaja on

võtnud arvesse puudutatud maaomanike huve ning leidunud lahenduse, mille puhul puudutatud

isikuid mõjutatakse minimaalselt. Vastustaja on lasknud teha kogu projekti ulatuses

liiklusohutuse auditi ja sellest ei selgu, et vaidlusaluses piirkonnas tooks PT kohase lahenduse

realiseerimine kaasa liiklusohu. Kaebaja ei saa eeldada, et elukeskkond ümber tema kinnistu

6(13)

asjas ei arene ning asjaolu, et tema kinnistust mööda hakkab kulgema kohalik tee ei tähenda, et

PT-ga on rikutud kaebaja õigusi.

Kaebaja väidab, et kohalikud teed ei võimalda nende nõuetele mittevastavuse tõttu liiklust,

mida PT-s ettenähtud lahenduse realiseerimine kaasa toob. See ei oma tähtsust väljastatud PT

kontekstis ega saa olla aluseks PT tühistamiseks. Kohalikele teedel kehtivad nõuded, mille

kohalik omavalitsus on ise määranud. Kohalike teede nõudeid on täpsustatud DP-de koostamise

käigus.

4) Kaebaja ei saa PT vaidlustamisega vaidlustada ÜP-st tulenevaid lahendusi ja põhimõtteid.

Kaebaja ei ole vaidlustanud kehtivat ega ka 20.04.2021 vastu võetud ÜP-d. Ei ole mõeldav, et

PT menetluses hakatakse sisuliselt läbi viima ÜP muutmise menetlust. ÜP-ga on määratud

terviklik lahendus planeeringualale, et oleks tagatud lahenduse toimivus ja realiseerimine oleks

võimalik. PT-ga ÜP-s määratud lahenduse muutmiseks ei ole õiguslikku alust.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 kohaselt on omavalitsusüksuse

ülesanne korraldada vallas või linnas ruumilist planeerimist ja valla või linna teede ehitamist ja

korrashoidu. DP-s lahendatakse mh võimalike juurdepääsude küsimus avalikult kasutatavale

teele. Eelnevast tulenevalt ei ole asjakohane kaebaja etteheide, mille kohaselt on ruumilise

terviklahenduse planeerimise kohustus kohaliku omavalitsuse alas vastustaja kohustus.

Vastustaja on PT andmisel lähtunud alas kehtivatest planeeringustest ega ole nendega vastuollu

läinud.

5) Kaebaja õigusi ei ole rikutud, kuna PT ei riku võrreldes varasemaga tema olukorda. Kaebaja

kinnistu asub aadressil Xxxxxx xx xx. Projekteeritud Tallinna väike ringtee kannab piirkonna

põhimagistraali funktsiooni. Põhimagistraalilt ei toimu ristumisi juurdepääsudega (kohalike

tänavatega). Kohalikud tänavad ühendatakse jaotusmagistraalidega, mis omakorda ristuvad

põhimagistraalidega. Tallinna väikese ringtee ehitamise käigus suletakse osad ristmikukohad,

et tagada liiklusohutus ja vastavus nõuetega. Asjaolu, et Tallinna väikese ringtee projekti

kohaselt sulgetakse Rohuvälja tee ristmik ja Rohuvälja teele antakse alternatiivne juurdepääs

Vasara tee kaudu, ei muuda kaebaja õigusliku positsiooni võrreldes varasemaga.

Liiklusohu puhul on tegemist avaliku huviga, mis ei ole aluseks PT vaidlustamiseks. Kaebaja

ei saa esitada kaebust üldistes huvides. Kogu projektile on tehtud liiklusohutuse audit ning

audiitor ei ole välja toonud, et Rohuvälja tee ristmiku sulgemise ja Rohuvälja teele alternatiivse

juurdepääsu loomine Vasara tee kaudu tooks kaasa liiklusohtliku keskkonna antud piirkonnas.

Täna kaebaja kinnistust mööduv liiklus puudub. Kaebaja ei saa eeldada, et keskkond tema

kinnistu ümber ei muutu, seda enam, et alas kehtivad mitmed DP-d, mida on juba realiseeritud

või mida tulevikus plaanitakse realiseerida. Vastustaja ei ole riigi teed kavandades läinud

vastuollu alas kehtiva ÜP ega uue vastu võetud ÜP-ga ning kehtivate DP-dega.

6) PT-s toodud lahendus on proportsionaalne ning PT andmine ei ole vastuolus õigusaktide,

isikute õiguste ega avaliku huviga. PT-ga ette nähtud lahendus aitab oluliselt kaasa

liiklusohutuse taseme tõstmisele. PT-s toodud lahendus teenib enamiku ühiskonnaliikmete

huve. Vastustaja on kaalutulusõigust teostanud õiguspäraselt, võttes arvesse olulisi asjaolusid

ja kaalunud põhjendatud huve. Vastustaja ei ole rikkunud uurimiskohustust. Vastustaja on

lähtunud asjakohastest kaalutlustest. Lähtumine kehtivatest planeeringutest ahendab vastustaja

kaalutlusõigust PT andmisel. Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud ja jääb seadusega antud

kaalutlusõiguse piiridesse PT lahendus, mille kohaselt sulgetakse Rohuvälja tee ristmik ja

antakse Rohuvälja teele alternatiivne juurdepääs Vasara tee kaudu.

6. Rae vald kaasatud haldusorganina ei nõustu kaebuses tooduga (täiendavad seisukohad

29.05.2023).

7(13)

1) Piirkonnas kehtib Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla ÜP.

Seega on Transpordiamet lähtunud PT väljastamisel õigesti kehtivast ÜP-st. Lisaks on vastu

võetud põhja piirkonna ÜP seletuskirja leheküljel 78 – 80 eraldi peatükk „Riigimaanteed“, kus

on

selgelt

öeldud:

„Olulisemateks

üldplaneeringuga

kavandatavaks

muudatusteks

põhjapiirkonna teedevõrgus on: Tallinna väikese ringtee ehitamine. Tallinna väikese ringteega

lahendatavad ühendused: Rae küla ühendamine Suur-Sõjamäe tänavaga Tallinnas ja Peetri

aleviku ning Järveküla küla ühendamine Viljandi maanteega, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

mnt erinevate poolte ühendamine läbi kahetasandilise ristmiku. Tammi tee ehitus: Rae küla

ühendamiseks Peetri alevikuga mööda endist raudteetammi. Vana-Tartu mnt ja Karja teed

ühendav uus kohaliku tähtsusega tee. Liiva tee pikendus perspektiivse Tallinna väikese

ringteeni.“ Lisaks on jätnud kaebaja tähelepanuta, et vastu võetud põhjapiirkonna ÜP

seletuskirja leheküljel 79 on toodud teede põhimõttelised ristlõigete lahendused, millega tuleb

arvestada uute DP-de koostamise ja teede rekonstrueerimise käigus ning väga kitsastes

tingimustes on lubatud erandid: „Transpordimaal asuvad teed on klassifitseeritud ja antud uute

ja rekonstrueeritavate teede projekteerimiseks tüüpristlõiked. Tüüpristlõiked on illustreerivad

ja täpne ulatus selgub planeerimis/projekteerimise käigus vastavalt tehnilistele tingimustele.

Kitsastes tingimustes on võimalik tüüpristlõikeid vähendada, kuid lähtuda tuleb siiski EVS 843

Linnatänavad antud normidest“ (seletuskiri lehekülg 72). Vastustaja on õigesti välja toonud, et

kehivas Rae valla ÜP-s on näidatud Tallinna väikese ringtee paiknemine ja perspektiivsed

tänavad ning vastu võetud ÜP-s on ette nähtud Rohuvälja tee sulgemine.

Ekslik on kaebaja seisukoht, et kehtiva ÜP järgi välja ehitatud teed tuleb ümber ehitada

vastavalt vastuvõetud põhjapiirkonna ÜP-le. Rae valla omandis oleva teemaa laius (sh Vibu

tee, Vasara tee) on ca 16 meetrit ning Vibu tee ja Vasara tee on välja ehitatud linnatänava

standardi kohaselt.

2) Rae vald ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Tallinna väikese ringtee rajamisega halveneks

juurdepääs Rohuvälja teel asuvatele kinnistutele ja kaebaja kinnistule ning tekiks transiitliiklus.

Vastustaja on õigesti ära näidanud, et kaebaja kinnistule säilib ligipääs pärast väljastatud PT

realiseerimist analoogselt hetke olukorraga ning Rohuvälja teel asuvatele kinnistutele tagatakse

ühendustee kvartalite siseselt, tee hakkab kulgema kaebaja kinnistust mööda, ent see ei tekita

transiitliiklust. Rohuvälja, Vasara, Vibu jne teed on kõik ühine väikeelamuala teedevõrk ja ei

ole planeeritud transiitliikluseks. Transiitlikus on läbiv liiklus, mis ei puutu konkreetsesse

elamupiirkonda. Rohuvälja tee elanikud, kes hakkavad teedevõrku kasutama, on samuti selle

piirkonna elanikud ja nende liiklemist ei saa nimetada transiitliikluseks. Teedevõrgu

kasutamiseks on transiitliikluseks ette nähtud jaotusmagistraalteed - Liiva tee ja Kindluse tee.

3) Vastustaja on õigesti näidanud, et vaidlusalusel alal kehtib Sepa elamukvartali ja lähiala DP.

Kaastaud isik nõustub vastustaja seisukohaga, et Tallinna väikese ringtee projekteerimisel on

arvestatud Sepa elamukvartal ja lähiala DP lahendusega, millest tulenevalt on lahendus kokku

viidud Kindlusepealse kinnistu ja lähiala DP-ga. Teisisõnu Tallinna väikese ringtee projektiga

on planeeritud realiseerida varasemalt kehtestatud DP-dega kavandatud Vasara tee ühendus

Rohuvälja teega. Seejuures on lähtutud ka varasemalt välja ehitatud teede ja tänavate ristlõikest.

4) Kaasatud isik on vastustajaga nõus, et PT on kooskõlas nii alas kehtiva kui ka uue vastu

võetud ÜP-ga ning samuti alas kehtivate DP-dega. Väljastatud PT realiseerimise korral, seal

hulgas Rohuvälja tee ristmiku sulgemise ja Rohuvälja teelt Vasara ja Vibu tee kaudu liikluse

suunamine Vana Tartu maanteeni, ei too endaga kaasa transiitkliiklust kohalikel tänavatel.

Vastavalt kehtestud DP-le on planeeritud Vasara tee ja Rohuvälja tee kinnistute ühendamine,

st DP-dega on planeeritud elamualade teede võrkude ühendamine, mis ei ole transiitliiklus, vaid

kohalike elanike poolt planeeritud teedevõrgu kasutamine. Tallinna väikese ringtee

8(13)

väljaehitamisega Rohuvälja teele antakse alternatiivne juurdepääs Vasara tee kaudu ning see ei

muuda kaebaja õiguslikku positsiooni võrreldes varasemaga.

5) Kaebaja ei saa PT vaidlustamisel vaidlustada ÜP-st tulenevaid lahendusi ja põhimõtteid. Ei

ole mõeldav, et PT menetluses hakatakse sisuliselt läbi viima ÜP muutmise menetlust. ÜP-ga

kavandatud teede asukohad on indikatiivsed ning täpsustuvad DP-de ja projektide koostamise

käigus. Täpsustamine ei tähenda olemuslikku muutmist. ÜP-ga on määratud terviklik lahendus

planeeringualale, et oleks tagatud lahenduse toimivus ja realiseerimine oleks võimalik. PT-ga

ÜP-s määratud lahenduse muutmiseks ei ole õiguslikku alust.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

8. Kaebaja

vaidlustab

Tallinna

väikese

ringtee

kavandamiseks

väljastatud

projekteerimistingimusi. Õigusaktidest ega kohtupraktikast tulenevalt ei saa PT vaidlustada

avalike huvide või kolmandate isikute õiguste kaitseks ega üksnes vaidlustatud haldusakti

objektiivset õigusvastasust väites ning kohtul tuleb vaidlustatud PT õiguspärasust kontrollida

üksnes ulatuses, milles kaebaja väidab oma subjektiivsete õiguste rikkumist (vt HKMS § 44;

Riigikohtu 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 16). Seega jätab kohus tähelepanuta kaebaja

väited, mis puudutavad kolmandate isikute (s.o teiste Vasara ja Vibu teed liiklemiseks

kasutavate isikute) õiguste rikkumist ja vaidlustatud PT vastuolu avaliku huviga. Kaebuse

rahuldamise vältimatu eeldusena tuleb kohtul tuvastada kaebaja subjektiivsete õiguste tegelik

rikkumine. Subjektiivsete õiguste rikkumise võimalikkusest (riivest) lähtutakse kaebuse

lubatavuse üle otsustamisel. Kaebuse rahuldamiseks tuleb kindlaks teha kaebaja subjektiivsete

õiguste rikkumine (RVastS § 3 lg 1; vt Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-17-2023, p 20).

Vaidlust ei ole, et kaebaja on Xxxxxx xx xx kinnistu omanik. Kaebaja juurdepääs enda

kinnistule ei muutu, kuid Rohuvälja tee ääres elavate kinnistute omanikud saavad juurdepääsu

oma kinnistule mööda Vasara teed, mis kulgeb mh ka kaebaja kinnistust mööda.

Kaebuse kohaselt seisneb kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine selles, et vaidlustatud PT

näevad ette Rohuvälja tee ristmiku sulgemise ja Rohuvälja teele Vasara tee kaudu alternatiivse

juurdepääsu andmise, mis tekitab kaebaja arvates elamukvartalis lubamatu transiitliikluse ning

toob selliselt kaasa ebamõistliku liikluskoormuse, sellest tingitud mürahäiringu ja

keskkonnasaaste ega taga võimalust turvaliselt liigelda (sh põhjusel, et puudub võimalus

kasutada kergliiklusteed). Kaebaja on seisukohal, et vastustaja pidi PT-s ette nägema kogu ala

ruumilise terviklahenduse, sh rekonstrueerima Vibu ja Vasara tee alal kehtivas DP-s ja vastu

võetud Rae valla põhjapiirkonna ÜP-s sätestatud nõuetele vastavaks, mis võimaldaks nende

kaudu transiitliiklust korraldada ning tagaks jalakäijate ja sõidukitega liiklejate liiklusohutuse.

9. Kohus leiab, et kaebaja menetluslikke õigusi rikutud ei ole. Vaidlus puudub, et kaebaja oli

kaasatud PT väljastamise menetlusse ja ta esitas selles menetluses ka oma vastuväited (st

kaebajale oli nõuetekohaselt tagatud ärakuulamisõigus, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40

lg 1). Vastustaja on kaebaja esitatud arvamusele ja vastuväidetele vastanud (vt vaidlustatud

korralduse lisa 2, arvamuste ja kooskõlastuste koondtabeli lk-d 43-44; dtl 69-70). See, et

vastustaja vaatamata kaebajate vastuväidetele PT väljastas, ei tähenda, et vastustaja oleks

rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust. Haldusorganile ei tulene õigusaktidest kohustust

vastuväidetega nõustuda.

10. Kaebaja on seisukohal, et PT on vastuolus nii 20.04.2021 otsusega nr 151 vastu võetud Rae

valla põhjapiirkonna ÜP-ga kui ka alal kehtiva Sepa elamukvartali ja lähiala DP-ga (DP0262),

kuna Vasara tee ja Vibu tee ei ole välja ehitatud nendes planeeringutes ettenähtud nõuetele

9(13)

vastavaks ning nende kaudu ei ole võimalik korraldada transiitliiklust. Kaebaja toob välja, et

praegu 6,2 m laiune Vasara tee ei vasta vastu võetud ÜP-s sätestatud jaotustänava nõuetele (s.o

19 m laiune tee, millest on mh 6,5 m autodele ja 2,5 m jalakäijatele) ega ole välja ehitatud Sepa

elamukvartali ja lähiala DP kohaseks, kus on planeeritud sõidutee laiuseks 6 m ja kõnnitee

laiuseks 2 m (koos 1 m eraldusribaga sõiduteest). Kaebaja leiab, et vastustaja saanuks PT

väljastada üksnes juhul, kui PT-ga oleks tagatud Vasara ja Vibu tee välja ehitamine

planeeringutele vastavateks teedeks (või selleks rahalised vahendid eraldatud).

10.1 Õige on see, et PT andmisel tuleb arvestada ÜP-s määratud tingimusi (EhS § 26 lg 3 p 3)

ning PT andmisest keeldutakse, kui PT taotlus on vastuolus ÜP-ga (EhS § 32 p 2). Eelviidatud

sätetes on silmas peetud PT andmise ajal kehtivat ÜP-d, kuna täitmiseks kohustuslik saab olla

kehtiv haldusakt (HMS § 60 lg 1). Kohtule ei nähtu ja ka kaebaja ei ole väitnud, et vaidlustatud

PT oleks vastuolus konkreetsel alal praegu kehtiva, s.o Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega

nr 462 kehtestatud, Rae valla ÜP-ga. Vastustaja on asjakohastele ÜP joonistele tuginedes ära

näidanud, et kehtivas ÜP-s on määratletud Tallinna väikese ringtee asukoht ja perspektiivsed

tänavad (vt kehtiva ÜP maakasutuskaart) ning Sepa elamukvartali ja lähiala DP alast lääne

poole on kehtivas ÜP-s märgitud perspektiivne tee, mis võimaldab luua ühenduse Vasara teest

edasi. Kehtiva ÜP seletuskirjas on üheks olulisemaks ÜP-ga kavandatavaks muudatuseks Rae

valla teedevõrgus märgitud muu hulgas Tallinna väikese ringtee ehitamine (vt p 4.8, lk 36).

Vastustaja on ka asjakohaselt osundanud ÜP seletuskirja punktile 5.6.1, kus on selgitatud, et

ÜP-ga kavandatud teede asukohad on indikatiivsed ning täpsustuvad DP-de ja projektide

koostamise käigus (vt lk 61). Seega on Tallinna väikese ringtee kavandamine konkreetses

asukohas kehtivas Rae valla ÜP-s ette nähtud ning kehtiv ÜP võimaldab ka ühenduse loomist

Vasara teest edasi.

10.2 Seoses kaebaja väidetud vastuoluga 21.04.2021 vastu võetud Rae valla põhjapiirkonna

ÜP-ga, selgitab kohus, et koostamisel olevat ÜP-d ei tule järgida kui õigusakti. Küll tuleb

avalikul haldusel vältida vastuolulist tegutsemist ning kaalutlusõiguse teostamisel arvestada

kõikide oluliste asjaoludega. Seetõttu on planeeringu või PT kaalumisel eesmärgipärane arvesse

võtta ka asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema astme

planeeringu eesmärke. Vastustaja on ära näidanud, et PT väljastamisel lähtuti täiendavalt

21.04.2021 vastu võetud põhja piirkonna ÜP-st, kus on selgelt ette nähtud Rohuvälja tee

sulgemine (vt ÜP koondkaart). Ühtlasi on ka vastu võetud põhjapiirkonna ÜP seletuskirjas välja

toodud, et olulisemateks ÜP-ga kavandatavaks muudatusteks põhjapiirkonna teedevõrgus on:

Tallinna väikese ringtee ehitamine. Tallinna väikese ringteega lahendatavad ühendused: Rae

küla ühendamine Suur-Sõjamäe tänavaga Tallinnas ja Peetri aleviku ning Järveküla küla

ühendamine Viljandi maanteega, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt erinevate poolte

ühendamine läbi kahetasandilise ristmiku (vt p 9.2 alajaotus „Riigimaanteed“, lk 80). Samuti

on seletuskirjas märgitud, et riigiteelt ei pruugi olla võimalik tagada normide kohast

juurdepääsu kõikidele kinnistutele ning sellises olukorras tuleb juurdepääsude küsimus

lahendada kogujateede, olemasolevate riigiteede ristumiskohtade või kohalike teede kaudu (vt

punkt 9.1.1, lk 74). Seega on ka vastu võetud põhjapiirkonna ÜP-s Tallinna väikese ringtee

ehitamisega konkreetses asukohas arvestatud ning sellega seoses on kavandatud ka Rohuvälja

tee sulgemine ja on võimalikuks peetud juurdepääsude küsimuse lahendamist kohalike teede

kaudu.

Vastustaja on vaideotsuses arusaadavalt selgitanud Rohuvälja tee ristmiku sulgemise

vajalikkust, tuues välja, et see on oluline liiklusohutuse kaalutlustel. Projekteeritud Tallinna

väike ringtee kannab piirkonna põhimagistraali funktsiooni ning põhimagistraalilt ei toimu

ristumisi

juurdepääsudega

(kohalike

tänavatega).

Kohalikud

tänavad

tuuakse

jaotusmagistraalide peale, mis omakorda ristuvad põhimagistraalidega (vt Eesti standardi EVS

10(13)

843:2016 joonis 4.2, lk 52; dtl 219 jj). Vastavalt Eesti standardile nr EVS 843:2016 on

põhitänava puhul vähim lubatud ristmike vaheline kaugus 300 m (vt tabel 4.2 – Magistraalide

tehnilised omadused, lk 51), kuid vaidlusalusel alal paikneva Sõnajala tee foorreguleeritud

ringristmiku ja Rohuvälja tee ristmiku vaheline kaugus on ca 200 m ehk standardis ettenähtust

oluliselt väiksem. Vastuses kaebusele on vastustaja täpsustanud, et ristmiku avatuks jätmisel

tekiks riigi teelt Rohuvälja teele parempööret sooritavatele sõidukitele oht otsasõiduks ning

Rohuvälja teelt Tallinna väikesele ringteele parempööret sooritavatele sõidukitele oht

külgkokkupõrgeteks. Kohtul ei ole alust eeltoodud vastustaja hinnangus kahelda ning kaebaja

pole vastustaja sellekohaseid seisukohti ümber lükanud.

10.3 Vastustaja on PT menetluses kaebaja vastuväidetele vastates selgitanud, et ringtee

ehitamise käigus teostatakse ristmike kohtades maa võõrandamine ning selle tulemusel

kaotavad osad kinnistuomanikud ühenduse avalikult kasutatavale teele, mille puhul ongi ette

nähtud uued ühendusteed kinnistutele juurdepääsuks. Transpordiamet oli kohustatud tagama

Rohuvälja tee äärsete kinnistutele juurdepääsu avalikult kasutatavale teele ning sellega seoses

on projektis ka ette nähtud Rohuvälja tee ühendamine Vasara teega, mis omakorda on

ühendatud Vibu teega. Vibu tee on omakorda ühendatud nii Kindluse tee kui ka Vana-Tartu

maanteega. Nimetatud ühendus tagab kohalikele elanikele juurdepääsu avalikult kasutatavale

teele.

PT väljastamisel (sh Rohuvälja tee ja Vasara tee vahelise ühenduse väljaehitamise

kavandamisel) on arvestatud alal kehtivate DP-dega – 20.03.2007 kehtestatud Sepa

elamukvartali ja lähiala DP-ga on planeeritud Xxxxxx xx xx ja Kirve tee 19 vahelt juurdepääs

naaberkinnistutele ning 27.07.2021 kehtestatud Kindlusepealse kinnistu ja lähiala DP-ga on

planeeritud Vasara tee ja Rohuvälja tee kinnistu omavaheline ühendamine (vt DP-de

põhijoonistelt; asjakohases osas väljavõtted toodud ka vaideotsuse p-des 2.9 ja 2.10). Seega on

kehtivate DP-dega planeeritud elamualade teede võrkude ühendamine ning Tallinna väikese

ringtee projekteerimisel on kavandatud realiseerida kehtivas DP-s planeeritud Vasara tee

ühendus Rohuvälja teega (lähtudes seejuures varasemalt välja ehitatud teede ja tänavate

ristlõikest) ja tagada selliselt piirkonnas standardi EVS 843:2016 kohane tänavate võrk (sh

kõikidele kinnistutele juurdepääsud avalikult kasutatavalt teelt).

11. Kohtu hinnangul on kaebaja ekslikult tuletanud PT vastuolu vastu võetud ÜP-ga ning alal

kehtiva Sepa elamukvartali ja lähiala DP-ga sellest, et Vasara teel ja Vibu teel hakatakse

korraldama lubamatut transiitliiklust ja see tekitaks selliseks liikluskoormuseks mitte mõeldud

teedel liiklusohu. Kaebaja sellekohased väited on paljasõnalised ega kinnita mingil moel seda,

et elamukvartali teenindamiseks mõeldud kohalikud teed on planeeritud transiitliikluseks.

Vastustaja on kinnitanud, et PT realiseerimine, seal hulgas Rohuvälja tee ristmiku sulgemise ja

Rohuvälja teelt Vasara ja Vibu tee kaudu liikluse suunamine Vana-Tartu maanteeni, ei too

endaga kaasa kaebaja poolt väidetud transiitkliiklust kohalikel tänavatel. Muu hulgas ei kulge

Lasnamäe-Mustamäe suunaline transiitliiklus läbi kõnealuse kvartali (vt vaideotsuse punktis

2.11 toodud plaan). Vastuses kaebusele on vastustaja täiendavalt kaardimaterjalile tuginedes

ära näidanud, et kaebaja kinnistule säilib ligipääs pärast väljastatud PT-de realiseerimist

analoogselt hetke olukorraga. Rohuvälja teel asuvatele kinnistutele tagatakse ühendustee

kvartalite siseselt ning kuigi tee hakkab kulgema kaebaja kinnistust mööda, ei tekita see

transiitliiklust (vt vastustaja 28.11.2022 vastuse punkt 2.2). Ka Rae vald on oma vastuses

kaebusele õigesti selgitanud, et Rohuvälja tee elanikud, kes hakkavad teedevõrku kasutama, on

samuti selle piirkonna elanikud ja nende liiklemist saa nimetada transiitliikluseks. Samuti on

vald oma arvamuses asjakohaselt välja toonud, et teedevõrgu kasutamisel on transiitliikluseks

ette nähtud jaotusmagistraalteed – s.o Liiva tee ja Kindluse tee. Teisisõnu, kohalikud

11(13)

väikeelamupiirkonna elanikud nagu ka kaebaja, kes kasutavad Vasara teed oma koju

pääsemiseks ei ole transiitliiklejad. Kaebaja vastupidised väited on põhjendamatud.

Eeltoodut arvestades on asjakohatud ka kaebaja väited, mille kohaselt on Vasara ja Vibu teele

transiitliikluse suunamine vastuolus Eesti standardiga 843:2016 „Linnatänavad“ ning

Majandus- ja Taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“

§ 2 lõikega 2.

12. Kuivõrd Vasara ja Vibu tee kaudu ei hakata korraldama transiitliiklust, ei ole ka kohane

arutelu selle üle, millistele parameetritele peaks muu hulgas tulevikus eeldatavalt kehtestatava

ÜP kohaselt transiitliikluseks sobiv tee vastama. Nagu kohus eelpool märkis, on vastustaja PT

andmisel asjakohaselt lähtunud kehtivast ÜP-st ja ka kehtivatest asjakohastest DP-dest.

Vastustajal tuli lisaks arvestada vastu võetud Rae valla põhjapiirkonna ÜP eesmärkidega ning

seda on vastustaja teinud. Ilmselgelt ei saa tuletada PT õigusvastasust sellest, et Vasara ja Vibu

teed ei ole välja ehitatud koostamisel olevas (kehtestamata) ÜP-s kirjeldatud kohaliku

jaotustänava nõuetele vastavaks ja/või kvartalisisese tee nõuetele vastavaks. Niisamuti ei

välistanud vaidlustatud PT andmist asjaolu, et alal kehtivat Sepa elamukvartali ja lähiala DP-

d pole veel realiseeritud Vasara tänavale kavandatud kergliiklustee osas ega ka kaebaja

arvamus, et vald ei kavatse kunagi välja ehitada Kindlusepealse kinnistu ja lähiala DP-s

näidatud perspektiivsete sõiduteed. Kaebaja ei saa nõuda, et riik ei kavandaks olulise tähtsusega

riigiteed enne kui kõik vastavas piirkonnas kehtivad (või ka alles koostamisel olevad)

planeeringud on kohalike teede osas täielikult realiseeritud. Transpordiamet on PT lahenduse

(sh Rohuvälja tee ja Vasara tee ühenduse) kavandamisel lähtunud alal kehtivatest

planeeringutest ning kaebaja ei saa sellises olukorras vastustajalt nõuda mõne muu lahenduse

(sh kaebuses välja pakutud lahendus Rohuvälja tee elanikele tagada võimalus sõita otse

kavandatud ringteele või ehitada välja üle Kindlusepealse ja Kindluse tee 26 kinnistu tee otse

Kindluse teeni) kaalumist. Vastustaja on õigesti selgitanud, et PT-ga ei saa kehtivat ÜP-d muuta

ning kaebaja ei saa käesoleva asja raames vaidlustada kehtivaid planeeringuid.

Transpordiamet ei saa asuda kohaliku omavalitsuse asemele vallas ruumilist planeerimist ja

valla teede ehitamist korraldama (KOKS § 6 lg 2). Tallinna väike ringtee pole kavandatud

kaebaja elukohaks oleva elamukvartali tarbeks, vaid kõnealuse riigitee suhtes esineb laiem

avalik huvi (projekti eesmärki on selgitatud vaidlusaluses korralduses). Ilmselgelt asjakohatud

on seega ka kaebaja väited, mis puudutavad PT-s kohalike (kergliiklus)teede välja ehitamiseks

rahaliste vahendite eraldamata jätmist. Vastustaja on juba PT menetluses kaebaja vastuväidetele

vastates põhjendatult selgitanud, et vaidlusaluse projekti käigus ei ole võimalik lahendada kogu

Peetri alevi liikumismuresid ning need tuleks lahendada valla planeeringutega. Kohaliku

teedevõrgu planeerimine ja arendamine on kohaliku omavalitsuse vastutusalas. Seega

kvartalisisestel teedel muu hulgas kehtiva DP realiseerimata jätmisest või mittekohasest

realiseerimisest tingitud võimalike liiklusprobleemide lahendamine on kohaliku omavalitsuse

ülesanne. Vastustaja sai PT kehtestamisel arvestada projektile tehtud liiklusohutuse auditiga

(dtl 122 jj), milles audiitor ei ole välja toonud, et Rohuvälja tee ristmiku sulgemise ja Rohuvälja

teele alternatiivse juurdepääsu loomine Vasara tee kaudu looks liiklusohtliku keskkonna antud

piirkonnas. Vasara tänava osas kehtiva DP osalisest realiseerimata jätmisest väidetavalt

põhjustatud liiklemisprobleemid ei ole etteheidetavad Transpordiametile ega too kaasa riigitee

kavandamiseks antud PT õigusvastasust. Kui kaebaja õigusi kahjustab tegelikult kehtiva DP

teatud osas realiseerimata jätmine, siis võiks õigusliku aluse olemasolul kõne alla tulla DP

realiseerimiseks kohustamise nõue arendaja või kohaliku omavalitsuse vastu. Vaidlust ei saa

olla, et vaidlustatud PT tühistamise tagajärjel ei muutuks Vasara tänav kehtivale DP-le

vastavaks. Kaebaja üritab lahendada käesoleva vaidluse raames küsimust, mis ei ole kaebuse

esemeks.

12(13)

Täiendavalt lisab kohus, et antud juhul ei ole äratuntav, et vaidlusaluste PT andmise ja Tallinna

väikese ringtee kavandamise tõttu oleks edaspidi välistatud Vasara tänavale planeeritud

kergliiklustee rajamine. Seda ei ole tegelikult väitnud ka kaebaja ise. Kaebaja on välja toonud,

et Vasara teel on hetkel ca 6,2 m laiune asfaltkattega sõidutee ning Sepa elamukvartali ja lähiala

DP-s on kavandatud Vasara tänaval sõidutee laiuseks 6 m ja kergliiklustee laiuseks 2 m (lisaks

1 m eraldusriba). Sisuliselt saab seega nentida, et Sepa elamukvartali ja lähiala DP on

konkreetse sõidutee osas realiseeritud selles kavandatud laiust arvestades (st sõiduteed pole DP-

s näidatud perspektiivse kergliiklustee arvelt välja ehitatud laiemana). 26.07.2021 kehtestatud

Kindlusepealse ja lähiala DP (DP1028) põhijooniselt nähtub, et Rohuvälja teed Vasara teega

ühendava perspektiivse sõidutee laiuseks on planeeritud 5 m ja selle äärde kavandatud

perspektiivse kergliiklustee laiuseks 2,2 m. Kohtule ei nähtu vaidlustatud PT lisaks olevalt

projekteeritava teelõigu tugiplaanilt (vt väljavõte tugiplaanist AA-01-04; dtl 219), et

vaidlusaluse ühenduse kavandamisel ei oleks eelviidatud DP kohase lahendusega arvestatud.

Eeltoodu valguses ei näe kohus, et Rohuvälja tee ja Vasara tee ühenduse väljaehitamise tõttu

poleks enam võimalik Vasara teel sõidutee äärde täiendavalt kergliiklusteed ehitada.

13. Arvestades, et Vasara ja Vibu tee kaudu transiitliiklus kulgema ei hakka ning kaebaja

kinnistule säilib ligipääs varasemaga täpselt samamoodi ka pärast PT kavandatud lahenduse

realiseerimist, ei riku vaidlustatud PT kaebaja õigusi.

Olemasoleva keskkonna säilimine ei ole subjektiivse õigusena kaitstav väärtus (vt Riigikohtu

24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 22) ning kaebaja ei saa nõuda, et keskkond tema kinnistu

ümbruses ei muutuks, seda enam kui selle näevad ette kehtivad planeeringud. Kaebajal ei ole

subjektiivset õigust nõuda ka seda, et elamukvartali sisene liiklus tema kinnistust ei mööduks,

seda enam kui kehtivad planeeringud näevad praegusel juhul ette võimaluse ühendada Vasara

tee Rohuvälja teega. PT väljastaja kaalutlusõigus on kehtivate planeeringutega kitsendatud ning

puudub õigus muuta PT-ga kehtivaid planeeringuid nagu kohus eelnevalt selgitas. Kuivõrd

kinnitust ei ole leidnud kaebaja üks põhiväide, et Vasara ja Vibu tee kaudu hakkab kulgema

transiitliiklus, ei ole alust pidada konkreetsele teele lisanduvast liikluskoormusest tingitud

mõjusid (sh kaebuses väidetud müra ja keskkonnasaastet) ilmselgelt ülemäärasteks ja kaebaja

subjektiivseid õigusi rikkuvaks. Kaebaja sellekohased väited on paljasõnalised ning kohtul

puudub mõistlik alus arvata, et Vasara tee liiklemiseks kasutamine kvartali elanike poolt tooks

kaebaja viidatud mõjude osas kaasa õigusaktides sätestatud piirnormide ületamise. Kehtivatest

planeeringutest ja nendega kooskõlas antud PT-st tulenevate mõjude talumise kohustust ei saa

pidada kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuvaks. Kaebaja huvi, enda kinnistust mööduva tänava

ühendamata jätmiseks Rohuvälja teega ja selle väljasõidu liiklusohutuse tagamiseks sulgemata

jätmine, ei ole võrreldes avaliku huviga välja ehitada liiklusohutuse nõuetele vastav Tallinna

väike ringtee ilmselgelt kaalukas. Kehtiva DP väidetavast lõpuni realiseerimata jätmisest

tingitud liiklusohutuse probleemid on kohaliku omavalitsuse lahendada, mitte Transpordiameti,

kellel puudub pädevus korraldada kohaliku omavalitsuse territooriumi mingi osa infrastruktuuri

planeerimist ja ehitamist (KOKS § 6). Seetõttu on asjakohatu ka kaebaja nõudmine, et

vaidlustatud haldusaktis peaks olema ette nähtud rahalised vahendid Vasara ja Vibu tee

viimiseks vastavusse kehtiva DP-ga.

14. Kuna vaidlusalused PT on õiguspärased ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi, jääb kaebus

rahuldamata.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja pole

menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad ka

vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kaasatud asutusel

kulude tekkimist ei nähtu ega ole ka alust neid välja mõista.

13(13)

16. Kohus asendab kaebaja aadressi avaldatavas otsuses tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)