2-21-20082/175 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada A. S. hagi ning A. S. ja OÜ Malve TK ühine hagi. Rahuldada osaliselt A. K., Mõista kostjatelt solidaarselt hageja A. K. kasuks välja 281 701,49 eurot.
Legislator headnote
AI generated2-21-20082/175 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Rahuldada A. S. hagi ning A. S. ja OÜ Malve TK ühine hagi. Rahuldada osaliselt A. K., Mõista kostjatelt solidaarselt hageja A. K. kasuks välja 281 701,49 eurot.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Ants Mailend
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.06.2023.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-20082
Tsiviilasi
A. K., OÜ Vetepere, A. S. ja OÜ Malve TK hagid
Fassaadiplaat OÜ, OÜ Centene ja Centene Pro OÜ vastu
ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ning võla
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Vt otsuse põhjenduste p 33
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hagejad: A. K. (isikukood XXX) ja OÜ Vetepere
(registrikood
10202816),
lepinguline
esindaja
vandeadvokaadi abi Kaspar Koppel,
A. S. (isikukood XXX) ja OÜ Malve TK (registrikood
10003363), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanika
Reilik-Bakhoff
Kostjad: Fassaadiplaat OÜ (registrikood 12269641),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius,
Centene OÜ (registrikood 14250568) ja Centene Pro OÜ
(registrikood 14314311), lepinguline esindaja vandeadvokaat
Kalle-Kaspar Sepper
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada A. S. hagi ning A. S. ja OÜ Malve TK ühine hagi. Rahuldada osaliselt A. K.,
OÜ Vetepere ja OÜ Malve TK hagid.
2. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja A. K. kasuks välja 281 701,49 eurot.
3. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja A. K. kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 258 064,78 eurot alates 24.12.2021
(kaasaarvatud) kuni võlgnevuse tasumiseni.
4. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja OÜ Vetepere kasuks välja 255 961,82 eurot.
5. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja OÜ Vetepere kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 236 772,74 eurot alates 24.12.2021
(kaasaarvatud) kuni võlgnevuse tasumiseni.
6. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja A. S. kasuks välja 226 142,57 eurot.
7. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja A. S. kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 194 300 eurot alates 30.12.2021
(kaasaarvatud) kuni võlgnevuse tasumiseni.
8. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja OÜ Malve TK kasuks välja 276 461,32 eurot.
9. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja OÜ Malve TK kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 213 425 eurot alates 30.12.2021
(kaasaarvatud) kuni võlgnevuse tasumiseni.
10. Mõista kostjatelt solidaarselt hagejate A. S. ja OÜ Malve TK kasuks solidaarselt välja 3
273,81 eurot.
11. Mõista kostjatelt solidaarselt hagejate A. S. ja OÜ Malve TK kasuks solidaarselt välja
viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 3 273,81
eurot alates 31.12.2021 (kaasaarvatud) kuni võlgnevuse tasumiseni.
12. Jätta rahuldamata A. K. hagi 7451,07 euro väljamõistmise nõude osas.
13. Jätta rahuldamata Vetepere OÜ hagi 11 065,85 euro väljamõistmise nõude osas.
14. Jätta rahuldamata OÜ Malve TK hagi 10 309,58 euro väljamõistmise nõude osas.
15. Määrata menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
16. Mõista kostjatelt solidaarselt hagejate A. K. ja OÜ Vetepere kasuks solidaarselt välja
menetluskulude hüvitis 25 408,1 eurot
17. Mõista kostjatelt solidaarselt hagejate A. S. ja OÜ Malve TK kasuks solidaarselt välja
menetluskulude hüvitis 17 599,04 eurot.
18. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist menetluskulude
tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva
kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Käesolevas asjas menetletakse hagejate A. K. (K.), OÜ Vetepere (Vetepere), A. S. (S.)
ja OÜ Malve TK (Malve) hagisid Fassaadiplaat OÜ (Fassaadiplaat), OÜ Centene
(Centene) ja Centene Pro OÜ (Centene Pro) vastu. Iga hageja nõuab 02.02.2018
lepingutega asendatud varasemate õigussuhete alusel raha väljamõistmist kostjatelt
solidaarselt. K. ja Vetepere ühiselt esitatud hagiavalduse alusel alustati menetlust
käesolevas tsiviilasjas. S. ja Malve poolt ühiselt esitatud hagiavaldust menetleti algselt
tsiviilasjas 2-21-20369, hagid liideti ühte menetlusse 14.06.2022 määrusega
(digitoimiku lk dtl 1068) ja kõigi hagide menetlus jätkus käesolevas tsiviilasjas (nr 2-
21-20082).
Samal alusel on Harju Maakohtu menetluses veel Malve hagi Fassaadiplaat OÜ jt
vastu (tsiviilasi nr 2-19-XXX), kuid hagide esemed ei kattu.
2. K. ja Vetepere ühiselt esitatud hagiavaldus paikneb dtl 212 (vt viidatud avalduse p
1.2). Hagide aluseks on 02.02.2018 leping, mille poolteks olid nimetatud hagejate
kõrval ka Fassaadiplaat ja Centene Pro (dtl 192). Selle lepinguga fikseeriti
varasematest õigussuhetest tulenevad Fassaadiplaadi võlgnevused kummagi kostja ees
ja lepiti kokku võla tasumise uued tingimused. Fassaadiplaat lepingut ei täitnud,
kostjad ütlesid lepingu 03.02.2021 avaldusega üles ja nõudsid kogu võlgnevuse
tasumist hiljemalt 15.02.2021 (dtl 195). Hagejate väitel andis Fassaadiplaat pärast
02.02.2018 lepingu sõlmimist oma ettevõte üle Centenele ja Centene Prole, mistõttu
nimetatud kostjad vastutavad hagejate ees seaduse alusel solidaarselt koos
Fassaadiplaadiga.
Hageja K. nõuab 289 152,56 euro väljamõistmist. Lisaks nõuab K. VÕS § 113 lg 1
teise lause järgi arvestatud viivist alates 24.12.2021 kuni põhinõude 272 384,17 euro
tasumiseni.
Hageja Vetepere nõuab nõuab 267 027,67 euro väljamõistmist. Lisaks nõuab Vetepere
VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi arvestatud viivist 24.12.2021 kuni põhinõude 253
222,74 euro tasumiseni.
3. S. ja Malve ühiselt esitatud hagiavaldus paikneb dtl 664. Hagide aluseks on
02.02.2018 leping, mille poolteks olid nimetatud hagejate kõrval ka Fassaadiplaat ja
Centene Pro (dtl 661). Selle lepinguga fikseeriti varasematest õigussuhetest tulenevad
Fassaadiplaadi võlgnevused kummagi kostja ees ja lepiti kokku võla tasumise uued
tingimused. Fassaadiplaat lepingut ei täitnud, kostjad nõudsid tasumist 29.05.2019
avaldusega (dtl 704) ja 02.10.2019 avaldusega (dtl 739) ja teatasid viimases avalduses
ka 02.02.2018 lepingu ülesütlemisest kui võlga ei tasuta hiljemalt 14.10.2019. Hagejad
on siiski arvamusel, et võla tasumise tähtpäev oli 02.02.2018 lepingu kohaselt
tegelikult 31.12.2018. Hagejate väitel andis Fassaadiplaat pärast 02.02.2018 lepingu
sõlmimist oma ettevõte üle Centenele ja Centene Prole, mistõttu nimetatud kostjad
vastutavad hagejate ees seaduse alusel solidaarselt koos Fassaadiplaadiga.
Hageja S. nõuab 226 142,57 euro väljamõistmist. Lisaks nõuab S. VÕS § 113 lg 1
teise lause järgi arvestatud viivist alates 30.12.2021 kuni põhinõude 194 300 euro
tasumiseni.
Hageja Malve nõuab 286 770,9 euro väljamõistmist. Lisaks nõuab Malve VÕS § 113
lg 1 teise lause järgi arvestatud viivist alates 30.12.2021 kuni põhinõude osa 213 425
euro tasumiseni.
Hagejad S. ja Malve nõuavad ka kohtueelse õigusabikulu kandmise vajaduse kaudu
põhjustatud kahju hüvitamist summas 3 273,81 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teise lause
järgi arvestatud viivist alates 31.12.2021 kuni põhinõude tasumiseni. Õigusabi eest on
tasutud Malvele Advokaadibüroo LMP poolt esitatud arvete nr 190778, 190701,
190609, 190510, 190326 ja 190239 (dtl 789) alusel.
4. Kostjad vaidlesid hagidele vastu. Fassaadiplaadi kohustused hagejate ees on tekkinud
hagejate poolt osanikena antud laenudest. Fassaadiplaat sattus rahalistesse raskustesse.
Osanikud Fassaadiplaadi tegevust täiendavalt rahastada ei saanud, mistõttu
Fassaadiplaat pidi otsima uue investori. Uus investor oli nõus äritegevust rahastama
ainult tingimusel, et võlgnevused osanike ees tasutakse tulevikus teenitavast kasumist.
02.02.2018 lepingutega fikseeriti Fassaadiplaadi võlgnevused hagejate ees ja lepiti
kokku nende tasumise uued tingimused. Tasumine pidi toimuma ainult Centene
kontserni kasumi arvel. Hagejate nõuded pole muutunud sissenõutavaks, kuna
lepingute tingimused võla tasumiseks pole täitunud – Fassaadiplaat ei ole saanud
Centene kontsernist tulu, mille arvel saaks kohustusi täita. Esialgu vaidlesid kostjad
vastu ka Fassaadiplaadi ettevõtte üleandmist puudutavatele faktiväidetele, kuid võtsid
hilisemas menetluses need faktiväited omaks. Kostjate väitel välistati 02.02.2018
lepingutega võimalus, et hagejad võiksid esitada nõudeid Centene või Centene Pro
vastu.
5. Kohus ei rahuldanud hagejate K. ja Vetepere taotlusi hagi tagamiseks (27.12.2021
määrus, dtl 190).
Kostja Fassaadiplaadi taotlus kohtuniku taandamiseks jäeti rahuldamata (dtl 392 ja
402).
Kohus selgitas menetluse seisu ja tõendamiskoormist 16.03.2022, 02.05.2022,
27.05.2022, 15.06.2022, 02.09.2022 ja 15.12.2022 määrustega (dtl 414, 633, 1051,
1070, 1104 ja 3094). Kohus selgitas, et enne tsiviilasjade liitmist antud selgitustega
tuleb arvestada ka S. ja Malve hagide lahendamise osas (15.06.2022 määruse p 3).
Hagejate taotlusel nõudis kohus 27.10.2022 kolmandatelt isikutelt välja dokumente
(dtl 1161 ja 1164). Kohus arutas asja 27.05.2022, 08.09.2022, 26.01.2023
eelistungitel (dtl 1055, 1119 ja 4948), lõpetas eelmenetluse 26.01.2023 (dtl 4951) ja
vaatas asja sisuliselt läbi 11.05.2023 kohtuistungil (dtl 5026). Kohtuistungil kuulati üle
kostjate tunnistaja M. T. ja hagejate tunnistajad E. O. ja A. A. .
Pärast tunnistaja T. ülekuulamist selgitas kohus kostjatele, et ettevõtte ülemineku
eitamine on tõenäoliselt perspektiivitu ja palus kostjatel kaaluda ettevõtte üleminekut
puudutavate faktiväidete omaksvõttu. Kostjad Centene ja Centene Pro teatasid
19.05.2023 avalduses, et nad ei vaidlusta ettevõtte omandamist (dtl 5047). Kohus
selgitas 01.06.2023 määruses, et käsitleb seda ettevõtte ülemineku kohta esitatud
faktiväidete omaksvõtuna (dtl 5052). Kostjad kohtu selgitusele vastu ei vaielnud.
Poolte nõusolekul (11.05.2023 istungiprotokolli lk 8) viidi asja lahendamine lõpuni
kirjalikus menetluses.
6. Hagejate K. ja Vetepere 23.12.2021 avaldus asendati 30.12.2021 avaldusega ja
23.12.2021 avalduse lisad esitati 30.12.2021 uuesti. Kohus jättis 16.03.2022
määrusega 23.12.2021 avalduse lisad (dtl 42-189) menetlemata (määruse p 9, dtl 416).
23.12.2021 avalduses sisaldus ka hagi tagamise taotlus. Avaldus on jätkuvalt toimiku
osa, selle lisad aga mitte.
Otsuse põhjendused
7. Käesolevas asjas menetletakse sisuliselt viite hagi: hagejate K., Vetepere, S. ja Malve
nõudeid kostjate vastu, milles iga hageja nõuab raha väljamõistmist kostjatelt
solidaarselt ning S. ja Malve solidaarselt esitatud kahju hüvitamise nõuet kostjate
vastu solidaarselt. Kohus täpsustab sellega hagide arvu kohta varem esitatud
seisukohta (02.09.2022 määruse p 7, dtl 1105), kuid nimetatu ei ole käesoleval juhul
takistanud poolte menetlusõiguste teostamist ega mõjuta seega asja lahendamist.
Hagejate K., Vetepere ja Malve hagid on osaliselt põhjendatud ja kuuluvad vastavalt
rahuldamisele. Hageja S. hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejate S. ja
Malve ühine hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda
alljärgnevaga.
8. Kõigi hagejate nõuete aluseks on 02.02.2018 sõlmitud lepingud (dtl 196 ja 661).
Nende lepingutega on fikseeritud Fassaadiplaadi võlgnevuste saldod ning kohustuste
täitmise tingimused on asendatud 02.02.2018 lepingutes ettenähtud tingimustega.
Kokkulepetes sisalduvad seega võlatunnistused ja varasemate õigussuhete novatsioon
ehk asendamine uue lepingu tingimustega. Varasemad õigussuhted hagejate ja
Fassaadiplaadi vahel on kujundatud ümber 02.02.2018 lepingutes sisalduvateks
laenulepinguteks (krediidilepinguteks) vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-le
2. Kohus on seda pooltele selgitanud (16.03.2022 määruse p 2, dtl 414; 27.05.2022
istungiprotokolli lk 4, dtl 1058). Hagejatele tasumisele kuuluvad summad on erinevad,
kuid tasumiskohustuste täitmise tingimused on 02.02.2018 lepingutes identsed.
9. Kostjad on võtnud omaks hagejate faktiväited tasumiskohustuste täitmata jätmise,
tasumata põhivõla suuruse ja kõrvalnõuete arvestuste kohta (16.03.2022 määruse p 2,
dtl 414; 08.09.2022 istungiprotokolli lk 1, dtl 1119).
10. Peamiseks lahendamist vajavaks küsimuseks on see, kas 02.02.2018 kokkulepitud
Fassaadiplaadi rahalised kohustused hagejate ees on muutunud sissenõutavaks
(kostjate 31.01.2022 avaldused dtl 389 ja 396; Fassaadiplaadi 15.03.2022 vastus S. ja
Malve hagidele, dtl 858; Centene ja Centene Pro 07.06.2023 kohtukõne p 1.4, dtl
5069). Selleks on vaja tõlgendada 02.02.2018 lepingutes ettenähtud kohustuste sisu
ehk vastavaid lepingutingimusi.
11. K. ja Veteperega 02.02.2018 sõlmitud lepingu p-i 3 teise lause kohaselt on 45 935
euro tasumise osas tähtpäevaks 17.12.2021, p-i 4 teise lause kohaselt on laenude
tagastamise tähtpäevaks 31.12.2018 (dtl 193). S. ja Malvega 02.02.2018 sõlmitud
lepingu p-de 3 ja 4 teise lause kohaselt on kõigi maksete tegemise tähtpäevaks
31.12.2018 (dtl 662). Viidatud lepingutingimuste teksti tähendus on üheselt selge ega
võimalda erinevaid tõlgendusi. Lepingute muud tingimused ei mõjuta p-de 3 ja 4
teises lauses sisalduva tähtajatingimuse sisu. Punkti 4 kolmandas lauses räägitakse
tähtaja pikendamisest ühe aasta kaupa juhul, kui laenud pole kuupäevaks 31.12.2018
tagasi makstud. See lause ei sisalda lõplikke kokkuleppeid. Lauset võib käsitleda
kavatsuste protokollina aga mitte teises lauses sisalduva kokkuleppe osana. Lauses
kasutatud sõna „pikendatakse“ on suunatud tulevikku. Sellest saab järeldada kavatsust
leppida tulevikus kokku teises lauses ettenähtud tähtaja muutmises. Lauset pole
mõistlikult võimalik tõlgendada nii, et pikenemine lepiti koheselt kokku ja toimus
automaatselt (ilma täiendavate kokkulepete sõlmimise vajaduseta).
Kui lepingu p 5 neljas lause puudutab hagejatele laenude tagastamise tähtaega, siis ka
sellest järeldub täiendavate kokkulepete sõlmimise vajadus: „[…] kui selle aja jooksul
kõiki laene ei ole tagasi makstud, siis koostatakse maksegraafik, milles viimane
osamakse peab toimuma hiljemalt 31.12.2024“ (vt ka 16.03.2022 kohtumääruse p 3,
dtl 415).
Tähtaja pikendamist puudutavaid tingimusi 02.02.2018 lepingutes võib käsitleda
lepingueelsete läbirääkimistena VÕS § 14 tähenduses. Viidatud sättes ettenähtud
kohustuste rikkumisele pole aga kostjad tuginenud.
Isegi kui nõustuda kostjate arvamusega, et tähtaja pikendamine kuni 31.12.2024 oli
02.02.2018 lepingutega lõplikult kokku lepitud, oleks p-i 5 neljanda lause sisuga
vastuolus tõlgendus, et enne kuupäeva 31.12.2024 saabumist ei pidanud Fassaadiplaat
hagejatele midagi maksma. Kõnealune lause räägib viimase osamakse sissenõutavaks
muutumisest hiljemalt 31.12.2024, millest loogiliselt järeldub, et vähemalt üks
osamakse pidanuks toimuma enne seda kuupäeva. Lepingust ei selgu, mis tähtpäevaks
ja millises ulatuses. Pole õiguslikku alust väitmaks, et nende küsimuste üle
otsustamise õigus oli ainuisikuliselt kohustatud isikul Fassaadiplaadil.
Lepingute p 4 esimene lause näeb ette, et vaidlusalused õigussuhted on ammendavalt
reguleeritud lepingus eneses: „Pooled on leppinud kokku, et käesoleva Lepingu
sõlmimise järgselt nähtuvad Laenusaajale antud laenudest ja osalustega seotud
tehingutest tulenevad kohustused tervikuna üksnes käesolevast lepingust, käesolev
leping asendab täiendavalt varasemaid kokkuleppeid.“ Tegemist on tavapärase
kokkuleppega olukorras, kus lepingupooled soovivad välistada võimaluse, et
õigussuhte sisu kindlaksmääramisel võiks arvesse võtta ka varasemalt tehtud
tahteavaldusi. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2).
Kõnealune kokkulepe välistab lepingu sisu tõlgendamise poolte varasema suhtluse
kaudu, mistõttu kostja Fassaadiplaadi poolt nimetatu kohta esitatud tõendid on
tähendusetud (kohus selgitas seda kostjatele 16.03.2022 määruse p-s 4, dtl 415. Vt ka
27.05.2022 istungiprotokolli lk 4, dtl 1058). Tähendust võiks omada ainult tõendid
lepingu sõnastamise üle peetud läbirääkimiste kohta juhul, kui lepingu sõnastus oleks
ebaselge. Sissenõutavuse osas kohtu hinnangul ebaselgus puudub. Ja ükski asjas
kogutud tõend ei käsitle poolte läbirääkimisi 02.02.2018 lepingute teksti üle.
Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et laenude tagastamise tähtpäev oli 02.02.2018
lepingute kohaselt 31.12.2018, K.le 45 935 euro tasumise osas oli tähtpäev erandina
17.12.2021.
12. 02.02.2018 lepingute p 4 sisaldab eraldi lauset intresside tasumise kohustuse
sissenõutavaks muutumise kohta: „intressid kuuluvad tasumisele iga-aastaselt.“
Eespool selgitatu kohaselt tuleb sellest järeldada, et lepingutes sisalduvad kavatsuste
protokollid põhikohustuste täitmise tähtpäeva edasilükkamise kohta ei puudutanud
intressi tasumise kohustust.
13. Kostjad on võtnud omaks, et 02.02.2018 lepingute alusel seni hagejatele midagi
makstud pole (Fassaadiplaadi 15.03.2022 avalduste p 7, dtl 860 ja 620; 16.03.2022
määruse p 2, dtl 414).
14. Kõik hagejad on teatanud 02.02.2018 lepingute ülesütlemisest (vt p 2 ja 3 eespool).
Kuna hagejate nõuded olid muutunud sissenõutavaks juba varem (väljaarvatud K. 45
935 euro nõue, vt p 11 eespool), ei oma ülesütlemine hagide õige lahendamise
seisukohalt tähendust. Samas tuleb arvestada, et VÕS § 399 lg 1 p 2 annab
laenuandjale õiguse öelda laenuleping erakorraliselt üles, kui laenusaaja ei täida
kohustust maksta intressi. Isegi kui nõustuda kostjate arvamusega, et põhikohustuse
täitmise tähtaja pikendamine kuni 31.12.2024 oli 02.02.2018 lepingutega lõplikult
kokku lepitud, andis intressi tasumata jätmine aluse lepingute ülesütlemiseks ja kogu
võla tasumise nõudmiseks. Kõik hagejad määrasid ülesütlemise eeltingimusena
intressivõla tasumiseks ka täiendava tähtaja (K. ja Vetepere 03.02.2021 avaldus, dtl
197; S. ja Malve 29.05.2019 avaldus, dtl 704 ja 02.10.2019 avaldus, dtl 739).
15. Kostjad Centene ja Centene Pro nõustusid menetluse käigus, et nad on võtnud üle
Fassaadiplaadi ettevõtte (vt p 5 eespool). Vastavalt VÕS § 182 lg 2 lähevad ettevõtte
üleminekuga omandajale üle kõik ettevõttega seotud kohustused. Ettevõtte ülemineku
kohta hagejate poolt esitatud põhjendusi ja tõendeid ei ole seega vaja käsitleda. Kohus
selgitas seda pooltele 01.06.2023 määruses (dtl 5052).
16. Kostjad on alusetult väitnud, et 02.02.2018 lepingud välistavad nõuete esitamise
Centene ja Centene Pro vastu. Kostja Centene ei ole lepingute pooleks ja teda ei ole
lepingutes isegi mitte ära nimetatud. Hagejate ja Centene Pro vahelisi suhteid
lepingutes reguleeritud pole. Lepingute p-s 5 on reguleeritud Centene Pro kohustust
anda osa oma tulevikus teenitavast kasumist üle Fassaadiplaadile (p 5 kolmas lause).
See ei puuduta hagejate õigusi nõuda Fassaadiplaadilt lepingute täitmist. Lepingute p
5 esimeses lauses on lepingupooled kinnitanud ühist arusaama selle kohta, kuidas on
Fassaadiplaadil võimalik oma kohustusi täita. Hagejate osas on tegemist on
konstateeringuga, mitte õigussuhteid loova või kujundava tahteavaldusega. Lepingute
tekstis pole midagi sellist, mis seaks Fassaadiplaadi kohustuste täitmise hagejatele
sõltuvusse Fassaadiplaadi ja kolmandate isikute suhetest. Lepingute tekstis ei sisaldu
ka kostjate avaldusi oma õiguste piiramiseks Centene või Centene Pro suhtes.
Krediidilepingute sõlmimisel on tavapärane, et pooled arutavad laenusaaja kohustuste
täitmise eeldatavaid katteallikaid ja mõistlik laenuandja peaks sellele alati mõtlema.
Nende katteallikate kohta avalduste tegemine saaks laenusaaja kohustusi õiguslikult
mõjutada aga ainult siis, kui nimetatu kohta (õigussuhte tingimused) sõlmitakse
kokkulepe. Vastavalt eespool selgitatule (p 11) tuleb vaidlusaluse õigussuhte sisu
määrata kindlaks 02.02.2018 lepingute alusel ja sellele eelnenud tahteavaldustele
poolte kokkuleppest tulenevalt tugineda ei saa.
17. Kuna Fassaadiplaadi ettevõte anti VÕS § 182 tähenduses üle Centene ja Centene
Prole, läksid seega ka kohustused nimetatud kostjatele üle, mistõttu nad vastutavad
hageja ees solidaarsete võlgnikena (VÕS § 65 lg 2 ja 3).
18. Centene ja Centene Pro vastu nõuete esitamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega
(nimetatud kostjate 07.06.2023 kohtukõne p 2.11, dtl 5074). Küsimus on 02.02.2018
lepingute tõlgendamises – kui lepingud nõuete esitamist ei välista, siis on eelnimetatud
etteheide alusetu. Vastuoluliselt ja seega ka pahauskselt on menetluses käitunud
hoopis Centene ja Centene Pro vaieldes kuni 19.05.2023 vastu ettevõtte üleminekule,
kuid asudes selle omaksvõtu järgselt väitma, et 02.02.2018 lepingute sisu lepiti kokku
ettevõtte üleminekust lähtudes ja selle kohta seadusega ettenähtud tagajärgi ümber
kujundada soovides (osundatud kohtukõne p 2.15). Väärib veel märkimist, et ettevõtte
ülemineku eitamisel esitasid Centene ja Centene Pro kohtule valetamiseks osutunud
faktiväiteid (15.12.2022 määruse p 3, dtl 3094). Oma vastuolulise käitumisega
õõnestasid kostjad oma seisukohtade usaldusväärsust ja põhjustasid hagejatele ja
kohtule asjatut töökoormust.
19. VÕS § 183 lg 1 vastutab ettevõtte üleandja viie aasta jooksul pärast ettevõtte
üleminekut sissenõutavaks muutuvate kohustuste eest solidaarselt omandajaga. Seega
vastutab Fassaadiplaat hagejate ees solidaarselt koos Centene ja Centene Proga.
20. Kostjate väide K. nõude osalise loovutamise kohta 15.01.2014 lepingu alusel on
tõendamata (Centene ja Centene Pro 31.01.2022 avaldus, dtl 390; Fassaadiplaadi
15.03.2022 avalduse p 10, dtl 621. Osanike leping paikneb dtl 432). Hageja K. vaidles
sellele vastu (12.05.2022 avaldus, dtl 636). Ei ole teada, kas 15.01.2014 lepingu p-s 3
nimetatud laenukohustus on seotud hagi aluseks olevate võlasuhetega. Üks väidetav
loovutuse saaja V. V. on Fassaadiplaadi esindajana osalenud 02.02.2018 lepingu
sõlmimisel (dtl 192). 2018 kokkuleppes pole mingit viidet 2014 lepingule. Loovutatud
nõuete aluseks olevate võlasuhete ümberkujundamist ei oleks saanud leppida kokku
esialgse võlausaldajaga, vaid loovutuse järgse võlausaldajaga. Kohus selgitas seda
kostjatele 16.03.2022 määruses (p 6, dtl 415), kuid kostjad täiendavaid põhjendusi ega
tõendeid ei esitanud. 02.02.2018 lepingu ja 15.01.2014 lepingu kui tõendite hindamise
järeldusena märgib kohus veel, et 02.02.2018 lepingus käsitletud laenulepingutest
Fassaadiplaadi ja K. vahel on sõlmitud enne 15.01.2014 ainult üks – 26.11.2013
laenuleping põhivõlasummaga 65 925 eurot (02.02.2018 lepingu p 2).
21. Kostjad ei ole vaidlustanud hagejate nõuete arvestuste õigsust (vt p 9 eespool).
22. Hageja K. nõuab 272 384,17 euro väljamõistmist (30.12.2021 avalduse nõudepunkt 3).
Lisaks nõuab K. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi arvestatud viivist summas 16 768,39
eurot perioodi 04.02.2021-23.12.2021 eest (nõudepunkt 4) ning alates 24.12.2021
sama määra alusel põhinõude 272 384,17 euro tasumiseni (nõudepunkt 5).
02.02.2018 lepingu järgi on ümberkujundatud põhivõla summana lepitud kokku 258
064,78 eurot (190 925 + 21 204,78 + 45 935. Lepingu p 2 ja 3, dtl 192).
Intressivõla suuruseks on K. teatanud 35 524,17 eurot (30.12.2021 avalduse p 2.15).
02.02.2018 lepingu p 4 järgi on intressimäär 2,5% aastas. Perioodi 03.02.2018-
31.12.2018 eest on intressinõude põhjendatud suuruseks 6868,32 eurot (258 064,78 x
2,5% aastas ehk 0,006849% päevas x 332 päeva).
Perioodilt kuni 23.12.2021 on K. nõudnud viivist arvestatuna põhinõudesummalt 236
860 eurot (viivist on arvestatud alates 04.02.2021. 30.12.2021 avalduse p 2.16 ja lisa
26, dtl 366). Alates 24.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni on K. palunud kohtul
mõista välja seadusjärgne viivis arvestatuna põhinõudelt summas 272 384,17 eurot.
Rahuldatava põhinõude õige summa on 258 064,78 eurot (190 925 + 21 204,78 + 45
935). Alates 24.12.2021 arvestatava viivise mõistab kohus välja sellelt
põhinõudesummalt.
Seega mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja K. kasuks välja 281 701,49 eurot
(258 064,78 + 6868,32 + 16 768,39). K. hagi jääb vastavalt rahuldamata summas
7451,07 eurot (272 384,17 + 16 768,39 – 281 701,49). Juhindudes TsMS §-st 367,
mõistab kohus perioodi eest alates 24.12.2021 (kaasaarvatud) VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud seadusjärgse viivise välja põhivõlanõudelt 258 064,78 kuni põhivõla
tasumiseni.
23. Hageja Vetepere nõuab 253 222,74 euro väljamõistmist (30.12.2021 avalduse
nõudepunkt 6). Lisaks nõuab Vetepere VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi arvestatud
viivist summas 13 804,93 eurot perioodi 04.02.2021-23.12.2021 eest (nõudepunkt 7)
ning alates 24.12.2021 sama määra alusel põhinõude 253 222,74 euro tasumiseni
(nõudepunkt 8).
02.02.2018 lepingu järgi on ümberkujundatud põhivõla summana lepitud kokku 236
772,74 eurot (195 000 + 41 772,74. Lepingu p 1, dtl 192).
Intressivõla suuruseks on Vetepere teatanud 58 222,74 eurot (30.12.2021 avalduse p
2.17). 02.02.2018 lepingu p 4 järgi on intressimäär 2,5% aastas. Perioodi 03.02.2018-
31.12.2018 eest on intressinõude põhjendatud suuruseks 5384,15 eurot (236 772,74 x
2,5% aastas ehk 0,006849% päevas x 332 päeva).
Perioodilt lõpuga 23.12.2021 on Vetepere nõudnud viivist arvestatuna
põhinõudesummalt 195 000 eurot (30.12.2021 avalduse p 2.18 ja lisa 27, dtl 367).
Alates 24.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni on Vetepere palunud kohtul mõista välja
seadusjärgne viivis arvestatuna põhinõudelt summas 253 222,74 eurot. Rahuldatava
põhinõude õige summa on 236 772,74 eurot (195 000 + 41 772,74). Alates 24.12.2021
arvestatava viivise mõistab kohus välja sellelt põhinõudesummalt.
Seega mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja Vetepere kasuks välja 255 961,82
eurot (236 772,74 + 5384,15 + 13 804,93). Vetepere hagi jääb vastavalt rahuldamata
summas 11 065,85 eurot (253 222,74 + 13 804,93 - 255 961,82). Juhindudes TsMS §-
st 367, mõistab kohus perioodi eest alates 24.12.2021 (kaasaarvatud) VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud seadusjärgse viivise välja arvestatuna põhivõlanõudelt 236
772,74 eurot kuni selle summa tasumiseni.
24. Hageja S. nõuab 134 043,14 euro väljamõistmist (hagiavalduse nõudepunktid 8.1-8.3).
Nõue koosneb 02.02.2018 lepingu p-s 2 loetletud laenulepingute põhivõlast
kogusummas 120 000 eurot ja intressist kogusummas 6856,29 eurot, mida on
arvestatud alates samas punktis fikseeritud kuupäevadest kuni 31.12.2018
(hagiavalduse p 2.12 ja 2.13, lisad 37, 38 ja 40). Samuti viivisest, mida on arvestatud
perioodi 01.01.2019 – 29.12.2021 eest kogusummas 7186,85 eurot (lisad 39 ja 41).
S. nõuab ka 02.02.2018 lepingu p-s 3 kokkulepitud täiendava laenusumma 74 300
euro ja sellelt nõudelt perioodil 01.01.2019-29.12.2021 arvestatud viivise 17 799,43
euro väljamõistmist (hagiavalduse p 2.24—2-27 ja nõudepunkt 10, lisa 60).
S. nõuab ka VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi arvestatud viivist alates 30.12.2021
põhinõude 120 000 euro tasumiseni (hagiavalduse nõudepunktid 9 ja 10).
Alternatiivselt esitatud nõudeid palus hageja arvestada nõuete esitamise järjekorras
(08.09.2022 istungiprotokolli lk 1, dtl 1119). Kuna kohus rahuldab esimeses
järjekorras esitatud nõude, siis alternatiivi käsitleda tarvis pole.
Seega mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja S. kasuks välja 226 142,57 eurot
(134 043,14 + 74 300 + 17 799,43). Juhindudes TsMS §-st 367, mõistab kohus
perioodi eest alates 30.12.2021 (kaasaarvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
seadusjärgse viivise välja põhivõlanõudelt 194 300 eurot kuni selle summa tasumiseni.
25. Hageja Malve nõuab 286 770,9 euro väljamõistmist (hagiavalduse nõudepunktid 6.1-
6.8). Nõue koosneb osade 02.02.2018 lepingu p-s 1 loetletud laenulepingute
põhivõlast kogusummas 213 425 eurot ja intressist kogusummas 45 591,2 eurot, mida
on arvestatud alates samas punktis fikseeritud kuupäevadest kuni 31.12.2018
(hagiavalduse p 2.9-2.11 ja lisad 24, 26, 27, 30-34, dtl 752). Samuti viivisest, mida on
arvestatud perioodi 01.01.2019 – 29.12.2021 eest kogusummas 27 754,7 eurot (lisad
25, 28, 29, 35 ja 36). Lisaks nõuab Malve VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi arvestatud
viivist alates 30.12.2021 põhinõude 213 425 euro tasumiseni (nõudepunkt 7).
Malve on arvestanud põhivõla 50 000 euro suuruselt osalt perioodi 02.02.2018-
31.12.2018 eest intressi määraga 12% aastas (hagiavalduse p 2.9, dtl 669 ja lisa 24, dtl
752). See on vastuolus 02.02.2018 lepingu p-ga 4, mille kohaselt intressimäära on
2,5% aastas (dtl 662). Kokkulepitud määraga arvestatud intress on 1136,99 eurot (50
000 x 2,5% aastas ehk 0,006849% päevas x 332 päeva). Malve on selle perioodi eest
arvestanud intressi summas 5457,53 eurot (50 000 x 12% aastas ehk 0,032877%
päevas x 332 päeva). Malve intressinõue on seega alusetu summas 4320,54 eurot
(5457,53 – 1136,99). Ülejäänud osas on intressi arvestatud määraga 2% aastas, mis on
kokkulepitud vähimast määrast väiksem.
Põhivõla 50 000 euro suuruselt osalt on Malve arvestanud viivist perioodilt
01.01.2019 kuni 29.12.2021 määraga 12% (hagiavalduse lisa 25, dtl 753). Kuna kokku
lepitud intressimäär 2,5% on väiksem VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määrast,
saab intressi nõuda viimati nimetatud määra alusel. Põhjendatud viivisenõue on
vastavalt 11 978,08 eurot (50 000 x 8% aastas ehk 0,021918% päevas x 1094 päeva).
Viivisenõue on seega alusetu summas 5989,04 eurot (17 967,12 - 11 978,08).
Alternatiivselt esitatud nõudeid palus hageja arvestada nõuete esitamise järjekorras
(08.09.2022 istungiprotokolli lk 1, dtl 1119). Kuna kohus rahuldab esimeses
järjekorras esitatud nõude, siis alternatiivi käsitleda tarvis pole.
Seega mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja Malve kasuks välja 276 461,32
eurot (286 770,9 - 10 309,58). Malve hagi jääb vastavalt rahuldamata summas 10
309,58 eurot (4320,54 + 5989,04). Juhindudes TsMS §-st 367, mõistab kohus
perioodi eest alates 30.12.2021 (kaasaarvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
seadusjärgse viivise välja põhivõlanõudelt 213 425 eurot kuni selle summa tasumiseni.
26. Hagejad Malve ja S. nõuavad 02.02.2018 lepingu täitmise nõudmisega seoses
kohtumenetluse eelselt tekkinud õigusabikulu 3 273,81 euro väljamõistmist
õigusvastaselt põhjustatud kahju hüvitamiseks ning VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi
arvestatud viivist alates 30.12.2021 kuni põhinõude tasumiseni (hagiavalduse
nõudepunkt 11 ja põhjenduste p 2.28 ja 2.29). Kostjad ei ole vaielnud vastu
õigusabikulude seotusele hagi aluseks olevate nõuete maksmapanekuga. Viivise
väljamõistmine on põhjendatud alates nõude kohtule esitamise päevale (30.12.2021)
järgnevast päevast. Juhindudes VÕS § 115 lg-st 1, § 127 lg-test 1 ja 4 ning § 128 lg-
test 1 ja 3 mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hagejate S. ja Malve kasuks
solidaarselt taotletud hüvitise 3 273,81 eurot välja. Juhindudes TsMS §-st 367,
mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hagejate S. ja Malve kasuks sellelt summalt alates
31.12.2021 (kaasa arvatud) välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
seadusjärgse viivise kuni põhivõla tasumiseni.
27. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 165 lg-st 3 määrab kohus kõik menetluskulud
solidaarselt kostjate kanda. Hagejate K. ja Malve hagide rahuldamata jäänud osa on
suhteliselt väike ja tuleneb kohtu arvestustest, mitte kostjate vastuväidetest.
Rahuldamata jäävatele nõuetele vastuvaidlemiseks pole kostjad teinud eraldi pingutusi
ja kostjate menetluskulude kogusumma nimetatust seega ei sõltunud.
28. Hagejate K. ja Vetepere menetluskuludeks on riigilõivud kogusummas 5450 eurot.
Õigusabikulu on tekkinud esindaja 126,8 töötunni eest tunnitasumääraga 150 eurot
(käibemaksuta). Õigusabikulu kandis hageja K. summas 5625,6 eurot (koos
käibemaksuga) ja hageja Vetepere 14 332,5 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja K. on
kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada (nimetatud hagejate 12.06.2023
avaldus, dtl 5127). Hagejad on esitanud üksikasjaliku nimekirja esindaja tehtud tööde
kohta. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega.
Kohus ei nõustu Centene ja Cente Pro vastuväidetega hagejate K. ja Vetepere
menetluskuludele (16.06.2023 avalduse p 3, dtl 5140):
Rahuldatavate nõuete summat arvestades ei ole hagejate õigusabikulu suur.
Ettevõtte ülemineku põhjendamine ja tõendamine on tavaliselt keeruline ja
töömahukas ning oli seda kohtu hinnangul ka käesolevas asjas. Menetluse
asjaolusid arvestades ei saanud hagejate menetluskulu olla kostjatele
ootamatult suur;
Centene ja Cente Pro enda õigusabikulu esindajate tööde eest menetluse
lõppfaasis (alates 22.12.2022) oli 13 387,5 eurot (12.06.2023 avaldus, dtl
5096). Hagid olid esitatud detsembris 2021 ja võetud menetlusse jaanuaris
2022. Enne 22.12.2022 oli kohus andnud oma selgitused, oli peetud kaks
eelistungit ja lahendatud hagejate taotlused ettevõtte ülemineku väiteid
puudutavate tõendite kogumiseks (vt p 5 eespool). Hagejate õigusabikulu on
arvestatud kogu menetluse eest. Kostjad esitasid kohtule valeks osutunud
faktiväiteid (vt p 18 eespool) ja tegutsesid menetluses valdavalt lauseitamise
taktika järgi. Hagejate sisulised pingutused menetluses olid objektiivselt
tööömahukamad. Centene ja Cente Pro ning hagejate K. ja Vetepere
õigusabikulude summade võrdlusest saab seega järeldada hagejate
õigusabikulude põhjendatust.
Esindajate toimingud, mis on kajastatud nimekirja positsioonidel 1-7 (dtl 5129)
on kirjeldustest järelduvalt vajalikud kohtusse pöördumise ettevalmistamiseks.
Kostjad pole põhjendanud vastupidist. Kostjate vastuväitega nõustumine
tähendaks hagiavalduse koostamise kulu välistamist hüvitamiskõlbulike
menetluskulude hulgast, mis poleks õige.
Esindaja põhjendatud töömahu hindamine avalduste lehekülgede arvu ja
lehekülje koostamiseks tavaliselt kuluva aja järgi pole kohtu hinnangul
käesolevas asjas põhjendatud ja selline metoodika on ka üldiselt väga
kaheldava väärtusega. Ettevõtte üleminekule tuginemine käesolevas asjas on
selle heaks näiteks. Kostjal Fassaadiplaadil oli tootmisettevõte, millega on
seotud palju varasid, töötajaid ja õigussuhteid. Ettevõte jätkas tegevust
vähemalt kahe uue äriühingu kaudu. Selliste asjaolude väljaselgitamine,
analüüs ja kohtule esitamine ei ole ühetaoline, tavaline ja paljukorduv toiming,
mida saaks standardiseeritult mõõta.
Menetluskulu põhjendatuse hindamine üksikute toimingute edukuse järgi oleks
kohtule põhjendamatult koormav ja piiraks asjatult advokaadi vabadust kliendi
huvide kaitsmisel. Selline hindamine saaks tulla kõne alla ainult ilmselgelt
alusetute menetlustoimingute tegemise osas, mille esinemist kostjad väitnud
pole. Menetluskulud tuleb jaotada ja nende põhjendatust hinnata eelkõige
esindaja töö lõpptulemusest lähtudes.
Kohus mõistab menetluskulu hüvitise 25 408,1 eurot kostjatelt solidaarselt hagejate K.
ja Vetepere kasuks solidaarselt välja. Hagejad saavad selle tulu jagada omavahelisi
suhteid arvestades õigesti.
29. Hagejate S. ja Malve menetluskuludeks on riigilõivud kogusummas 4822,42 eurot ja
õigusabikulu 12 776,62 eurot esindaja 88 tunni ja 27 minuti töö eest tunnitasumääraga
140 eurot (käibemaksuta. Nimetatud hagejate 12.06.2023 avaldus, dtl 5101). Hagejad
on esitanud üksikasjaliku nimekirja esindaja tehtud tööde kohta (dtl 5104). Kostjad ei
ole hagejate menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et tegemist on
põhjendatud ja vajalike kuludega.
Eelmises punktis selgitatu tõttu ei nõustu kohus Centene ja Cente Pro vastuväidetega
ka hagejate S. ja Malve menetluskuludele (16.06.2023 avalduse p 2, dtl 5140).
Nimetatud hagejate esindamiseks tehtud töö on tervikuna hinnatuna ja kostjate
õigusabikuludega võrrelduna põhjendatud ja vajalik ning kohtu arvates ei ole
käesolevas asjas põhjendatud mõõta seda kostjate poolt pakutud 45 eurot /
menetlusdokumendi 1 lk valemiga. Täiendavalt märgib kohus, et:
Menetluse kestust ja käiku arvestades ei ole kahe hageja ühtse menetluskulude
nimekirja koostamiseks kulunud 1 tund ja 46 minutit ülemäärane ajakulu (kostjate
avalduse p 2.5).
Esindajate töö õiguslikuks analüüsiks, mida kostjad on kritiseerinud oma avalduse
p-s 2.6, on kirjeldustest järelduvalt vajalik osa hagejate esindamise tööst
käesolevas asjas. Kostjate üldistus, et tegemist on „esindaja erialaste teadmiste
ajakuluga“ on meelevaldne.
Hagejad on taotlenud menetluskulu hüvitise väljamõistmist solidaarselt. Kohus
mõistab kostjatelt solidaarselt hagejate S. ja Malve kasuks solidaarselt välja
menetluskulude hüvitise 17 599,04 eurot.
30. Hagejate taotluste alusel (dtl 5102 ja 5128) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib
kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hüvitamisele
tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest
kuni täitmiseni.
31. Kohus teatas 02.09.2022 määruses (p 5, dtl 1105), et ei menetle Fassaadiplaadi
15.03.2022 avaldustes (dtl 618 ja 858), käsitletud tõendeid (tõendid esitati puudustega
15.03.2022 ja korrastatult 04.04.2022 (dtl 430, käesolevas tsiviilasjas) ja 13.04.2022
(dtl 961, tsiviilasjas 2-21-XXX enne menetluste liitmist). Vastuväidet sellele ei
esitatud. Kohus jätab need tõendid (dtl 432-510) siiski toimikusse. Pooled on neile
viidanud ja kohus on andnud neile sisulise hinnangu (p 11 ja 20 eespool). Kohtu
hinnangul ei kahjusta selline otsustus hagejate õigusi, kuna ei too kaasa neile
kahjulikku lahendit. Korduvana esitatud tõendid (dtl 870-943 ja 963-1041) jäävad
02.09.2022 määruse kohaselt toimikust välja.
32. Vastavalt 11.05.2023 istungiprotokolli lk 8 kajastatule jätab kohus menetlemata
alljärgnevalt loetletud tõendid:
Malve ja S. 30.09.2022 p 2.1 (dtl 1127) teises lahtris nimetatud dokumendid
(välja arvatud dtl 811): dtl 701-702, 801-802, 804-805, 809-810, 817-819;
Centene ja Centene Pro 27.02.2023 avalduse p-s 2.1 (dtl 4962) nimetatud
dokumendid, mille kohta on tabelis kommentaar: dtl 648, 1156-1158, 3173-
3189, 3129-3172. K. ja Vetepere 30.12.2021 avalduse lisasid toimikust välja ei
jäeta, sest need kordavad toimikust välja jäetud 23.12.2021 avalduse lisasid (vt
p 6 eespool). Osa kostjate avalduses loetletud tõenditest on 02.09.2022
määrusega juba toimikust välja jäetud (vt p 31 eespool).
Malve ja S. 15.03.2023 avalduse p-s 2.2 (dtl 4989) loetletud dokumendid: dtl
1168-1170, 1174-1175, 1177, 1180, 1182-1194, 2026-2058, 2535;
Vetepere ja K. 18.01.2023 avalduse lisad dtl 3277-4942.
Menetlemata jäetud dokumendid ei ole tsiviilasja toimiku osaks.
33. Käesolevas tsiviilasjas menetletavate hagide hinnad on järgmised:
K. hagi hind on 310 943,29 eurot (289 152,56 + 272 384,17 x 8%);
Vetepere hagi hind on 287 285,48 eurot (267 027,67 + 253 222,74 x 8%);
S. hagi hind on 241 686,57 eurot (226 142,57 + 194 300 x 8%);
Malve hagi hind on 303 844,9 eurot (286 770,9 + 213 425 x 8%);
S. ja Malve ühise hagi hind on 3535,71 eurot (3273,81 + 3273,81 x 8%).
(allkirjastatud digitaalselt)
Ants Mailend
kohtunik