2-22-10269/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-10269

Tsiviilasi

Nord Print OÜ hagi Telia Eesti AS vastu võlgnevuse ja

viivise saamiseks

Hagihind

614 501,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Nord Print OÜ (registrikood 11426908; asukoht

Peterburi tee 23, 11415 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Irina Bušujeva (e-post: xxx)

Kostja: Telia Eesti AS, registrikood 10234957; Mustamäe

tee 3, 10616 Tallinn)

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Arne Ots (e-

post: arne.ots@ellex.legal) ja vandeadvokaat Martin Raude

(e-post: martin.raude@ellex.legal)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil osalesid

10.05.2023 avalik kohtuistung

Hageja lepinguline esindaja Irina Bušujeva

Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martin

Raude ja Arne Ots

RESOLUTSIOON

1. Jätta Nord Print OÜ hagi Telia Eesti AS vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud hageja Nord Print OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn,

e-post talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

2-22-10269

taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset

menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Nord Print OÜ esitas 13.07.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Telia Eesti AS vastu

võlgnevuse ja viivise saamiseks. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks

põhivõlgnevus summas 267 439,53 eurot, 01.06.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

summas 103 022,98 eurot ning viivise määras 0,25% võlgnetavalt summalt alates 01.06.2022

kuni võlgnetava summa lõpliku tasumiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud leping nr K01/2021-EE ning selle lepingu

alusel omandas kostja õigused telekanalite retransleerimiseks Eesti Vabariigi territooriumil.

Nõude asjaolusid arvestavalt on asjassepuutuv, et telekanalite loetelus on mh NTV Mir, PBK,

Ren TV jt see on need kanalid, mille kättesaadavaks tegemine (edastamine) pärast sanktsioonide

kehtestamist on keelatud. Hageja märgib, et igasugune vaidlus telekanalite retransleerimise

keelu üle ka puudub. Hageja toob esile, et pärast sanktsioonide kehtestamist on telekanalite

edastamine lõpetatud. Kostja on jätnud tasumata tasu telekanalite taasedastamise eest perioodil,

millal nende taasedastamine oli lubatud. Teisisõnu, telekanalite taasedastamiseks ei olnud

kehtestatud sanktsioone ning nende (taas)edastamine toimus vastavalt sõlmitud lepingule.

Nimetatud perioodiks on 01.01.2022-27.02.2022 ja millise perioodi eest on hageja esitanud

kostjale tasumiseks arved nr 17046, 17047, 17146 ja 17147 kokku summas 267 439,53 eurot.

Arves muutusid sissenõutavaks 03.03.20202 ja 31.03.2022. Kuigi vaidlust ei ole summa suuruse

üle (so asjaolu üle, et arves nimetatud summa vastab lepingus kokkulepitule), on kostja

nimetatud summa tasumisest keeldunud ning see on tänaseni tasumata.

3. 07.04.2022 edastas hageja kostjale arve tasumiseks nõude ning keeldumise põhjendused avas

kostja enda 25.04.2022. vastuses. Kostja leiab, et ei saa arveid tasuda, kuivõrd tegemist oleks

sanktsiooni rikkumisega. Kostja leiab, et lepinguliste kohustuste täitmine oleks antud juhul

õigusvastane. Kostja peab võimalikuks maksete tegemist juhul kui Rahapesu Andmebüroo

kinnitab kirjaliku otsusega, et tasude maksmine hagejale on lubatav.

4. Hageja leiab, et ei tema, tema esindajad/kasusaajad ega ärisuhtes olev või seda kavandav isik ei

ole finantssanktsiooni subjekti(de)ks ja mistõttu kostja ei võinud keelduda tasude maksmisest

põhjusel, et see rikub finantssanktsiooni. Hageja hinnangul ei ole ka tehingulise

finantssanktsiooni kohaldamiseks alust ja ei ole kostjal õigust ega kohustust rakendada

omaalgatuslikult sanktsiooni, milline väljendub lepinguga kokkulepitud summade tasumata

jätmises. Selline kohustus on tegelikkuses üksnes hagejal endal, kes ei tohi pärast

rahvusvahelise finantssanktsiooni kehtestamist tasuda või kanda üle summasid isikutele, kes on

finantssanktsiooni subjekt, kui selline subjekt oleks hagejaga lepingulistes suhetes. Hageja on

teadlik RSanS tulenevast kohustustest teavitada sellest RAB-i. Tegelikult aga ei ole hagejaga

lepingulistes suhetes (sh tegelikud kasusaajad) ühtegi sanktsiooni all oleva isikut või muud alust

kohaldada sanktsiooni.

5. Hageja selgitab et kostja poolt makstud tasude arvelt tuleb hagejal tasuda töötasud Eestis

registreeritud töötajatele ja tegelikkuses kõik enda tegevuskulud, sh ka maksud Eesti

Vabariigile. Praegusel juhul on faktiliselt finantssanktsiooni kohaldamise esemeks summad,

mida oli ettenähtud hagejale endale, mitte edasikandmisele kolmandatele isikutele. Hageja oleks

kohustatud pärast enda tegevuskulude mahaarvamist oma lepinguliste partneritele kandma

väiksemat summat. Kostja keeldumine hagiavaldusega nõutud tasude ülekandmisest on täiel

2-22-10269

määral põhjendamata. Kostja jaoks finantssanktsiooni kohaldajaks saaks olla üksnes hageja ise,

hageja aga ei ole sanktsiooni subjekt. Kõik hageja kohta andmed on kättesaadavad Eesti

Vabariigi äriregistri kaudu sh Välisministeeriumil. Arvete tasumata jätmiseks on kostja

põhjendused otsitud. Hageja nõue puudutab perioodi, millal lepingu alusel võetud kohustuste

täitmiseks igasugused takistused puudusid. Kostja on retransleerinud lepingus märgitud

telekanaleid nii jaanuaris kui veebruaris 2022 ning on lõpetanud nende retransleerimise

28.02.2022. Kõnealusel perioodil on kostja saanud telekanalite edastamise eest ka tasusid

tarbijatelt ja saanud selle eest tulu.

KOSTJA VASTUVÄITED

6. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja ja kostja sõlmisid 30.06.2021

lepingu, millega hageja andis kostjale õiguse taas-edastada Eestis telekanaleid PBK, REN TV,

NTV Mir, DOM Kino. Hageja väljastas lepingu alusel hagiavalduses märgitud arved.

7. 23.02.2022 lisati määruse (EL) nr 269/2014 I lisasse Bank Rossiya, kuna „Bank Rossiyal on

oluline osalus riiklikus meediagrupis, mis omakorda kontrollib telekanaleid, mis toetavad

aktiivselt Venemaa valitsuse Ukraina destabiliseerimise poliitikat“. Vastavalt RSanS §-le 14 ja §

16 lg-le 6 saatis Rahapesu Andmebüroo raadio- ja televisiooni-organisatsioonidele ning

abioperaatoritele 24.02.2022, 28.02.2022, 03.03.2022 ja 18.03.2022 erinevaid märgukirju, mille

sisust tulenevalt vastas kostja hageja arvete alusel esitatud nõudele, et kostjal „pole kehtivate

õigusaktide kohaselt lubatav teha Nord Print OÜ´le lepingu nr K01/2021-EE alusel rahalisi

väljamakseid või ülekandeid, kuna pädeva riigiasutuse poolt on tuvastatud, et mitmed Nord

Print OÜ poolt kõnealuse lepingu alusel esindatud telekanalid või nende sisu omavad

õigusvastaseid seoseid sanktsioneeritud isikutega“ ja „[k]ehtivate õigusaktide kohaselt puudub

Telia Eesti AS´l võimalus ja õiguslik alus Nord Print OÜ´le vastavate maksete tegemiseks, kuna

kõnealuste tasude maksmine Nord Print OÜ´le oleks õigusvastane“.

8. Kostja hinnangul on alust arvata, et hagi rahuldamise ja hagejale makse tegemise tagajärg on

rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemine Bank Rossiyale ja/või YKile või nende kasuks.

Teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelise

konventsiooni art 13 punkti a järgi on ringhäälinguorganisatsioonidel õigus lubada ja keelata

oma saadet taas üle kanda. Konventsiooniga on ühinenud nii Vene Föderatsioon kui ka Eesti

Vabariik. Seega, tsiviilasjas loetletud telekanalite taasedastamisõiguse müümiseks peab hageja

olema omandanud vastavad õigused. Tegemist on rahalist väärtust omavate õigustega. Saab

eeldada, et hageja tasub nende õiguste eest kostjalt nõutava tasu arvelt. See tähendab, et kostjalt

nõutav tasu jõuab sanktsioneeritud telekanalite omanikele. Lisaks on hageja 21.09.2007

registrisse kantud äriühing, mille ainuosanik ja juhataja oli kuni 2020. aasta sügiseni OS ja

alates 2020. aasta sügisest on JS. Hageja endine ja praegune ainuosanik ja juhataja on sama

perekonnanimega. On tõenäoline, et osaluse ja juhtimise peresisene üleandmine oli tingitud

sellest, et 2020. aasta alguses korraldasid uurimisasutused OSi osalusega Baltic Media

Alliance’i (kellele kuulus muu hulgas praegu hageja poolt väljaantav nädalaleht MK-Estonia)

kontorites läbiotsimise. On tõenäoline, et ka pärast 2020. aasta sügist jäi OSil hageja üle valitsev

mõju. 28. jaanuaril 2022 tunnistati OS süüdi määrusega (EL) nr 269/2014 kehtestatud

sanktsiooni rikkumises, kuna OS tegi „ettevõtete (SIA Baltijas Mediju Alianse ja Baltic Media

Alliance Ltd.) majandustegevuse tulemusel saadud rahalised vahendid kättesaadavaks

sanktsioonide EL loetellu kantud kinnise aktsiaseltsi NMG aktsionärile YKle“ ja OS,

„tegutsedes SIA Baltijas Mediju Alianse huvides, [...] rikkusid ELi poolt Vene Föderatsiooni

kodaniku YKi suhtes kehtestatud sanktsioone, mille tulemusel tehti äriühingule AS Pervõi

Kanal. Vsemirnaja Set, kus olulist mõju sanktsioneeritud isikuna omab YK, kättesaadavaks

rahalised vahendid kogusummas 14 022 583 eurot“. Võttes arvesse, et hageja nõuab tasu

sanktsioneeritud telekanalite vahendamise eest ja hagejaga seotud isik on sanktsioonide

rikkumise eest süüdi mõistetud, esineb põhjendatud alus arvata, et hageja nõutava tasu

maksmise tagajärg on selle otseselt või kaudselt kättesaadavaks tegemine sanktsioneeritud

2-22-10269

telekanaleid omavale ja sanktsioneeritud isikute loetellu kantud isikutele või nende kasuks.

Määruse (EL) nr 269/2014 artikli 2 lõike 2 ja artikli 9 lõike 1 järgi on selline tegevus keelatud.

Sellest tulenevalt pole võimalik kohtul hagi rahuldada ega kostjal hagejale makset teha.

9. Isegi kui kohus peaks leidma, et hagi tuleb rahuldada ja hagejale tuleb makse teha, puudub alus

mõista kostjalt välja viivist hagi rahuldava otsuse jõustumise eelse perioodi eest. Määruse (EL)

nr 269/2014 artikkel 10 lg 1 näeb ette, et rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemisest

keeldumisest, mis on tehtud heas usus, et selline tegevus on kooskõlas käesoleva määrusega, ei

tulene määrust rakendavale isikule mingit vastutust, välja arvatud kui tõendatakse, et rahaliste

vahendite kinnipidamise põhjustas hooletus. Kirjeldatud ajaolusid arvestades puudub alus väita,

et käesoleval juhul oleks kostja olnud rahalisi vahendeid kinni pidades hooletu. Rahalisi

vahendeid kinni pidades on kostja käitunud hoolsalt ja heas usus, et see on kooskõlas määrusega

(EL) nr 269/2014. Ka VÕS § 113 lg 4 järgi ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta

õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Sellest tulenevalt tuleb jätta viivisenõue

rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid

kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg

1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

11. Vaidlus puudub selles, pooled sõlmisid 30.06.2021 lepingu K01/2021-EE, millega hageja andis

kostjale õiguse taasedastada Eestis telekanaleid PBK, REN TV, NTV Mir, DOM Kino (tl 5-26).

Vaidlust ei ole ka selles, et hageja väljastas 31.01.2022 arve nr 17046 summas 132 910,94 eurot

maksetähtajaga 02.03.2022 ja arve nr 17047 summas 1 228,56 eurot maksetähtajaga 02.03.2022

(tl 27-28) ning 28.02.2022 arve nr 17146 summas 132 048,67 eurot maksetähtajaga 30.03.2022

ja arve nr 17147 summas 1 251,36 eurot maksetähtajaga 30.03.2022 (tl 29-30). Vaidlust ei ole

ka selles, et kostja on lepingus märgitud telekanaleid taasesitanud kuni 28.02.2022. Vaidluse

alla ei ole ka arvete sisu või suurus.

12. Kostja keeldub lepingust tulenevat kohustust täitmast põhjusel, et leiab, et hageja nõuab tasu

sanktsioneeritud telekanalite vahendamise eest ja hagejaga seotud isik on sanktsioonide

rikkumise eest süüdi mõistetud, seega esineb põhjendatud alus arvata, et hageja nõutava tasu

maksmise tagajärg on selle otseselt või kaudselt kättesaadavaks tegemine sanktsioneeritud

telekanaleid omavale ja sanktsioneeritud isikute loetellu kantud isikutele või nende kasuks.

Määruse (EL) nr 269/2014 artikli 2 lõike 2 ja artikli 9 lõike 1 järgi on selline tegevus keelatud.

Hageja omakorda leiab, et kostjal puudus õigus kohaldada finantssanktsiooni kuivõrd hageja,

tema seaduslike esindajate ega tegelike kasusaajate suhtes ei ole kohaldatud ühtegi sanktsiooni.

Seega on vaidlus selles, kas kostjal oli õigus keelduda hageja poolt esitatud arvete tasumisest.

13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 368 järgi annab üks isik (litsentsiandja) litsentsilepinguga teisele isikule (litsentsisaaja)

õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud

territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu).

14. Euroopa Liidu Nõukogu Määrus (EL) nr 269/2014, 17. märtsist 2014, mis käsitleb piiravaid

meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või

ohustava tegevusega artikkel 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb külmutada sanktsioneeritud isikutele

kuuluvad ning nende valduses või kontrolli all olevad varad ja majandusressursid. Rahalisi

vahendeid ei tohi otseselt ega kaudselt kättesaadavaks teha sanktsioneeritud isikutele või

nendega seotud isikutele ega nende kasuks. Määrus (EL) nr 269/2014 on otsekohalduv.

2-22-10269

15. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 19 lg 2 on sätestatud, et kui füüsiline või

juriidiline isik kahtleb, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni

subjekt või tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni,

kohaldab ta finantssanktsiooni ja hangib lisateavet asjaolude kohta, mis võimaldavad kindlaks

teha, kas kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni. RSanS § 19 lg 3 on

sätestatud, et kui füüsiline või juriidiline isik tuvastab lisateabe põhjal finantssanktsiooni

subjekti või et tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni või

lisateave ei võimalda seda kindlaks teha, kohaldab isik finantssanktsiooni ja teavitab sellest

viivitamata Rahapesu Andmebürood (RAB).

16. Rahapesu Andmebüroo saatis veebruaris 2022, kui Venemaa relvajõud alustasid täiemahulist

sissetungi Ukrainasse raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele ning abioperaatoritele mitmeid

märgukirju:

a. 24.02.2022 märgukirjas selgitas RAB, et sanktsiooninimekirja lisatud isikud (sh Bank

Rossiya) „võivad omada või kontrollida [...] telekanaleid, sealhulgas telesaateid, mida

teenuse-pakkujana edastate“ ; RAB palus kostjal hinnata, kas vastavalt RSanS §-le 19,

kas kostja poolt telekanalite edastamine ja sõlmitud lepingud rikuvad finantssanktsiooni,

sh teevad ressursi kättesaadavaks. Juhul, kui tegemist on finantssanktsiooni kohaldamise

olukorraga, palume hinnata, kas esineb kohustus finantssanktsiooni kohaldada,

sealhulgas lõpetada ressursi kättesaadavaks tegemine (telekanalite, saadete, reklaamide

jms) edastamine. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda nimekirja lisatud isikute ja üksuste

(nimetatud muu hulgas ülal) huvidest ning asjaolust, kas ressursi tehakse kättesaadavaks.

Kättesaadavaks tegemine võib alltoodud hindamiskriteeriumite kohaselt sisaldada muu

hulgas teenuse eest tasumist, mis jõuab lõppastmes sanktsioneeritud isikule või tema

kontrolli all olevale ettevõttele, samuti telekanali edastamist, mille käigus vaatajale

edastatud reklaamist saab tulu sanktsioneeritud isik või tema kontrolli all olev isik (tl

99).

b. 28.02.2022 märgukirjas märkis RAB, et lähtudes EL nõukogu määrusest nr 269/2014,

on Bank Rossiya kantud nimetatud määruse sanktsioneeritud isikute nimekirja alates

23.02.2022 ning tema osas tuleb kohaldada piiravaid meetmeid vastavalt määruse

artiklile 2: külmutatakse kõik I lisas loetletud füüsilistele isikutele või nendega seotud

füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvad, nende valduses

või kontrolli all olevad rahalised vahendid ja majandusressursid. Rahalisi vahendeid ega

majandusressursse ei tehta otseselt ega kaudselt kättesaadavaks I lisas loetletud

füüsilistele isikutele või nendega seotud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele

või asutustele ega nende kasuks (tl 100).

c.

03.03.2022 märgukirjas tõi RAB esile, et sanktsioneeritud isik YVK (sündinud

25.07.1951) on seotud telekanalite PBK, REN, NTV MIR ja DOM Kino litsentse

omavate ettevõtetega, mille tõttu tuli lõpetada nii nende kanalite vahendamine kui ka

selle eest maksmine. RAB on märgukirjas selgelt märkinud, et ka Nord Print OÜ

vahendatavad telekanalid kuuluvad Venemaal NMG-le ja Bank Rossiya’le, mille üle on

käesolevas kirjas viidatud sanktsioonialusel isikul mõju ning mida on Euroopa Nõukogu

sanktsioone kehtestavas määruses ka sellisena kirjeldatud. RAB täpsustas, et sanktsiooni

rikkumine ei ole ainult nende kanalite eest maksmine vaid ka kanalite kättesaadavaks

tegemine tarbijale olenemata sellest, kas seda tehakse tasuta või tasu eest (tl 101-102)

d. 18.03.2022 märgukirjas andis RAB juhiseid, et sanktsioneeritud isik YVK (sündinud

25.07.1951) on seotud telekanalite PBK, REN, NTV MIR ja DOM Kino litsentse

omavate ettevõtetega, mille tõttu tuli nende kanalite vahendamine ja kanalite edastamise

eest tasude vahendamisega majandusressursside kättesaadavaks tegemine lõpetada.

Samas tuleb arvestada, et ka Nord Print OÜ vahendatavad telekanalid kuuluvad

Venemaal NMG-le, mille üle on käesolevas kirjas viidatud sanktsioonialusel isikul

2-22-10269

mõju, mida on Euroopa Nõukogu sanktsioone kehtestavas määruses ka sellisena

kirjeldatud. See kinnitab täiendavalt, et ka telekanalite PBK, REN, NTV MIR ja DOM

Kino vahendamine litsentse omavate ettevõtete abiga on rahvusvahelise sanktsiooni

rikkumine (tl 103-104).

17. Vaidlust ei ole selles, et YVK (sünd xx.xx.xxxx, seotud telekanalite PBK, REN, NTV MIR ja

DOM Kino litsentse omavate ettevõtetega) ja Bank Rossiya on kantud määruse lisas I toodud

nimekirja. Kostja hinnangul on alust arvata, et hagi rahuldamise ja hagejale makse tegemise

tagajärg on rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemine Bank Rossiyale ja/või YKile või nende

kasuks. Kohus nõustub kostja arvamusega. Kohus on seiskohal, et kostjal oli alus kohaldada

hageja suhtes finantssanktsiooni. Finantssanktsiooni kohaldamise meetmeks on mh

majandusressursside kättesaadavaks tegemise keelamine, mis võib iseenesest väljenduda ka

lepinguliste kohustuste mittetäitmises.

18. Määrus (EL) nr 269/2014 artikkel 11 lg 1 kohaselt lepingu ja tehingu puhul, mille täitmist on

otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva määrusega kehtestatud

meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu

tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja,

tagatise või hüvitise, eriti finantstagatise ja -hüvitise pikendamine või väljamaksmine, kui selle

esitajaks on: a) I lisas loetletud määratud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused;

b) füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne punktis a osutatud isiku,

üksuse või asutuse kaudu või tema nimel.

19. Nord Print OÜ vahendas lepingu K01/2021-EE alusel sanktsioneeritud isikutega seotud

telekanaleid ja/või nende sisu. RAB on selgelt esile toonud, et Nord Print OÜ vahendatavad

telekanalid kuuluvad Venemaal NMG-le, mille üle on käesolevas kirjas viidatud

sanktsioonialusel isikul mõju Litsentsilepingu esemeks olevad Vene telekanalid on

sanktsioneeritud isikute YKi, Bank Rossiya ja/või National Media Groupi kontrolli all ning

hageja nõuab kostjalt tasu sanktsioneeritud isikutele kuuluvate telekanalite edastamise eest.

Kohus nõustub kostjaga, et tegemist on selgelt rahalist väärtust omavate õigustega ning saab

eeldada, et hageja tasub nende õiguste eest kostjalt nõutava tasu arvelt. See tähendab, et kostjalt

nõutav tasu võib jõuda sanktsioneeritud telekanalite omanikele.

20. Määruse nr 269/2014 artikli 2 lõige 2 järgi ei tehta rahalisi vahendeid ega majandusressursse

otseselt ega ka kaudselt kättesaadavaks I lisas loetletud füüsilistele isikutele või nendega seotud

füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ega nende kasuks. RAB on

03.03.2022 ja 18.03.2022 märgukirjas selgelt märkinud, et Nord Print OÜ vahendatavad

telekanalid kuuluvad Venemaal NMG-le ja Bank Rossiya’le, mille üle on YKil mõju. RAB on

osundanud, et ka telekanalite PBK, REN, NTV MIR ja DOM Kino vahendamine ja nende eest

maksmine litsentse omavate ettevõtete abiga on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine.

21. Kohus selgitab, et rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine eeldab kahtlusepõhist tegutsemist

ning kohustatud subjektil kahtluse tekkimine loob kohustuse teatud viisil käituda. Käesoleval

juhul on RAB selgelt viidanud, et hagejale tasu maksmine võib olla rahvusvahelise sanktsiooni

rikkumine, seega oli kostjal kohustus külmutada hagejale litsentsilepingu alusel tehtavad

maksed. Käesoleval juhul ei ole tegu tavapärase olukorraga, millisel juhul, kui kohustatud isikul

tekib kahtlus, kohaldab ta sanktsiooni ja teavitab sellest RAB. Käesoleval juhul on RAB ise

sekkunud ja teavitanud, et hagejale väljamaksete tegemine on õigusvastane. Kostja selgitas

25.04.2022 kirjas hagejale et kehtivate õigusaktide kohaselt puudub Telia Eesti ASl võimalus ja

õiguslik alus Nord Print OÜle vastavate maksete tegemiseks, kuna kõnealuste tasude maksmine

Nord Print OÜ´le oleks õigusvastane. Kostja selgitas, et Nord Print OÜ´le vastavate maksete

tegemine oleks võimalik vaid juhul kui Rahapesu Andmebüroo kinnitab oma kirjaliku otsusega,

et ka sanktsioneeritud isikutega seost omavaid telekanaleid esindanud Nord Print OÜ´le on

maksete või muude rahaliste ülekannete tegemine RahaPTSi ja teiste Eestis kehtivate

õigusaktide kohaselt lubatav ja õiguspärane. Hageja täiendavaid selgitusi või RABi vastavat

2-22-10269

õiendit ei edastanud.

22. Kohus osundab, et hagejalt RSanS § 19 lg 2 alusel nõutud andmete esitamine ei ole mitte kostja,

vaid hageja kontrolli all. Kostja võimalused tõendada hageja suhtes kerkinud kahtluse tõele

vastavust on piiratud. Lisaks on määrusest (EL) nr 269/2014 tulenevalt kahtluse kõrvaldamine

hageja kohustus. Määruse (EL) nr 269/2014 artikkel 11 lg 2 järgi jääb igas nõude täitmise

menetluses kõnealuse nõude täitmist taotleva füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse

kohustuseks tõendada, et nõude täitmine ei ole lõike 1 alusel keelatud. Kuna hageja kostjale

vajalikku lisateavet ei andnud, siis vastavalt RSanS § 19 lg 3 oli kostjal õigus ja kohustus

rakendada hageja suhtes finantssanktsiooni. Ka käesolevas vaidluses ei ole hageja esitanud

tõendeid selle kohta, et RAB hinnangul oleks rahaliste ülekannete tegemine oleks lubatav ja

õiguspärane.

23. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et nagu oleks hoopis hageja kohustus vajadusel ise

finantssanktsiooni kohaldada. Kohtu hinnangul tähendab RAB 03.03.2022 ja 18.03.2022

avaldatu, et tasu ei tohi maksta ka sanktsioneeritud isikutega seotud telekanalite vahendajatele.

Kohus leiab, et finantssanktsiooni kohaldamisel peab iga lüli tehingute ahelas ise veenduma

tema poolt tehtavate tehingute ja toimingute õigsuses. Kostja õigused ja kohustused

finantssanktsioonide rakendamisel ei saa sõltuda sellest, kas ja millises ulatuses peab hageja

vajalikuks oma kohustusi täita.

Olukorras, kus RAB on raadio- ja

televisiooniorganisatsioonidele ja abioperaatoritele selgitanud, et Nord Print poolt edastatavad

telekanalid või nende sisu omavad õigusvastaseid seoseid sanktsioneeritud isikutega: Pervõi

Kanal, PBK Eesti, Ren TV, Dom Kino Baltic, Карусель. Музыка Первого, Время: далекое и

близкое, Телекафе, Бобёр, Дом кино Премиум, О!, Поехали! ning sanktsiooni rikkumine on

muuhulgas ka kanalite eest maksmine, pidi kostja keelduma oma lepingulise kohustuste

täitmisest hageja ees. Määrus (EL) nr 269/2014 on otsekohalduv ning RSanS § 9 lg 1 ja § 19 lg-

te 1 ja 3 kohaselt tuleb sanktsiooni kohaldada igal füüsilisel ja juriidilisel isikul iseseisvalt.

24. Hageja leiab, et tema ega ei tema, tema esindajad/kasusaajad ega ärisuhtes olev või seda

kavandav isik ei ole finantssanktsiooni subjekti(de)ks. Kostja vaidleb hagejale vastu. Kostja on

esile toonud, et hageja juhatuse liige ja tegelik kasusaaja oli kuni 2020 sügiseni OS ning seejärel

määrati selleks tema lähikondne JS. Kostja peab äärmiselt seega on hageja jätkuvalt

eelduslikult seotud OSiga. Kostja märkis, et OS on mõistetud Läti Vabariigis süüdi määruse nr

269/2014 kehtestatud sanktsiooni rikkumises, kuivõrd tegi ettevõtete majandustegevuse

tulemusel saadud rahalised vahendid kättesaadavaks sanktsioonide EL loetellu kantud kinnise

aktsiaseltsi NMG aktsionärile YKle. OS, „tegutsedes SIA Baltijas Mediju Alianse huvides, [...]

rikkusid ELi poolt Vene Föderatsiooni kodaniku YKi suhtes kehtestatud sanktsioone, mille

tulemusel tehti äriühingule AS Pervõi Kanal. Vsemirnaja Set, kus olulist mõju sanktsioneeritud

isikuna omab YK, kättesaadavaks rahalised vahendid kogusummas 14 022 583 eurot“.

25. Kohus on seisukohal, et kostja ei saa tõendada n-ö negatiivset asjaolu selle kohta, et hageja

tehingud või toimingud ei riku finantssanktsiooni olukorras, kus kostja on hagejalt küsinud

vastavat teavet, kuid hageja ei ole seda esitanud. Kohus leiab, et just hagejal on kohustus

tõendada, et tema suhtes finantssanktsiooni kohaldamine kostja poolt on olnud alusetu. Ka

käesolevas menetluses hageja avaldas, et on esitanud RAB-ile laiema taotluse, kuid on

põhimõtteliselt seiskohal, et hagejal puudub kohustus RAB-ile vastava taotluse esitamiseks.

Kohus selgitas hagejale, et oma tõendamiskoormuse täitmiseks on hagejal väga lihtne võimalus

vastavalt RSanS §-le 17: „Isikul, kelle suhtes on kohaldatud finantssanktsiooni, on õigus esitada

Rahapesu Andmebüroole taotlus, et see kontrolliks, kas sanktsiooni kohaldamine oli

õiguspärane.“ Hageja täiendavaid tõendeid esitada ei soovinud.

26. Hageja esitas 10.05.2023 asja materjalide juurde täiendavaid tõendeid. Kohus leiab, et viidatud

arvetel ei ole asja lahendamisel mingit tähtsust. Kohus nõustub täielikult kostja seisukohaga, et

käesolevas asjas ei oma tähtsust see, kas ajalehe reklaamitellijad maksavad hagejale, ega see,

kas ja millistele teenusepakkujatele maksab hageja. Käesolevas asjas omab tähtsust, kas hageja

2-22-10269

on suutnud lükata ümber kahtluse, et sanktsioneeritud isikutega seotud telekanalite vahendamise

eest nõutav tasu võib jõuda sanktsioneeritud isikuteni. See, et keegi maksab hageja väljaantavas

ajalehes ilmunud reklaami eest või hageja maksab kellelegi mõne muu teenuse eest, ei tähenda,

et hagejale oleks lubatav maksta sanktsioneeritud isikutega seotud telekanalite vahendamise

eest.

27. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole oma tõendamiskoormust täitnud ega kostja poolt esitatud

kahtlusi ja tõendeid ümber ei lükanud. Kuivõrd hageja ei ole lükanud ümber rahvusvahelise

finantssanktsiooni rikkumise kahtlust, siis tuleb jätta hagiavaldus rahuldamata. Kohus on

seisukohal, et kostjal oli õigus keelduda hageja poolt vastavalt lepingule nr K01/2021-EE

esitatud arvete nr 17046, 17047, 17146 ja17147 tasumisest.

28. Kohus leiab, et hageja on kuni kostjale lisateabe või raha ülekandmist lubava RSanS § 17 alusel

vastuvõetud RAB-i otsuse edastamiseni vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lg 1 tähenduses. Hageja

ei saa tugineda kostjapoolsele rikkumisele olukorras, kus lepingu täitmine ja kostja poolt

hagejale raha ülekandmine on objektiivselt takistatud üksnes hageja enda poolt toimingute

tegemata jätmise tõttu (VÕS § 101 lg 3, VÕS § 23 lg 2). Rakendades hageja suhtes

finantssanktsiooni seoses arvete tasumata jätmisega ei rikkunud kostja ka õigusnormide

tagasiulatuva mõju keeldu. Kohus nõustub kostjaga, et RSanS § 14 p 2 sätestatud

finantssanktsiooni rakendamisel ei oma tähtsust see, millisest perioodist pärit rahaliste vahendite

ja majandusressursside kättesaadavaks tegemine keelatakse. Finantssanktsiooni rakendamist ei

piira asjaolu, et telekanalite transleerimine ja teenuste vahendamine toimus enne sanktsiooni

rakendamist.

29. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Kuna hageja põhinõue on

alusetu, on alusetu ka kõrvalnõudena esitatud hageja viivisenõue.

30. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Hagi hind

31. Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 kohaselt 614 501,08 eurot.

Menetluskulude jaotus

32. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu

hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on

tehtud hageja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

33. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

34. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui

otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast

tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude

2-22-10269

rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik