2-22-2785/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht

19.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-2785

Kohtuasi

XX

avaldus

lapse

YYga

suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.04.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

KKi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (isa) XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Meelis Masso

Puudutatud isik I (laps) YY (isikukood xxxxxxxxxx), riigi

õigusabi korras määratud esindaja advokaat Raivo Bergson

Puudutatud isik II (ema) KK (isikukood xxxxxxxxx),

lepinguline esindaja Merike Roosileht

Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde KKi 25.04.2022 ja 20.11.2022 esitatud tõendid ning

XX 23.05.2022 ja 14.06.2023 esitatud tõendid.

2. Muuta Harju Maakohtu 25.04.2022 määruse resolutsiooni p-e 2.4, 2.5 ja 2.7 lapse

üleandmise koha osas, mille uue sõnastuse järgi annavad vanemad lapse üle

Xxxxxxx (Xxxxxxx, Tallinn) juures. Muus osas jätta Harju Maakohtu 25.04.2022

määrus muutmata.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada XX avaldus temale lapse YYga suhtlemiskorra kindlaks

määramiseks osaliselt.

3.2. Määrata XXle suhtlemiseks tema pojaga YYga kuni lapse kooli minekuni

järgmine suhtlemiskord:

3.2.1. Isa kohtub lapsega igal kalendri järgi paaris nädalal reedest pühapäevani.

Isa võtab lapse emalt Xxxxxxx juures (Xxxxxxx xx, Tallinn) reedel kell

18.00 või lasteaiast. Isa toob lapse emale tagasi pühapäeval kell 18.00

Yyyyyyyyyy juurde.

2-22-2785

3.2.2. Isa kohtub lapsega kuni lapse lasteaeda minekuni igal kalendri järgi

paaritul nädalal neljapäeval kell 18.00–20.30. Isa võtab lapse emalt

Xxxxxxx juures (Xxxxxxx xx, Tallinn) kell 18.00 ja toob lapse emale tagasi

kell 20.30 Yyyyyyyyyy juurde.

3.2.3. Alates lapse lasteaeda minekust isa kohtub lapsega igal kalendri järgi

paaritul nädalal kolmapäevast reedeni. Päevadel, mil laps on koos isaga, on

isa kohustuseks lapse lasteaeda viimine ja lasteaiast toomine. Isa võtab

kolmapäeval lapse lasteaiast ja viib lapse reede hommikul lasteaeda. Ema

võtab lapse reedel lasteaiast.

3.2.4. Laps viibib isa juures paaris aastal 24.12–25.12. Isa võtab lapse emalt

Xxxxxxx juures (Xxxxxxx xx, Tallinn) 24.12 kell 14 ja viib lapse emale

Yyyyyyyyyy juurde (Xxxxxxx xx, Tallinn) tagasi 25.12 kell 19. Laps viibib

ema juures paaritul aastal 24.12–25.12.

3.2.5. Laps viibib isa juures paaritul aastal 31.12–01.01. Isa võtab lapse emalt

Xxxxxxx (Xxxxxxx xx, Tallinn) juurest 31.12 kell 16 ja viib lapse emale

Xxxxxxx (Xxxxxxx xx, Tallinn) juurde tagasi 01.01 kell 19. Laps viibib ema

juures paaris aastal 31.12–01.01.

3.2.6. Laps viibib alates 2023. a koos isaga isa suvepuhkuse ajal kuni kaks

nädalat järjest. Laps viibib koos emaga ema suvepuhkuse ajal kuni kaks

nädalat järjest. Lapse vanemad teatavad teineteisele oma suvepuhkuse aja

igal aastal hiljemalt 15.04 ja kooskõlastavad lapse viibimise isa ja ema

juures vanemate suvepuhkuse ajal hiljemalt 01.05. Kui vanemad ei lepi

kokku suvepuhkuste aegses suhtlemiskorras, siis kehtib käesoleva määruse

resolutsioonis märgitud tavapärane suhtlemiskord.

3.2.7. Laps veedab emadepäeva emaga ja isadepäeva isaga. Kui laps viibib

isadepäeval ema juures, siis viib ema isadepäeval lapse Xxxxxxx (Xxxxxxx

xx, Tallinn) juurde kell 13 ja lapse isa toob lapse tagasi Xxxxxxx (Xxxxxxx

xx, Tallinn) juurde hiljemalt kell 19. Kui laps on emadepäeval

suhtlemiskorra järgi isa juures, siis toob isa lapse Xxxxxxx (Xxxxxxx xx,

Tallinn) juurde emadepäeval kell 13.

3.2.8. Vanematel on alati õigus kokku leppida lapsega teistsuguses, käesoleva

määrusega sätestatust erinevas, suhtlemiskorras.

3.2.9. Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks

loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega

kirjalikult nõustunud; kokkulepete sõlmimine toimub e-kirja teel

võimalusel 7 päeva ette.

3.3. Jätta rahuldamata KKi 30.03.2022 taotlus menetluse uuendamiseks, s.o kohtu

poolt kompromissiprojekti koostamiseks.

3.4. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jätta riigi kanda, kõik

muud maakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

4. Rahuldada KKi määruskaebus osaliselt.

5. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud,

mis jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-22-2785

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (avaldaja, lapse isa) esitas 22.02.2022 Harju Maakohtule avalduse lapsega YY

(puudutatud isik I, laps) suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.

Lapse isa avalduse kohaselt elasid lapse isa, KK (puudutatud isik II, lapse ema) (edaspidi ühiselt

ka vanemad) ja laps ühise perena koos kuni 21.12.2021. Avaldaja on alates lapse sünnist

tegelenud aktiivselt oma lapse kasvatamise ja hooldamisega, mistõttu tal on oma lapsega väga

lähedane suhe. Lapse vanemad kolisid lahku, sest kooselu enam ei laabunud. Vanemate kooselu

lõpp oli väga keeruline ja suhted tänaseks on enam kui halvad. Politsei menetluses on arvukalt

kxxxxxxxnaalasju, kus vanemad süüdistavad teineteist füüsilise vägivalla kasutamises ja kõik

menetlused on hetkel kohtueelse menetluse staadiumis. 31.05.2021 sõlmisid vanemad

lastekaitse vahendusel kirjaliku kokkuleppe ja leppisid kokku peamised küsimused lapse

kasvatamisel kuni tema esimesse klassi minekuni. Kokkuleppes on sätestatud, et see kehtib

olenemata sellest, kas lapsevanemad elavad koos või minnakse lahku. Käesoleval ajal vanemad

kokkulepet ei täida. Alates 09.01.2022 kuni käesoleva avalduse esitamiseni ei ole avaldajal

olnud võimalik üldse oma lapsega kohtuda, kuna ema teeb takistusi isa ja lapse suhtlemisel.

Lapse isal peab olema kvalitatiivne võimalus oma lapsega suhtlemiseks ja tema elus

osalemiseks, ilma et lapse ema sellele lapse huve kahjustavaid piiranguid seaks. Avaldaja poolt

taotletav suhtluskord arvestab lapse isa tööaegadega ja sellega, et lapse ema õpib Tallinna

Majanduskoolis ning töötab graafiku alusel, mistõttu ta on osadel nädalavahetustel,

varahommikutel ja hilisõhtutel hõivatud ega saa lapsega tegeleda. Avaldaja palub määrata

temale lapsega suhtlemiskord järgmiselt:

- Lapse isal on õigus võtta laps iga nädala teisipäeval kell 17.30 ja veeta temaga koos aega

kuni kolmapäeva hommikuni kell 07.45. Igal paarisnädalal on isal õigus võtta laps reedel kell

17.30 ja veeta temaga koos aega kuni pühapäeva õhtuni kell 20.30. Igal paaritul nädalal on isal

õigus võtta laps neljapäeval kell 17.30 ja veeta temaga koos aega kuni reede hommikuni kell

07.45.

- Lapsega veetmise konkreetsed kuupäevad ja kellaajad teatab isa lapse emale ette hiljemalt

iga kuu teiseks kuupäevaks.

- Suhtlusgraafiku muudatustest teavitavad vanemad teineteist 7 päeva ette kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (SMS, e-post). Nimetatud teavituste tegemata jätmise ja

muudatus kokkulepete mittesaavutamise korral lähtuvad vanemad tavapärasest suhtluskorrast.

- Lapsega kohtumiseks tuleb isa lapsele tema elukohta või lasteaeda järgi ning viib lapse tema

elukohta või lasteaeda tagasi. Päevadel, mil laps on koos isaga, on isa kohustuseks lapse

lasteaeda viimine ja lasteaiast toomine.

- Sõltumata sellest, kumma vanema juures laps parasjagu viibib, on lapsel õigus teise eemal

viibiva vanemaga suhelda telefoni või video vahendusel, nt Skype teel.

- Paarisaastatel veedab laps jõulupühad isaga ja paaritutel aastatel emaga. Aastavahetuse

veedab laps paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga.

- Lapse sünnipäevadel on lapse isal õigus lapsega kohtuda ka ajal, mil see päev ei ole isa

graafikujärgne päev.

2-22-2785

- Perekondlikud tähtpäevad (nt sünnipäevad, isadepäev, emadepäev, vanavanemate

sünnipäevad) veedavad lapsed selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on.

- Lapse haigestumise korral tema transportimist välistaval viisil tegeleb lapse ravimisega ja

võtab vajadusel hoolduslehe see vanem, kelle juures laps haigestus. Lapse haigestumise kohta

on teine lapsevanem kohustatud esitama teise vanema esimesel nõudel lapse haigust tõendava

arstitõendi, millelt nähtub lapse transportimise vastunäidustus.

- Vanematel on iga-aastase korralise puhkuse ajal õigus veeta lapsega aega tavapärasest

suhtluskorrast erinevalt, sh kuni kaks nädalat järjest. Selleks teatab puhkusele jääv vanem teist

vanemat ette vähemalt enne järgmise kuu suhtlusgraafiku kokkuleppimist, teatades ühtlasi, kas

ja millise ajavahemiku või kuupäevad veedab laps puhkusel oleva vanemaga. Teavituse

tegemata jätmisel kehtib vanemate vahel tavapärane suhtluskord.

- Lapsega välisriiki reisimiseks on nõutav teise vanema lihtkirjalik nõusolek.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Lapse ema leidis, et lapse ja laste isa suhtlemiseks tuleb kindlaks määrata suhtluskord, kuid

lapse isa taotletav suhtluskord ei vasta tervikuna lapse huvidele. Ühe aasta vanusele lapsele on

vaja stabiilset elukorraldust minimaalsete viibimiskohtade arvuga nädalas. Lapse ema ei ole

lapse isale seadnud piiranguid lapsega kohtumiseks ning on pakkunud asenduspäevi. Lapse

huvides ei ole üle päeviti vahetada viibimiskohta. Lapse ema nõustuks ja pakub välja

suhtluskorra selliselt, et lapse isa viibib lapsega paaris nädalatel reede õhtul kella 17.30-st kuni

pühapäeva õhtul kella 17.30-ni. Kuni lapse munitsipaallasteaeda minekuni neljapäeva õhtul kell

17.30 kuni 20.00. Lapse munitsipaallasteaeda minekul neljapäeva õhtul vastavalt lasteaia

lahtiolekuaegadele

kuni

reede

hommikul

lasteaeda

viimiseni

vastavalt

lasteaia

lahtiolekuaegadele. Lapse isal tuleb lapsega koos viibimise ajal arvestada lapse päevakava ja

vajadustega. Lapse isa suhtluskorra punkt, mille kohaselt lapse isa teatab lapse emale lapsega

kohtumise konkreetsed kuupäevad ja kellaajad, ei ole põhjendatud, kuna suhtluskorral ei ole

mõtet, kui lapsega veedetavad kuupäevad ja kellaajad tuleb eraldi eelnevalt kokku leppida.

Arvestades lapse vanust, ei ole tal võimalik eemal viibiva vanemaga telefoni või video

vahendusel suhelda. Pikemad pühad võiksid vanemad jagada pooleks, mitte ei viibi laps ühel

aastal ühe vanemaga ja teine aasta teisega. Last ei peaks ka kergemate haiguste korral

transportima, mistõttu peaks haiguslehele jääma lapsega see vanem, kelle juures laps haigestus

ning seda ei peaks tõendama perearstilt saadud tõendiga. Suvepuhkuse ajal peaks laps olema

isaga maksimaalselt kolm päeva järjest, kuna üheaastane laps ei peaks praegu oma

põhihooldajast kauem eemal olema. Lapse isale üleandmiskoht kuni lapse munitsipaallasteaeda

minekuni võiks olla Xxxxxxx juures, aadressil Xxxxxxx xx, Tallinn.

Lapse isa elab üürikorteris, mis on ca 20 m2, kus lapse jaoks ei ole magamisaset ega piisavalt

mänguruumi, et viibida seal pidevalt pikema aja vältel. Lapse isa suhtes on käimas

kxxxxxxxnaalmenetlus seoses lapse poolõega. Lapse emal on olnud kahtlusi juba eelnevalt, et

lapse isa ei ole kursis isa lapse vanusest tulenevate vajadustega, mille kinnituseks on

psühholoogi prokuratuurile koostatud dokument. Lapse võimalused vanemaga ühiselt ja

isikuliselt koos aega veeta on enamjaolt nädalavahetustel, kui vanem ei viibi tööl. Lapse ema

palub lapse huvides võtta arvesse, et lapsele jääks mõlema vanemaga igas kuus võrdselt kaks

nädalavahetust, et vältida olukorda, kus üks vanem kasutab puhkust, sünnipäeva või muid pühi,

tähtpäevi selle jaoks, et vähendada teise vanema võimalust lapsega ühiselt pikemalt aega koos

viibida. Sellest lähtuvalt lapse ema palub kohtulahendis ära märkida, et mõlemal vanemal on

õigus eelnevalt nimetatud asjaoludest sõltumata viibida lapsega isiklikult koos kaks

nädalavahetust kuus.

2-22-2785

3. Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu; eeskosteasutus) leidis, et suhtlusgraafiku

koostamisel tuleb lähtuda lapse vajadustest ja päevarežiimist.

4. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et kuna laps on ühe aasta vanune, pole

ta east tulenevalt suuteline seisukohta avaldama. Lapse huvides oleks, kui mõlemad vanemad

saaksid lapsele aega pühendada ja tema elukorralduses osaleda. Lapse elukoht on praegu ema

juures. Kuna mõlemad vanemad saavad lapse eest hoolitsemisega hakkama, siis ei ole

põhjendatud eelistada üht vanemat teisele. Lapse viibimine mõlema vanemaga aitab kaasa

heade ja usalduslike suhete säilimisele mõlema vanemaga. Kummalgi vanemal peaks olema

võimalus saada teiselt vanemalt teavet (nt e-kirjaga) lapse kohta ajal, mil laps viibib teise

vanema juures.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 25.04.2022 määrusega (vaidlustatud määrus) lapse isa avalduse

osaliselt ja määras kindlaks järgneva suhtluskorra kuni lapse kooli minekuni:

- Lapse isa kohtub lapsega igal kalendri järgi paaris nädalal reedest pühapäevani. Lapse isa

võtab lapse lapse emalt Xxxxxxx juures (Xxxxxxx xx, Tallinn) reedel kell 18.00 või lasteaiast.

Isa toob lapse emale tagasi pühapäeval kell 18.00 Xxxxxxx juurde.

- Lapse isa kohtub lapsega kuni lapse lasteaeda minekuni igal kalendri järgi paaritul nädalal

neljapäeval kell 18.00–20.30. Lapse isa võtab lapse emalt lapse Xxxxxxx juures (Xxxxxxx xx,

Tallinn) kell 18.00 ja toob lapse emale lapse tagasi kell 20.30 Xxxxxxx juurde.

- Alates lapse lasteaeda minekust kohtub lapse isa lapsega igal kalendri järgi paaritul nädalal

kolmapäevast reedeni. Päevadel, mil laps on koos lapse isaga, on lapse isa kohustuseks lapse

lasteaeda viimine ja lasteaiast toomine. Lapse isa võtab kolmapäeval lapse lasteaiast ja viib

lapse reede hommikul lasteaeda. Lapse ema võtab lapse reedel lasteaiast.

- Laps viibib lapse isa juures paaris aastal 24.12–25.12. Lapse isa võtab lapse ema kodumaja

juurest lapse 24.12 kell 14 ja viib lapse ema kodumaja juurde lapse tagasi 25.12 kell 19. Laps

viibib lapse ema juures paaritul aastal 24.12–25.12.

- Laps viibib lapse isa juures paaritul aastal 31.12–01.01. Lapse isa võtab lapse ema kodumaja

juurest lapse 31.12 kell 16 ja viib lapse ema juurde lapse tagasi 01.01 kell 19. Laps viibib lapse

ema juures paaris aastal 31.12–01.01.

- Laps viibib alates 2023. a koos lapse isaga lapse isa suvepuhkuse ajal kuni kaks nädalat

järjest. Laps viibib koos lapse emaga lapse ema suvepuhkuse ajal kuni kaks nädalat järjest.

Lapse vanemad teatavad teineteisele oma suvepuhkuse aja igal aastal hiljemalt 15.04 ja

kooskõlastavad lapse viibimise lapse isa ja lapse ema juures vanemate suvepuhkuse ajal

hiljemalt 01.05. Kui vanemad ei lepi kokku suvepuhkuste aegses suhtlemiskorras, siis kehtib

vaidlustatud määruse resolutsioonis märgitud tavapärane suhtlemiskord.

- Laps veedab emadepäeva lapse emaga ja isadepäeva lapse isaga. Kui laps viibib isadepäeval

lapse ema juures, siis viib lapse ema isadepäeval lapse lapse isa kodumaja juurde kell 13 ja toob

lapse tagasi koju hiljemalt kell 19. Kui laps on emadepäeval suhtlemiskorra järgi lapse isa

juures, siis toob lapse isa lapse lapse ema kodumaja juurde emadepäeval kell 13.

- Vanematel on alati õigus kokku leppida lapsega teistsuguses, vaidlustatud määrusega

sätestatust erinevas suhtlemiskorras.

- Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate

vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud; kokkulepete

sõlmimine toimub e-kirja teel võimalusel 7 päeva ette.

2-22-2785

Maakohus jättis rahuldamata lapse ema 30.03.2022 taotluse menetluse uuendamiseks, s.o kohtu

poolt kompromissiprojekti koostamiseks. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi

kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.

5.1. Maakohus jättis rahuldamata lapse ema taotluse kohtu poolt kompromissiettepaneku

koostamiseks

ja

seega

menetluse

uuendamiseks

(tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

(TsMS) § 437). Lapse vanemate seisukohti on võimalik arvestada menetlust lõpetavas lahendis.

Maakohus arutas ärakuulamisel lapse vanematega kompromissi sõlmimise võimalikkust ja

kohtus vanemad kokkuleppele ei jõudnud. Maakohus on seisukohal, et kompromissi sõlmimise

mõte ja eesmärk on selles, et lapse vanemad jõuavad kokkuleppele vabatahtlikult ja et kohtu

kaasabi ei ole põhjendatud kasutada kompromissiettepanekuga mitte täielikult nõustunud poole

veenmiseks igal juhul kompromissi sõlmima.

5.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus lapse isa ja lapse suhtluskorra

kindlaksmääramisel perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg-id 1-21, § 123 lg 1 ja lastekaitseseaduse

§ 21 lg 1. Lapse vanematel on ühine hooldusõigus. Menetluses esitatud tõenditega on leidnud

tõendamist järgmised asjaolud:

- alaealise lapse vanemad elavad lahus alates 21.12.2021;

- laps on elanud lapse ema ja lapse isaga ühes peres alates sünnist xx.xx.xxxx kuni vanemate

eraldi elama asumiseni;

- laps on elanud pärast vanemate eraldi elama asumist koos lapse emaga;

- lapse vanemad on üksmeelel selles, et laps elab ka edaspidi lapse ema juures;

- laps on kohtunud lapse isaga vastavalt vanemate kokkuleppele;

- lapse vanemad on üksmeelel selles, et lapsel on õigus kohtuda ja suhelda oma isaga, kuid ei

ole üksmeelel lapse ja lapse isa suhtlemise korras;

- mõlemad vanemad on võimelised lapse eest hoolitsema ja soovivad last kasvatada ning lapse

eest hoolitseda;

- vanemate

omavahelised

suhted

on

komplitseeritud,

emotsionaalsed

ja

kantud

nendevahelistes suhetes kogetud tunnetest;

- lapse vanemate kooselu ajal on kutsutud lapse koju vanemate tülisid lahendama

politseipatrull;

- lapse vanemad ei saavutanud käesolevas menetluses lapse isa ja lapse suhtlemiskorra osas

kokkulepet.

5.3. Maakohus leidis, et PKS § 143 lg 21 sätestatud õigusnormi kohaldamise eeldused on

täidetud: vanemad elavad lahus ja ei ole jõudnud lapse isa ja lapse suhtlemiskorras

kokkuleppele. Käesolevaks ajaks on kujunenud olukord, kus laps on elanud viimased neli kuud

ainult koos emaga ja on selle elukorraldusega harjunud. Kuna laps on elanud alates sünnist koos

emaga ja lapse ema on selle aja jooksul olnud lapse igapäevaseks hooldajaks, siis lapsel on

emaga vaieldamatult lähedane ja usalduslik suhe, kuid see ei tähenda, et lapse isa suhe lapsega

oleks vähem tähtis või et lapse isa ei sobiks lapse hooldusõigust teostama.

5.4. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei ole leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu

peaks keelama lapse isal suhelda oma lapsega, samuti ei ole esile toodud, et lapse isa edaspidi

ei sooviks oma lapsega kohtuda ja tegeleda, mistõttu ei pea kohus õigeks jätta lapse isa kõrvale

lapsega korrapärasest suhtlemisest ning last võimalusest oma isaga koos olla ainult selle tõttu,

et vanemate vahel puudub üksmeel. Ei ole tõendatud, et suhtlemine isaga avaldaks edaspidi

lapsele kahjulikku mõju või et lapse isa mõjutaks last viisil, mis ei ole ühiskonnas

aktsepteeritav. Menetluses esitatud teabest nähtuvalt on lapse vanemate tülisid käinud

lahendamas politsei, kuid lapsega seonduvalt ei ole lapse isale etteheiteid tehtud. MTÜ Abi

2-22-2785

Võti psühholoogi 26.10.2021 teabe kohaselt oli lapse ema tütar suunatud teenusele

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna poolt 12.05.2021 ja lapse ema

tütar on avaldanud, et lapse isa karjub lapse ema peale ja nimetab lapse ema halvustavate

sõnadega ning kui lapse ema pole kodus, räägib ta lapse ema tütrele, milline ta ema on. Kui

lapse ema tütar üritab selliseid vestluseid ignoreerida, ära minna, siis lapse isa tuleb talle ikkagi

järele; lapse isa on käinud tüdruku toas, kui ta riideid vahetab. Lapse isa suhtes oli alustatud

kxxxxxxxnaalmenetlus,

kuid

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri

07.03.2022

kxxxxxxxnaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrusega lõpetati kxxxxxxxnaalasjas

nr 21231602317 menetlus juhindudes kxxxxxxxnaalmenetluse seadustiku §-dest 199 lg 1 p 1

ja § 200 (lõpetamine aluse puudumise tõttu). Käesoleval ajal elavad lapse vanemad eraldi ja

nende vahel ei ole enam olukordi, mille pärast tülitseda. Samas pidas maakohus põhjendatuks

arvestada lapse ema sooviga kohtuda lapsega suhtlemise korraldamisel lapse isaga võimalikult

vähe.

5.5. Selleks, et kiindumussuhe saaks säilida lapse ja lapse isa vahel, on oluline, et isa ja laps

oleksid regulaarselt ja sagedasti koos. Maakohus ei pidanud veenvaks väidet lapse isa vähesest

kogemusest lapse eest hoolitsemisel, kuna lapse saamine ja vanemaks olemine on elu loomulik

osa, samuti omandab lapse isa lapsega koosolemise käigus lapse eest hoolitsemisel täiendavaid

praktilisi kogemusi. Maakohus leidis, et kindlasti tuleb lapse isal arvestada lapsel välja

kujunenud päevakavaga ning lapse emal tuleb lapse isale anda vastavat teavet. Maakohtu

hinnangul on tõendatud, et mõlemad vanemad on suutelised lapse eest hoolitsema ja et lapsel

on tavapärased elamistingimused mõlema vanema juures. Ärakuulamisel avaldas lapse isa, et

ta elab üürikorteris. Maakohus leidis, et lapsega kohtumise võimalikkus ei olene korteri

suurusest ja vanem saab korteri sisustamisel lähtuda lapse vajadustest.

5.6. PKS § 145 lg 1, 2, 3 alusel on kindlustatud mõlemal vanemal hooldusõiguse teostamise

võimalus vastavalt sellele, kumma vanemaga koos laps suhtlemiskorra järgi viibib ja määratav

suhtlemiskord ei ole takistuseks lapse eest hoolitsemisel. Vanemad elavad lahus ja juba sellest

tulenevalt ei ole võimalik ühel vanemal piiramatu aja jooksul saada teiselt vanemalt lapse kohta

üksikasjalikku teavet ja lapsega igal ajahetkel suhelda siis, kui laps viibib koos teise vanemaga.

Laps elab püsivalt emaga ning kohtu hinnangul selle elukorralduse muutmiseks mõjuvaid

põhjuseid ei esine. Kohus ei märgi suhtlemiskorras vanemate kohustusi omavahelisel

suhtlemisel ja hooldusõiguse teostamisel, mis tulenevad perekonnaseadusest.

5.7. Lapse haigus suhtlemiskorra täitmist välistava tingimusena on lapse ja vanema kohtumise

takistuseks väljaspool lapse kodu siis, kui kohtumine ei ole eluliselt võimalik, näiteks kui laps

on palavikus, voodirežiimil, ainult kodus võimalikul ravirežiimil või on vastavalt arsti

ettekirjutusele keelatud õue minna või muul põhjusel, mis objektiivselt muudab võimatuks

lapsel vanemaga kohtuda. Haigus, mille ajal on lapsel võimalik õues käia, ei ole kohtu

hinnangul piisavaks põhjuseks vanema ja lapse kohtumise keelamiseks, samuti on vanemal

edaspidi võimalik last vastavalt arsti ettekirjutusele ravida enda kodus. Terviseküsimustes

hooldusõiguse teostamist, sh haiguslehe võtmise tingimusi ei ole põhjendatud reguleerida

suhtlemiskorras ja PKS § 145 lg 1, 2, 3 alusel on kindlustatud mõlemal vanemal selles osas

hooldusõiguse teostamise võimalus vastavalt sellele, kumma vanemaga koos laps

suhtlemiskorra järgi viibib. Käesolevas menetluses on vanemad üksmeelel selles, et lapse

haigestumise korral tegeleb lapse ravimisega ja võtab vajadusel hoolduslehe see vanem, kelle

juures laps haigestus. Maakohus ei pidanud põhjendatuks koormata perearsti lapse vanematele

tõendite väljastamise kohustusega.

5.8. Pühade ning lapse, vanemate ja teiste perekonnaliikmete sünnipäevadel kohtumised on

vanematel võimalik kokku leppida täiendavalt, kuna sünnipäevade tähistamine ei ole elutähtis

2-22-2785

ega kohustuslik sündmus. Kui vanemad konkreetsetes päevades eraldi kokkuleppele ei jõua,

viibib laps koos vanemaga vastavalt suhtlemiskorrale ja saab sünnipäevi tähistada muul ajal.

Pühi saab üldjuhul tähistada koos selle vanemaga, kellega koos laps suhtlemiskorra järgi viibib.

Kohus peab põhjendatuks määrata lapse isale lapsega suhtlemiskord jõuluajaks ja

aastavahetuseks, et välistada vanemate vahel tõenäolisi vaidlusi.

5.9. Kuivõrd vanematel on ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise õiguse osas, siis

on vanematel õigus lapsega välismaale reisida mõlema vanema nõusolekul. Välisreisiks

vanema nõusoleku andmist ei saa asendada teavitamisega suhtlemiskorras, samuti ei saa

suhtlemiskorraga reguleerida hooldusõiguse ulatust või teostamise korda. Vanematel on

võimalik pöörduda lapsega reisimisel tegelikult esinevate takistuste korral avaldusega kohtusse

(PKS § 119). Suhtlemiskorra olemasolul tuleb reiside kavandamisel arvestada kehtiva

suhtlemiskorraga ja reise ei ole võimalik korraldada ilma suhtlemiskorda teadlikult rikkumata

ajal, kui laps peab suhtlemiskorra järgi viibima koos teise vanemaga, kui vanemad ei ole

suhtlemiskorra muutmises omavahel kokku leppinud.

5.10. Menetluses ei ole esile toodud, et lapse ema ei võimalda edaspidi isal suhelda lapsega

sidevahendite kaudu. Seega ei ole, arvestades lapse vanust, käesoleval ajal vajalik etteulatuvalt

reguleerida lapse isa ja lapse suhtlemist telefoni või muu sidevahendi kaudu.

5.11. Menetluses esitatud teabest nähtuvalt ei keela lapse ema edaspidi isal lapsega kohtuda ja

suhelda, mille tõttu on põhjendatud eeldada, et vanematel ei ole raskusi leppida kokku isa ja

lapse täiendavates suhtlemisaegades lisaks suhtlemiskorras määratule ja et isa suhtub mõistvalt

lapse ema soovidesse ja vajadusse seoses ema elukorraldusega. Käesoleval ajal on laps ühe

aasta ja kolme kuune. Eelkooliealise lapse elukorraldus erineb oluliselt koolis käiva lapse

elukorraldusest ja ajakavast. Kuna lapse kooli minekul muutub lapse elukorraldus ja ajakava,

siis on mõistlik määrata suhtlemiskord kuni lapse kooli minekuni.

5.12. Menetluskulude jaotamisel juhindus maakohus TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 sätestatust ja jättis

lapsele menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ning kõik muud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda

Määruskaebus

6. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub muuta maakohtu määratud suhtluskorda

osaliselt vaidlustatud määruse resolutsiooni p-de 2.3–2.7 osas, tühistada vaidlustatud määruse

resolutsiooni p-d 2.8 ja 2.9 ning jätta kõik lapse ema menetluskulud lapse isa või riigi kanda.

6.1. Lapse ema leiab määruskaebuses ja 08.05.2022 täienduses, et paaritutel nädalatel ei peaks

lapse ja lapse isa suhtluskord olema kolmapäevast reedeni, vaid piisab ühest kohtumisest,

mistõttu peaks laps alates lapse lasteaeda minekust kohtuma lapse isaga igal kalendri järgi

paaritul nädalal selliselt, et lapse isa võtab lapse neljapäeval lasteaiast ja viib lapse reede

hommikul lasteaeda. Lasteaeda minek on lapsele uus olukord ja ei ole õigustatud, et ka

suhtluskorras hakkavad koheselt toimuma nii mitmed ja kardinaalsed muutused. Maakohus ei

ole arvestanud asjaolu, et väikelaps vajab harjumuspäraseid tegevusi, üleminekute

järkjärgulisust ja rutiini. Maakohus ei ole lapse isa ja lapse suhtlemise järkjärgulisust

arvestanud, vaid on määranud lapse ja lapse isa suhtlemise ööbimisega iganädalaselt, kuigi laps

pole mitte kunagi olnud lapse isaga koos kahekesi öösel.

6.2. Lapse ema leiab, et muuta tuleb jõulude, aastavahetuse ja emade- ning isadepäevaga seotud

suhtluskorra punkte, kus maakohus on määranud lapse üleandmise kohaks lapse ema või lapse

2-22-2785

isa kodumaja ja asendada need xxxxxxx juures üleandmisega, kuna iganädalased üleandmised

toimuvad samuti avalikus kohas. Lapse ema on korduvalt selgitanud, et soovib lapse üleandmist

avalikus kohas, tagamaks lapse ema ja lapse turvalisus.

6.3. Lapse ema arvates peaks paaritul aastal algama lapse isa ja lapse suhtluskord 31.12 kell 18

ja lapse isa peaks lapse viima 02.01 lasteaeda, mitte kestma 31.12 kella 16-st 01.01 kella 19-ni,

nagu määras maakohus.

6.4. Muuta tuleks maakohtu määratud suhtluskorda lapse isa suvepuhkuse osas. Laps peaks

lapse isaga olema lapse isa suvepuhkuse ajal järjest kuni kolm ööpäeva, mitte kaks nädalat,

kuna nii väikese lapse huvides ei ole kaks nädalat oma emast eemal olla.

6.5. Lapse ema hinnangul tuleks muuta ka emade- ja isadepäeva kohtumistega seonduvat. Laps

peaks isaga koos veetma isadepäeva õhtu kell 18–20, mitte kohtuma kella 13-st kuni kella 19-

ni. Lapse ema töötab graafiku alusel ja ei emadepäeva ega ka isadepäeva puhul ei ole tööandja

kohustatud andma lapsevanemale vaba päeva.

6.6. Tühistada tuleks maakohtu määratud suhtluskorra punktid, mille järgi võivad vanemad

teistsuguses suhtluskorras kokku leppida või seda muuta, kuna kohtumised peavad toimuma

kohtu määratud suhtluskorra järgi, mis peab sealjuures olema suhtlemise reguleexxxxxxxse

aegade osas piisavalt täpne.

6.7. Täiendavalt leiab lapse ema, et maakohus on lahendi tegemisel rikkunud nii

menetlusõigusnorme kui ka materiaalõigust. Maakohus on jätnud määruse piisaval määral

põhjendamata ega ole välja selgitanud kõiki vajalikke asjaolusid. Maakohus ei ole arvestanud

lapse ema töögraafikuga. Maakohus on samuti jätnud arvestamata asjaoluga, et antud pere

puhul on tegemist lähisuhtevägivallaga, lapse isa on lapse ema vastu olnud nii füüsiliselt kui ka

vaimselt vägivaldne. Mõistmatuks jääb, millistele tõenditele tuginedes on maakohus leidnud,

et mõlemad vanemad on suutelised lapse eest hoolitsema ja et lapsel on tavapärased

elamistingimused mõlema vanema juures. Välja on jäänud selgitamata, millised tingimused on

lapse jaoks lapse isa juures, st kas seal on pesemisvõimalused, eraldi söögi tegemise

võimalused, ööbimiseks voodi jne. Selleks, et määrata lapsele ööbimine isa juures, peaks olema

enne kindlaks tehtud, et isal on ka selleks võimalused. Kaebajale on teada, et lapse isal puudub

üürikorteris lapse jaoks voodi ja söögitool ning muud elementaarsed vahendid väikelapse jaoks

(nt pissipott).

6.8. Lapse ema ei ole andnud lapse isale põhjust suhtluskorra kindlaksmääramise avaldusega

kohtusse pöördumiseks, mistõttu tuleks lapse ema menetluskulud jätta lapse isa kanda.

Menetlusosaliste seisukohad

7. Lapse isa vaidleb määruskaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

lapse ema kanda.

8. Eestkosteasutus toetab määruskaebust selles osas, et lapse üleandmine võiks toimuda mujal

kui lapse kodus. Vanemate vahel on keerulised suhted ja nende vahel puudub usaldus. Lapse

ema soovib, et lapse üleandmine toimuks avalikus kohas xxxxxxxx juures. Antud alternatiivne

ettepanek võib välja näha selline nagu pakub lapse ema oma taotluses. Muus osas kohtumäärus

muutmist ei vaja. Maakohus on kaalutusotsuse teinud kohtule seadusega sätestatud piires,

vaidlustatud määrus lähtub lapse parimatest huvidest, ei kahjusta tema tervist, heaolu ega

arengut.

2-22-2785

9. Lapsele määratud esindaja ei toeta lapse ema määruskaebust, kuna lapse ja lapse isa

suhtlemise aja vähendamine ei ole lapse huvides.

Menetluse edasine käik

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsiooni tuleb osaliselt muuta lapse

üleandmise koha osas (p-d 2.4, 2.5 ja 2.7). Muus osas jääb vaidlustatud määrus muutmata

(TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

12. Lapse ema esitas 06.05.2022 koos määruskaebusega ja 20.11.2022 uued tõendid. Lapse isa

esitas 23.05.2022 ja 14.06.2023 uued tõendid. Ringkonnakohus võtab tõendid kooskõlas

TsMS § 662 lg-ga 3 asja materjalide juurde.

13. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Lapse ema on vaidlustanud maakohtu määruse osaliselt, s.o suhtluskorra p-de 2.3–

2.9 osas ja menetluskulude jaotuse osas.

14. PKS § 143 lg 1 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga, mõlemal

vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 21 sätestab, et vanemate

lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate

vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. PKS § 123 lg 1

järgi teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva

lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Vältimaks vanemate

olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi suhtlemise korra täitmisel, tuleb kohtul

lapsega suhtlemist reguleerides määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis,

koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord (vt RKTKm 05.11.2014, 3-2-1-113-

14, p 28).

15. Maakohus määras suhtluskorra p-des 2.1 ja 2.2, et lapse üleandmine paaris nädala reedel ja

pühapäeval ning paaritu nädala neljapäeval toimub xxxxxxxxx juures (Xxxxxxx xx, Tallinn).

Suhtluskorra p 2.3 kohaselt võtab lapse isa alates lapse lasteaeda minekust lapse paaritu nädala

kolmapäeval lasteaiast ja viib ta reedel lasteaeda. Suhtluskorra p-de 2.4, 2.5 ja 2.7 järgi on lapse

üleandmise koht paaris aastal 24.12 ja 25.12, paaritul aastal 31.12 ja 01.01 ning emadepäeval

lapse ema kodumaja juures ja isadepäeval lapse isa kodumaja juures. Vaidlustatud määruse

põhjendustest ei nähtu, miks pidas maakohus vajalikuks määrata lapse üleandmine teatud

juhtudel lapse ema soovi järgi avalikus kohas xxxxxxxxxxxx juures ja osadel kordadel lapse

ema või lapse isa kodumaja juures. Lapse ema leiab määruskaebuses, et maakohtu määratud

suhtluskorda tuleks lapse üleandmise koha osas muuta, et kõik üleandmised toimuksid

xxxxxxxxxxxxxx juures, v.a kui kumbki vanem võtab lapse lasteaiast või viib lapse lasteaeda.

Ka eestkosteasutus on lapse ema määruskaebust selles osas toetanud ja leidnud, et lapse

üleandmine võiks toimuda mitte lapse kodus vaid vastavalt lapse ema ettepanekule avalikus

kohas Xxxxxxx juures. Kuigi vaidlustatud määruses kehtestatud suhtluskorda on võimalik

tõlgendada nii, et kõik lapse üleandmised toimuvad avalikus kohas, st kas Xxxxxxx juures või

lapse ema või lapse isa kodu juures avalikus kohas, on ringkonnakohtu arvates vanemate

2-22-2785

täiendavate vaidluste vältimiseks mõistlik määrata üks koht, kus laps alati üle antakse, v.a kui

kumbki vanematest võtab lapse lasteaiast. Kuna lapse isa on iseenesest nõustunud, et lapse

üleandmine võiks toimuda avalikus kohas (tl 116) ja ka maakohus on leidnud, et põhjendatud

on arvestada lapse ema sooviga kohtuda lapse isaga võimalikult vähe, muudab kolleegium

maakohtu määratud suhtluskorra neid punkte, mille järgi toimub lapse üleandmine lapse ema

kodumaja juures või lapse isa kodumaja juures ning määrab, et selle asemel toimub lapse

üleandmine Xxxxxxx juures.

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole muus osas lapse ja lapse isa suhtluskorra

kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on põhjendanud oma otsustust,

miks on põhjendatud ja lapse huvides määrata kindlaks vaidlustatud määruses kehtestatud

suhtluskord. Lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutus toetavad maakohtu määratud

suhtluskorda (v.a eestkosteasutus lapse üleandmise koha osas). Kolleegium nõustub

TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus §-ga 659 ülejäänud vaidlustatud määruse põhjendustega ega

korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Lapse ema peab määruskaebuses põhjendamatuks, et paaritutel nädalatel viibib laps koos

lapse isaga kolmapäevast reedeni ja leiab, et kohtumine peaks olema üksnes neljapäeva õhtust

reede hommikuni. Lapse ema põhjendab paaritul nädalal kohtumiste lühendamise vajadust

sellega, et laps ei ole lapse isaga kunagi kahekesi öösel olnud ning kohustades last iganädalaselt

lapse isaga koos olema ja lapse isa juures ööbima, on laps pandud põhjendamatult uude

olukorda ja tema elukorralust muudetud.

Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud paaritutel nädalatel lapse ja lapse isa suhtluskorra

lühendamine neljapäeva õhtust reede hommikuni. Lapse ema on nii vastuses lapse isa

avaldusele ja esialgse õiguskaitse avaldusele, kohtuistungil ja 30.03.2022 seisukohas nõustunud

ning ei ole määruskaebuses vaidlustanud, et laps viibib lapse isaga paaris nädalavahetustel

(tl 36, 36 pöördel, 48 pöördel, 62), samuti et laps on isaga paaritul nädalal ühe öö (tl 36 pöördel,

62, 98 pöördel, 107 pöördel). Seetõttu jääb arusaamatuks, miks lapse ema arvates takistab

asjaolu, et väidetavalt ei ole laps lapse isaga kunagi öösel kahekesi olnud, lapse viibimist isa

juures üks öö rohkem, kui lapse ema ise sooviks. Arvestades, et peamise aja on laps lapse emaga

ning paaritul nädalal kohtub laps lapse isaga ainult nädala sees, on kohtu arvates lapse huvides

veeta lapse isaga aega rohkem, kui üksnes üks õhtu. Ringkonnakohtu hinnangul on lapse isa

juures ühe õhtu asemel kaks õhtut veetmine lapse jaoks stabiilsem, kui peale ühte isaga

veedetud õhtut taas viibimiskohta vahetada. Samuti ei saa nõustuda lapse emaga, et lapse

elukorralduse muutumine seoses lapse lasteaeda minekuga peaks mingil määral välistama lapse

isaga rohkem suhtlemist. Maakohus ei rahuldanud lapse isa avaldust tervikuna, vaid määras

kohtumised vaid ühele korrale nädalas, kas kolmapäevast reedeni või reedest pühapäevani.

Seetõttu ei pea laps liiga tihti viibimiskohta vahetama.

18. Seoses kohtumistega aastavahetusel on lapse ema palunud muuta lapse ja lapse isa

kohtumise algusaega paaritul aastal 31.12 kella 16-lt kella 18-le ning lõpuaega 01.01-lt

02.01-le, mil lapse isa peaks lapse lasteaeda viima. Lapse ema ei ole põhjendanud, miks peaks

maakohtu määratud aegu muutma. 02.01 ei ole igal aastal argipäev, mistõttu ei pruugi 02.01

olla võimalik last lasteaeda viia. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjust maakohtu määratud

kohtumise aegu muuta. Välja ei ole toodud asjaolusid, mis seda õigustaksid.

19. Määruskaebuses palub lapse ema, et lapse isa suvepuhkuse ajal viibiks laps lapse isaga kahe

nädala asemel kuni kolm ööpäeva järjest. Lapse ema on seisukohal, et kaks nädalat oma emast

eemal olla ei ole nii väikese lapse huvides. Kolleegium lapse emaga ei nõustu. Lapsel on

samavõrd oluline suhelda lapse isaga kui lapse emaga. Laps viibib tavapärase suhtluskorra järgi

2-22-2785

igal nädalal lapse isaga vähemalt kaks ööd. Suvel, kui lapse isal on puhkus, ei ole ühe kohtumise

pikendamine ühe päeva võrra piisav. Kuna muul ajal ei ole laps võrdselt lapse ema ja lapse

isaga, on lapse huvides olla ka lapse isaga samaväärselt emotsionaalselt seotud ning lapse isaga

lähedasema kontakti saavutamine on võimalik siis, kui laps on lapse isa juures ka pikemat aega

järjest. Seetõttu ei ole lapse huvides lapse ema taotletav muudatus lapse isa puhkuse ajal. Kuni

kaks nädalat ühe vanemaga olemist ei ole kolleegiumi arvates lapse vanust arvestades liiga pikk

aeg teisest vanemast eemal viibimiseks. Ka lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutus ei ole

lapse isaga suhtlemise vähendamist toetanud.

20. Lapse ema on palunud muuta vaidlustatud määrust ka isadepäeva osas, et laps viibiks koos

lapse isaga üksnes kell 18–20. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud lapse ja lapse isa

kohtumist isadepäeval lühendada. Maakohtu määratud suhtluskorra aeg kell 13–19 isadepäeval

tagab lapsele ja lapse isale võimaluse sellele päeval vabalt aega veeta ja võtta ette ka pikemaid

tegevusi. Üksnes õhtul kaks tundi kokkusaamine seda ei võimalda. Lapse ema on esile toonud,

et lapse emal ei pruugi olla oma töögraafikust võimalik isadepäeval last üle anda. Arvestades

lapse vanust, on lapse ema töö ajal laps eelduslikult kolmanda isikuga, mistõttu saab lapse ema

korraldada lapse ja lapse isa suhtluskorra täitmise ka lapse ema töö ajal, kasutades selleks sel

ajal lapsega tegelevat isikut. Lapse ema ei ole soovinud, et lapse isa tuleks lapsele isadepäeval

ise järele.

21. Põhjendamatud on ka lapse ema üldised etteheited maakohtule, et kohus on jätnud

arvestamata lapse ema töötamist graafiku alusel ja et määratud suhtluskorra tõttu peab lapse

ema töökohta vahetama. Lapse ema teatas 21.04.2022 maakohtule, et ta saab lapse üle anda

alates kella 18-st, kolmapäev tuleks asendada neljapäevaga ja kuni 2022 augusti lõpuni saab

lapse ema lapse lapse isale üle anda neljapäeviti ja reedeti. Maakohus määraski, et paaris nädalal

võtab lapse isa lapse reedel kell 18 või lasteaiast, paaritul nädalal kuni lapse lasteaeda minekuni

võtab lapse isa lapse emalt lapse neljapäeval kell 18 ning alates lapse lasteaeda minekust võtab

lapse isa lapse paaritul nädalal kolmapäeval lasteaiast ja viib ta reede hommikul lasteaeda.

Seega on maakohus täielikult arvestanud lapse ema võimalustega last üle anda ja vastavalt lapse

ema avaldatule ka tema praktika- ja töögraafikuga.

22. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks lapse ema esitatud seisukoht, et maakohus on jätnud

arvestamata asjaoluga, et lapse isa on kasutanud lapse ema suhtes vägivalda. Lapse ema on

maakohtule ette heitnud põhjendamiskohustuse rikkumist ja viidanud TsMS § 478 lg-le 2, mille

järgi määrust ei pea põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi

menetlusosalise õigusi, kuid seda ei kohaldata mh vanema õiguste määramisel lapse suhtes ega

lapsega suhtlemise korraldamise asjas, kui vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes

vägivaldne. Maakohus ei ole teinud vaidlustatud määrust ilma põhjendusteta, mistõttu ei ole

viide TsMS § 478 lg-le 2 asjakohane. Lisaks on maakohus hinnanud menetluses esitatud

tõendeid lapse isa vägivalduse kohta ja on märkinud, et kuigi lapse vanemate tülisid on käinud

lahendamas politsei, ei ole lapsega seonduvalt lapse isale etteheiteid tehtud. Maakohus lisas, et

käesoleval ajal elavad lapse vanemad eraldi ja nende vahel ei ole enam olukordi, mille pärast

tülitseda. Lapse isa esitas määruskaebemenetluses täiendavalt prokuratuuri 05.03.2020

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse leppimise tõttu, lapse ema esitas prokuratuuri

25.10.2022 kriminaalasja nr 21231602715 menetluse oportuniteediga lõpetamise määruse ja

lapse isa prokuratuuri 01.06.2023 kriminaalasja nr 21231602715 menetluse lõpetamise

määruse kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Leppimisega 05.03.2020 lõpetatud kriminaalasi oli

seotud sündmustega, mis toimusid enne lapse sündi (laps sündinud 2021. aastal) (tl 120).

Kriminaalasi nr 21231602715 oli seotud lapse isa poolt lapse emale 03.12.2021 valu ja

kehavigastuste tekitamisega, st lapse ema tundis valu seljas, reiel ning käel ja tal tekkisid

hematoomid paremale käele ning vasakul jalale (tl 122–123). Seega ei ole esitatud tõenditest

2-22-2785

nähtuvalt lapse isa lapse suhtes vägivaldne olnud. Lapse ema ei ole esile toonud, kuidas mõjutab

lapse isa vägivaldsus lapsega suhtlemise korda või milline peaks suhtluskord välja nägema just

lapse isa vägivaldsusest tingituna. Lapse ema on maakohtu määratud suhtluskorraga suuremas

osas nõustunud ega ole seda vaidlustanud. Lapse ema ei ole pidanud vajalikuks lapse ja lapse

isa suhtlust seetõttu takistada, vaid on menetluses läbivalt olnud seisukohal, et laps ja lapse isa

võiksid kohtuda, vaidlus oli üksnes kohtumiste aegades ja kordades. Maakohus on arvestanud

sellega, et lapse ema ja lapse isa puutuksid suhtluskorra täitmisel võimalikult vähe kokku. Kuna

ringkonnakohus muudab vaidlustatud määrust üleandmise kohtade suhtes, et need oleksid

üksnes avalikus kohas, on sellega eelduslikult suuremal määral tagatud ka lapse ema turvalisus

suhtluskorra täitmisel.

23. Lapse ema arvates on maakohus jätnud välja selgitamata, millised on tingimused lapse jaoks

lapse isa juures. Ringkonnakohtu arvates ei anna lapse ema väited alust arvata, et lapse isa kodu

ei oleks lapse sealviibimiseks ja ööbimiseks sobilik. Lapse ema on nõustunud nii

nädalavahetustel kui ka nädala sees ühel päeval lapse viibimisega lapse isa juures, sh

ööbimisega. Eestkosteasutus ega lapsele määratud esindaja ei ole välja toonud, et lapsel võiks

lapse isa juures olla ohtlik või et lapse isal ei oleks võimalik vajadusel lapse jaoks vajalikke

asju hankida. Lapse isa on kinnitanud, et tema kodus Tallinnas on olemas lapsel nii eraldi voodi

kui ka pissipott, söögitool on mugavuse küsimus, kuid lapse isale on selle muretsemine

jõukohane ning see ei saa olla takistuseks lapse isa ja lapse suhtluskorra määramisele. Yyyyyyy

linnas asuvat elamispinda on lastekaitse kontrollinud ja seal on lapse jaoks kõik vajalik olemas

(tl 177 – 177 pöördel).

24. Määruskaebuses on asjakohaselt viidatud Riigikohtu lahendile, mille järgi ei tohi jätta

lapsega suhtlemise küsimusi sisuliselt otsustamata, pannes vanematele kohustuse leppida

mingites küsimustes ise kokku (RKTKm 05.11.2014, 3-2-1-113-14, p 28; 09.11.2011, 3-2-1-

83-11, p 21–22). Samas ei ole maakohus jätnud lapse kokkusaamisega seotud küsimusi lapse

vanemate otsustada või kokku leppida. Maakohus on määranud selgelt lapse ja lapse isa

kokkusaamise kohad, ajad, sh kestused ja sagedused. Vaidlustatud määruse resolutsiooni

p-s 2.8 on üksnes selgitatud lapse vanemate õigust teistsuguses suhtlemiskorras kokku leppida,

milline õigus on vanematel ka ilma vaidlusaluse punkti määruses märkimiseta. Vaidlustatud

määruse resolutsiooni p-s 2.9 on paika pandud kord suhtluskorra muutmiseks, et vanematel

oleks selgus ja kindlus kohtumiste toimumise ja nende muutmise korra osas. Kolleegium leiab,

et maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2.8 ega 2.9 ei muuda määrust ebaselgeks ega

mittetäidetavaks, mistõttu ei ole alust nende punktide tühistamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

25. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse esindamise

menetluskulud, mis jäid riigi kanda. Kuna vaidlustatud määrus jääb muutmata (v.a lapse

üleandmise kohtade osas) ja lapse isa avaldus rahuldati osaliselt, ei pea kolleegium vajalikuks

maakohtu menetluskulude jaotust TsMS § 172 lg-le 1 tuginedes muuta.

26. Arvestades vaidluse sisu ning seda, et suhtlemiskorda puudutav lahend tehakse eelkõige

lapse huvides ning määruskaebus rahuldatakse osaliselt, on põhjendatud jätta ringkonnakohtu

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja

kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja 3).

27. Lapse ema tasus määruskaebuselt riigilõivu 140 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15

kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu

sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse

2-22-2785

ulatust. RLS § 59 lg 7 alusel tuleb avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas tasuda riigilõivu

10 eurot. Kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem, tagastatakse riigilõiv TsMS § 150 lg 1

p 1 alusel enam tasutud osas. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses

asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõiv tasuti. Seega on lapse emal õigus taotleda 130 euro enam tasutud riigilõivu tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt)