2-22-145432/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-145432

Kohtuasi

OK Incure OÜ hagi XX vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.05.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OK Incure OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1427,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

OK

Incure

OÜ

(registrikood

11542046),

lepinguline esindaja jurist Dmitri Santašev

Kostja XX (isikukood xxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta OK Incure OÜ apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

§ 646

alusel

otsustada

asi

üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Harju Maakohtu 17.05.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432 tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

5. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-22-145432

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 22.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse XXilt (võlgnik, kostja) 1433,47 euro saamiseks. Kohus tegi 25.11.2022 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus

lõpetas 10.02.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Harju Maakohus kohustas 10.02.2023 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase

hagiavalduse.

3. Hageja esitas 02.03.2023 hagiavalduse, mille kohaselt tuleneb hageja nõue IPF Digital AS

ja kostja vahel 10.12.2021 sõlmitud laenulepingust nr 5288641, mille alusel kostja sai laenu

1300 eurot aastase intressimääraga 36,36% ja viivisemäär on intressimääraga võrdne.

Hagiavalduse kohaselt maksis kostja lepingu kehtivuse ajal maksegraafiku alusel põhinõude

katteks 186,70 eurot ja võlgneb põhivõlga 1113,30 eurot, millele lisandub intress 91,97 eurot,

viivis 171,90 eurot ja sissenõudekulud 50 eurot. Hageja esitas taotluse lahendada asi

tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. Maakohus võttis hagi 02.03.2023 määrusega menetlusse ja kohustas hagile vastama.

28.03.2023 määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule detailsed andmed selle kohta, et

laenulepingute sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe

andmise kohustust. Hageja selgitas vastuses kohtule, et laenuandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust.

5. Maakohus asus 03.05.2023 kohtunõudes esialgsele seisukohale, et hageja esitatud andmete

ja tõendite, sh kostja pangaväljavõttest nähtuvate andmete alusel ei ole krediidiandja

vastustundliku laenamise põhimõtet järginud. Lisaks ei olnud maakohtu hinnangul nõue selge.

Kohus andis hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja

poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7

sätestatuga. Hageja esitas täiendavad selgitused.

6. Kostjale XX olid hagimaterjalid Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud 20.03.2023,

kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

Maakohtu otsus

7. Maakohus jättis 17.05.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8. Maakohtu hinnangul ei ole hagiavaldus õiguslikult põhjendatud, mistõttu jättis kohus hagi

rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 6 tuginedes.

9. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on

2-22-145432

Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo

v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex

officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu

kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada

ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-

Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei

pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja

asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

10. Hageja 14.04.2023 ja 15.05.2023 esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõttest

nähtuvate andmete alusel, ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud.

Kostja kontoväljavõttega tutvumisel on ilmne, et kostja maksekäitumine kostja

krediidivõimelisust ei kinnita. Lisaks ei täpsustanud hageja haginõuet ega esitanud kohtule

teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7

sätestatuga. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõttest nähtuvate

andmete alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole

esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asus

maakohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud.

Apellatsioonkaebus

11. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

12. Maakohus ei ole otsust veenvalt ja õigesti põhjendanud. Kohtu põhjendused sisaldavad

üksnes seaduseviited. Kohtu järeldused seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisega on üldsõnalised. Kohus ei käsitanud hageja esitatud tõendeid ja argumente.

Maakohus rikkus menetlusnorme, hinnates ebaõigesti hageja esitatud tõendeid.

13. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja nõue on ebaselge. Maakohtu 03.05.2023

antud korraldus oli hagejale ebaselge. Maakohus rikkus selgitamiskohustust, kui ei täpsustanud,

mille osas nõue täpsustamist vajab. Hagiavalduses toodud nõue on piisavalt selge ja arusaadav,

mida hageja soovib kostjalt välja mõista.

14. Kohtuotsus on üllatuslik, kuivõrd hageja täitis kohtunõude vastutustundliku laenamise

põhimõtte selgitamiseks. Isegi kui leida, et kohus tuvastas õigesti vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise, siis ei võinud jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Sellisel juhul tuleb

kohaldada VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut. Kostja sai laenu 1300 eurot, mida tõendab hageja

esitatud maksekorraldus. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja krediidiandjale kokku 476,50

eurot, millest 186,70 eurot arvestati põhivõla katteks, 224,80 eurot intressi katteks ja 65 eurot

teenustasude katteks. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel võlgneb tarbija

üksnes põhivõla, siis lähevad kõik tagasimaksed põhivõla katteks. Seega võlgneb kostja

hagejale 823,50 eurot, mida hageja palub alternatiivselt kohtul kostjalt välja mõista.

15. Lisaks jättis maakohus tähelepanuta, et ka kostjale laieneb vastutustundliku laenamise

põhimõte VÕS §-st 4034 lg-st 3 tulenevalt.

2-22-145432

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS

§ 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse

normi olulisel rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata

TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme

kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

17. Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus

ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust

(TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018,

2-13-56825, p 11).

18. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme

kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud

ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Menetletavas asjas on maakohus jätnud

otsuses

olulised

asjaolud

tuvastamata

ning

rikkunud

selgitamis-

ja

otsuse

põhjendamiskohustust. TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitada

rikkumisena mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate

asjaolude kohta (RKTKo 17.12.2014, 3-2-1-131-14, p 17).

19. Hageja esitas kostja vastu laenulepingust tuleneva võla nõude. Vaidlus puudus selle üle, et

füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t vaidlusalune

laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

20. Maakohus leidis, et hageja esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõttest

nähtuvate andmete alusel, ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud,

ning hageja ei esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti

määramist. Maakohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata TsMS § 407 lg 6 alusel, leides, et

hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud.

21. Maakohus kohustas 03.05.2023 kohtunõudes hagejat esitama detailsed andmed selle kohta,

et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, ning lisaks

andis hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt

uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Kohus märkis

nõudes, et kuigi kohus kohaldab õigust, sh VÕS § 4034 lg 7, ei arvuta kohus hageja asemel välja

hageja nõuet, sh intresse, ning kohus ei saa rahuldada nõuet, mis ei ole selge.

22. Ringkonnakohtu hinnangul võis hageja jaoks jääda eelviidatud kohtunõue ebaselgeks. Kui

maakohus leidis, et hagi nõuet tuleb täpsustada, siis oleks tulnud hagejale selgitada, miks ei ole

hageja nõue kohtu hinnangul selge, mitte üksnes viidata seaduse sätetele. Kohtul tuleb anda

selge juhis ja teha konkreetne ettepanek uue arvestuse esitamiseks ning hoiatada, et kui hageja

arvestust ei esita, siis mis on selle tagajärg.

23. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega ei saa kohus

tagaseljaotsust tehes esitatud hagi automaatselt rahuldada, vaid peab kontrollima selle

2-22-145432

õiguslikku põhjendatust ning saab hagi rahuldada üksnes selles osas, milles see on õiguslikult

põhjendatud. Sama paragrahvi lõikest 6 tuleneb, et kui hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata. Kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi

õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi

tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

24. Maakohus hagi osalist tagaseljaotsusega rahuldamist kaalunud ei ole. Juhul, kui rikutud on

vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7

kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude

maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada.

25. Järeldust hagi rahuldamata jätmise kohta peab kohus TsMS § 442 lg 8 järgi põhjendama.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist saab kohus tuvastada hageja esitatud tõendeid

hinnates. Tõendite hindamisel tehtud järeldustest peab olema jälgitav, miks kohus otsuses

toodud järeldustele jõudis. Maakohus on vaidlustatud otsuses sedastanud, et hageja esitatud

tõenditest nähtuva järgi ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

kuid otsusest ei selgu, millised asjaolud esitatud tõenditest selgusid ja miks neist saab järeldada,

et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud.

26. Seega rikkus maakohus nii eelmenetluse ülesandeid, jättes täitmata selgitamiskohustuse,

kui ka otsuse põhjendamiskohustust, leides vaid ühe lausega, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet ei ole järgitud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada, kuivõrd maakohus on lisaks põhjendamiskohustuse

rikkumisele rikkunud oluliselt ka selgitamiskohustust. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu

otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel

läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale veelkord võimalus nõude arvestuse esitamiseks,

vajadusel selgitada tõendamiskoormist ja anda täiendav tähtaeg tõendite esitamiseks ning

hinnata, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning seejärel uuesti

otsustada, kas ja millises osas on nõue põhjendatud.

27. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus

asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)