3-22-1807/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1807

Haldusasi

D.K kaebus Saue valla vastu kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – D.K (isikukood XXX)

Vastustaja – Saue vald , volitatud esindaja Anni Lehtmaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda kaebuse muudatuse vastuvõtmisest ja mitte

lubada kaebajal täiendada kaebust tulumaksu

tagastusnõudega.

2. Rahuldada kaebus toiduraha vahe hüvitamise nõudes

ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja

kahjuhüvitis summas 398,87 eurot.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu

20 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.K (kaebaja) esitas 25.07.2020 Saue vallale taotluse lasteaiakoha saamiseks oma 27.05.2020

sündinud lapsele alates 01.09.2023 (dtl 46). Ta kasutas lapse järjekorda lisamiseks Saue valla

haridusteenuste haldamise süsteemi (ARNO).

2. Kaebaja pöördus 05.07.2022 Saue valla poole taotlusega (dtl 48) hüvitada tema lapse erahoius

käimisega tekkinud toiduraha vahe ajavahemikul november 2021-juuni 2022 võrreldes

munitsipaallasteasutusega summas 150.15 eurot.

3. Saue Vallavalitsus jättis 22.07.2022 vastuskirjaga (dtl 58) taotluse rahuldamata. Otsuse

põhjenduste kohaselt on kahju hüvitamise eelduseks, et lapsevanem on esitanud vallavalitsusele

kirjaliku sooviavalduse enda pooleteise- kuni kolmeaastasele lapsele munitsipaallasteaias koha

saamiseks ja vallavalitsus on sellest keeldunud. Kaebaja ei ole sellist sooviavaldusi esitanud. Ta

esitas munitsipaallasteaia koha taotluse, milles taotles kohta alates 01.09.2023.

4. Kaebaja esitas 25.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb vastustajalt

munitsipaalhoiu ja erahoiu toiduraha maksumuse vahe hüvitamist 150,15 eurot november 2021 -

juuni 2022 eest. Kaebaja esitas 17.05.2023 täiendava toiduraha nõude 259,52 eurot juuli 2022-märts

1(11)

2023 eest. Kaebaja parandas 05.06.2023 seisukohas selle nõude arvutust lähtudes vastustaja esitatud

vastuväidetest ning täiendas oma nõuet saamata jäänud tulumaksutagastuse nõudega november

2021-detsember 2022 eest summas 346,776 eurot.

Kaebaja nõude põhjendused:

1. Kaebaja laps käib Saue vallas erahoius (Triibu ja Liine päevahoid, Triibu rühm). Saue valla

sõimerühmad asuvad kaebaja kodust (XXX-i ) ebamõistlikul kaugusel Kernus (35 km

kaugusel) ja Riisiperes (44 km kaugusel). Lähim munitsipaallasteaed (Laagri lasteaed) asub

kaebaja kodust 11 km kaugusel, kuid seal ei ole sõimerühma. Laagri lasteaia kodulehel on kirjas,

et lasteaias on rühmad 3-7a lastele. Lisaks oli ARNO keskkonnas taotluse esitamise ajal näha, et

lasteaia koha saamiseks peab laps olema seisuga 30.09 vähemalt 3-aastane. Kaebaja laps sai 3-

aastaseks alles 27.05.2023, mistõttu ei saanud esitada taotlust lapsele munitsipaallasteaia koha

saamiseks varem. Kaebaja ei taotlenud munitsipaallasteaia kohta lapsele kuni 3a saamiseni

põhjusel, et nii ARNO keskkonnas kui ka lasteaedade kodulehtedele (mis asuvad kodust

mõistlikul kaugusel), on selgelt kirjas, et sinna oodatakse lapsi alates kolmandast eluaastast.

Arvestades kaebajale teada olnud infot munitsipaalsõimede asukoha kohta, sh kaugusele tema

kodust ning tuginedes infole, et vald toetab erahoius käimist, esitas kaebaja taotluse lapse

kodulähedasse erahoidu panekuks. Triibu ja Liine päevahoid asub kaebaja elukohast 4km

kaugusel.

2. Kaebaja hinnangul on Saue vald põhjendamatult keeldunud talle toiduraha vahe hüvitamisest

viidates asjaolule, et kaebaja ei ole taotlenud Saue vallalt oma lapsele munitsipaalsõime rühma.

Kaebaja selgitab, et lapse lasteaia järjekorda paneku ajal 2020. a puudus ARNO keskkonnas info

munitsipaalsõime koha taotlemise võimaluse kohta. Samas oli olemas info, et vald toetab

erahoius käimist. ARNO keskkonna tehniliste võimaluste muudatus, st võimalusega märkida

munitsipaallasteaia koha taotlemisel ka taotlus munitsipaalsõime koha saamiseks, tehti 2021. a

suvel. Kaebajat sellisest muudatusest ei informeeritud ning vahepealsel perioodil kaebaja

ARNOs ei käinud.

3. Kaebaja toob välja, et erahoius pakutav toit on tavaline lasteaiatoit: E, K, R on lõunaks praad

ning T, N on lõunaks supp. Igal hommikul on lastele puder ja õhtul õhtuoode.

4. Kohatasu maksumus on nii erahoiul kui munitsipaallasteaial sama, osalustasu suurus on ühe

lapse kohta summa, mis moodustab 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast

kuus. Saue valda sisse kirjutatuna saaks kohatasult soodustust 50% munitsipaallasteaia

kohatasult. Juuli 2022-detsember 2022 oleks kaebaja tasunud kuus kohatasu 130,8€ asemel

65,4€ ja alatest jaanuarist 2023 oleks kaebaja tasunud kohatasu 72,5€ kuus. Kaebaja lapse

kohatasu on väiksem alates 2023 veebruarist seoses asjaoluga, et laps hakkas käima hoius 5

päeva asemel 4l päeval.

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata.

1. Saue Vallavalitsuse 28.08.2018 määruse nr 3 „Saue valla koolieelsesse lasteasutusse

vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kord ning lasteasutuse tegutsemise aeg“ § 3 lõige 1 sätestab,

et lapsele lasteaia koha taotlemiseks esitab vanem taotluse Saue valla haridusteenuste haldamise

infosüsteemis ARNO. ARNO-s lapse lasteaiajärjekorda panemisel on alati olnud võimalik

märkida lisainfot, sh sõimeealisele lapsele koha taotlemise soovi, märkuste lahtrisse. Samuti on

sõimeealisele lapsele lasteaiakoha saamise küsimuses alati olnud võimalik võtta otse ühendust

Saue Vallavalitsuse haridusosakonna ametnikega. Tehniline võimalus sõimekoha soov ja

sõimerühmas alustamise soovitud aeg ARNO-s esitataval taotlusel spetsiaalsetes lahtrites ära

märkida (ei pidanud selleks enam kasutama üleüldist märkuste lahtrit) valmis 2021 suvel,

mitmeid kuid enne seda kui kaebaja laps alustas eralapsehoius käimist. Saue Vallavalitsus on

käsitanud pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele munitsipaallasteaias koha saamiseks esitatud

avaldustena lisaks ka vastavasisulisi vallavalitsusele saadetud pöördumisi, kuid kaebaja ei ole

selles osas vallavalitsusega ühendust võtnud. Vastustaja ei leia, et peaks juba lapse

2(11)

eralapsehoius käimist käsitama lapsevanema sooviavaldusena lapsele munitsipaallasteaias koha

saamiseks. Kui lapsevanem ei ole veel lasteaiakohta taotlenud või on esitanud taotluse

lasteaiakoha saamiseks mõne aja pärast, ei ole vallavalitsusel KELS § 10 lg-st 1 tulenevat

kohustust juba varem lapsele lasteaiakohta pakkuda.

2. Kaebaja ei ole oma lapsele sõimeealisena lasteaiakohta taotlenud, vaid on esitanud taotluse

lasteaia koha saamiseks alates 01.09.2023. Kaebaja on taotluse esitanud 25.07.2020 ja on

taotlust muutnud 09.12.2021 (selleks ajaks oli kaebaja laps käinud eralapsehoius alles 1 kuu).

Vastustaja selgitab, et pärast taotluse esitamist saab lapsevanem ARNO süsteemis igal ajal

taotlust muuta, ilma, et sellest muutuks lapse koht lasteaiajärjekorras. Kaebaja poolt taotluse

muutmise ajal oli ARNO süsteemis olemas võimalus sõimekoha soov ja sõimerühmas

alustamise soovitud aeg juba eraldi lahtrites ära märkida, kuid ka siis ei kasutanud kaebaja

võimalust oma lapsele sõimeealisena munitsipaallasteaias kohta taotleda. Kaebusest ilmneb

kaebaja soov mitte panna oma last enne 01.09.2023 munitsipaallasteaeda, vaid on era

lapsehoiuteenuse valinud teadlikult, eelistades seda lasteasutuse mugava asukoha tõttu.

Eeltoodust tulenevalt ei ole usutav kaebaja väide, justkui oleks ta arvanud, et tema

kolmeaastasele lapsele ei ole võimalik munitsipaallasteaias kohta taotleda.

3. Kaebaja väide, et Saue valla ainsad munitsipaallasteaia sõimerühmad asuvad Kernus ja

Riisiperes ei vasta tõele. Kaebaja kodule lähim munitsipaallasteaed on 11km kaugusel ja

paikneb Laagri piirkonnas. Vastustajale jääb seega arusaamatuks, miks on kaebaja toonud välja

oma kaebuses vaid Kernu ja Riisipere lasteaiad.

4. Vastustaja rõhutab, et KELS § 10 lõikest 1 tulenevalt on vastustajal kohustus tagada lapsele

lasteaiakoht juhul, kui lapsevanem on seda taotlenud. Kui lapsevanem ei ole veel lasteaia kohta

taotlenud või on esitanud taotluse lasteaia koha saamiseks mõne aja pärast, ei ole vastustajal

kohustust juba varem lapsele lasteaiakohta pakkuda. Seega ei saa lasteaiakoha pakkumata

jätmise näol olla tegemist vallavalitsuse õigusvastase tegevusetusega RVastS mõttest ja selle

tulemusena tekkinud väidetav kahju hüvitamisele ei kuulu. Kaebaja ei ole vastustajale mingil

viisil teada andnud, et ei soovi eralapsehoiuteenust kasutada ning soovib lapsele kohta

munitsipaallasteaias juba enne taotlusele märgitud aega. Vastustajal on olemas ülevaade,

milliste laste eest vald eralapsehoidudele toetust maksab, kuid vastustaja ei leia, et vastustaja

peaks juba lapse eralapsehoius käimist käsitama lapsevanema sooviavaldusena lapsele

munitsipaallasteaias koha saamiseks. Selleks tuleb esitada taotlus.

5. Kohtupraktikas peetakse lasteaia koha võimaldamise mõistlikuks ajaks üldjuhul kaht kuud

alates lapsevanema poolt taotluse esitamisest. Ükski õigusakt ei kohusta lapsevanemaid esitama

lasteaia koha taotlusi vahetult pärast lapse sündi, vaid seda tuleb teha mõistliku aja jooksul enne

soovitud koha kasutamise algust. Asjaolu, et kaebaja enne eralapsehoiu kasuks otsustamist ei

käinud enda sõnul isegi ARNO süsteemis esitatud taotlust vaatamas, et näha, mitmendal kohal

tema laps järjekorras on, ei jäta kahtlust, et tal ei olnud tol hetkel munitsipaallasteaia koha vastu

vähimatki huvi. Kuna kaebaja on käinud 2021. aasta detsembris ARNO süsteemis taotlust

muutmas (seda kinnitab taotlusel nähtav märge), ei saa kuidagi väita, et kaebaja ei olnud

sõimekoha taotlemise võimalusest teadlik.

6. Kas enammakstud toiduraha näol on tegemist kahjuga või mitte, on keeruline hinnata, kuna

puuduvad võimalused kindlaks teha, millest toidukord täpsemalt koosnes ja kas see on

võrreldav munitsipaallasteaias pakutava toiduga. KELS § 27 lg-st 2 tulenevalt ei saa olla

eeldust, et ka erinevates munitsipaallasteaedades oleks alati rakendatud sama toidupäeva

maksumust, vaid see võib nt sõltuvalt pakutavast toiduvalikust erineda ning lapsevanemal tuleb

see tasuda. Isegi kui toidukulu vahe hüvitamise nõue oleks põhjendatud seeläbi, et kaebaja oleks

oma lapsele munitsipaallasteaias juba sõimeealisena kohta taotlenud, ei oleks nõude

põhjendatud ulatust siiski võimalik üheselt hinnata.

7. Vastavalt RVastS § 7 lõikele 4 kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju

hüvitamisele lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. VÕS § 127 lg 5 sätestab, et

kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise

3(11)

tagajärjel, eelkõige tema pool säästetud kulud. Vastustaja leiab, et koha kasutamisega

kaasnevaid kulusid tuleb vaadelda tervikuna ja kogumis. Lubatav ei ole olukord, kus

kahjunõude esitaja võtab nõude esitamisel arvesse üksnes need kululiigid, kus ta on pidanud

rohkem panustama võrreldes kohaga munitsipaallasteaias ja jätab kõrvale need kululiigid, mille

puhul ta lapsehoiuteenust kasutades tegelikult säästis võrreldes olukorraga, kus laps oleks

käinud munitsipaallasteaias. Kaebaja esitatud arvetelt nähtub, et eralapsehoiu kohatasu on 2021.

aasta detsembris ja 2022. a jaanuaris olnud soodsam kui kohatasu, mida oleks kaebajal tulnud

maksta juhul, kui laps oleks käinud munitsipaallasteaias. Samuti on 2022. aasta jaanuaris arvel

toodud tagasiarvestuse rida summas 20,75 eurot 24-31.01 eest. Selgusetuks jääb, kas

tagasiarvestus on seotud kohatasuga või toidurahaga.

8. Saue vald jääb seisukohale, et juhul, kui kaebaja oleks pöördunud Saue valla poole sooviga

saada oma sõimeealisele lapsele koht munitsipaallasteaias, oleks vastustaja isegi juhul, kui

kaebaja eelistatud lasteaias poleks veel kohta pakkuda olnud, saanud probleemile koos

kaebajaga lahendusi otsida, näiteks pakkuda lapsele ajutiselt kohta mõnes teises kaebajale

sobivas lasteaias. Riigivastutuse seaduse §-s 13 toodud vastutuse piiramise aluste esinemise

hindamisel tuleb eelkõige arvesse võtta kaebaja enda tegevusetust: ta ei andnud mingil viisil

märku, et oleks oma lapsele sõimeealisena munitsipaallasteaias kohta soovinud. Eeltoodust

tulenevalt ei olnud väidetav kahju Saue valla jaoks ettenähtav ja vastustaja ei oleks objektiivselt

saanud selle tekkimist ära hoida, kaebaja aga ei püüdnudki kahju tekkimist ära hoida.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus lahendab esmalt kaebaja 05.06.2023 esitatud taotlused kaebuse muutmiseks ja

täiendamiseks (I), seejärel võtab seisukoha kahju õigusvastase tekitamise osas (II) ning lõpuks

lahendab kaebaja poolt esitatud toiduraha hüvitamise nõude ning menetluskulude jaotuse (III).

I

7. Kohtu 16.05.2023 määruse resolutsiooni punktiga 1 kohustas kohus kaebajat esitama lõplik kahju-

nõue, selle arvutuskäik ja tõendid hiljemalt 26.05.2023. Nimetatud kuupäevaks täiendas kaebaja oma

nõuet juuli 2022-märts 2023 tasutud toiduraha vahe hüvitamise nõudega summas 259,20 eurot.

05.06.2023 parandas kaebaja oma nõude arvutust lähtuvalt vastustaja 02.06.2023

menetlusdokumendi märkusest, et kaebaja on jätnud arvestamata Saue Vallavolikogu 30.08.2018

määruse nr 40 „Lapse toidukulu päevamaksumuse kompenseerimise kord“ § 4 lõikes 7 sätestatu.

Viidatud sättest tulenevalt ei maksa Saue vald lapse toidukulu päevamaksumuse osaliseks katmiseks

mõeldud toitlustustoetust juulikuu eest, mistõttu juulis tuleb tasuda lapse lasteaiatoidu eest rohkem

kui teistel kuudel (2022. aasta juulis 2,20€).

Kaebaja poolt 05.06.2023 esitatud toiduraha hüvitise nõude parandus on esitatud küll tähtaega

rikkudes ning arvutusveaga, kuid samas ei mõjuta see kohtu hinnangul menetluse viibimist (HKMS §

51 lg 4). Tegemist ei olnud uuel alusel esitatud nõudega, vaid olemasoleva nõude parandusega,

mistõttu peab kohus võimalikuks lähtuda parandatud nõudest (HKMS § 49 lg 3 p-d 1 ja 2).

8. Kohus peab HKMS § 51 lg 4 alusel võimalikuks võtta asja juurde kaebaja poolt 05.06.2023

esitatud maksekorraldused tõendamaks lastehoiu poolt esitatud arvete tasumist.

9. Kohus ei luba halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 alusel kaebajal täiendada

kaebust 05.06.2023 esitatud kahju hüvitamise nõudega tulumaksu tagastuse osas. Kaebaja 05.06.2023

esitatud tulumaksu tagastusenõue on esitatud tähtaega rikkudes ning kohus ei pea kaebuse muutmist

4(11)

uue nõudega käesoleval menetlusetapil enam otstarbekaks. Kaebuse muutmine tulumaksutagastuse

nõude osas pikendaks menetlust ning ei võimaldaks kohtul kinni pidada kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemiseks määratud tähtajast.

II

10. Tallinna Halduskohus on haldusajas nr 3-22-1777 18.05.2023 tehtud kohtuotsuse punktides 8-18

põhjalikult analüüsinud vastustaja õigusvastast tegevusetust ning seisukohti 1,5-3 aastastele lastele

lasteaia kohtade pakkumisega Saue vallas kuni kohtuotsuse tegemise ajani. Lähtudes

menetlusökonoomikast ei pea kohus vajalikuks eelviidatud kohtuotsuses välja toodut täies mahus

kopeerida käesolevasse otsusesse, kuivõrd viidatud kohtuasjas on sama vastustaja. Kohus nõustub

haldusajas nr 3-22-1777 18.05.2023 tehtud kohtuotsuse punktides 8-18 kohtu poolt tuvastatud ja

väljatoodud asjaoludega ning märgib kokkuvõtvalt alljärgnevat.

11. Koolieelse lasteasutuse seadus (KELS) § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob

vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või

linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna

lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema

nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul

kehtinud alates 01.07.2002, s.o ligikaudu 20 aastat.

12. Sisulise kohustusega peab kaasas käima ka selle kohustuse tagamise menetluslik ja korralduslik

külg, sh tehnilise võimaluse loomise võimalus. KELS § 15 lg 4 sätestab, et laste lasteasutusse

vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Tegemist ei ole üksnes

vallavalitsuse õiguse või valikuvõimalusega, vaid kohustusega selline kord kehtestada. Veelgi enam

– PS § 14 sätestab, et õiguste ja vabaduste tagamine on mh kohalike omavalitsuste kohustus ehk

selle normiga on tagatud iga isiku õigus korraldusele ja menetlusele. Õiguse korraldusele ja

menetlusele osaks on lisaks KOVi määrusandlusele ka määruses ettenähtud korra tagamine, olgu

selleks siis avalduse vastuvõtmine, piisavate ametnike olemasolu ja/või määrusele ja veelgi enam –

seadusele vastav infosüsteem, kui vastuvõtu kord sellise infosüsteemi ette näeb.

13. Ajal, mil kaebaja oma lapsele kohta taotles (25.07.2020. a) kehtis Saue Vallavalitsuse

28.02.2018 vastuvõetud määrus nr 3 „Saue valla koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt

väljaarvamise kord ning lasteasutuse tegutsemise aeg“ (edaspidi määrus nr 3) redaktsioon, mis

määras:

-

lapsele lasteaiakoha taotlemiseks esitab vanem taotluse registris (§ 3 lg 1);

-

register - Saue valla haridusteenuste haldamise infosüsteem ARNO (§ 2 p 3);

-

taotlusesse märgib vanem /…/ lasteaiakoha saamise soovitud aja (õppeaasta) alates sügisest

peale lapse kolmeaastaseks saamist (§ 3 lg 2);

-

Lasteaiakoha kasutamise õigus tekib alates 1. septembrist, kui laps saab hiljemalt vastava aasta

1. oktoobriks kolmeaastaseks (§ 3 lg 3).

14. Määruse § 7 lg 1 p 1 sätestab, et lasteaeda võetakse vastu laps, kes on pooleteise- kuni

seitsmeaastane. Siiski tulenes eelnevatest normidest, et koha kasutamise õigus (sõltumata

vastuvõtmisest või selle vormistamisest) tekib alles lapse 3-aastaseks saamisest (§ 3 lg 3) ning

registris, kus on koha taotlemise võimalus oli vanema kohustus soovitud ajana märkida aeg, mis

jääb pärast lapse 3-aastaseks saamist (§ 3 lg 2). Nii piiras vastustaja oma õigusaktidega ning

registris ARNO sõimeealistele koha taotlemist Vald ei ole ette näinud, et kohta munitsipaallasteaias

võiks taotleda mõnel muul viisil, s.o väljaspool ARNOt.

5(11)

15. Kohus ei pea asjakohaseks vastustaja selgitusi selles osas, et kaebaja oleks saanud märkida

munitsipaalsõimekoha saamise soovi taotluse märkuste lahtrisse või pöörduda otse vastustaja poole

telefoni või kirja teel. Kohtu hinnangul ei saa pidada keskmisele lapsevanemale arusaadavaks

lahendust, et soov sõimekoha saamiseks oleks tulnud märkida enne 2021. a juulikuud märkuste

lahtrisse ja seda olukorras, kus nii valla kodulehel (dtl 73) kui ka ARNO-s lapse Saue valla lasteaia

järjekorda panekul (dtl 72) oli kirjas, et laps peab lasteaeda mineku õppeaasta 30.09 seisuga olema

saanud 3-aastaseks.

16. Nii kaebaja kui ka vastustaja on oma seisukohtades välja toonud, et ARNO-sse loodi tehniline

võimalus sõimekoha soovi avaldamiseks 2021. a suvel. Samas peab kohus vajalikuks välja tuua, et

määruse nr 3 § 3 sõnastust on muudetud alles 02.11.2022 (jõust 05.11.2022). Kehtiva määruse nr 3

redaktsiooni § 3 lg 3 sätestab, et vajadusel märgib vanem taotlusele sõimekoha soovi ja soovitud

alustamise kuupäeva. Muudatuse tegemisest ARNO süsteemis ning võimalusest oma laps

munitsipaalsõime järjekorda panna lapsevanemaid ei teavitatud (dtl 101).

17. Vaatamata määruse nr 3 § 3 lg 3 ning ARNO-s tehtud muudatusele, peab kohus usutavaks

kaebaja väidet, et kaebaja ei ole esitanud taotlust munitsipaalsõime koha saamiseks muuhulgas

põhjusel, et talle lähedal asuvates munitsipaallasteaedades puuduvad sõimerühmad ning vald on

samas ise kommunikeerinud infot, et vald toetab erahoius käimist samadel alustel kui lapse käimisel

munitsipaalhoius. Seega on käesoleva asja lahendamise seisukohalt oluline, kas lisaks taotluse

esitamise võimalusele, oleks kaebajal olnud reaalselt võimalik saada oma lapsele soovitud ajal koht

kodulähedases munitsipaalsõimes.

18. Saue Vallavolikogu 27.05.2021 määruse nr 9 „Saue valla koolieelsete munitsipaallasteasutuste

teeninduspiirkondade määramine“ § 1 lg-s 1 on määratud Saue valla koolieelsete

munitsipaallasteasutuste teeninduspiirkonnad külade kaupa lastele, kes saavad jooksva õppeaasta 1.

oktoobriks 3-aastaseks kuni koolikohustuse täitma asumiseni. Määruse nr 9 § 1 lg 1 p-de 6-9

kohaselt on XXX teeninduspiirkonna munitsipaallasteasutusteks määratud Laagri Lasteaed,

Tuleviku Lasteaed, Veskitammi Lasteaed ja Nõlvaku Lasteaed. Määruse nr 9 § 1 lg 2 kohaselt on

määratud Saue valla koolieelsete munitsipaallasteasutuste teeninduspiirkonnas 1,5 kuni jooksva

aasta 1. oktoobriks 3-aastaseks saavatele lastele kogu Saue valla territoorium.

19. Saue valla kodulehel oli seisuga 20.01.2022 välja toodud, et Saue vald tagab teeninduspiirkonna

munitsipaallasteaias üldjuhul lasteaia koha 1. septembrist lastele, kes on 30 septembri seisuga

vähemalt 3-aastased. Kui teeninduspiirkonna lasteaias on avatud rühm alla 3-aastastele lastele,

pakutakse sinna kohti teeninduspiirkonnas elavatele selles vanuses lastele järjekorra alusel,

olenemata taotlusel kohakasutamise alguseks märgitud õppeaastast (dtl 73).

20. Kaebaja poolt on ARNO keskkonnas märgitud eelistatud munitsipaallasteaedadeks: eelistus nr 1

Laagri Lasteaed; eelistus nr 2 Veskitamme Lasteaia Möldri maja ning eelistus nr 3 Veskitamme

Lasteaed (dtl 46).

Vastavalt Laagri Lasteaia kodulehel olevale infole (dtl 63) on Laagri Lasteaias kümme rühma

lastele vanuses 3-7 aastast. Veskitamme Lasteaia Möldri maja kohta on samuti välja toodud, et

majas avatakse rühmad 3-aastastele või vanematele lastele (dtl 86). Esitatud dokumentidest ei nähtu

kohtule, et vastustaja poolt viidatud Laagri piirkonnas olevatel munitsipaallasteaedades oleks

avatud mõni sõimerühm lastele vanuses 1,5-3 aastat. Pigem just vastupidi, kaebaja poolt taotluses

märgitud ning teeninduspiirkonda jäävate munitsipaallasteaedade kodulehel on toodud üheselt

mõistetavalt välja info, et viidatud lasteaedades on avatud rühmad lastele vanuses 3-7 aastat.

21. Vastustaja on vastuses kaebusele viidanud, et kaebajale lähim munitsipaallasteaed asub Laagri

piirkonnas ning on kaebaja kodust 11 km kaugusel. Vastustaja hinnangul on kaebaja vabatahtlikult

6(11)

eelistanud kodust vaid 4 km kaugusel asuvat eralastehoidu. Vastustaja hinnangul pidi kaebajale

lapse hoidu mineku ajal ning hiljemalt ARNO-s taotluse muutmise ajal olema nähtav, et kaebajal on

võimalik taotleda oma lapsele kohta ka munitsipaalsõimes. Kohtu hinnangul on vastustaja

selgitused omavahel kohati vasturääkivad. Ühelt poolt viitab vastustaja, et kaebajale lähim lasteaed

on Laagris, mitte aga Riisiperes või Kernus, samas toob vastustaja välja, et tuginedes määruse

KELS § 10 lg-le 1 (dtl 102 vastustaja selgituste p 11) ei ole kaebajal õigust nõuda lapsele lastehoiu

kohta kodu lähedal. Vastustaja on jätnud sisuliselt vastamata kohtu selgituste küsimusele võimaliku

hoiukoha olemasolust Laagri Lasteaias kaebaja lapsele enne kaebaja lapse 3-aastseks saamist.

Kohus järeldab sellest, et vastustajal ei oleks olnud võimalik pakkuda kaebaja lapsele kohta lähimas

Laagri lasteaias.

22. Kahjunõude hüvitamise seisukohalt ei ole antud juhul oluline asjaolu, kas ju kui palju on

lasteaia kohast loobujaid 2023/2024 õppeaastal. Kahju hüvitamise nõue on esitatud november 2021-

märts 2023 kohta.

Samuti ei ole kohtu hinnangul asjakohane vastustaja selgitus, et juhul kui vastustaja oleks teadnud

kaebaja soovist laps munitsipaalsõime panna, siis oleks saanud vastustaja pakkuda kaebaja lapsele

kohta munitsipaalsõimes juba 2022/2023 õppeaastaks Saue linnas. Kohus märgib, et Saue linna

lasteaiad paiknevad kaebaja elukohast ca 16 km kaugusel (Google Maps andmetel). Tallinna

Ringkonnakohus on oma 17.06.2022 otsuses analüüsinud lasteaiakoha kättesaadavust ning selle

mõistlikku kaugust lapse kodust. Viidatud otsuses on pidanud ringkonnakohus ülemääraseks ca 14

km kaugusel paiknevat lasteaiakohta. Vastustaja poolt välja pakutud Saue lasteaiad paiknevad aga

kaebaja kodust veelgi kaugemal kui viidatud ringkonnakohtu otsuses märgitud vahemaa.

23. Eeltoodu tõttu peab kohus usutavaks kaebaja põhjendusi munitsipaalsõime koha taotlemisest

loobumise põhjenduste osas, sh põhjendust, et taotluse esitamise ajal paiknes lähim kaebajale

teadaolev munitsipaal sõimerühm kaebaja kodust rohkem kui 40 km kaugusel ning kaebaja

elukohast mõistlikul kaugusel asuvates munitsipaallasteasutuses puudusid sõimerühmad 1,5-3

aastastele lastele. Olukorras, kus vastustaja ei võimaldanud sõime-ealiste laste osas enda

menetluskorra kohaselt taotlust esitada ning ei ole taganud ka mõistlikul kaugusel asuvate

munitsipaalsõime kohtade olemasolu, siis ei ole asjakohane heita kaebajale ette munitsipaalsõime

koha mitte taotlemist. Kohus jääb seisukohale, et lasteaed peaks jääma sellisesse lähedusse, mis ei

muudaks lapse lasteaeda viimist ebamõistlikult aja- ning rahakulukaks (nt kulutused transpordile).

24. Kokkuvõtvalt jääb kohus seisukohale, et vastustaja on kaebaja poolt lapsele lasteaia kohta

taotlemise ajal olnud sõimeealistele lastele koha pakkumisel süsteemselt tegevusetu või isegi

süsteemselt lapsevanemaid eksitanud selles osas, milline on Saue valla kohustus sõimeealistele

koha tagamisel vastavalt KELS § 10 lg-le 1. Lapsevanematele vahendatud info lapse erahoidu

paneku võimalikkuse osas ja vastustaja poolt erahoius käimise toetamine (kohatasu

munitsipaalsõimes käivatele lastele erahoius, kes on Saue vallaga sõlminud vastava lepingu, sama)

tõendab, et vastustaja on püüdnu oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud 1,5 -3 aastaste lastele lasteaias

koha tagamise kohustust teadlikult vältida. Kohtusse pöördunute arv ning kaebustes toodud

sarnased põhjendused (ARNO-s ei olnud võimalik taotleda kohta alla 3-aastastele; munitsipaalsõim

asub kaebaja elukohast märkimisväärsel kaugusel; sõimerühma ei ole kohta pakutud; 1,5-3 aastaste

laste lasteaedade teeninduspiirkonnaks on kogu Saue valla territoorium) muudab ebausutavaks

vastustaja väite, et paljud lapsevanemad eelistavad 1,5-3 aastase lapse panekut erahoidu. Tegemist

on olnud lapsevanemate poolt pigem sunnitud lahendusega alternatiivide puudumise ja/või

munitsipaalsõime asukoha ebamõistlikku kauguse tõttu.

25. Kohus ei välista täielikult, et on vanemaid, kes võivad eelistada erahoide, kui laps käib seal väga

vähe (ega pea seetõttu maksma kuutasu, vaid on võimalik maksta päeva kaupa); kui seal on

märgatavalt väiksemad rühmad, mõni meelepärasem õppemetoodika või kasvatusfilosoofia vms.

7(11)

Samas tuleb antud asjas arvestada asjaoluga, et kaebaja poolt lapse erahoidu panek oli kaebaja

selgituste kohaselt tingitud teeninduspiirkonnas ning kodust mõistlikul kaugusel asuvate

sõimekohtade puudumisest, sh puudus teeninduspiirkonnas olevatel lasteaedade kodulehtedel info,

et lasteaias oleks olemas ka sõimerühm.

III

26. RVastS § 7 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise eelduseks õigusvastane

tegevus, kahju tekkimine, põhjuslik seos ja vastutust vähendavate asjaolude puudumine. Kohus

käsitles olulises osas vastustaja õigusvastast tegevust juba varem ja järeldas, et vastustaja muutis

oma tegevusega kogumis nii õigusaktidega kui ka tehnilise lahendusega sõime-ealisele koha

taotlemise ligikaudu võimatuks, seda vähemalt keskmise lapsevanema vaates. Lapsevanematele

teatavaks tehtud infost ARNO-s ei saanud keskmine mõistlik lapsevanem aru saada, et

lapsevanemal on õigus taotleda kohta munitsipaalsõimes alternatiivseid kanaleid pidi.

27. Kohus lähtub kahjuarvestuses kaebaja poolt kohtule esitatud hoiu arvetest, pangatehingute

väljavõttest ning vaidlusalusel ajavahemikel kaebaja elukohajärgse teeninduspiirkonna lasteasutuste

toidukulu päevamaksumuse vanemate poolt kaetava osa suurusest, mille andmed on avaldanud

kaebaja, v.a. 2022 juuli kohta, mille toidupäeva maksumuse on vastustaja oma 02.06.2023 seisukohas

välja toonud. Ülejäänud osas ei ole vastustaja kaebaja väidetele munitsipaalsõime toiduraha suuruse

osas vastu vaielnud, vaid osundanud üldiselt, et toiduraha suurus võib olla lasteaedades erinev (dtl

44, vastustaja kaebuse vastuse punkt 2.6.).

28. Kaebaja esitas taotluse enamtasutud toiduraha hüvitamiseks november 2021-juuni 2022 eest

kokku 150,15 eurot.

Samuti on esitanud kaebaja taotluse mõista välja tasutud toiduraha vahe perioodi juuli 2022-märts

2023 eest. Kaebaja 05.06.2023 arvutuste kohaselt tasus ta eralastehoius juuli 2022-märts 2023 eest

toiduraha 503,60€. Munitsipaallasteaias oleks ta samal ajal tasunud juuli kuu eest (2,2€ päev) 16

päeva eest kokku 35,20 €; augusti eest (1,55€ päevas) 16 päeva eest kokku 24,80€; september 2022-

märts 2023 (1,87€ päevas) 104 päeva eest kokku 194,48 € (kaebajal ekslikult 195,48€).

Munitsipaallasteaias oleks kaebajal tulnud seega tasuda juuli 2022-märts 2023 eest kokku 254,48 €.

Lõplikuks kahjunõudeks juuli 2022-märts 2023 eest on (503,50€-254,48€) 248,12€.

29. Kohtule esitatud arvete alusel koostas kohus alljärgneva tabeli:

Kuu

Toiduraha

päevatasu

munitsipaal-

lasteasutuses

Toiduraha

päevatasu

erahoius

Arvestatud

toidupäevade

arv

Tasutud

toiduraha

Tõend (dtl)

Toidurah

a vahe

November 2021

1,55 €

3,10 €

12,40 € dtl 49

6,20€

Detsember 2021

1,55 €

3,50 €

24,50 € dtl 50

13,65 €

Jaanuar 2022

1,55 €

3,50 €

28,00 € dtl 51

15,60 €

Veebruar 2022

1,55 €

3,50 €

24,50 € dtl 52

13,65 €

Märts 2022

1,55 €

3,50 €

45,50 € dtl 53

25,35 €

Aprill 2022

1,55 €

3,50 €

38,50 € dtl 54

21,45 €

Mai 2022

1,55 €

3,50 €

59,50 € dtl 55

33,15 €

Juuni 2022

1,55 €

3,50 €

49,00 € dtl 56

27,30 €

Juuli 2022

2.20 €

3,50 € 16

56,00 € dtl 110, 163

20,80 €

8(11)

August 2022

1.55 €

3,50 €

56,00 € dtl 111, 161

31,22 €

September 2022

1,87 €

3,50 €

77,00 € dtl 112, 159

35,86 €

Oktoober 2022

1,87 €

3,50 €

45,50 € dtl 113, 157

21,19 €

November 2022

1,87 €

3,90 €

46,80 € dtl 114, 155

24,36 €

Detsember 2022

1,87 €

3,90 €

50,70 € dtl 115, 153

26,39 €

Jaanuar 2023

1,87 €

3,90 €

50,70 € dtl 116, 151

26,39 €

Veebruar 2023

1,87 €

3,90 €

58,50 € dtl 117,149

30,45 €

Märts 2023

1,87 €

3, 90 €

62,40 € dtl 118, 147

32.48 €

405,49 €

Kaebaja on lapse eest 217 toidupäeva eest tasunud toiduraha kohtu arvutuste kohaselt võrreldes

munitsipaallasteaiaga 405,98 eurot rohkem.

30. Ilmseselged arvutusvead saab kohus omaalgatuslikult parandada, kuid kohus saab välja mõista

vaid selle, mis on kaebaja nõude ulatusest lähtuv (HKMS § 41 lg 1). Kaebaja on taotlenud

vastustajalt mõista välja enam tasutud toiduraha võrreldes munitsipaallasteaiaga november 2021-

juuni 2022 eest 150,15 eurot ning juuli 2022-märts 2023 eest 248,12 eurot – kokku 398,27 eurot.

31. Vastustaja hinnangul on kahju tekkimine tõendamata, kuivõrd kaebaja ei ole esitanud arvete

tasumist tõendavaid maksekorraldusi. Kaebaja esitas 05.06.2023 kohtule maksekorraldused juuli

2022-märts 2023 lastehoiu poolt esitatud arvete tasumise osas. November 2021-juuni 2022 perioodi

osas kohtule maksekorraldusi esitatud ei ole, kuid kohtu hinnangul on esitatud arvetega tõendatud

kulude kandmine. Lastehoid on edastanud arved igakuiselt ning arvetelt ei nähtu eelmiste perioodide

võlgnevust. Seega tuleb asuda seisukohale, et arved on kaebaja poolt tähtaegselt tasutud.

32. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema

väited. Vastustaja ei ole tõendanud oma väidet, et arved ei ole tasutud kaebaja poolt. Arved on

väljastatud kaebaja nimele ning kohtul ei ole põhjust asuda seisukohale, et arved oleks tasutud kellegi

kolmanda poolt.

33. Vastavalt RVastS § 7 lõikele 4 kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju

hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Võlaõigusseaduse § 127 lõige 5

sätestab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju

tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud.

Vastustaja on asunud seisukohale, et koha kasutamisega kaasnevaid kulusid tuleb vaadelda tervikuna

ja kogumis. Lubatav ei ole olukord, kus kahjunõude esitaja võtab nõude esitamisel arvesse üksnes

need kululiigid, kus ta on pidanud rohkem panustama võrreldes kohaga munitsipaallasteaias ja jätab

kõrvale need kululiigid, mille puhul ta lapsehoiuteenust kasutades tegelikult säästis võrreldes

olukorraga, kui laps oleks käinud munitsipaallasteaias. Vastustaja on välja toonud, et kaebaja

esitatud arvetelt nähtub, et eralapsehoiu kohatasu on 2021. aasta detsembris ja 2022. aasta jaanuaris

olnud soodsam kui kohatasu, mida oleks kaebajal tulnud maksta juhul, kui laps oleks kasutanud

kohta munitsipaallasteaias.

34. 19.04.2023 kohtunõudes palus kohus vastustaja seisukohta, kas vastustaja nõustub, et kohatasu

erinevused teatud kuude lõikes kaebaja kasuks ei saa omada tähendust, kui tervikuna tasus kaebaja

november 2021 kuni juuni 2022 lastehoius kohatasu rohkem kui munitsipaallasteaias. Vastustaja

kohtu 19.04.2023. määruses tooduga ei nõustunud ning jäi seisukohale, et kaebaja ei ole tervikuna

tasunud rohkem kui munitsipaallasteaias. Vastustaja oli seisukohal, et kuivõrd esitatud ei ole

kahjuarvestust, siis ei ole võimalik vastustajal aru saada, millel niisugune väide põhineb (dtl 103).

9(11)

Kohus on juba eelnevalt välja toonud, et vastavalt HKSM § 59 lg-le 1 peab menetlusosaline

tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema väited. Vastustajale pidi olema teada, milline oli/on

kohatasu suurus munitsipaallastehoius 2021, 2022 ja 2023 aastal. Samuti on vastustajale edastatud

kaebajale erahoiu poolt väljastatud arved, milledelt nähtub tasutud kohatasu lapsehoiu eest. Seega oli

võimalik vastustajal ka endal välja arvutada summa, mida vastustaja väidab olevat kaebaja säästnud

ning esitada konkreetne summa oma väite tõendamiseks.

35. Kohtu poolt tehtud arvutuste kohaselt on kaebaja tasunud 17 kuu (november 2021-märts 2023)

eest kohatasu erahoius kokku 2310,88 eurot (10x130,80+312,80+83+96,28+115,80+145+125+125).

Munitsipaallastehoius oleks kaebajal tulnud tasuda 2021 aastal kohatasu (2 kuud) 116,80€ kuus, 2022

aastal (12 kuud) 130,80€ kuus ning 2023 aastal (3 kuud) 145€ kuus. Kokku oleks kaebaja tasunud

lapse munitsipaalhoius käimisel vaidlusaluse perioodi eest kokku 2 238,20 eurot

((2x116,80)+(12x130,80)+(3x145)). Summade võrdlemisel on üheselt selge, et vastustaja väited

võimaliku säästmise osas kohatasu summalt ei ole tõesed. Kaebaja on tasunud erahoius kohatasu

rohkem, kui ta oleks tasunud lapse munitsipaalhoius käimise ajal.

36. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks

taganud kaebajale adekvaatse teabe ja sõimekoha taotluse esitamise võimaluse ajal, mil kaebaja

esitas ARNOs taotluse koha saamiseks teeninduspiirkonna lasteasutuses. Samuti ei oleks kahju

tekkinud, kui vastustaja oleks taganud munitsipaalsõime kohtade info ja olemasolu lapse elukohast

mõistlikul kaugusel. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse (kohtuotsuse osa II põhjendused) ja

tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Kahjunõude vähendamiseks alused puuduvad.

37. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust

piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel;

õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel

ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku

võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju

tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult

järgides.

38. Kahju tekkimine pidi olema vastustajale nii ettenähtav kui ka objektiivselt ära hoitav. Vastustaja

on ise selgitanud, et Saue vallas on vanemate reaalsed valikud alla 3-aastaste laste puhul

domineerivas enamuses koha kasutamine eralasteaias- või hoius või lapsega üldse kodus olemine.

Valla veebilehel, ARNOs ja ka sel ajal kehtinud õigusaktis puudusid viited, kuidas taotleda kohta

sõime-ealisele lapsele, kuigi Saue vallal see kohustus seadusest tulenevalt on. Kui vastustaja oma

seadusest tuleneva kohustuse asemel suunab vanemaid kasutama erahoide või jääma koju, sh ka

kinnitamata, et sõimekohad oleksid tegelikult olemas olnud lapse kodust mõistlikul kaugusel, peab

olema vastustajale ettenähtav ka, et vanem võib erahoiu või kojujäämise kulud vastustajalt sisse

nõuda. KELS § 10 lg 1 täitmise kohustus ja selle kohustuse valla õigusaktiga piiramise keeld pidi

olema Saue vallale Riigikohtu 2014. aasta lahenditest nr 3-4-1-66-13 ja 3-4-1-63-13 teada.

Lapsevanemal on õigus eeldada, et lasteasutuse koha tagaja ehk vastustaja veebilehel on ammendav

info, sh sõime-ealisele lapsele koha taotlemise kohta. Samuti info, millistes teeninduspiirkonna

lasteaedades on olemas sõimerühmad.

39. Kohus mõistab seega vastustajalt kaebaja kasuks välja 398,27 eurot.

Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11).

10(11)

40. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 20 eurot. Kohus mõistab HKMS § 108 lg 1 alusel

vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 20 eurot.

Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

JÕUSTUNUD RIIGIKOHTU 23. VEEBRUARI 2026 KOHTUOTSUSEGA.

11(11)