2-22-15822/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.06.2023 Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-15822

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi V. Ž. vastu

võlanõudes

Tsiviilasja hind

19 026,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (11919806),

lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja V. Ž. (xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista V. Ž.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks võlgnevus 15 843,74

eurot (sh põhinõue 9469,01 eurot ja enne 14.01.2022 sissenõutavaks muutunud

viivised 6344,73 eurot), lepingu sõlmimise tasu 30 eurot), hagi esitamise seisuga

(05.05.2022), sissenõutavaks muutunud viivised põhinõudelt (9469,01 eurot)

alates 16.04.2022 kuni 21.10.2022 summas 1073,79 eurot ja sissenõudmiskulu 35

eurot.

3. Välja mõista V. Ž.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõude

(9469,01

eurot)

jäägilt

alates

22.10.2022

kuni põhinõude täitmiseni

viivisemääraga 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta menetluskulud V. Ž. kanda.

5. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude rahalise suurusena

kindlaks 1170 eurot, millest 1050 eurot on hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja 120

eurot põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.

6. Mõista V. Ž.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud summas

1170 eurot.

7. Mõista välja V. Ž.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt (1170 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

2(3)

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

9. Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajale sätestatud nõuded on selgitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 416.

Kajalt tuleb tasuda riigilõivu arvestatuna poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00

eurot ja mitte rohkem kui 2100,00 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-

is või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida

tsiviilasja number.

Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal

õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu

tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud

menetlustoiming (TsMS § 187 lg 6). Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hüvitatavate menetlus-

kulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

Hageja nõude aluseks on kostja ja PlusPlus Capital AS-i vahel 14.01.2022 sõlmitud

kompromissileping nr xxxxxxxx.

Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Menetluskulud

TsMS 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus

rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Hageja palub mõista kostjalt

menetluskuluna välja riigilõivu 1050 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 1050 eurot.

3(3)

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot tund (ilma käibemaksuta)

peab kohus põhjendatuks.

Esindajal kulus järgnevatele toimingutele 3,5 tundi: esindustasu kohtumenetluses – 1,5 tundi;

dokumentide komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse koostamine ja esitamine – 2 tundi.

Kohus peab ajakulu põhjendatuks kokku 1 tunni ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude

taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud

eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et

antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh materjalidega

tutvumisele ja lisade komplekteerimisele) lugeda 1 tund.

Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et

ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). KMS § 25 lg 1 kolmanda lause alusel ei ole piiratud

maksukohustuslasel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Hageja taotleb menetluskulude

väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa

õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks 1170 eurot (1050 + 120).

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

1170 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik