2-22-19187/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-19187

Kohtuasi

X avaldus Venemaa Föderatsiooni Tšeljabinski oblasti

Zlatousti

linnakohtu

otsuse

ja

Tšeljabinski

oblastikohtu määruse tunnustamiseks ja täidetavaks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.04.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (sünd XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja

Tõnis Kõiv

Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 25.04.2023 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta Y kanda.

4. Rahuldada X menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja määrata X

menetluskulude suuruseks 288 eurot.

5. Välja mõista Y-lt X kasuks menetluskulud 288 eurot.

6. Määruse

jõustumisest

kuni

täitmiseni

tuleb

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule ühe kuu jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-22-19187

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Justiitsministeerium edastas 19.12.2022 Harju Maakohtule Venemaa Föderatsiooni

Tšeljabinski oblastikohtu 03.08.2021 kohtulahendi tsiviilasjas nr 2-14/2021, millega jäi

muutmata Zlatousti linnakohtu 25.01.2021 otsus, millega mõisteti Y-lt (puudutatud isik) X

(avaldaja) kasuks välja elatis C ülalpidamiseks suuruses ¼ puudutatud isiku palgast või muust

sissetulekust, alates 10.03.2020 kuni C täisealiseks saamiseni. Kohtulahendid on jõustunud.

Avaldusele on juurde lisatud tõendid selle kohta, et Venemaa Föderatsiooni territooriumil

nimetatud otsust täidetud ei ole ning puudutatud isik oli õigeaegselt ja nõuetekohasel viisil

teatatud asja läbivaatamise ajast ja kohast.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata.

3. Venemaa Föderatsioonis toimunud kohtumenetluses ei arvestatud Eesti perekonnaõiguse

üldpõhimõtetega. Elatise vabatahtliku tasumise tõttu puudus alus puudutatud isikult elatise

väljamõistmiseks kohtu kaudu ning välja mõistetud elatis ei ole kooskõlas ei lapse vajaduste,

proportsionaalsuse põhimõtte ega Venemaa Föderatsiooni kohtumenetluses esitatud tõenditega

(õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumine). Elatise määramine protsentuaalselt ei ole

mõistlik ja Eestis määratakse elatis fikseeritud summana. Venemaa Föderatsiooni kohtuotsuse

tegemisel järgiti formaalseid reegleid, kuid sisuliselt ei ole kohtud puudutatud isiku õigustega

arvestanud ning on teinud Venemaa Föderatsiooni kodaniku huvides kallutatud kohtulahendi.

Kuna puudutatud isik on tasunud elatist vabatahtlikult, puudub alus selle sundtäitmiseks.

4. Venemaa Föderatsiooni lahendiga riivatakse ebaproportsionaalselt puudutatud isiku

põhiõigusi ja -vabadusi. Põhiseadus (PS) § 11 näeb ette, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult

kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud

ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Puudutatud isik on seisukohal, et

temalt välja mõistetud elatis kujutab endast ebaproportsionaalselt suurt omandiõiguse riivet,

mis läheb vastuollu PS § 11 sätestatud põhimõtetega.

Maakohtu määrus

5. Maakohus rahuldas 25.04.2023 määrusega avalduse ja tunnistas Eesti Vabariigis täidetavaks

Venemaa Föderatsiooni Tšeljabinski oblastikohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 03.08.2021

apellatsioonimääruse tsiviilasjas 2-14/2021 ja Venemaa Föderatsiooni Tšeljabinski oblasti

Zlatousti linnakohtu 25.01.2021 otsuse tsiviilasjas 2-14/2021. Menetluskulud jättis maakohus

puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 986

eurot.

6. Maakohus leidis, et avalduses toodud lahendite tunnustamist ja täitmist reguleerib Eesti

Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-

2-22-19187

ja kriminaalasjades (õigusabileping) ning õigusabilepingu artikli 50 järgi on avalduses viidatud

lahendid tehtud tsiviilasjades, mis kuuluvad Eesti Vabariigis tunnustamisele.

7. Taotlusele on lisatud õigusabilepingu art-s 52 ette nähtud kohustuslikud dokumendid: 1)

otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri ja ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, 2) dokument,

millest ilmneb, et kostjale oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kas või üks kord antud kätte

kohtukutse, 3) esitatud dokumentide tõestatud tõlked. Taotlusele on lisatud Zlatousti linnakohtu

kinnitus, et puudutatud isikut teavitati õigel ajal ja nõuetekohases vormis kohtuliku arutamise

kuupäevast, ajast ja kohast. Puudutatud isik oli nõuetekohaselt kohtusse kutsutud ja puudutatud

isikul oli mõistlik võimalus hagimaterjalid ja kohtukutse õigel ajal kätte saada. Puudutatud isik

käesolevas menetluses seda asjaolu ka ei vaidlusta. Puudutatud isiku kinnitusel vaidles ta hagile

vastu, kuid kohtulahendit tehes on kohus jätnud tema vastuväited põhjendamatult arvestamata.

8. Kohus leidis, et ei esine ka muid asjaolusid, mis võiksid takistada kohtulahendite täidetavaks

tunnistamist. Vastuseks puudutatud isiku väitele, et kohus on tema suhtes teinud sisuliselt

ebaõige lahendi, selgitas maakohus, et käesolevas menetluses ei ole kohtul võimalik analüüsida,

kas otsuse sundtäitmine võiks olla mingil põhjusel lubamatu, mh kas kohustus on tegelikkuses

täidetud. Puudutatud isiku argumendid selle kohta, et kohtulahendite näol on tegemist

kallutatud lahenditega oma kodaniku huvides, ei ole kohtu hinnangul asjakohased, kuivõrd

ajaliselt hilisemad sündmused ei saa olla varasemate põhjuseks.

9. Maakohus märkis, et välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamine hõlmab sisuliselt

kohtulahendi tunnustamist.

Määruskaebus

10. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi

uueks lahendamiseks maakohtule või teha uue määruse, millega jätta avaldaja avaldus

rahuldamata.

11. Maakohtu määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kohus ei ole piisavalt kaalunud

puudutatud isiku esitatud seisukohti ja vastuväiteid ega nendega arvestanud. Maakohus on

oluliselt rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme.

12. Maakohus lähtus Venemaa Föderatsiooni kohtulahendite täidetavaks tunnistamisel vaid

formaalselt õigusabilepingust, mida ei tohiks puudutatud isiku hinnangul alates 2022 algusest

enam rakendada. Tegemist on terroristliku riigi poolt tehtud kallutatud kohtulahenditega oma

kodaniku huvides. Kohtulahenditega riivatakse ebaproportsionaalsel määral puudutatud isiku

põhiõigusi ja -vabadusi. Venemaa Föderatsioonis läbi viidud kohtumenetlus ja selle tulemusena

tehtud kohtulahendid on vastuolus Eestis kehtivate kohtumenetluse tavade ja reeglitega.

13. Isegi kui kohtulahendid, mille täitmist avaldaja taotleb, oleksid seaduspärased, ei ole need

Eesti täitemenetluses kehtivat formaliseerituse printsiipi silmas pidades täidetavad. Antud juhul

on kohtulahendiga puudutatud isikult välja mõistetud elatis määras, mis võrdub ¼-ga palgast ja

(või) muust sissetulekust igakuiselt alates 10.03.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Seega

ei ole kohtulahendis selgelt määratletud, millisest summast tuleb elatist arvestada ning lahend

ei ole Eestis täidetav.

Menetluse edasine käik

14. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

2-22-19187

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta

muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus järgib maakohtu

määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

17. Maakohus kohaldas õigesti Venemaa Föderatsiooni kohtulahendite täidetavaks

tunnistamisel Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitud õigusabilepingut.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et praegune poliitiline olukord Venemaa Föderatsioonis ei

saanud mõjutada 2021. aastal toimunud kohtumenetlust.

18. Õigusabilepingu ja selle lisaks oleva protokolli artikli 52 kohaselt tuli maakohtul

kontrollida, kas täitmise loa taotluse juurde on lisatud artiklis 52 nimetatud dokumendid. Lisaks

eelnevale tuli maakohtul kontrollida ka seda, kas esineb aluseid kohtuotsuse tunnustamisest või

täitmise loa andmisest keeldumiseks õigusabilepingu artikli 56 järgi. Eeltoodust tulenevalt oli

maakohus seotud kohustusega kontrollida kohtuotsuse täitmiseks loa andmisel selleks vajalike

formaalsete eelduste olemasolu ning selle täitmisest ja tunnustamisest keeldumise aluste

puudumist.

19. Maakohus leidis, et avaldaja on esitanud kõik õigusabilepingu ja selle juurde lisatud

protokolli artiklis 52 nimetatud dokumendid koos tõlgetega. Maakohus analüüsis

õigusabilepingu artiklis 56 sätestatut ja leidis, et kohtulahendite tunnustamisest või täitmise loa

andmisest keeldumise aluseid ei esine. Ringkonnakohtu hinnangul on õigusabilepingu artiklis

52 nimetatud dokumendid kohtule esitatud ning õige on maakohtu järeldus, et ei esine

kohtulahendite täidetavaks mittetunnistamise aluseid õigusabi lepingu artikli 56 mõttes.

20. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et lahendeid ei saa Eesti Vabariigis

tunnustada, kuna need on vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega. Elatise tasumise

kohustus on sätestatud ka Eesti õiguses ning elatise nõudmine iseenesest ei saa olla vastuolus

Eesti õiguse oluliste põhimõtetega. TsMS § 623 lg 1 järgi kontrollib kohus välisriigi

kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise

eeldusi. TsMS § 623 lg 1 teise lause kohaselt ei ole Eesti kohtul õigust kontrollida välisriigi

kohtulahendi sisulist õigsust. Praeguses asjas on vaja kohtulahendite sisu kontrollida ainult

selleks, et tuvastada tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluste puudumine. Muus osas

välisriigi kohtulahendi sisu ega asjas kohaldatud õigust ei kontrollita. Välisriigi kohtulahendi

tunnustamise menetluses ei saa tunnustatavat lahendit sisuliselt vaidlustada.

21. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga ka selles, et lahendeid ei saa Eesti Vabariigis

täita, kuna elatis ei ole välja mõistetud kindlas summas. Ka Eesti Vabariigis tuleb elatise

väljamõistmisel arvestada muutuvate komponentidega, sh võib elatise suuruse seada sõltuvusse

lahuselava vanema tegelikust sissetulekust (nt iga-aastaselt võetakse elatise summa

korrigeerimisel

aluseks

eelneva

kalendriaasta

keskmine

brutokuupalk).

Vastuses

määruskaebusele toob avaldaja esile, et kohtutäitur on pidanud kohtulahendeid täidetavaks.

22. Lisaks leiab puudutatud isik, et kohtulahendite tunnustamine on vastuolus Eesti õiguse

põhimõtetega põhjusel, et tal puudus võimalus enda õigusi kaitsta (TsMS § 620 lg 1 p 2).

2-22-19187

Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. Maakohus tuvastas vaidlustatud määruses, et

puudutatud isik viibis asja arutamise juures ning kasutas õigust vaidlustada tema suhtes tehtud

kohtulahendit.

23. Seega ei ole puudutatud isik välja toonud asjaolusid, mis tooksid kaasa õigusabilepingu

artiklis 56 nimetatud aluse kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisest keeldumiseks. Eeltoodule

tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

25. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

26. Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tekkisid tal menetluskulud seoses

õigusabi osutamisega 384 eurot (koos käibemaksuga). Õigusabi seisnes määruskaebuse

läbivaatamises ja suhtluses kliendiga (25 min), maakohtu 01.06.2023 määrusega tutvumises

(10min), määruskaebusele vastuse koostamises (1h 30min) ja vastuse kooskõlastamises

kliendiga (15min), maakohtu 07.06.2023 määrusega tutvumises (5min), menetluskulude

nimekirja koostamises (15min). Teenuse tunnihind 120 eurot.

27. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Määruskaebusega tutvumise ja

sellele vastuse koostamise aeg ei ole vastavuses toimingute keerukuse ja neile kuluda võiva

ajaga. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ajakulu eelpool nimetatud toimingutele ja nende

toimingutega

seonduvale

suhtlusele

kliendiga

on

kokku

1h

15min.

Ülejäänud

menetlustoimingud ja nendele kulud aeg on põhjendatud ja mõistlik (kokku 45min). Juristist

lepingulise esindaja teenuse tunnihind on vastavuses keskmise teenuse hinnaga.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et põhjendatud teenuse tunnihinnaks saab lugeda 120

eurot. Eeltoodut arvestades kuulub hüvitamisele apellatsiooniastme menetluskulu 288 eurot

(2 x 120 + 20%).

28. Avaldaja on esitanud TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab

ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest

väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

29. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)