2-23-103209/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

15.06.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-103209

Tsiviilasi

OÜ CityBee Eesti hagi C. K. vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

30,11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ CityBee Eesti (registrikood 14646800),

lepinguline esindaja Alla Žulinskaja

Kostja: C. K. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja Elen Vinni

Kohtuistungi toimumise aeg või

menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista C. K.lt OÜ CityBee Eesti kasuks põhivõlgnevus 18 eurot ja 01.03.2023 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 10,22 eurot.

3. Välja mõista C. K.lt OÜ CityBee Eesti kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras arvestatuna põhivõlalt 18 eurot alates 02.03.2023 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid

mitte rohkem kui 7,78 eurot.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista C. K.lt OÜ CityBee Eesti kasuks menetluskulude hüvitis 600 eurot.

6. Välja mõista C. K.lt OÜ CityBee Eesti kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni võla tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

2-23-103209

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

1. Harju Maakohtu menetluses on OÜ CityBee hagi C. K. vastu. Hageja taotleb:

• Mõista C. K.lt OÜ CityBee Eesti kasuks välja põhivõlgnevus 18,00 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivised 10,22 eurot;

• Mõista C. K.lt OÜ CityBee Eesti kasuks viivised alates 2.03.2023 kuni põhinõude summas 18,00

eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses;

• Mõista C. K.lt OÜ CityBee Eesti kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 100,00

eurot ja hageja õigusabikulud 338,00 eurot;

• Mõista C. K.lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.11.2019 lepingu, mille alusel andis hageja

kostjale

perioodil

06.11.2019

kuni

09.01.2020

kasutamiseks

sõiduki

FIAT

registreerimismärgiga XXXXXX. OÜ CityBee Eesti sai 10.01.2020 trahviteate Politsei- ja

Piirivalveametilt, mille kohaselt 07.01.2020 kell 16:55 Tallinn - Paldiski maantee 15,2. kilomeetril,

kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, sõitis sõiduk FIAT 500 registreerimismärgiga

XXXXXX sõidukiirusega 60 km/h +/- 4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 6 km/h.

Citybee Eesti OÜ-le määrati hoiatustrahv suuruses 18 (6*3eur) eurot. Teenuste kasutamiste

tingimuste punkti 7.29 kohaselt kannab kasutaja kõik riigi poolt liikluseeskirjade rikkumise eest

määratud trahvid isegi juhul, kui sõidukit ei juhtinud kasutaja. Hageja on esitanud kostjale arve

maksetähtajaga 20.01.2020, kuid kostja pole seda tasunud.

Kostja seisukohad

3. Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et lepingu vorminõudeid on

rikutud. Hageja ei ole nõuet tõendanud ja nõue on aegunud. Pooled ei ole viivise tasumises kokku

leppinud.

Kohtu põhjendused

2-23-103209

4. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

5. Kohus leiab, et arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, on hageja põhivõla nõude puhul tegemist

lepingu täitmise nõudega. Hageja nõuab kostjalt liikluseeskirjade rikkumise eest määratud trahvi

hüvitamist vastavalt teenuste kasutamise lepingule. Sellise nõude üldiseks õiguslikuks aluseks saab

olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

6. Hageja viivise nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 113 lg 1, mis näeb ette, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

7. Tulenevalt nimetatud sätetest on hageja nõuete rahuldamise eelduseks kostja poolt raha maksmise

kohustuse rikkumine. Selleks, et tuvastada kostja rikkumine, tuleb eelnevalt tuvastada kohustuse

olemasolu. VÕS § 2 lg 1 kohaselt saab isiku kohustus tuleneda võlasuhtest. Vastavalt VÕS §-le 3

võib võlasuhe tekkida lepingu või seaduse alusel.

8. Kohus käsitlebki järgnevalt poolte vahel lepingu sõlmimist.

9. Hageja selgituste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja sõidukite rendi- ja teenuste osutamise lepingu

(dtl 22-45). Pooled sõlmisid lepingu läbi teenusepakkuja rakenduse Citybee konto loomise teel.

Kostja kastusse anti sõiduk FIAT 500 registreerimismärgiga XXXXXX perioodiks 06.11.2019

(17:01:00) – 09.01.2020 (16:39:00).

10. VÕS § 52 lg 1 p-des 1-4 sätestatud, et sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja

tarbija vahelist lepingut, kui leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus-

või teenindussüsteemis, ettevõtja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas

ja lepingupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale

lepingulised kohustused (edaspidi tellimus), edastatakse eranditult üksnes sidevahendi abil.

11. Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd leping sõlmiti hageja teeninduskeskkonna kaudu saab tegemist

olla sidevahendi abil sõlmitud lepinguga.

12. Hageja selgitustele tuginedes vastab pooltevaheline leping üürilepingu tunnustele. VÕS § 271

sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule)

kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 11 lg 1

kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole

sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kohus osundab, et seadus ei näe ette üürilepingute

sõlmimisele kohustuslikku kirjalikku vormi ehk üürilepingut ei pea tingimata sõlmima mõlema

poole poolt allkirjastatud vormis. Seega kostja viited tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-dele

78 ja 80 on asjakohatud.

13. VÕS § 9 lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu

sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet

olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg

1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida

leping.

14. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt nimetatud sättest

peab hageja lepingu sõlmimise tõendamiseks tõendama poolte tahteavaldusi, millest on selge, et

2-23-103209

pooled on saavutanud kokkuleppe. Kui hageja asjaolu tõendab, siis peab kostja oma vastuväiteid

tõendama.

15. Hageja on selgitanud lepingu sõlmimise osas järgmist. Kostja on loonud teenusepakkuja (hageja)

rakenduses omale konto, millega on sõlminud lepingu. Lepingu sõlmimisel on kostja läbinud

isikusamasuse tuvastamise. Lepingu sõlmimisel on kostja läbinud mitmeid etappe s.o laadinud oma

seadmesse rakenduse, mille loomiseks oli kostjal kohustus sisestada enda andmed ja tutvunud

tingimustega, alles seejärel saanud luua omale konto ja sõlmida lepingu. Kostjal oli võimalus

tingimustega mitte nõustuda ning lepingut mitte sõlmida. Kostja kinnitas lepingu ja selle tingimuste

vastavust tema soovidele, huvidele, vajadustele ning teadlikkust lepingu mittetäitmisel kaasnevatest

ohtudest. Kostja on lepingu tingimusi aktsepteerinud, ta on nendega nõustunud ning need on saanud

lepingu lahutamatuks osaks (dtl 134).

Hageja on lepingu sõlmimise tõendamiseks esitanud tõenditena järgmised dokumendid:

•

Citybee teenuste kasutamise tingimused (dtl 22-45);

•

väljavõte lepingu sõlmimise kohta (dtl 92-93);

•

isikusamasuse tuvastamine (dtl 99-104);

•

väljavõtte rakendusest tasutud teenuse kohta (dtl 110).

Kostja väitel ei ole lepingu sõlmimine tõendamist leidnud. Kostja ei ole lepingu tingimusi heaks

kiitnud ja poolte vahel ei ole kehtivat kokkulepet (dtl 121-123).

16. Kohus on seisukohal, et Citybee teenuste kasutamise tingimused (dtl 22-45) on tüüptingimused.

Poole vahel on vaidlus selles, kas pooled sõlmisid lepingu ja kas tüüptingimused said lepingu osaks.

VÕS § 37 lg 1 kohaselt võivad tüüptingimused saada lepingu osaks kahel alternatiivsel viisil: 1)

tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal

neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada

(esimene lause); 2) tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt

võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada (teine

lause).

VÕS § 37 lg 1 mõlema alternatiivi puhul peab olema täidetud eeldus, et kostjal oli võimalus

tüüptingimuste sisust teada saada. Määrav ei ole tingimuste sisuga tegelik tutvumine, vaid võimalus

nende sisust teada saada ehk võimalus nendega tutvuda (vt ka Riigikohtu 23. märtsi 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-2-11, p 13).

Citybee teenuste kasutamise tingimuste (dtl 22-45) p. 1.2 sätestab, et alates konto loomise hetkest

vastavalt tingimuste peatükis III sätestatule sõlmivad kasutaja ja ettevõte lepingulise õigussuhte,

mida reguleerivad käesolevad tingimused (sealhulgas selle lisad), ettevõtte kodulehel, rakenduses

ja kontol toodud teave, hinnakiri, teenuse hinnad ja muud sõiduki broneerimise eritingimused

(leping). Nimetatud tingimuste 1.3 kohaselt peab enne sõiduki broneerimist kasutaja tutvuma

teenuse hindade, hinnakirja ja muude broneerimistingimustega. Broneeringu kinnitamisel loetakse,

et kasutaja on teenuse hindadest, hinnakirjast ja muudest broneerimistingimustest teadlik ja on

nendega nõustunud.

Citybee teenuste kasutamise tingimuste p. 3.2 kohaselt peab konto loomisel (registreerumise käigus)

kasutaja: lugema tähelepanelikult ja vastutustundlikult tingimusi, hinnakirja ja privaatsuspoliitikat

(samuti nende lisasid), tutvuma teenuse hindadega ja ettevõtte kodulehel ja rakenduses toodud

teabega; kinnitama vastavalt vajadusele tingimuste ja muude dokumentide ja teabega nõustumist;

sisestama oma eesnime, perekonnanime, mobiiltelefoni numbri, e-posti aadressi ja sooritama

nõutavad autentimistoimingud (nt sisestama kasutajale SMS-sõnumiga saadetud koodi jne).

Nimetatud tingimuste p. 3.4 kohaselt peab kasutajal sõidukite kasutamiseks olema sõiduki

2-23-103209

juhtimisõigust tõendav kehtiv dokument (nt juhiluba) ja kasutaja peab rakenduses tegema järgmised

kehtestatud korras ettenähtud toimingud: tegema rakenduses näidatud viisil reaalajas foto kasutajale

väljastatud juhiloa esiküljest ja laadima selle rakendusse; tegema rakenduses näidatud viisil

reaalajas foto oma näost (selfie) ja laadima selle rakendusse; tegema rakenduses näidatud viisil

reaalajas foto oma näost (selfie) ja laadima selle koos juhiloaga rakendusse; tegema muud

rakenduses märgitud toimingud.

Hageja on kohtule esitanud tõendid (isikusamasuse tuvastamine, dtl 99-104) kostja juhiloa esiküljest

ja tagaküljest ning foto kostja näost. Eelnevast nähtub, et konto loomisel on kostja isik tuvastatud

juhiloa ja esitatud foto abil. Hageja on esitanud kohtule tõenditena lepingu sõlmimise kohta

väljavõtted rakendusest (dtl 92-93), millest nähtub sõiduki üürinud isiku andmed s.o kostja andmed,

sõiduki kasutamise periood, sõiduki kasutusele võtmise ja selle tagastamise koha aadress. Esimeselt

väljavõttelt (dtl 92) nähtub muuhulgas number #xxxxx, klient C. K., e-post xxx, telefon xxxxxxxx,

sõiduk Fiat 500 XXXXXX, konto loomine 06.11.2019, 16:58, sõidu algus 06.11.2019, 17:01, sõidu

lõpp 09.01.2020, 16:39. Teiselt väljavõttelt (dtl 93) nähtub sarnane teave, number xxxxx, sõiduk

XXXXXX Fiat 500, staatus lõpetatud. Hageja on esitanud kohtule tõendina ka väljavõtte

rakendusest tasutud teenuse kohta (dtl 110). Nimetatud tõendist nähtub muuhulgas number #xxxxx,

klient C. K., xxx, telefon xxxxxxxx, sõiduk Fiat 500 XXXXXX, konto loomine 06.11.2019, 16:58,

sõidu algus 06.11.2019, 17:01, sõidu lõpp 09.01.2020, 16:39, tasutud 1077,47 eurot. Kohus märgib,

et kostja ei ole üheski oma seisukohas väitnud, et kostja ei ole teenusepakkuja (hageja) rakenduses

kontot loonud või et sõlmis lepingu mingil teisel moel. Kostja ei ole väitnud ka seda, et kostja ei ole

sõidukit FIAT 500 registreerimismärgiga XXXXXX hageja väidetud perioodil kasutanud. Kostja ei

ole toonud esile, et hageja ja kostja vahel olnuks muid kokkuleppeid. Kostja on vaid nentinud, et ei

mäleta, et oleks 06.11.2019 kell 16:58 mingisuguse tahteavalduse hagejale andnud (dtl 122).

Eeltoodud asjaolud ja tõendid kogumis kinnitavad kohtule, et kostja on hageja rakenduses loonud

konto vastavalt Citybee teenuste kasutamise tingimuste kirjeldusele.

Citybee teenuste kasutamise tingimuste p. 3.6 kohaselt loetakse kasutaja registreerumine ja konto

loomine lõpetatuks ja kasutajaga sõlmitakse leping alates hetkest, mil kasutaja teeb käesoleva

dokumendi lõigetes 3.2.2 ja 3.2.3 nimetatud toimingud. Nimetatud tingimuste p. 3.8 kohaselt

loetakse konto looduks isiku nimele ja leping loetakse sõlmituks isikuga, kelle juhiluba on laetud

käesoleva dokumendi lõikes 3.4 sätestatud korras kontole. Selline isik loetakse kasutajaks. Hageja

teenuste kasutamise tingimustest ja hageja selgitustest nähtuvalt osutab hageja teenust vastavalt

enda kehtestatud tüüptingimustele, mis on teenuse kasutamisel kasutajale tutvumiseks

kohustuslikud. Konto loomine lõpetatakse ja kasutajaga sõlmitakse leping kui kasutaja on lugenud

tingimusi, ilma tingimusi aktsepteerimata ei saa teenust tarbida. Kostja ei ole esile toonud muid

kokkuleppeid ega põhistanud, et on lepingu sõlminud muul viisil.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et konto loomisega on kostja kinnitanud ka

tüüptingimustega nõustumist. Kohus on seisukohal, et poolte esitatud asjaoludele ning hageja poolt

esitatud tõenditele tuginedes on tuvastamist leidnud, et pooled sõlmisid sidevahendi abil sõidukite

kasutamiseks lepingu, mis on kvalifitseeritav üürilepinguna VÕS § 271 mõttes. Lepingu

sõlmimisega võttis kostja endale kohustuse täita lepingut nõuetekohaselt.

17. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Kostja hinnangul kui arvestada, et nõue muutus

sissenõutavaks 20.01.2020, hakkas nõude kolmeaastane aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 ja § 135

lg 1 alusel kulgema 21.01.2020 ja lõppes 21.01.2023. Kuna hagi on esitatud kohtule alles

23.01.2023, siis on hageja nõue ilmselgelt aegunud. Hageja on seisukohal, et nõue ei ole aegunud

ning viitab, et trahvi tasumise tähtaeg oli 10.02.2020. Hageja on pöördunud nõudega kohtusse

23.01.2023. Samuti on hageja edastanud kostjale arve võla tasumiseks ning lähtuda tuleks TsÜS §

147 lg 3 sätestatust.

2-23-103209

TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3

sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil

nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude

aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hagi

esitamisega võrdsustatakse TsÜS § 160 lg 1 p 3 alusel avalduse esitamist maksekäsu kiirmenetluses.

TsÜS § 143 sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult

kohustatud isiku taotlusel.

Kohus on tuvastanud, et pooltevaheline õigussuhe on kvalifitseeritav üürilepinguna VÕS § 271

mõttes ning hageja on esitanud kostjale 10.01.2020 arve CBEE0040087 summas 18 eurot (dtl 48,

90-91). Arve on edastatud e-posti aadressil xxx, mille kostja avaldas lepingu sõlmimisel. Nõue

muutub sissenõutavaks arve esitamisega, kui nõude sissenõutavus on seotud arve esitamisega

(RKTKo 3-2-1-95-08 p 11). Kuivõrd trahviteatel (dtl 88) on trahvi maksmiseks kohustatud isikuks

Citybee Eesti OÜ ning hageja nõue kostja vastu tugineb lepingulisel alusel (lepingu p. 7.29), tuleb

kohtu hinnangul vaidluses kohaldada TsÜS § 147 lg 3 teises lauses sätestatut ning kostja kohustus

muutus sissenõutavaks arve esitamisega. Seega kuivõrd arve võis esitada 2020 aasta jooksul, algas

aegumine 1. jaanuaril 2021 kell 0:00. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus ja mille suhtes on

maksekäsu kiirmenetlus üle läinud hagimenetluseks, on kohtule esitatud 23.01.2023. Seega on hagi

esitatud TsÜS § 146 lg 1 järgi kolme aastase aegumise tähtaja sees ega ole aegunud ning kohus ei

kohalda kostja taotluse alusel TsÜS § 143 järgi hageja nõudele aegumist.

Kuivõrd kohus asus seisukohale, et hageja nõue ei ole aegunud, käsitleb kohus järgnevalt lepingu

võimalikku rikkumist kostja poolt ja hageja täitmisnõude ning viivisenõude põhjendatust.

Kuivõrd kohus asus seisukohale, et hageja nõue ei ole aegunud, käsitleb kohus järgnevalt lepingu

võimalikku rikkumist kostja poolt ja hageja täitmisnõude ning viivisenõude põhjendatust.

18. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Citybee teenuste kasutamise tingimuste p. 7.29

kohaselt kannab kasutaja kõik riigi poolt liikluseeskirjade rikkumise eest määratud trahvid isegi

juhul, kui sõidukit ei juhtinud kasutaja. Hageja on esitanud kohtule tõendina trahviteate nr

223020002614 (dtl 46-47), millest nähtuvalt on Politsei- ja Piirivalveameti spetsialist tuvastanud, et

07.01.2020 kell 16:55 Tallinn - Paldiski maantee 15,2. kilomeetril, kus lubatud suurim sõidukiirus

on 50 km/h, sõitis sõiduk FIAT 500 registreerimismargiga XXXXXX sõidukiirusega 60 km/h +/- 4

km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 6 km/h. Citybee Eesti OÜ-le määrati

hoiatustrahv suuruses 18,00 eurot. Kohus on tuvastanud, et 07.01.2020 oli nimetatud sõiduk lepingu

järgselt kostja kasutuses. Hageja on esitanud kostjale 10.01.2020 arve summas 18 eurot (dtl 48, 90-

91). Arvele on märgitud tasumise tähtajaks 20.01.2020. Kohus leiab, et VÕS § 82 lg 7 alusel saab

lugeda, et kostja kohustus muutus sissenõutavaks peale arvel märgitud maksetähtaja möödumist, s.o

21.01.2020. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja arvel nõutud summat hagejale tasunud ei ole. Hageja

on tõendanud, et on kostja poole pöördunud enne kohtumenetlust võlgnevuse sissenõudmiseks (dtl

139-213). Seega saab lugeda, et kostja on kohustust rikkunud ja VÕS § 108 lg 1 alusel on hagejal

õigus kostjalt kohustuse täitmist nõuda. Seega on hageja nõue kostjalt võla summas 18 eurot

väljamõistmiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

19. Kohus leiab, et rahuldamisele kuulub ka hageja viivisenõue.

Kohus tuvastas, et kostjal on hageja ees lepingust tulenev raha maksmise kohustus summas 18 eurot.

Nõue muutus sissenõutavaks alates 21.01.2020, mil oli möödunud hageja arvel märgitud

2-23-103209

maksetähtaeg. Vaidlust ei ole, et kostja nõuet täitnud ei ole, mistõttu saab lugeda, et kostja on raha

maksmise kohustust rikkunud. Seega on hageja viivisenõude eeldused täidetud.

VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Citybee teenuste kasutamise tingimuste p. 8.19 kohaselt maksab kasutaja ettevõttele

viivist 0,05% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.

Võlasummalt 18 eurot viivisemääraga 0,05% perioodil 21.01.2020-01.03.2023 (viivitatud päevi

kokku 1136) kuulub tasumisele viivis summas 10,22 eurot.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt edasiulatuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses (hagiavalduse resolutsiooni p. 3).

Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise hagiavalduse

esitamise aja seisuga kindlas summas ja edasiulatuvalt protsendina põhinõudelt.

Kohtupraktika kohaselt peaks hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud

kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-

05, p 19). Sellest tulenevalt piirab kohus edasise viivise osas väljamõistetava viivise summa 7,78

euroga, et käesoleva otsusega väljamõistetav viivis ei ületaks põhivõlga, 18 eurot.

20. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

18 eurot, 01.03.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 10,22 eurot ja alates 02.03.2023

viivise tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla täieliku

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 7,78 eurot.

Menetluskulud

21. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

22. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 2008 eurot (dtl 136).

23. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõiv 100 eurot.

24. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude

katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

25. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid

hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist.

26. Hageja lepingulise esindaja tasu 2008 eurot ületab hagihinda ligi 67 korda. Kohus leiab aga, et see

asjaolu ei anna alust jätta hageja menetluskulude hüvitamise taotlust rahuldamata. Riigikohus on

14.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 pidanud vajalikuks muuta oma varasemalt

2-23-103209

avaldatud seisukohta, et menetluskulude suurus võib ületada tsiviilasja hinda üksnes eriti keerukates

ja suuremahulistes asjades. Riigikohus on asunud seisukohale, et menetlusosalisele hüvitatavate

esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel

on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud

menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab

vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga

ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute

tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele, sealjuures

arvestades ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust,

menetlusdokumentide sisu ja mahtu.

27. Kohtu hinnang hageja esindaja kulutatud ajale:

• Arvestades hagi keerukust ja mahukust, ei ole hagiavalduse ettevalmistamisele ja

koostamisele kulunud aeg 1,8 tundi vajalik. Kuna hagi on õiguslikult lihtne ja suunatud raha

saamisele, siis peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tundi.

• 30.03.2023 hageja seisukohtades korratakse olulises osas juba eelnevalt esitatut, viidatakse

seaduse paragrahvidele ja refereeritakse lepingu tingimusi. Asjaolude täpsustamisele,

täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamisele kulunud aeg 5 tundi ei ole seega kohtu

hinnangul põhjendatud ja vajalik. Kohus peab vajalikuks ajakuluks seisukoha esitamisel 1,5

tundi.

• 16.05.2023 viimastele seisukohtadele kulunud aega 4,5 tundi ei saa pidada vajalikuks ega

põhjendatuks, sest dokumendis võetakse põhiliselt kokku eelnevalt esitatud seisukohad ja

esitatakse menetluskulude nimekiri. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 1 tundi.

• Ülejäänud õigusabile kulutatud aega – 0,5 tundi peab kohus põhjendatud ja vajalikuks.

Seega on hageja õigusabi teenusele kulutatud aeg põhjendatud ja vajalik kokku 4 tunni

ulatuses. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 169 eurot/h, mis ei ole kohtupraktikale tuginedes

tavapärane määr juristist esindaja puhul. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes

juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot tunnis. Kohus loeb põhjendatud ja

vajalikuks õigusabi kuluks hagimenetluses kokku 480 eurot.

28. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 600 (100+20+480) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb

kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 600 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes

TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

29. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

Kohtunik