2-20-19024/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-19024

Kohtuasi

Elektrilevi OÜ hagi Sales OÜ vastu lepingu täitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.02.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Sales OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Elektrilevi

OÜ

(registrikood

11050857),

lepinguline esindaja Katri-Helena Siirak

Kostja Sales OÜ (registrikood 14276881), seaduslik

esindaja juhatuse liige EH

Menetluse liik

Tallinna Ringkonnakohus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18.02.2022 otsus muutmata.

2. Sales OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Sales OÜ kanda.

4. Välja mõista Sales OÜ-lt Elektrilevi OÜ kasuks apellatsiooniastme menetluskulud

420 eurot.

5. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-20-19024

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Elektrilevi OÜ (hageja) esitas 23.12.2020 Harju Maakohtule hagi Sales OÜ (kostja) vastu,

milles palub kohustada kostjat võimaldama hageja esindajatele esimesel võimalusel, kuid mitte

hiljem kui 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, takistusteta juurdepääs Harjumaal

Rae vallas Pajupea külas Sillaotsa kinnistul asuvale elektrienergia mõõtesüsteemile, et

fikseerida mõõteseadme (elektriarvesti) näit ja seisukord, vahetada kohtloetav mõõteseade ja

paigaldada kaugloetav mõõteseade ja seadmekilp eelnimetatud kinnisasjal õues olevale hageja

mastile nr 9 ja lüliti mastile nr 6 (nõue 25.01.2021 ja 27.01.2022 täpsustatud sõnastuses).

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja jaotusvõrguettevõtja ja osutab klientidele võrguteenuseid

tegevusloas sätestatud teeninduspiirkonnas. Hageja ja kostja sõlmisid 12.12.2017 võrgulepingu

nr 1260034597, mille alusel osutab hageja kostjale võrguteenust Harjumaal Rae vallas Pajupea

külas Sillaotsa kinnistul (tarbimiskoht). Tarbimiskohas mõõdetakse elektrienergiat kohtloetava

arvestiga, mis asub kostja eluruumis sees ja millele hagejal ei ole ligipääsu.

3. Hagejal on tulenevalt elektrituruseadusest (ELTS) ja Vabariigi Valitsuse 14.02.2019

määrusega nr 10 kehtestatud elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjast (võrgueeskiri) tulenev

kohustus vahetada kohtloetav arvesti kaugloetava arvesti vastu ja mõõta turuosalise tarbitud

aktiivenergiat kauglugemisseadmega. Alates 01.01.2017 peavad kõik mõõtesüsteemid

võimaldama mõõta aktiivenergiat kauglugemisseadmega. Võrgulepingu p 1 kohaselt on

võrgulepingu lahutamatuks osaks Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel

kuni 63A. Tüüptingimuste p 6.2 alusel mõõdab hageja tarbitud ja/või võrku antud kogused

kaugloetava arvestiga.

4. Hageja on korduvalt (märtsis, mais, juunis ja novembris 2020) palunud kostjalt ligipääsu

kohtloetava arvesti vahetamiseks kaugloetava arvesti vastu, kuid kostja ei ole ligipääsu taganud.

Hagejal oli viimati juurdepääs tarbimiskohas asuvale mõõteseadmele 27.01.2014, mil võeti

arvesti kontrollnäit. Kostja esitas arvesti näidu hagejale viimati 04.01.2019. Seetõttu

koostatakse kostjale arved prognoosnäitude alusel. Kostjal on hageja ees võrguteenuse

kasutamise eest võlg, mistõttu hageja katkestas võrguühenduse. Kostja taaspingestas liini

omavoliliselt. Hageja tuvastas 15.03.2020, et alajaama lukk on lõhutud ja liin pingestatud.

5. Hagejal ei ole võimalik kostja võrguühendust võrgulepingu rikkumise tõttu katkestada, kuna

võrk on tarbimiskoha juures ehitatud selliselt, et katkestada saab terve liini. Õhuliiniga on aga

vaja tagada võrguühendus liinil asuvale teisele tarbijale. Seetõttu palub hageja kaugloetava

mõõteseadme ja liitumiskilbi paigaldamiseks juurdepääsu ka tarbimiskoha õues olevale mastile

nr 9 ja lüliti mastile nr 6.

6. Võrgulepingu tüüptingimuste p 4.7 kohaselt kohustub tarbija tagama 14 päeva jooksul

asjakohase teate edastamisest ligipääsu kõikidele hageja elektripaigaldamistele, sh

mõõtesüsteemidele, nende teenindamiseks ja mõõtesüsteemi näitude fikseerimiseks.

Tüüptingimuste p 4.2 kohaselt korraldab võrguettevõtja vastavalt ettenähtud sagedusele

2-20-19024

mõõtesüsteemi perioodilise teenindamise (sh kontrolli, vahetuse või taatluse). Mõõtesüsteemi

teenindamine hõlmab seega ka arvesti vahetust. Ligipääsu tagamata jätmine on tüüptingimuste

p 5.3.5 kohaselt oluline rikkumine. Jättes arvesti näidu iga kuu viimasel päeval fikseerimata ja

edastamata, on kostja rikkunud ka tüüptingimuste p 6.4. Hagejal on tüüptingimuste p 11.9

kohaselt õigus ligipääsu mitte tagamisel mõõtesüsteemi asukohta muuta. Tüüptingimuste p 3.3

kohaselt määrab võrguühenduse läbilaskevõime, läbilaskevõimet määrava kaitseseadme ja

mõõtepunkti asukohad võrguettevõtja. Seega on hagejal õigus paigaldada kaugloetav

mõõteseade ja liitumiskilp tarbimiskohas õues olevale mastile nr 9 ja lüliti mastile nr 6.

Kostja vastuväited

7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

8. Kostjal ei ole võimalik hageja nõudeid täita. Kostja ei ole kinnisasja omanik ja tal ei ole

õigust lubada kinnistule ligipääsu. Õige ei ole väide, et tegemist on kostja eluruumis asuva

elektriarvestiga. Kostja on juriidiline isik.

9. Hageja ei ole tõendanud et kinnistul asuvad hagejale kuuluvad elektripaigaldised. Kostja ei

ole võrgulepingut rikkunud. Kostja keeldumine kaugloetava arvesti paigaldamisest on

põhjendatud. Hageja ei ole täpsustanud, millist kauglugemisseadet soovitakse paigaldada ja

millised on selle omadused.

10. Võrgueeskirja § 29 lg-st 5 tulenev kohustus, et mõõtmine peab toimuma

kauglugemisseadmega, on sisutühi ja õigustühine. Kohustuse rikkumisele ei järgne

võrguettevõtte jaoks sanktsioone. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole võimalik asuda rakendama

kohustust ilma selle rikkumisele järgnema pidava sanktsioonita. Täidesaatval ja kohtuvõimul

ei ole sisuliselt võimalik kohustuse täitmist nõuda. Säte on vastuolus põhiseaduse §-ga 14.

11. Hageja soov paigaldada lüliti mastile nr 6 on põhjendamata. Tarbimiskohas on lüliti/kaitse

olemas. See paikneb alajaamas juba aastakümneid ning toimib.

12. Hageja tegeleb ka muude arusaamatute ja ebaseaduslike tegevustega. Hageja kasutab oma

ressursse arusaamatult ja ebasihipäraselt ning sisuliselt omavolitseb.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Maakohus rahuldas 18.02.2022 otsusega hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1050 eurot ja viivise.

14. Maakohus

kvalifitseeris

pooltevahelise

õigussuhte

kohustuse

täitmise

nõudena

võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 2 järgi. Maakohus tuvastas, et hageja on jaotusvõrguettevõtja

ELTS § 8 lg 3 tähenduses. Kostja sõlmis hagejaga 12.12.2017 ostjana võrgulepingu nr

1260034597, mille alusel osutab hageja võrguteenust vaidlusaluses tarbimiskohas.

Võrgulepingu üldsätete p 1 kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks Elektrilevi OÜ

võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A.

15. Tulenevalt ELTS § 65 lg 1 p-dest 5 ja 6, võrgueeskirja § 2 lg 2 p-st 2 ja § 29 lg-st 5 ning

pooltevahelisele lepingule kohalduvatest tüüptingimustest on hagejal võrguettevõtjana

kohustus tagada kostjale võrguteenuse osutamine ja osutatud teenuse mõõtmine nõuetekohase

mõõtesüsteemi abil, kaugloetava mõõteseadme vahendusel, sh on hagejal kohustus tagada

sellise mõõteseadme paigaldamine ja nõuetekohasus.

2-20-19024

16. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja tarbimiskohas ei ole kaugloetavat mõõtearvestit, mis

tähendab, et mõõteseade ei ole kooskõlas seaduse ega pooltevahelise lepinguga. Hagejal on

seadusest ja võrgueeskirjast tulenev kohustus ning tüüptingimustest tulenev õigus kaugloetav

mõõteseade kostja tarbimiskohta paigaldada.

17. Kostjal on tüüptingimuste p-st 4.7 tulenev kohustus tagada hagejale ligipääs kõikidele

võrguettevõtja elektripaigaldistele, sh seadmetele, mis on vajalikud mh selleks, et mõõta kostja

tarbitavat elektrienergiat. Tüüptingimuste p 5.3.5 kohaselt loetakse võrguettevõtjale tema

lepingujärgsete kohustuste täitmiseks 14 päeva jooksul asjakohase teate edastamisest

võrguettevõtja elektripaigaldistele, sh kaitseseadmetele, mõõtesüsteemidele ja mõõtmata voolu

ahelatele ligipääsu tagamata jätmine või nende asukoha muutmise mitte lubamine oluliseks

lepingurikkumiseks. Kostja on seega rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi ja hagejal

on õigus nõuda kohustuse täitmist, sh on hagejal õigus saada juurdepääs tarbimiskohas asuvale

elektrienergia mõõtesüsteemile, et fikseerida mõõteseadme (elektriarvesti) näit ja seisukord.

Seda, et kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, möönab kostja ka ise oma

27.01.2022 menetlusdokumendis.

18. Mõõteseadme kontrollimise ja näitude fikseerimise vajadust kinnitab asjaolu, et kostja ei

ole hagejale tarbimise andmeid edastanud, kuigi tal on kohtloetava mõõteseadme puhul selline

kohustus (tüüptingimuste p 6.3).

19. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et kostja ei ole kinnisasja, kus mõõteseade asub, omanik.

Vaidluse all on kohustused, mis tulenevad hageja ja kostja vahel sõlmitud võrgulepingust nr

1260034597. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Seega on

hagejal õigus nõuda lepingust tulenevate kohustuste täitmist lepingupoolelt, s.o kostjalt, mitte

kinnisasja omanikult, kellega hagejal õigussuhet ei ole, ja kostjal on samal ajal kohustus tagada

võrgulepingust tulenevate kohustuste täitmine. Kostja ja kolmandate isikute vahelised suhted

ei mõjuta hageja lepingust tulenevaid õigusi ega kostja kohustusi hageja suhtes. Igal juhul ei

ole õige kostja väide ligipääsu tagamise võimatuse kohta. Üks kinnisasja omanikest on EH, kes

on kostja osanik ja juhatuse liige, lisaks nähtub äriregistrist, et kostja asukoht on vaidlusaluses

tarbimiskohas. Seega on kostjal tegelikult olemas ligipääs tarbimiskohale.

20. Kohus ei nõustunud kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et elektripaigaldis kuulub temale.

Hageja esitatud tõendite kohaselt on tema infosüsteemis registreeritud, et tarbimiskohas asub

ühetariifne mõõteseade Standard Electricity Meter, 0001277503, kehtiv alates 19.04.2002.

Kostja väidab oma 27.01.2022 menetlusdokumendis, et praegu tarbimiskohas asuv mõõteseade

paigaldati 2002 ja see kuulub hoone omanikule, kuid ei ole oma väiteid hoolimata kohtu

selgitustest tõendanud. Isegi, kui kostja või kinnisasja omanik on mõõtesüsteemi rikkunud

(tüüptingimuste p 2.1.12), s.t paigaldanud sinna muu seadme ja eemaldanud võrguettevõtja

seadme ja plommid, ei väära see hageja õigust (ja kohustust) fikseerida mõõtesüsteemi

nõuetekohasus, sh mõõteseadme seisukord, ja tarbitud elektrienergia kogus ning paigaldada

tarbimiskohta nõuetekohane kaugloetav arvesti. Kohus pöörab kostja tähelepanu ka sellele, et

hageja ei esitanud hagi mõõteseadme väljanõudmiseks omandiõiguse alusel. Kuigi õige on

kostja viide sellele, et võrgulepingu kohaselt asub tarbimiskohas mõõtekilp, ei puutu nimetatu

käesolevasse vaidlusesse. Hageja soovib paigaldada ise uue seadmekilbi teise asukohta. Hageja

ei soovinud võtta ära paigaldatud mõõtekilpi.

21. Hüpoteetilised on kostja väiteid, et hagejal oleks kaugloetava seadmega võimalik

tarbimiskohtade järgi isikuid profileerida ning et kaugloetava arvesti probleem on suur

turvarisk. Kaugloetavat mõõteseadet kasutatakse seaduse alusel ja seadusest tulenevate

kohustuste täitmiseks. Seadusest ega pooltevahelisest lepingust ei tulene kostjale õigust

2-20-19024

keelduda kaugloetava seadme paigaldamisest ega ligipääsu tagamisest põhjendusega, et kostja

arvab, et hageja asub rikkuma andmekaitse põhimõtteid ega kasuta mõõteseadmeid

sihtotstarbeliselt, s.o tarbimisandmete edastamiseks, või ka põhjendusega, et kostjale ei meeldi

hageja või tema tegevus üleüldiselt. Kohus selgitas, et juhul, kui hageja kostja õigusi rikub, on

kostjal võimalik kasutada ettenähtud õiguskaitsevahendeid.

22. Kohus ei nõustunud kostjaga ka selles, et võrgueeskirja § 29 lg-st 5 tulenev kohustus mõõta

tarbimist just kauglugemisseadmega on vastuolus põhiseaduse §-ga 14. See, kas hagejale on

või ei ole sätestatud tema kohustuste rikkumise puhuks sanktsioone, ei muuda temale seadusest

tulenevat kohustust põhiseadusega vastuolus olevaks. Samuti ei tulene kostjale põhiseadusest

iseseisvat õigust nõuda hagejale sätestatud kohustuste rikkumise puhuks sanktsioonide loomist.

Oma lepingust tulenevate kohustuste rikkumise õigustamisel ei saa kostja tugineda sellele, et

hageja saab väidetavalt ilma sanktsioonideta rikkuda tema kohustusi.

23. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hagejal on seadusest ja lepingust tulenev õigus ja

kohustus paigaldada kostja tarbimiskohta kauglugemisvõimalusega mõõteseade ja õigus nõuda,

et kostja seda võimaldaks.

24. Maa-ameti kitsenduste kaardi kohaselt asub hageja teeninduspiirkonda jäävas kostja

tarbimiskohas 1kV õhuliin koos mastidega nr 6 ja 9. Hageja soovib paigaldada mõõteseadme

koos kilbiga tarbimiskohas asuvale mastile 9 ja tarbimiskoha lüliti mastile 6. Maakohus tuvastas

eelnevalt, et kostja on rikkunud kohustust tagada ligipääs mõõtesüsteemile ja teha vajalikke

töid kaugloetava seadme paigaldamiseks. Samuti tõendas hageja, et kostja ei ole nõuetekohaselt

täitnud kohustust tasuda temale esitatud arveid. Hagejal on seega lepingu tüüptingimuste p-dest

3 ja 11.9 tulenev õigus määrata seadmete asukoht, sh tõsta need ümber. Hageja soovib

paigutada need mastidele nr 9 ja 6, mis asuvad tarbimiskohas.

25. Õige ei ole kostja etteheide selle kohta, nagu ei oleks hageja tõendanud, et mastid kuuluvad

hagejale. Kostja esitatud kaart, millele on ise joonistatud sinine ring, ei lükka ümber mastide

asukohakaardilt nähtuvaid andmeid. Kostja esitatud aerofoto alusel ei ole kohtul võimalik

veenduda, et kostja joonistatud ringi asukohas oleks mingi mast. Fotolt ei ole masti näha.

Vastuseks kostja väidetele hageja tõendite usaldusväärsuse kohta märkis kohus, et mastide

asukohakaarti ei muuda ebausaldusväärseks ainuüksi see, et tegemist on vastutava

võrguettevõtja enda infosüsteemi väljavõttega. Kostja ei ole esitanud ühtegi väidet või tõendit,

mille alusel saaks kohus usaldusväärselt järeldada, et infosüsteemi andmed elektripaigaldiste

asukohtade kohta ei vasta tegelikkusele.

26. Ekslik on kostja seisukoht, et hageja soovib paigaldada mastile nr 6 alajaama lüliti. Hageja

soovib paigutada mastile nr 6 kostja tarbimiskohta puudutava lüliti, mitte alajaama lüliti. Kohus

leidis, et kuna hagejal on lepingust tulenev õigus määrata seadmete asukoht, ei oma tähtsust

kostja väited selle kohta, kas ja kus on otstarbekam lüliti paigutada ja milliseid tarbijaid see

mõjutab. Kostja ei saa tugineda ka kolmandate isikute õiguste oletatavale rikkumisele. Kostjal

ei ole alust keelata lüliti paigaldamist hagejale kuuluvale mastile nr 6.

Apellatsioonkaebus

27. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldamata jätta.

2-20-19024

28. Maakohtu otsus pole seaduslik ega põhjendatud, maakohus ei hinnanud asjas esitatud

tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1, hageja faktilised väited on jäetud tähelepanuta,

puuduvad vastavad põhjendused. Seega ei vasta maakohtu otsus TsMS § 442 lg 8 nõuetele.

29. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostjal on õigus lubada hagejale ligipääsu

kinnistule, kus asub tarbimiskoht. Kostjal on võimatu seda kohustust täita. Maakohus oleks

saanud üksnes tuvastada, et kostja on oma kohustusi rikkunud, aga mitte kohustada kostjat

lubama ligipääsu võõrale kinnisasjale.

30. Ebaõiged on maakohtu järeldused ja põhjendused, nagu samastuks juriidilise isiku õigused

füüsilise isiku õigustega. Maakohus järeldas ebaõigesti, et kostjale tekivad õigused sellest, et

kostja juhatuse liige EH on kinnistu omanik. Kostja esitas vastuväite, et juriidilisel isikul

puuduvad kinnistu valdus- ja kasutusõigus. Maakohus järeldas ebaõigesti, et kostja juriidiline

aadress annab kostjale õiguse kinnistut käsutada või kasutada.

31. Asjakohatud on materiaalõiguse normid, mis käsitavad hageja kohustusi, mis tulenevad

elektrituruseadusest ja võrgueeskirjast, kuna seadusest tulenevat kohustust peab täitma hageja,

mitte kostja.

32. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kinnistul asuv mõõteseade kuulub hagejale.

Maakohus ei selgitanud, millega hageja elektripaigaldise kuuluvust tõendas. Tõendatud on

vastupidine, et elektripaigaldised ja/või mõõteseade ei kuulu hagejale. Asjakohatu on maakohtu

viide nagu pidanuks kostja tõendama, et seade ei kuulu hagejale. Kostja tõi välja, et hageja

tõendist nähtub, et arvesti kehtivuse alguskuupäevaks on märgitud 19.04.2002 ning et hageja

on asutatud aastal 2004. Seega ei ole hageja seda seadet paigaldanud, omandist rääkimata.

Maakohus jättis selle asjaolu hindamata.

33. Tüüptingimuste p-st 4.7 tulenevalt on kostjal kohustus tagada hagejale ligipääs kõikidele

võrguettevõtja elektripaigaldistele. Kuivõrd on tõendamata, et mõõteseade, millele hageja

ligipääsu kostjalt taotleb, kuuluks hagejale, siis ei saa ka kohustada kostjat sellele tüüptingimuse

alusel ligipääsu võimaldama, kuna mõõteseade ei kuulu hagejale, s.o võrguettevõttele.

34. Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja ei soovi mõõteseadet kinnistult eemalda. Hageja

on kogu menetluse väitnud, et mõõteseade kuulub talle ja ta soovib selle vahetamise käigus

eemaldada. Seega on maakohus loonud võimaluse hagejal omandada talle mittekuuluv seade

ning asuda õigusvastaselt seda kolmanda isiku kinnistult eemaldama.

35. Maakohus on väga kitsendavalt käsitanud asjaolusid seoses küsimusega, kas kostja

keeldumine kaugloetavast elektripaigaldisest on olnud põhjendatud ning kas hageja tegevus on

olnud õigusvastane. Vaidlus ei ole mitte üksnes kaugloetava elektriseadme vahetamise faktis,

vaid ka selles, milliseid andmeid seade kogub, kes neid andmeid töötleb ja kas see toimub

õiguspäraselt või mitte ning seadme omadustes üldisemalt, mh võimaluses katkestada

vooluühendus üle mobiilside. Maakohus jättis kostja vastuväited ja tõendid tähelepanuta.

36. Kostja on esile toonud, et seaduse järgi peab seade võimaldama üksnes kauglugemist

vähemalt 1 kord ööpäevas. Hageja on õigeks võtnud ega ole esitanud vastuväiteid, et seade

tekitab turvariski, võimaldades voolu katkestada üle mobiilside. Seega on kostja keeldumine

põhjendatud. Kokkuvõttes on seade, mida hageja soovib paigaldada, oma omaduste poolest

ebaproportsionaalne võrguteenuse osutamise jaoks, ning pole võimalik veenduda, kas seadme

kaudu edastatavate andmete kasutamine on kooskõlas kliendilepinguga. Tõendatud on ka hetkel

õigusvastane andmete kasutamine.

2-20-19024

37. Maakohtu viide kliendilepingule, justkui leping tagaks andmete töötlemise seaduslikkuse,

on meelevaldne, kuna leping ei taga automaatselt andmete töötlemise seaduslikkust. Hageja ei

ole esitanud vastuväidet ega üritanud neid asjaolusid ümber lükata.

38. Kostjal on õigus keelduda kohustuse täitmisest, kuna asjaolusid arvestades on hageja nõue

ebamõistlik ning hea usu põhimõtetega vastuolus (VÕS § 111 lg 3).

39. Alternatiivselt võib tüüptingimuste p-st 4.7 tulenev kostja kohustus tagada hagejale ligipääs

kõikidele võrguettevõtja elektripaigaldistele olla õigustühine VÕS § 42 lg 3 p 3 järgi. Maakohtu

käsituse järgi peab kostja nõustuma sisuliselt ükskõik milliste hageja nõudmistega, isegi kui

need on ebaproportsionaalsed ja õigusvastased.

40. Maakohus leidis ebaõigesti, et mast nr 6 ei asu transpordimaal ning et mastid ja liinid

kuuluvad hagejale. Kostja esitas tõendina kuvatõmmise Maa-Ameti kaardirakenduse aerofotost

ja 27.01.22 väljavõtte, millelt nähtub masti asukoht sinises ringis ja et see ei asu Sillaotsa

kinnistul. Asjaolu, et maakohtu jaoks ei nähtunud aerofotolt mast, ei oma asja õigeks

lahendamiseks tähtsust. Tähtsust omab ainult faktiväide, et mast asub sinise ringi sees ja

riigimaal.

41. Maakohus jättis arvestamata, et võrgueeskirja § 29 lg-st 5 tulenev kohustus mõõta tarbimist

just kauglugemisseadmega on vastuolus põhiseaduse §-ga 14.

42. Maakohus eksis menetluskulude väljamõistmisel. Hageja on välja andnud enda

esindamiseks volikirja Eesti Energia AS juristile. Sama isik töötab Eesti Energia AS-s

töölepingu alusel ning seega saanuks hageja küsida üksnes sõidukulude hüvitamist, kuna tegu

on sama kontserni töötajaga. Eesti Energia AS on õigusvastaselt esitanud hagejale arveid

keskmise advokaadi tunnimäära ulatuses.

Vastustaja seisukoht

43. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

44. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

45. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks

esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused

vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude

tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbi viinud nõuetekohase

eelmenetluse ja arutanud pooltega piisavas mahus nii tõendamiskoormust kui õiguse

kohaldamisega seonduvat. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid,

mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata.

46. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on jätnud tähelepanuta kostja esitatud

faktilised väited ja tõendid. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud

väiteid ja vastuväiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega

2-20-19024

käsitanud. Maakohus on õigesti hagi rahuldanud VÕS § 108 lg 2 järgi, kohustades kostjat täitma

võrgulepingust tulenevat kohustust. Ringkonnakohus vastab järgnevalt apellatsioonkaebuse

väidetele.

47. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja registrijärgne asukoht on kinnistul, kus paikneb

elektrienergia mõõteseade, ja kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et tal

puudub ligipääs kinnistule. Ainuüksi see, et kinnistu ei kuulu kostjale, sellise järelduse

tegemiseks alust ei anna. Kuna võrguleping nr 1260034597 võrguteenuse osutamiseks on

sõlmitud poolte vahel, siis ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust, et kinnisasi, kus

mõõteseade paikneb, kuulub kostja juhatuse liikmele EHle ja LKle.

48. Võrgulepingu lisaks olevate kostja võrgulepingu tüüptingimuste p 4.7 järgi on kostja

kohustatud tagama 14 päeva jooksul asjakohase teate edastamisest ligipääsu kõikidele

võrguettevõtja elektripaigaldistele (sh mõõtesüsteemidele, kaitseseadmetele ja mõõtmata voolu

ahelatele) nende teenindamiseks ja mõõtesüsteemi näitude fikseerimiseks. Kostja on korduvalt

keeldunud

võrgulepingu tüüptingimuste p-st 4.7

tulenevate

kohustuse täitmisest.

Ringkonnakohtu arvates ei ole tüüptingimuste p 4.7 tühine kostja poolt viidatud VÕS § 42 lg 3

p 3 järgi. Menetluses ei ole esile toodud asjaolusid, millest võiks järeldada, et tüüptingimuste

p-ga 4.7 on välistatud kostja seadusest tulenev õigus keelduda kohustuse täitmise

vastuvõtmisest ja oma kohustuse täitmisest vastastikuse lepingu puhul või on piiratud seda

ebamõistlikult.

49. Kostja väitel kuulub mõõteseade mitte talle, vaid kinnistu omanikule ja hagejal ei ole õigust

seda eemaldada. Maakohtu vastupidine järeldus on apellandi arvates ebaõige. Maakohus

tuvastas, et elektripaigaldisena on hageja infosüsteemis registreeritud ühetariifne mõõteseade

Standard Elecricity Meter, mis on kehtiv alates 19.04.2002. Kostja ei ole tõendanud oma väidet,

et kinnistul asuv mõõteseade kuulub kinnistu omanikele. Hageja soovib uue kaugloetava

mõõteseadme paigaldada samale kinnistule, aga teise kohta, mistõttu ei ole vajalik eemaldada

vana mõõteseadet ning hageja väitel ei plaani ta seda ka teha. Hageja on esile toonud, et lüliti

paigaldatakse mastile nr 6 ja mõõteseade mastile nr 9, mis mõlemad paiknevad samal kinnistul,

millel asuva hoone juures paikneb mõõteseade praegu (tl 85). Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et kostja esitatud aerofotolt ei ole võimalik tuvastada, et mast nr 6 asuks

transpordimaal väljaspool kinnistut, millel paikneb mõõteseade praegu.

50. Kostja väitis, et uus mõõteseade põhjustab turvariski, kogudes andmeid, mis võivad kostjat

kahjustada, ja mobiilside abil saab võrguühenduse katkestada. Kaugloetav mõõteseade mõõdab

tarbitud elektrienergiat ja kostja kartus mõõteseadmest tuleneda võiva väidetava turvariski osas

on oletuslik ja põhjendamatu. Arvestades, et hageja elektrisüsteemid on juhitavad

elektrooniliselt, siis voolu katkestamiseks ei ole eeldatavalt vajalik füüsiliselt sekkuda liini

toimimisse, kuid vastavalt pooltevahelisele lepingule hageja ei saa elektrienergiaga varustamist

katkestada suvaliselt. See, et kostja väitel on hageja poolt paigaldatav mõõteseade

ebaproportsionaalne võrguteenuse osutamiseks, on kostja nägemus ja ei ole millegagi

põhjendatud. Mõõteseadmete kaudu laekuvate andmete töötlemine toimub vastavalt seadusele

ja hageja kehtestatud kliendiandmete töötlemise põhimõtetele (tl 54-55) ning kohtul ei ole alust

kahtlustada, et kaugloetav mõõteseade võiks kuidagi kahjustada kostja privaatsust.

51. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja nõue kostja vastu ebamõistlik ja heade kommetega

vastuolus. Apellant viitas väidet esitades VÕS § 111 lg-le 3, mille kohaselt kohustuse täitmisest

ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu

põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste

puudusteta täitnud. Ringkonnakohtu arvates ei anna kostja poolt viidatud norm alust kostja

2-20-19024

soovitud järelduse tegemiseks, kuna kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest järelduks, et

hageja esitatud lepingu täitmise nõue ei ole mõistlik või ei vasta headele kommetele.

52. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis arvestamata, et võrgueeskirja §

29 lg-st 5 tulenev hageja kohustus mõõta elektritarbimist kauglugemisseadmisega, on vastuolus

põhiseaduse §-ga 14. Maakohus on sätte vastavust põhiseadusele hinnanud vaidlustatud otsuses

ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

53. Maakohus jättis vaidlustatud otsuses õigesti menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja

kanda. Menetluskulude jaotamist ei ole kostja vaidlustanud. Ringkonnakohus ei nõustu

kostjaga, et maakohus on temalt hageja kasuks ebaõigesti välja mõistnud lepingulise esindaja

kulu. Hagejal oli õigusteenuse saamiseks sõlmitud käsundusleping Eesti Energia AS-ga (tl 91)

ja hageja volitas ennast esindama Eesti Energia AS juristi SV (tl 23). Hageja on kohustatud

tasuma Eesti Energia AS-le osutatud teenuse eest 1237,50 eurot (tl 93). Ebaõige on kostja

käsitus, et lepingulise esindaja tasu väljamõistmise välistab asjaolu, et teenust osutas Eesti

Energia AS töötaja. Hageja ja Eesti Energia AS on erinevad juriidilised isikud ja teenust osutas

SV hageja ja Eesti Energia AS vahel sõlmitud käsunduslepingu täitmiseks. Hagejal tuli tasuda

õigusabi eest Eesti Energia AS-le. Maakohus on hinnanud nii esindaja teenuse tunnihinna kui

teenuse mahu vastavust asja keerukusele ja osutatud õigusteenuse mahule ja ringkonnakohtul

pole alust maakohtu diskretsiooni sekkumiseks.

54. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi

apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellandi (kostja) kanda.

55. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kuna maakohus määras hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, teeb

seda TsMS § 174 lg 3 alusel ka ringkonnakohus.

56. TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt peab menetlusosaline kulude jaotuse alusel kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

esitatud taotluse kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja teenusele kulunud 825

eurot. Kulu on palutud välja mõista ilma käibemaksuta. Hagejat on esindanud lepingulised

esindajad Kaarel Tammiste ja Katri-Helena Siirak, teenuse tunnihind oli 150 eurot ilma

käibemaksuta. Teenust on osutatud 5,5 tundi, millest 5 tundi kulus apellatsioonkaebusega

tutvumisele ja apellatsioonkaebuses toodud seisukohtade analüüsile ning 0,5 tundi vastuse

koostamisele ja kohtule esitamisele. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

Apellatsioonkaebusega tutvumise ja analüüsi aeg ei ole vastavuses toimingu keerukuse ja

sellele kuluda võiva ajaga. Ringkonnakohus loeb eeltoodud toimingutele põhjendatud

ajakuluks 3 tundi. Juristist lepingulise esindaja teenuse tunnihind ei ole vastavuses keskmise

teenuse hinnaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et põhjendatud teenuse tunnihinnaks

saab lugeda 120 eurot. Eeltoodut arvestades kuulub hüvitamisele apellatsiooniastme

menetluskulu 420 eurot (3,5 x 120).

57. Hageja on esitanud TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest

väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-20-19024

58. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)