3-23-116/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

14. juuni 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-116

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 12.10.2022 otsuse nr

TVH/22/040558

ja

20.12.2022

vaideotsuse

nr

VO/22/2986 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

kaebus. Tühistada

Eesti Töötukassa

12.10.2022

otsus

nr

TVH/22/040558 ja 20.12.2022 vaideotsus nr VO/22/2986 ning kohustada Eesti

Töötukassat vaadata kaebaja 29.08.2022 avaldus uuesti läbi.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.07.2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14

päeva jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 29.08.2022 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks (dtl 177-187).

Eesti Töötukassa 12.10.2022 otsusega nr TVH/22/040558 tuvastati Xil osaline töövõime

kestusega viis aastat (29.08.2022 - 28.08.2027) (dtl 62-65).

10.11.2022 esitas X Eesti Töötukassale vaide 12.10.2022 otsuse nr TVH/22/040558

tühistamiseks (dtl 66-67). Eesti Töötukassa 20.12.2022 vaideotsusega nr VO/22/2986 jäeti vaie

rahuldamata (dtl 68-77).

2. 18.01.2023 esitas X Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 12.10.2022 otsuse nr

TVH/22/040558 ja 20.12.2022 vaideotsuse nr VO/22/2986 tühistamiseks ja Eesti

Töötukassa kohustamiseks vaadata Xi 29.08.2022 taotlus uuesti läbi ja tuvastada Xil puuduv

töövõime. Kohus võttis kaebuse oma 19.01.2023 määrusega menetlusse.

02.05.2023 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

3. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

3.1. Kaebaja märgib esmalt, et seoses krooniliste terviseprobleemidega on kaebaja alates 2008

aasta suvest töövõimetuspensionär. Seoses pidevalt halveneva seisundiga hinnati kaebaja

töövõime 2018 aastal (02.07.2018 nr TVH/18/029105) puuduvaks, samuti lisandus keskmine

liikumispuue. Korduval hindamisel 2019 aastal (26.04.2019 nr TVH/19/016612) hinnati

kaebaja töövõime samuti puuduvaks, ka puue jäi samaks.

Enne perioodi lõppu 04.05.2022 esitas kaebaja uue, korduva töövõime hindamise taotluse,

taotluse alusel (töövõime hindamise otsus 30.05.2022 nr TVH/22/021909) määrati kaebaja

töövõime ulatus osaliseks, endiseks jäi liikumispuue. Kaebaja seisund on võrreldes eelmise

(26.04.2019 nr TVH/19/016612) ja üle-eelmise (02.07.2018 nr TVH/18/029105) puuduva

töövõime perioodiga võrreldes halvenenud, paranemist ei ole toimunud ja autoimmuunsed

kroonilised diagnoosid on endised. Elukvaliteet ja füüsiline toimetulek on halvenenud. Kuna

kaebaja ei ole võimeline töötama ja puuduva töövõime ning puude toetused on kaebaja ainsad

ja olulised sissetulekud, siis esitas kaebaja vaide, kuid seda ei võetud arvesse ja esialgne otsus

jäi kehtima. Kaebaja pidas nõu Eesti Puuetega Inimeste Koja nõustaja Kristi Rekandiga,

perearst dr Illa Põldmaga, Eesti Töötukassa klienditoega ja psühhiaatri dr Helen Kirberiga ning

nende soovitusel, tuginedes arstide poolt tervise infosüsteemi tehtud uutele kannetele, esitas

kaebaja uue töövõime hindamise taotluse 29.08.2022. Ka selle taotluse alusel määrati kaebaja

töövõime ulatus osaliseks. Kaebaja pidas uuesti nõu perearsti ja psühhiaatriga, samuti

konsulteeris Töötukassa töövõime hindamise spetsialisti Kersti Katkosilla ning karjäärinõustaja

Krista Normakuga ning nende soovituse najal esitas kaebaja ka otsusele nr TVH/22/040558

vaide. Ka selles vaides ei võetud kaebaja toodud argumente arvesse ning otsusest nr

TVH/22/040558 võetud copy/paste argumentidega jäi osalise töövõime otsus kehtima. Kaebaja

märgib selgituseks kohtule, et ta terviseseisund on võrreldes eelmise (26.04.2019 nr

TVH/19/016612) ja üle-eelmise (02.07.2018 nr TVH/18/029105) puuduva töövõime

perioodiga võrreldes halvenenud. Kaebaja diagnoosid on endiselt jõus, ravi mis oleks mõjunud

kaebaja seisundile nii, et kaebaja saaks iseseisvalt hakkama, ei ole leitud. Kaebaja sõltub

igapäevaselt pere hoolitsusest, see ei saa kaebaja hinnangul mingil juhul laieneda kaebaja

tööellu, st kaebaja eest hoolitsev pere ei saa hakata kaebaja eest ka palgatööd tegema.

Kaebaja selgitab, ei ole võimeline stabiilselt tööl käima (kuna ei saa kinni pidada tähtaegadest

jms). Füüsiline ja sellest tulenevalt ka vaimne ebastabiilsus on põhiline tegur mis takistab

kaebajal tööellu naasta.

Kaebaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kogu vaidlus on sisuliselt küsimuses, kas kaebaja

on õigustatud saama puuduva töövõime korral toetust (alates 1. aprillist 2023) 18,60 eurot

päevas või 29.08.2022 määratud, viie aastaseks perioodiks osalise töövõime toetust 10,602

eurot päevas. Küsimus on kaebaja igapäevases toimetulekus.

Kaebaja leiab, et vastustaja kasutab ebaproportsionaalselt suuri ja ajamahukaid ressursse ja

küsitavaid vahendeid käesolevas kohtuvaidluses oleva vaidluse lahendamiseks.

Vastustaja selgitab, miks määrati kaebajale 26.04.2019 puuduv töövõime kestusega 3 aastat

„Eeldati, et selle aja jooksul teostatakse uuringud ja selgub, mis on kaebaja rohkete kaebuste ja

halva enesetunde põhjus“. Kaebaja selgitab kohtule, et vastustaja poolt eeldatud uuringuid ei

ole tehtud enne käesoleva vaidluse aluseks oleva otsuse tegemist. Lisaks selgitab kaebaja, et

füüsiliste kaebuste põhjuseks on eriarstide poolt põhjalikult uuritud ja analüüsitud

neuroloogilised, gastroenteroloogilised ja reumatoloogilised haigused. Kaebajal on

diagnoositud mitu kroonilist, autoimmuunset haigust.

Samuti on kaebaja on korduvalt palunud vastustajal arvesse võtta pandeemiaga seonduvaid

asjaolusid. Perioodil 2020 varakevad- 2022 suvi oli meditsiinisüsteem üle koormatud ja seetõttu

pidas kaebaja kodanikuna õigeks oma probleemid tahaplaanile asetada ja oodata kriisi

leevenemist. Vastustaja seda asjaolu ei aktsepteeri, vaid kasutab argumendina kaebaja vastu.

Tänaseks on kaebaja läbinud uued põhjalikud neuroloogilised uuringud LTKH multiskleroosi

keskuse statsionaaris. Tulemuste selgumiseni läheb kaebaja raviarsti dr Thomsoni sõnul paar

kuud. Alustatud on ka gastroenteroloogiliste uuringutega ITKHs.

Kaebaja jääb oma seisukoha juurde, kaebaja töövõime on puuduv, mitte osaline. Kaebaja ei ole

võimeline töötama, võttes arvesse oma terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja

osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust.

3.2. Vastuväited ja põhjendused:

Kaebaja juhib kohtu tähelepanu järgnevalt väljatoodud vastukäivustele, faktivigadele ja

vigasele retoorikale mida vastustaja antud kohtuvaidluses kasutab.

3.2.1. Oma seisukohas vastuväiteid ja põhjendusi esitades viitab vastustaja võimalusele taotleja

tegutsemisvõime täpsustamiseks pöörduda taotlusel nimetatud arstide ja spetsialistide poole.

Kaebaja töövõime hindamisel ei ole kummalgi korral pöördutud kaebaja poolt viidatud

raviarstide või perearsti poole lisainformatsiooni saamiseks. Eksperthinnangud andnud dr

Evelin Ilves (töövõime hindamise taotlus 04.05.2022) ja dr Anu Kruusimäe (töövõime

hindamise taotluse 29.08.2022) ei pidanud vajalikuks kaebaja tegutsemisvõime hindamise

käigus täpsustada, uurida ega arvamust küsida üheltki kaebaja raviarstilt ega ka perearstilt.

3.2.2. Kaebaja viitab, et vaidemenetlust analüüsis sama TTO ekspertarst, kes vaidlustatud

eksperthinnangu koostas. Kaebaja hinnangul ei saa oma töö tulemust vaide korral erapooletult

hinnata, kaebaja seab sellise hindamise usaldusväärsuse ja korrektsuse küsimuse alla. 3.2.3.

Vastustaja väidab, et kaebaja kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ja ravimite

kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Antud lauses on

vastustaja esitanud kaks väidet mis ei vasta tõele.

Kaebaja viitab, et piiranguid suhtlemise valdkonnas on tervise infosüsteemis kirjeldatud

psühhiaatri dr Kirberi poolt. Vt digiloo haigusjuhtum nr 564698 Ambulatoorne epikriis nr

564698 versioon 1, dr Kirber Kood D04723 Eriala E320 psühhiaatria 10.11.2022 „Kõrgemad

kognitiivsed võimed (keskendumisvõime, vaimne paindlikkus ja olukorrale vastava

käitumisviisi valimine, aja arvestamine, otsustusvõime) on alanenud“.

Samas lauses sisalduv vastustaja väide ravimite kõrvaltoimete osa puudumisest tervise

infosüsteemis ei vasta samuti tõele. Kaebaja viitab digiloos olevatele epikriisidele, kus on

korduvalt viidatud ravimite kõrvaltoimetele:

Digiloo haigusjuhtum nr 214358, ambulatoorne epikriis nr 214358 versioon 1, dr Kirber Kood

D04723 Eriala E320 psühhiaatria 17.04.2019 „Valuraviks on proovitud hulgaliselt erinevaid

ravimeid (erinevaid NSAID-e, amitriptyllini, gabapentini jt), millest ei ole tundnud erilist abi

olevat. Esineb palju kõrvaltoimeid.“ Digiloo haigusjuhtum nr 20180131-44203 Statsionaarne

epikriis nr 1001818904 versioon 6, dr Pille Kood D04575 Eriala E350 reumatoloogia

06.02.2018 „Valuraviks on proovitud hulgaliselt erinevaid ravimeid (erinevaid NSAID-e,

amitriptyllini, gabapentini jt.), millest ei ole tundnud erilist abi olevat. Esineb palju

kõrvaltoimeid (mitteallergilised).“ Digiloo haigusjuhtum nr S.3192.2015 Statsionaarne epikriis

nr 1417231 versioon 1, dr Ütt Kood D07423 Eriala E230 neuroloogia 13.02.2015 „Varasemalt

tarvitanud: Mirapexin, Elontril, Cymbalta (mõjus väga halvasti), Requip modutab, Movalis,

salazypurin (lõpetas aasta tagasi, võttis Crohni tõve tõttu), Neurontin 300 mg õhtuti

(kõrvaltoimed, suuremat doosi ei talunud)“.

3.2.4. Kaebaja märgib, et vastustaja selgitab, et 10.10.2022 eksperthinnangust nähtub, et TTO

ekspertarst hindas liikumise valdkonna võtmetegevuse „Liikumine eri tasapindadel“ piirangu

raskusastet arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Piirangu ulatuse hindamiseks kasutatakse mh

2017 ja 2018 a TIS sissekandeid. Kaebaja leiab, et need andmed on pädeva hinnangu

koostamise

alusena

aegunud.

Samuti

peetakse

argumendiks

füsioterapeudi

antud liikumissoovitust regulaarseks kepikõnnitreeninguks. Kaebaja ei

pea kasutatud nelja-viie-kuue aasta vanuseid TIS sissekandeid ja füsioterapeudi antud

soovitust piisavaks informatsiooniks, mille abil liikumise piirangut hinnata. Kaebaja füüsiline

võimekus on alates 2017/2018 aastast oluliselt halvenenud. Füsioterapeudi

kepikõnnitreeningu soovitus ei kirjelda tegelikku olukorda ja oli lihtsalt soovituslik.

Reaalsuses ei ole kaebaja juba rohkem kui neli aastat võimeline kepikõnni- ega ka muid

treeninguid tegema.

Vastustaja selgitab, et 10.10.2022 eksperthinnangust nähtub, et TTO ekspertarst hindas

liikumise valdkonna võtmetegevuse „Ohutu ringiliikumine“ piirangu raskusastet arvväärtusega

1 (kerge piirang). Kerge piirangu hinnangut on põhjendatud sellega, et on küll esinenud

kehatüvekontrolli ja jalgade kontrolli kadu ja kukkumist, kuid samas on lisatud, et:

„Terviseandmetest ei nähtu kukkumisega seotud traumade esinemist“. Kaebaja peab sellist

lähenemist vastuoluliseks ja küüniliseks. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et vastustaja

leiab, et kehatüvekontrolli ja jalgade kontrolli kadu ja kukkumine on kerge liikumispiirang kuni

traumade esinemiseni?

Kaebaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et alates ETK seisukoha lk 4, lõik 3, liikumise

valdkonna võtmetegevuse „Seismise ja istumine“ kirjeldusest lähevad vastustaja poolt esitatud

piirangute ulatuse kirjelduse põhjendused ja argumendid nii kummaliseks, et kaebajal on

raskusi nendest arusaamisega.

Kaebaja selgitab, et kaela teipimine ja istuvas asendis harjutuste tegemine ei ole kaebaja

tervisemuresid oluliselt leevendanud.

Vastustaja jätkab oma vastuses info kontekstist välja tõstmise ja tõega vabalt ümber käimisega.

Kaebaja pöörab kohtu tähelepanu meelevaldsete järelduste jadale lõigus: -füsioterapeut

(31.05.2022 J. Šibajeva Füsioterapeudi aruanne) peab võimalikuks soovitatava aeroobse

treeningu võimaluseks kepikõndi, kuid vastustaja tõlgendab seda reaalsusena st kaebaja

võimekusena teha kepikõndi.

Vastustaja märgib: „Kaebaja liikumise piirangud on episoodilised ja periooditi takistatud ning

haiguste ägenemiste vahelisel perioodil peab füsioterapeut võimalikuks ka aeroobse

treeninguna kepikõndi“. Terviseandmetele viidates väidab vastustaja, et kaebaja ei kasuta

liikumisel püsivat abivahendit ega vaja saatjat, kuigi kinnitab, et on küll esinenud

kehatüvekontrolli ja jalgade kontrolli kadu ja kukkumist. Kaebaja väidab, et järeldus on

meelevaldne ega tugine faktidele. Kaebaja on saanud traumasid mis ei vaja EMO-sse

pöördumist, kasutab regulaarselt, aastaid kaelatuge ja kodus liikumiseks kontoritooli. Kaebaja

selgitab, et liigub kukkumisohu (ja hirmu) tõttu enamuse ajast saatjaga. Vastustaja seab

kahtluse alla kaebaja väite pikkade voodisse aheldatuse perioodide kohta. Kaebaja on nõus, et

väljend „voodi külge aheldatud“ on liiga emotsionaalne, kuid selgitab, et voodirežiim ongi

sisuliselt voodi külge aheldatud olemine.

Kaebaja selgitab kohtule „pikkade lennureiside“ sisu. Nagu kepikõnd, nii on ka pikad

lennureisid hakanud vastustaja seisukohas oma elu elama. Kaebajal on „sotsiaalne kapital“

elukaaslase ja poja näol. Kaebaja pereliikmed näevad väga palju vaeva, et kaebaja elukvaliteeti

hoida. Selle hoolitsuse juurde on kuulunud ka soojamaa reisid. Tegu ei ole luksulike

turismireisidega erinevatesse eksootilistesse paikadesse vaid tegemist on ühe kindla sihtkohaga.

Kaebaja on hämmingus enda ja oma pere naeruvääristamisest vastustaja poolt ja selgitab

kohtule, et kaebaja pensionärist elukaaslane ja poeg on olnud võimelised kaebajale sellist

toetust võimaldama lootuses, et soojas kliimas kaebaja seisund leeveneb. Lisaks on kaebaja eest

hoolitsemine oluliselt kergem soojas kliimas kui koduses talves. Kaebaja täpsustab, et ei tema

tervis ega enesetunne ei võimalda pikaajalist lennukis viibimist tavatingimustel. Tegu on

logistilise ja füüsilise väljakutsega nii kaebaja kui ka ta pere jaoks. Vastustaja ei selgita, millist

distantsi peab „pikaks lennureisiks“ ja millist viisi peab keskmise liikumispuudega inimese

lennukis viibimise puhul sobivaks.

3.2.5. Vastustaja kirjeldab vastuses kaebaja käelise tegevuse piiranguid. Kaebaja pöörab kohtu

tähelepanu retoorikale. Lause „Võivad esined valud, mida on kaebaja aeg-ajalt kaebusena

esitanud“ ei vaja kaebaja arvates kommentaari. Vastustaja selgitab lk 5, punktis 2.3. küll

mõõduka piirangu definitsiooni, kuid kaebaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et samas ETK

seisukohas välja toodud epikriiside väljavõtetele toetudes on vastustaja seisukohas toodud

argumendid kaebaja suhtes kohatud.

Vastustaja viitab asjaolule, et viimase viie aasta kohta puuduvad kaebaja käte osas

radioloogilised või närvikahjustuse uuringud. Kaebaja on korduvalt Eesti Töötukassal palunud

arvesse võtta pandeemiaga seonduvaid asjaolusid. Perioodil 2020 kevad-2022 suvi oli meie

meditsiinisüsteem üle koormatud ja seetõttu pidas kaebaja kodanikuna õigeks oma probleemid

tahaplaanile asetada ja oodata. Vastustaja seda asjaolu ei aktsepteeri vaid kasutab argumendina

kaebaja vastu. Tänaseks on kaebaja läbinud uued põhjalikud neuroloogilised uuringud LTKH

multiskleroosi keskuses. Tulemuste selgumiseni läheb paar kuud. Vastustaja kasutab kaheksa

aasta tagust infot (Neuroloogi dr Sandra Ütt epikriis 13.02.2015).

Kaebaja palub kohtul tähelepanu pöörata vastustaja väitele: „Kaebajal esineb jäsemetevalu ja

krambitunnet“. Kaebaja hinnangul on lihaskrampide ümberdefineerimine „krambitundeks“

kaebajat naeruvääristav ja alandav.

Vastustaja jätkab Eesti Töötukassa kaebajal neuroloogiliste, gastroenteroloogiliste ja

reumatoloogiliste haiguste välistamisega. Kaebaja palub vaadata lisatuna viimasel viiel aastal

erialaarstide poolt pandud diagnooside loetelu. Kaebaja viitab ka perearsti Dr Põldma

30.03.2023 e-kirjale "töövõime ja puudega seotud diagnoosid on pikaajaliste korduvate

konsultatsioonide ja uuringute põhjal leitud eriarstide poolt ja nähtavad digiloos“ vastuseks

kaebaja küsimusele, kas vastustajal on õigus kaebajale (patsiendile) pandud diagnoose

tühistada.

3.2.6. Vastustaja viitab, et: „Viimane psühholoogi hinnang on teostatud 17.06.2022“;

„Täiendavaid psühholoogilisi teste ega uuringuid seisundi objektiivseks hindamiseks ei ole

teostatud“. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu vastuolule nendes väidetes.

Vastustaja väide „Alates 01.11.2022 on välja ostetud kaks karpi antidepressanti trasodoon,

kokku kahes karbis 40 tabletti. Ilmselt on depressiooni ravi tänaseks katkenud“ on eksitav ja ei

vasta tõele. Kaebaja selgitab, et ravim toimeainega trasedoon oli psühhiaatri dr Kirberi poolt

kaebajale välja kirjutatud uinutist zolpideem võõrutamiseks (kaebaja kasutab 12 aastat).

Võõrutus õnnestus pooleteiseks kuuks, kuid tugevate valude tõttu tarvitab kaebaja hetkel

zolpideemi edasi (vt Digiloo haigusjuhtum nr 564698 Ambulatoorne epikriis nr 564698).

Kaebaja palub kohtul märgata vastustaja väidete vastuolusid, nimelt vastustaja kirjutab:

„Kaebaja kirjeldatud piirangud /---/ ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi

andmetel kinnitust“, et kaebajal ei ole ravimite kõrvalmõjusid. Kaebaja lisab väljavõtte

10.10.2022 dr Kruusimäe koostatud eksperthinnangust kaebaja töövõime ulatuse kohta, kus ta

väidab, et kaebaja ravimitaluvus on olnud halb ja viitab ETK enda seisukohas toodud väitele,

et kaebajal on ravimitalumatus.

ETK seisukoha, lk 3, lõik 1 „Kaebaja kirjeldatud piirangud /---/ ravimite kõrvaltoimete osas ei

leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.“

ETK seisukoha lk 6, lõik 5 „Samuti ei ole kaebaja ka soovitatud ravimeid talunud“

Töövõime hindamise eksperthinnang 10.10.2022 Dr Kruusimägi „Ravimitaluvus on paljude

ravimigruppide osas olnud halb, ravi on tulnud redutseerida.“

Vastustaja poolt on esitatud eksitavaid väiteid: „Kaebajale on väljastatud 2022 aastal 3 retsepti

pregabalinile igas ühes 28 tabletti sisse võtmiseks 1 kord päevas ja 1 retsept Gabapentiinile igas

ühes 50 tabletti sisse võtmiseks 2 korda päevas. Eelnevast nähtub, et kaebaja valuvaigisteid

igapäevaselt ei tarvita, mida kinnitab kaebaja ka ise perearst Illa Põldamaa 24.05.2022

sissekandes.“ Kaebaja selgitab, et ei leidnud digilugu.ee patsiendiportaalist vastustaja viidatud

sissekannet, kuid mäletab ravimite vahetamise konsultatsiooni perearst dr Põldmaga. Kaebaja

selgitab, et ravimid toimeainega pregabalin (perifeerse ja tsentraalse neuropaatilise valu raviks)

ja gabapentiin (kasutatakse epilepsia ja perifeerse neuropaatilise valu (närvikahjustusest

põhjustatud pikaajalise valu) ravimiseks) on sarnase toimega, kuid kaebaja vaevuseid

leevendab pregabalin paremini. Kaebaja kasutab ravimit toimeainega pregabalin alates 2011 a

regulaarselt ja igapäevaselt. Perearsti dr Põldmaga nõu pidades püüdis kaebaja ravimi

toimeainega pregabalin vahetada sarnase mõjuga ravimi gabapentiini vastu (sama toimeainega

ravimi pikaajaline kasutamine ei ole arstide sõnul soovitatav), kuid katse ebaõnnestus. Kuna

kaebajal on alates 2003 aastast autoimmuune krooniline gastroenteroloogiline haigus,

haavandiline koliit (K51 – Ultseratiivne koliit e haavandiline jämesoolepõletik), siis on

igapäevaste valuvaigistite kasutamine soolestiku kahjustamise vältimiseks vaja kontrolli all

hoida. Vastustaja poolt esitatud väited ravimite sh valuvaigistite ja nende tarvitamise kohta on

eksitavad ja ei vasta tegelikkusele (vt PERH väljavõte haigusloost nr 04.02.2020, raviarst dr

Riispere D03753 K51.9 Täpsustamata haavandiline koliit. Digiloo haigusjuhtum nr 564698

Ambulatoorne epikriis nr 564698 versioon 1 KIRBER Kood D04723 Eriala E320 psühhiaatria

„Valuraviks on proovitud hulgaliselt erinevaid ravimeid (erinevaid NSAID-e, amitriptyllini,

gabapentini jt), millest ei ole tundnud erilist abi olevat. Esineb palju kõrvaltoimeid

(mitteallergilised). Ainus ravim, mis veidi valukaebusi leevendab on pregabaliin“).

Vastustaja jätkab vastuolulise ja eksitava info esitamist: „Arstid on soovitanud enamasti ravi

antidepressantide või valuvaigistitega fibromüalgiale tüüpiliste kaebuste ning psühhiaatrite

poolt diagnoositud somatoformse häire tõttu.“. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu vastustaja

eelnevatele väidetele, et kaebaja on katkestanud depressiooniravi. ETK seisukoha lk 6, lõik 3

„Ilmselt on depressiooni ravi tänaseks katkenud.“

ETK seisukoht: „Arstid on soovitanud enamasti ravi antidepressantide või valuvaigistitega

fibromüalgiale tüüpiliste kaebuste ning psühhiaatrite poolt diagnoositud somatoformse häire

tõttu.

„Ilmselt on depressiooni ravi tänaseks katkenud.“

„Samuti ei ole kaebaja ka soovitatud ravimeid talunud ja või neid regulaarselt vajanud, mistõttu

saab eeldada, et haigusseisund selline, et see lubab kaebajal töötamist vähemalt osaajaga või

paindlikult ning kaebajale sobival viisil ja ajal.“

Kaebaja juhib kohtu tähelepanu vastuolule vastustaja tõlgenduses „ravimeid talunud ja või neid

regulaarselt vajanud“. Vastustaja väidab, et „Psühhiaatri poolt määratud ravi on mõlemal juhul

katkenud.“ Kaebaja rõhutab, et dr Kirber on olnud kaebaja raviarst alates 2017 aastast. Dr

Kirberi määratud ravi ei ole „katkenud“ vaid on proovitud erinevaid raviskeeme elukvaliteedi

parandamiseks.

Kaebaja viitab järgmistele digiloo andmetele:

- Digiloo haigusjuhtum nr 564698 Ambulatoorne epikriis nr 564698 versioon 1 Kirber Kood

D04723 Eriala E320 psühhiaatria 10.11.2022 „Põhihaigus Diagnoos F33.2 - Raske korduv

depressioon psühhootiliste sümptomiteta mõõdukas korduv depressioon, somaatiliste

sümptomitega korduvhaigestumine „Anamnees Pöördus minu vastuvõtule esmakordselt

25.05.2017. Kaebab üle keha aastaid kestnud valusid, väsimust, üldist halba enesetunnet. Valu

on pidevalt, ka rahuolekus. Väga väsinud ja jõuetu, ei suuda suurt midagi teha. Uni on ka väga

pinnaline. Hommikuti on rampväsinud. 2000 alates unehäired (on tehtud uneuuringud ja

diagnoositud rahutute jalgade sündroomi), 2002 aastal põdes borrelioosi. Sai antibakteriaalset

ravi, mille järel tekkisid soolekaebused ning diagnoositi haavandilist koliiti. Kaasuvalt

diagnoositud psoriaasi, spondüloosi. Valuraviks on proovitud hulgaliselt erinevaid ravimeid

(erinevaid NSAID-e, amitriptyllini, gabapentini jt), millest ei ole tundnud erilist abi olevat.

Esineb palju kõrvaltoimeid (mitteallergilised). On korduvalt tarvitanud erinevaid

antidepressante adekvaatsetes doosides ja pikaajaliselt, millel pole efekti olnud. Ainus ravim,

mis veidi valukaebusi leevendab on pregabaliin (T.Lyrica 75 mg x 1 õhtul, suuremat annust ei

saa võtta kuna tekib tohutu uimasus). Keskendumishäire tõttu tarvitanud metüülfenidaati, millel

osaline efekt, kuid Kt tõttu ei talunud. Asendatud Elvansega 30mg (130.- kuu).Unehäire raviks

alustatud oktoobris trasodooniga 50-100mgÖÖ. Käinud a psühhoteraapias, saanud 30 korda

Sensuses tDCS-i- olulise efektita. Psüühilises seisundis on esiplaanil püsiva iseloomuga tervet

keha haarav valu, meeleolulangus, asteenia. Hommikul peab ennast pikka aega lahti võimlema,

et jalule saada. Kurnatud, väsinud, lootusetu. Pingetaluvus on väga madal. Uinumisraskused,

uni on pinnapealne ja lühike. Kõrgemad kognitiivsed võimed (keskendumisvõime, vaimne

paindlikkus ja olukorrale vastava käitumisviisi valimine, aja arvestamine, otsustusvõime) on

alanenud. Seisundist lähtuvalt ei ole pt võimeline regulaarselt töötama.“

3.2.7. Vastustaja väidab umbmääraselt: „Neuroloogi poolt on diagnoositud fibrumüalgia ehk

lihasvalu sündroom, kuigi ka sellele haigusele tüüpiline leid reumatoloogi sissekande alusel

puudub, tüüpilisi fibromüalgia valupunkte reumatoloog ei leia“. Kaebaja märgib, et vastustaja

poolt on korduvalt kasutatud reumatoloog dr Pille neli ja pool aastat vana epikriisi, selles

epikriisis on kaebajal dr Pille poolt diagnoositud põhihaigusena M79.7 - Pehmete kudede mujal

klassifitseerimata muud haigusseisundid, kiudsidekoelihasevalu e fibromüalgia. Kaebaja viitab

siinkohal:

Digiloo haigusjuhtum nr 20180131-44203 Statsionaarne epikriis nr 1001818904 versioon 6

06.02.2018 (dr Andrs Pille reumatoloogia 31.01.2018-06.02.2018. „Põhidiagnoos M79.7 -

Pehmete kudede mujal klassifitseerimata muud haigusseisundid, kiudsidekoe-lihasevalu e

fibromüalgia“

Töövõime hindamise eksperthinnang 10.10.2022 Dr Kruusimägi „Peamine piiranguid

põhjustatav diagnoos: M79.7 - Kiudsidekoe-lihasevalu e fibromüalgia“.

Digiloo haigusjuhtum nr 746-147 Ambulatoorne epikriis nr 38628 versioon 2 Dr Põldma Kood

D05022 Eriala E300 peremeditsiin 28.05.2022 „M79.7 - Kiudsidekoe-lihasevalu e fibromüalgia

Kiudsidekoe-lihasevalu e fibromüalgia korduvhaigestumine“.

Järgnevalt väidab vastustaja „Samuti on korduvalt kirjeldatud hüpermobiilsust ehk liigset

painduvust, kuid ei ole diagnoositud/täpsustatud hüpermobiilsuse põhjust. Samuti ei esine

hüpermobiilsusega kaasnevaid muid haigusseisundeid, nagu liigeste iseeneslikke nihestusi,

südameklappide rikkeid vms probleeme.“ Kaebaja juhib kohtu tähelepanu taastusravi ja

füsiaatria arsti dr Butšelovskaja poolt põhihaigusena diagnoositud korduvhaigestumisele M35.7

– hüpermobiilsuse sündroom. Vastustaja märgib, et: „Samuti on korduvalt kirjeldatud

hüpermobiilsust ehk liigset painduvust, kuid ei ole diagnoositud/täpsustatud hüpermobiilsuse

põhjust. Samuti ei esine hüpermobiilsusega kaasnevaid muid haigusseisundeid, nagu liigeste

iseeneslikke nihestusi, südameklappide rikkeid vms probleeme.“

Kaebaja viitab Digiloo haigusjuhtumile nr 6156320 Ambulatoorne epikriis nr 6156320 versioon

2 29.04.2022 Butšelovskaja Kood D07412 Eriala E380 Taastusravi ja füsiaatria „Põhihaigus

Diagnoos M35.7 – hüpermobiilsuse sündroom korduvhaigestumine“.

Kaebaja juhib kohtu tähelepanu erialaarstide poolt pandud diagnooside kahtluse alla seadmisele

vastustaja poolt ning sealt järgmisena hüpermobiilsuse sündroomi ja hüpermobiilsuse ehk liigse

painduvuse segamini ajamisele.

Eeltoodust teeb vastustaja järelduse: „Seega kaebajal tõsiseid ja süvenevaid haigusseisundeid

ei ole tänaseni leitud ega diagnoositud.“

3.2.8. Kaebaja toob välja järgmisena, et vastustaja leiab: „kaebaja väide, et ta vajab lähedaste

hooldust ja tuge elementaarseks toimetulekuks (nt igapäevane hügieen jms) ning väide, et sageli

on kaebaja voodisse aheldatud, võimetuse perioodid on sagenenud ja pikenenud, ei ole

terviseandmetel kinnitust leidnud.“

Kaebaja viitab: Digiloo haigusjuhtum nr 746-147 Ambulatoorne epikriis nr 38628 versioon 2

dr Põldma Kood D05022 Eriala E300 peremeditsiin 28.05.2022 „ajas süvenev krooniline

kurnatus, ei jaksa liikuda, nüüd juba enda sõnul pead raske püsti hoida, tunneb, et ei püsi koos,

peab koguaeg toetuma/---/ Viimasel ajal tihti kukub – hoiatamata tekib nõrkuse hoog, jalad

kaovad alt, samas teadvust ei kaota./---/ Kaebab väga sageli tekkivaid lihaskrampe nii jäsemetes

kui ka kehatüves, nt kõndimisel jalalihaste krambid, kummardamisel ülakõhu lihastes krambid.

Valuvaigistid mitteigapäevaselt, valud tugevad üle keha, praegu lõualuus, lihaskrambid. Pikema

aja jooksul ajas süvenev nõrkus, jõuetus, raske seista ja istuda. Elab üksi, poeg ja elukaaslane

käib abis, igapäev ei jaksa väljas käia, sest ei jaksa end näiteks isegi riidesse panna“ Vastustaja

jätkab kaebaja kohta valeandmete esitamist: „Samuti ei nähtu terviseandmetest, et kaebaja

liiguks püsivalt saatjaga. Mitte üheski haigusloos ei kajastu, et kaebaja käiks saatjaga arstide

juures; ei kajastu, et ootamatult halvenenud tervise tõttu ei saa kaebaja tulla kokku lepitud

visiidile või et visiidi käigus oleks toimunud ootamatuid tervisehäireid, kukkumist või tasakaalu

kaotust. TIS sissekannetes ei kirjeldata kukkumiste sagedust või iseloomu, puuduvad

TIS sissekanded kukkumisvigastuste või objektiivsed terviseandmed kukkumiste kohta.

Kaebaja ei vaja liikumisel abivahendeid.“ Kaebaja selgitab, et ei ole väitnud, et liigub püsivalt

saatjaga, vaid, et eelistab väljas liikuda saatjaga ja üksi väljas viibimist vältida (vt ka kaebaja

töövõime hindamise taotlus).

Kaebaja viitab ka Digiloo haigusjuhtumile nr 5711602 Ambulatoorne epikriis nr 5711602

versioon 1 Butšelovskaja Kood D07412 Eriala E380 Taastusravi ja füsiaatria 29.09.2021 D.

Trutneva B0114 „Füsioterapeudi aruanne: Hinnang Ptl krooniline väsimussündroom, 100%

töövõimetust. ADL tegevustega saab hakkama, sõltub väsimusest. Poes käib lapse/mehega

koos, väiksemaid asju saab tuua iseseisvalt.“

3.2.9. Vastustaja rõhutab, et töökarjääri kujundamisel ja töö otsingutel on võimalik toetuda

valdkondadele, kus piiranguid ei esine. Kaebaja selgitab, et pöördus korduvalt ETK-sse ehk

vastustaja poole palvega aidata leida oma piirangutele sobivat töövaldkonda. Kaebaja

konsulteeris 29.09.2022 ETK töövõime hindamise spetsialisti Kersti Katkosilla ning

10.11.2022 karjäärinõustaja Krista Normakuga, kes pidas esitatud töövõime hindamise taotluse

tulemusena osalise töövõime määramist kommunikatsiooniveaks ja kinnitas, et kaebaja

kirjeldatud piirangutega ei pea ta tööotsinguid lootust andvateks st ei soovitanud esitada

tööotsijana arvele võtmise avaldust.

Kaebaja selgitab, et vastustaja on oma vastuses (lk 7, lõik 6) ära kasutanud taastusraviarsti dr

Aleksandra Butšelovskaja (09.08.2021-19.11.2021), sissekandes tehtud ajavormi eksituse, et

„kaebaja töötab raamatupidajana kodus“. Kaebaja selgitab, et vastuvõtul oli jutuks minevik st

„kaebaja töötas raamatupidajana kodus“. Seoses terviseprobleemidega oli kaebaja alates

20132018 kaugtööl kodukontoris. Viimane tööleping oli määratud tähtajaga ja lõppes 2018

jaanuaris, see oli tööandja poolne vastutulek, et proovida kaebaja võimekust tähtaegadest

kinnipidamisel ja piirangutele vastava töökorralduse võimalikkust.

Vastustaja märgib, et: „Kaebaja on küll taotlusel märkinud, et tema viimane töösuhe Bbbbbbbb

OÜ raamatupidajana lõppes 2018, kuid samas 04.11.2021 taastusraviarsti dr Aleksandra

Butšelovskaja (09.08.2021-19.11.2021), sissekandes on märgitud, et kaebaja töötab

raamatupidajana kodus, ei saa trenni teha, kuid jooga ja mediteerimine aitab.“ Digiloo

haigusjuhtum nr 5711602 Ambulatoorne epikriis nr 5711602 versioon 1 Butšelovskaja Kood

D07412 Eriala E380 Taastusravi ja füsiaatria 09.08.2021 „Kaebused: püsti seistes tekib

tahhükardia (POTS?), kõndides kaovad jalad alt ära, mille tõttu tihti kukub, istudes väsib kael

ära (mille tõttu kasutab spets kaelatugi), valu terves kehas (pigem perifeerias), väga tugev

väsimus, koormusejärgne väsimus, unehäired, mäluhäired, krambid lihastes, liighigistamine.

Jooga, mediteerimine ei aita. Aitab Lyrica 75mg x 1. Töötab raamatupidajana kodus, trenni

teha ei saa.“ Kaebaja palub kohtul märgata ülaltoodud lõigus vastustaja poolset vaba ning

ebaõiget ümberkäimist dr Butšelovskaja epikriisi tekstiga. Dr Butšelovskaja kirjeldab: „Jooga,

mediteerimine ei aita, trenni teha ei saa“. Vastustaja kirjutab „ ei saa trenni teha, kuid jooga ja

mediteerimine aitab“.

3.2.10. Vastustaja väidab, et kaebaja seisund ei ole võrreldes eelmise (26.04.2019 nr

TVH/19/016612) ja üle-eelmise (02.07.2018 nr TVH/18/029105) puuduva töövõime perioodiga

halvenenud. Kaebaja kahtleb vastustaja pädevuses selliseid hinnanguid anda ja palub

sellekohased hinnangud jätta kaebaja raviarstide pädevusse. Kaebaja selgitab, et kaebused on

eelnevate perioodidega süvenenud, diagnoositud on kroonilised haigused ja leevendavat ravi ei

ole veel leitud.

Kaebaja viitab digiloo haigusjuhtumile nr 746-147 Ambulatoorne epikriis nr 38628 versioon 2

dr Põldma Kood D05022 Eriala E300 peremeditsiin 28.05.2022 „.ajas süvenev krooniline

kurnatus, ei jaksa liikuda, nüüd juba enda sõnul pead raske püsti hoida, tunneb, et ei püsi koos,

peab koguaeg toetuma/---/ Viimasel ajal tihti kukub – hoiatamata tekib nõrkuse hoog, jalad

kaovad alt, samas teadvust ei kaota./---/ Kaebab väga sageli tekkivaid lihaskrampe nii jäsemetes

kui ka kehatüves, nt kõndimisel jalalihaste krambid, kummardamisel ülakõhu lihastes krambid“

3.2.11. Vastustaja väidab, et töövõimet hinnatakse arvestades viie viimase aasta terviseandmeid

ja hetkeseisu. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu üle seitsme ja poole aasta vanuste terviseandmete

kasutamisest vastustaja seisukohas - vt „Neuroloogi dr Sandra Ütt epikriis 13.02.2015“

(vastustaja 20.02.2023 vastuse lisa 4 dtl 96-97).

3.2.12. Oma seisukoha lk 8 vastustaja väidab, et: „kaebaja valuravi ja psühhiaatrilise ravi

vajadus ei ole pidev.“ Kaebaja selgitab, et kaebaja ravi on olnud alates 2003 aastast pidev,

sisaldades nii valuravi kui ka psühhiaatrilist ravi.

Järgmiseks väidab vastustaja, et kaebaja on saanud psühholoogi hinnangu. Kaebaja tuletab

kohtule meelde, et eelnevalt on vastustaja väitnud, et täiendavaid psühholoogilisi teste ega

uuringuid kaebaja seisundi objektiivseks hindamiseks ei ole teostatud.

Kaebaja selgitab, et üks ravisuundadest on (digiloo haigusjuhtum nr 5711602 dr Aleksandra

Butšelovskaja) kroonilise väsimuse sündroom (müalgiline entsefalomüeliit/süsteemne

pingutuse talumatuse haigus, (post-exertional malaise” (PEM), Systemic Exertion Intolerance

Disease (SEID)). Kaebaja viitab, et kroonilise väsimuse sündroomi ainus täna teadaolev ravi

on dr Butšelovskaja sõnul võimetekohane treening.

3.2.13. Järgmiseks väidab vastustaja, et kaebajal „Abivahendite vajadus puudub. Mitte ükski

terviseinfosüsteemi sissekanne ei kinnita saatja või kõrvalabi vajadust.“ Kaebaja selgitab, et nii

abivahendite, kui ka kõrvalabi vajadus on korduvalt tervise infosüsteemis kirjeldatud.

3.2.14. Vastustaja väidab, et kaebaja on korduvalt osalenud taastusravil, kus tema füüsiline ja

ka vaimne võimekus on olnud hea. Kaebaja lisab kohtule selgituseks väljavõtted

füsioterapeutide hinnangutest, millest nähtub vastupidine vastustaja väitele.

Kaebaja viitab järgmistele digiloo väljavõtetele: digiloo haigusjuhtum nr 5711602

Ambulatoorne epikriis nr 5711602 versioon 1 04.11.2021 H. PAAS B0117 Füsioterapeudi

aruanne : „Lõpphinnang Pt lõpetas hetkel teraapias käimise ära, seoses halva enesetunde tõttu.

Jätkab treeningutega enesetunde paranedes.“

Digiloo haigusjuhtum nr 6156320 Ambulatoorne epikriis nr 6156320 versioon 2 10.05.2022 K.

Kuusk Füsioterapeudi aruanne: „Probleemid Lihasvalu, lihaskrambid ja vastupidavuse langus,

tasakaaluhäired takistavad igapäevaste tegevustega toimetulekut ning on vähendatud patsiendi

enesekindlust ja turvatunnet oma kehas.“

Digiloo haigusjuhtum nr 6156320 Ambulatoorne epikriis nr 6156320 versioon 2 31.05.2022 K.

Kuusk Füsioterapeudi aruanne: „Hinnang pt mureks on lihasjõu- ning aeroobse võimekuse

langus. Viimati raskusi pead püsti hoidmisega, ning ülaselg ja kaelalihased väsivad asendit

hoides ära. Kaelaliikuvus piiratud külgpainutus ja rööramised bilateraalselt.“

Digiloo haigusjuhtum nr 6156320 Ambulatoorne epikriis nr 6156320 versioon 2 14.06.2022 K.

Kuusk B0088 Füsioterapeudi aruanne: „Viimasel visiidil enesetunne halb, samuti oli eile olnud.

Tekib iiveldustunne, kuumus, soovib istuda seismise harjutuse ajal. Kaelavöötme lihaspingete

ja nõrkusele on leevendust pakkunud kinesioteipimine. Kurdab, et jätkuvalt tunneb end kui

võõras kehas. Soovitused: enesetunde ja märkmete järgi kodune tegelus, aeroobne treening

kepikõnni näol.

Digiloo haigusjuhtum nr 6562250 Ambulatoorne epikriis nr 6562250 versioon 1 09.02.2023

K. Kuusk B0088 Füsioterapeudi aruanne: „Lõpphinnang Teraapia kulges plaanipäraselt,

eesmärgid osaliselt saavutatud. Viimasel ajal baasvalu 3 punkti, ägedam valu 8. Küll aga on

muutunud valud ja väsimus, kurnatus suuremaks, mis olulisel määral mõjutab

igapäevategevustega hakkamasaamist, vajab kõvalist abi ja tuge. Teraapiasse tulek on suur

pingutus ning samal päeval muud ei jõuagi enam teha.“

10.10.2022 A. Kruusimägi ekspertarsti hinnang. Töövõime hindamise eksperthinnang. „Kohati

on raskusi seisva asendi säilitamisega, taastusravi aruandes kirjeldatud, et osadel päevadel

suutis teha seisvas asendis ettenähtud harjutusi vaid istuvas asendis. Epikriisidest nähtub, et

kehaasendi säilitamise võimekus on periooditi erinev.“

3.2.15. Vastustaja väidab, et töövõime hindamise aluseks olevate eksperthinnangute koostajad,

08.05.2022 (ekspertarst dr Evelin Ilves) ja 10.10.2022 (ekspertarst dr Kruusimägi), on

kasutanud põhjendamiseks vaid pisut erinevaid diagnoose ja terviseandmeid, kuid suuri

erinevusi hinnangutes ei ole. Kaebaja selgitab, et vastustaja väitel pisut erinevad diagnoosid on

siiski oluliselt erinevad ning kaks järjestikust eksperthinnangut on sisuliselt erinevad.

Ekspertarst dr Evelin Ilves pidas kaebaja piirangute põhjuseks „aju haigust“ ning soovitas

kaugtöö korraldamist soojale maale. Dr Ilvese arvates ei sobi kaebajale vaimne, organiseeriv ja

vastutav töö. Ekspertarst dr Anu Kruusimägi aga toob oma eksperthinnangus mitu korda esile

neuroloogilised ja reumatoloogilased diagnoosid (mh ka fibromüalgia, mida vastustaja (TKsk

lk 6, eelviimane lõik) kaebajal viie aasta tagusele reumatoloogi visiidile tuginedes välistada

püüab ja mis siiski sama reumatoloogi dr Pille poolt 06.02.2018 statsionaarses epikriisis

diagnoositud on. Ekspertarst dr Kruusimägi hindab, et „ravimitaluvus on olnud halb paljude

ravimigruppide osas“ (vastupidiselt vastustaja väitele TKsk lk 3 lõik 1, et ravimite

kõrvaltoimete kohta ei leitud TIS andmetel kinnitust), ning soovitab tööd vaimses valdkonnas

või suhtlemisega seotud ametialadel. Ühiselt leiavad mõlemad ekspertarstid, et sobida võiks

kaugtöö, kuigi dr Ilvese arvates ei sobi vaimne töö ja dr Kruusimäe arvates sobib just vaimne

töö, kusjuures järeldab dr Kruusimägi, et välistatud/ takistatud/piiratud tegevus on mõtlemine.

Töövõime hindamise eksperthinnangus välistatud/takistatud/piiratud tegevuste loetelu kirjeldus

(väljavõte allpool) on kaebaja igapäevane reaalsus ning peaks kaebaja arusaamisel olema piisav

alus puuduva töövõime määramiseks.

Digiloo haigusjuhtum nr 20180131-44203 Statsionaarne epikriis nr 1001818904 versioon 6

06.02.2018 dr Andrs Pille reumatoloogia 31.01.2018-06.02.2018. Põhihaigus Diagnoos M79.7

- Pehmete kudede mujal klassifitseerimata muud haigusseisundid, kiudsidekoe-lihasevalu e

fibromüalgia.

04.05.2022 esitatud taotluse alusel koostas eksperthinnangu dr Evelin Ilves: Ei sobi: Pingeline

vaimne, organiseeriv ja vastutav töö. Töövõime toetamise vajadus: Kaugtöö korraldamine

soojale maale. Peamine piiranguid põhjustatav diagnoos: F45.8 - Somatoformsed häired, muud

täpsustatud somatoformsed häired.

Tegevusvõime koondkokkuvõttes toob dr. Ilves mh välja: /__/Piirangud esinevad aastaid

pidevalt. Efektiivset ravi ega ka haiguse põhjust ei ole seni õnnestunud leida./__/ Eeltoodust

tulenevalt on välistatud/ takistatud/piiratud järgnevad tegevused: Igapäevatoimingute

korraldamine; Igapäevatoimingute lõpuleviimine; Istumine; Püstitõusmine; Kummardumine;

Isteasendi säilitamine; Püstiasendi säilitamine; Esemete tõstmine ja kandmine; Käte

täppisliigutused; Haaramine; Käsitsemine; Lühikeste vahemaade käimine; Pikkade

vahemaade käimine; Mitmesugustel pindadel käimine; Takistustest möödumine; Kodust ja

muudest hoonetest väljaspool liikumine; Kaupade ja teenuste hankimine; Toiduvalmistamine;

Kodutööde tegemine; Mitteametlikud sotsiaalsed suhted; Täistööajaga töötamine./__/

Taotlejal on tõenäoliselt vähemuutuv seisund kehtivusega 5 aastat, kuna Aastaid vähemuutuv

seisund kroonilise valu ja väsimussündroomiga. Kuna põhjust ei ole leitud, ei ole õnnestunud

määrata ka kompleksset toimivat ravi. Seetõttu ei ole tõenäoline töövõime täielik taastumine.

Soovitused: Töötingimused: Ei sobi: Pingeline vaimne, organiseeriv ja vastutav töö;

Sundasendid, kui ei saa vabalt asendeid vahetada ja puhkepause võtta; Täisajaga töö,

tähtaegadega piiratud

töö.

Töövõime

toetamise

vajadus:

Psühhoteraapia, tegevusteraapia/kogemusnõustamine kroonilise valuga toimetulekuks.

Kaugtöö korraldamine soojale maale.

29.08.2022 esitatud taotluse alusel koostas eksperthinnangu Dr. Kruusimägi: Pigem sobivad

tööd vaimses valdkonnas või suhtlemisega seotud ametialadel. Töövõime toetamise vajadus:

puudub. Peamine piiranguid põhjustatav diagnoos: M79.7 - Kiudsidekoe-lihasevalu e

fibromüalgia.

Eeltoodust tulenevalt on välistatud/ takistatud/piiratud järgnevad tegevused: Mõtlemine;

Igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine; Seismisasendi säilitamine; Pea asendi säilitamine;

Kätega kandmine; Käte peenmotoorika; Pikkade vahemaade kõndimine; Treppidest üles ja alla

liikumine; Erinevates kohtades liikumine, teisiti täpsustatud; Enda pesemine/__/ Taotlejal on

tõenäoliselt vähemuutuv seisund kehtivusega 5 aastat, kuna häired on pikaajaliselt püsinud.

Uuringutega on häire otsene põhjus jäänud ebamääraseks. Ravimitaluvus on paljude

ravimigruppide osas olnud halb, ravi on tulnud redutseerida ja võimalik, et seetõttu on

tulemused olnud tagasihoidlikud. Soovitused: Töötingimused: Taotlejale ei sobi rohke

liikumisega seotud või kestva istumise ja seismisega seotud tööd, kehaasendeid peab saama

vahetada. Koormav töö kätele pole sobiv, tööaja sees peab saama teha puhkepause käte

puhkamiseks. Pigem sobivad tööd vaimses valdkonnas või suhtlemisega seotud ametialadel.

Sobida võiks kaugtöö. Töövõime toetamise vajadus: puudub.

Kaebaja juhib kohtu tähelepanu kaebajale ekspertarstide poolt antud, vastustaja poolt

kinnitatud, ajas muutuvatele järgmistele soovitusele:

- Ekspertarst dr Evelin Ilves näeb oma 08.05.2022 koostatud hinnangus töövõime

toetamisevajadusena kaugtöö korraldamist soojale maale.

- Sama hinnangu vaidele 11.07.2022 nr VO/22/1727 tulnud otsuses kirjeldab Meelis Paavel,

Eesti Töötukassa juhatuse esimees, kuidas vaide esitaja töövõimet toetab kaugtöö

korraldamine sooja kliimavöötmesse - Ekspertarst dr Anu Kruusimägi oma 10.10.2022

tehtud hinnangus enam kaebaja töövõime toetamise vajadust ei näe.

- 20.12.2022 tulnud Meelis Paaveli poolt allkirjastatud vaideotsuses nr VO/22/2986 on soojalt

maalt ja soojast kliimavöötmest saanud sooja temperatuuriga siseruumid „TTO ekspertarsti

hinnangul on vaide esitaja võimeline töötama osaajaga sooja temperatuuriga siseruumides.“

3.3. Kaebaja selgitab kohtule, et antud vaidluses on vastustaja poolt kasutatud nii palju

materjale, viiteid, muutuvaid ja vastuolulisi väiteid ja faktilisi asjaolusid ja juriidilist

terminoloogiat, et kaebajal puudub võimekus kogu materjali haarata ja mõista. Samuti ei ole

kaebajal materiaalselt võimalik juriidilise abi kaasamine. Kaebaja toetub antud vaidluses

enda ja oma ja lähikondlaste õigustundele ning Eesti Puuetega Inimeste koja nõustaja Kristi

Rekandi abile.

Kaebaja toob esile väljavõtted tervise infosüsteemist, raviarstide epikriisid:

- Digiloo haigusjuhtum nr 5711602 Ambulatoorne epikriis nr 5711602 versioon 1

Butšelovskaja Kood D07412 Eriala E380 Taastusravi ja füsiaatria 09.08.2021 Hinnang „Ptl

krooniline väsimussündroom, 100% töövõimetust.“

- Digiloo haigusjuhtum nr 564698 Ambulatoorne epikriis nr 564698 versioon 1 dr Kirber

Kood

D04723 Eriala E320 psühhiaatria 10.11.2022 „Seisundist lähtuvalt ei ole pt võimeline

regulaarselt töötama.“

Seega arvestades kõike eeltoodut on kaebajal Xil alus taotleda Eesti Töötukassa 12.10.2022

otsuse nr TVH/22/040558 ja 20.12.2022 vaideotsuse nr VO/22/2986 tühistamist ja Eesti

Töötukassa kohustamist vaadata kaebaja 29.08.2022 esitatud taotlus uuesti läbi.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.

4.1. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 29.08.2022

esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise

infosüsteemi kantud terviseandmed.

Töötukassa 12.10.2022 otsus nr TVH/22/040558 tugineb terviseteenuseosutaja Dorpat Tervis

OÜ ekspertarsti (edaspidi TTO ekspertarst) dr Anu Kruusimägi 10.10.2022 koostatud

eksperthinnangule (lisatud kaebaja poolt). Ekspertarst dr Anu Kruusimägi analüüsis veel kord

vaidemenetluse

käigus

kaebaja

terviseandmeid,

mille

kohta

koostas

23.11.2022

eksperthinnangu (Lisa 6) ning jäi oma esialgse eksperdiarvamuse juurde, et kaebaja töövõime

on osaline. TTO ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kuna

kaebaja töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise

piiranguid arvestades TVTS § 5 lg 3 p 2 kohaselt osaliselt takistatud.

Eesti Töötukassa 12.10.2022 otsusega nr TVH/22/040558 (esitatud kohtule kaebaja poolt)

tuvastati, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ja kerge

tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on immuunmehhanismi

haaravad haigusseisundid, närvisüsteemihaigused, pehmete kudede haigusseisundid ja

krooniline valu.

Kaebajal on kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille

põhjuseks on närvisüsteemihaigused ja krooniline valu. Kaebajal on mõõdukas

tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika-

ja käitumishäired. Kaebaja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebaja kirjeldatud piirangud

suhtlemise valdkonnas ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel

kinnitust.

Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Ita Kukk analüüsis samuti käesoleva

kohtuasja raames ning vaidemenetluses kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid,

kaebuses ja vaides kirjeldatud asjaolusid ja dr Anu Kruusimägi 10.10.2022 ja 23.11.2022

koostatud

eksperdiarvamusi

ning

nõustus

eksperdiarvamustes

antud

hinnangu

ja

põhjendustega. Vastustaja lisab dr Ita Kukk arvamuse allkirjastatud kujul.

4.2. Kaebaja märkis 29.08.2022 töövõime hindamise taotluses Liikumise valdkonna

võtmetegevuse 1.1. „Liikumine eri tasapindadel“, et: „võimekus liikuda on väga suures ulatuses

muutlik. On perioode, kus saan iseseisvalt nt jalutada ja poes käia, samas on nädalate pikkuseid

perioode kus sõltub liikumisel täielikult perekonna abist ja toetusest. On ka perioode kus veedan

päevi nõrkusest voodis ja/või diivanil ning vajan igapäevatoimetusteks (nt hammaste pesemine,

söömine, tualetis käimine) pere abi. Kasutan istumisel kaelatuge ja kodus liikumisel ratastel

kontoritooli. Minu võimekus trepist üles või alla liikuda on muutlik. Kipun kukkuma, eelistan

treppe vältida. Kukkumise ohu tõttu saan kasutada ainult käetoega treppe. Kodus kasutan lifti.“

10.10.2022 eksperthinnangust nähtub, et TTO ekspertarst hindas piirangu raskusastet

arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Eksperthinnangus on tuginetud järgmistele TIS

sissekannetele: - 06.02.2018 dr Andrs Pille, reumatoloog (31.01.2018-06.02.2018); -

13.06.2019 dr Katrin Põld, neuroloog (12.06.2019-13.06.2019); - 08.07.2019 dr Katrin Põld,

neuroloog (08.07.2019 -0.07.2019); - 24.05.2022 dr Illa Põldmaa, peremeditsiin (24.05.2022-

28.05.2022); - 17.06.2022 dr Aleksandra Butšelovskaja, taastusravi ja füsiaatria

(29.04.202220.06.2022); - 26.10.2022 dr Eva-Maria Marjak peremeditsiin (26.10.2022-

26.10.2022) -

10.11.2022 dr Neenu Prank, peremeditsiin (08.11-11.11.2022) ja põhjendatud mõõduka

piirangu hinnangut sellega, et kaebaja liikumine on episooditi takistatud, samas esineb

suhteliselt vaba liikumise perioode. Füsioterapeut on andnud liikumissoovituse regulaarseks

kepikõnnitreeninguks. Koormus EKG on korras, kardiopulmonaalses koormustestis

kergemõõdukas hapnikutarbimise võime alanemine. Perearsti kande kohaselt liigub kaebaja

aeglases tempos. Jäsemete pareese ei esine. Tajub jalgade paresteesiaid. ENMG uuring 2017.

aastal korras. Neurodegeneratiivset ja/või reumaatilist haigust uuringud ei kinnita.

Liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.2.„Ohutu ringiliikumine“ märkis kaebaja töövõime

hindamise taotluses, et: „tema võimekus ohutult liikuda on muutlik. Kipun kukkuma, eelistan

väljas liikuda saatjaga ja üksi väljas viibimist vältida. Pere on õppinud toime tulema hetkedel,

kui ma ei saa edasi liikuda nõrkusest (talutavad mind lähima istumiskohani või seinani kuhu

saan toetuda, et jõudu koguda) või hakkan kukkuma (käe alt kinni liikumine). Eelistan suuri

lagedaid ruume vältida, kui ruumis on piisavalt lähestikku asetsevaid toetuspunkte, saan üksi

hakkama.“

10.10.2022 eksperthinnangust nähtub, et TTO ekspertarst hindas piirangu raskusastet

arvväärtusega 1 (kerge piirang). Eksperthinnangus on tuginetud järgmistele TIS sissekannetele:

- 06.02.2018 (dr Andrs Pille reumatoloogia 31.01.2018-06.02.2018); - 13.06.2019 (dr Katrin

Põld 12.06.2019-13.06.2019); - 24.05.2022 (24.05.2022-28.05.2022) perearst Illa Põldmaa; -

17.06.2022 (29.04.2022-20.06.202) dr Aleksandra Butšelovskaja taastusravi ja füsiaatria; -

10.11.2022 dr Neenu Prank peremeditsiin (08.11-11.11.2022) ja põhjendatud kerge piirangu

hinnangut sellega, et on esinenud kehatüvekontrolli ja jalgade kontrolli kadu ja kukkumist.

Terviseandmetest ei nähtu kukkumisega seotud traumade esinemist.

Liikumise valdkonna võtmetegevuse „Seismise ja istumine“ puhul märkis kaebaja töövõime

hindamise taotluses, et: „tema seismine on välistatud. Istuda saan juhul, kui on võimalik

sagedasti asendit muuta ehk raskuskeset pidevalt muuta. Seoses krooniliste valude ja

kurnatusega on istumine, kehaasendi säilitamine ja kõik liikumisega seotud raskendatud.

Võimekus on muutlik, kuid segab igapäevast toimetulekut. Lühiajaline füüsiline pingutus on

tahtejõupõhiselt võimalik ja ma suudan vajadusel istuda, kummarduda jms / Seoses krooniliste

valude ja kurnatusega on istumine, kehaasendi säilitamine ja kõik liikumisega seotud

raskendatud. Võimekus on muutlik, kuid segab igapäevast toimetulekut. Kodus saan kasutada

nt kontoritooli ümber seotud salli keha toetamiseks.“

10.10.2022 eksperthinnangust nähtub, et TTO ekspertarst hindas piirangu raskusastet

arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Eksperthinnangus on tuginetud järgmistele TIS

sissekannetele: - 06.02.2018 (dr Andrs Pille reumatoloogia 31.01.2018-06.02.2018); -

13.06.2019 (dr Katrin Põld 12.06.2019-13.06.2019); - 24.05.2022 (24.05.2022-28.05.2022)

perearst Illa Põldmaa; - 17.06.2022 (29.04.2022-20.06.202) dr Aleksandra Butšelovskaja

taastusravi ja füsiaatria; - 10.11.2022 dr Neenu Prank peremeditsiin (08.11-11.11.2022) ja

põhjendatud mõõduka piirangu hinnangut sellega, et raskusi on kehatüvekontrolli hoidmisega

kaelasõlavöötmes: kael väsib, raske on pead püsti hoida. On saanud juhiseid füsioterapeudilt,

aitab kaela piirkonna teipimine. Kohati on raskusi seisva asendi säilitamisega, taastusravi

aruandes kirjeldatud, et osadel päevadel suutis teha seisvas asendis ettenähtud harjutusi vaid

istuvas asendis. Epikriisidest nähtub, et kehaasendi säilitamise võimekus on periooditi erinev.

Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses „käteosavus“ puhul märkis kaebaja töövõime

hindamise taotluses, et: „olen kohmakas, asjad kipuvad käest kukkuma. Periooditi vajan abi

asjade kandmisel, riiulitesse paigutamisel, pesu kuivama panemisel jms. Pingutusest tekivad

kätekrambid seda ka nt lusikat, arvutihiirt või pastapliiatsit hoides. Peale krambihooge on käed

väga valusad ja nö ei tööta. Kolme kuust lapselast seistes süles hoida ei saa, ei usalda oma käsi.“

Eksperthinnangust nähtub, et TTO ekspertarst hindas piirangute raskusastet arvväärtusega 1

(kerge piirang). Eksperthinnangus on tuginetud järgmistele TIS sissekannetele: - 24.05.2022

(24.05.2022-28.05.2022 perearst Illa Põldmaa; - 06.02.2018, dr Andrs Pille reumatoloogia

(31.01.2018-06.02.2018) ja põhjendatud kerge piirangu hinnangut sellega, et kaebajal on käte

düsesteesia ja valud, koormuse järgsed krambid. Käed on kohmakad.

Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses „käelise tegevusega seotud muud piirangud“ puhul

märkis kaebaja töövõime hindamise taotluses, et: „lihaskrambid on igapäevased, see segab

söögitegemist, söömist. endaga igapäevast toimetulekut (juuste kammimine, hammaste pesu

jms). Peale krambihooge on käed päevi väga valusad.“ Eksperthinnangust nähtub, et TTO

ekspertarst hindas piirangut käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses „käteosavus“.

Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuses „Teadvusel püsimise ja

enesehooldusega seotud muud piirangud“ märkis kaebaja töövõime hindamise taotluses, et:

„halval ajal vajan pesemisel (vanni ja vannist välja) lähedaste abi. Vajan, et abi on vannitoast

hüüdmiskaugusel juhuks kui kukun. Kätekrampide pärast vajan aeg-ajalt pere abi

igapäevatoimingutel. Jõuetuse pärast on perioode kus vajan lähedaste abi kõiges (varem

kirjeldatud voodi/diivani perioodid).“

Eksperthinnangust nähtub, et TTO ekspertarst hindas piirangu raskusastet arvväärtusega 1

(kerge piirang). Eksperthinnangus on tuginetud perearst Illa Põldmaa 24.05.2022

(24.05.202228.05.2022) sissekandele ja põhjendatud kerge piirangu hinnangut sellega, et on

üla- ja alajäsemete valu, lihaskrampide ja koormustaluvuse alanemise tõttu vajab ebapüsivalt

abi pesemisega seotud toimingutes. Piirangut ei saa hinnata enam kui kergeks, kuna abivajadus

ei ole püsiv.

Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuses „Tegevuste alustamine ja

lõpetamine“ märkis kaebaja töövõime hindamise taotluses, et: „halvematel aegadel olen

võimetu õppima ja mistahes tegevusi lõpetama. Parematel päevadel olen täis tahet ja

motivatsiooni uusi asju õppida nt käsitöö on uus suur lemmik. Tahaksin väga minna käsitööd

õppima aga füüsiline võimekus seda ei luba.“

Eksperthinnangust nähtub, et TTO ekspertarst hindas piirangu raskusastet arvväärtusega 2

(mõõdukas piirang). Eksperthinnangus on tuginetud järgmistele TIS sissekannetele: -

10.11.2022 dr Helen Kirber, psühhiaater; - 17.06.2022 dr Aleksandra Butšelovskaja, taastusravi

ja füsiaatria; - 10.02.2020 dr Raine Pilli, psühhiaater; - 17.04.2019 dr Helen Kirber psühhiaater

ja põhjendatud mõõduka piirangu hinnangut sellega, et unehäirete ja sellest tingitud

väsimustunde, vaimse energia vähesuse tõttu on tegevuste planeerimine, nende plaanipärane

läbiviimine ja tulemuslik lõpetamine takistatud. Päeviti muutlik suutlikkus.

Muutustega kohanemine ja ohu tajumise valdkonnas on kaebaja võtmetegevuses

„Väljaskäimine“ märkinud, et: „kukkumisohu tõttu eelistan alati käia koos saatjaga. Üksinda

tunnen ennast ebakindlalt.“

Vastustaja 12.10.2022 otsusega nr TVH/22/040558 muutustega kohanemine ja ohu tajumise

valdkonnas piiranguid ei tuvastatud, kuid vaidemenetluses (23.11.2022 eksperthinnang)

tuvastas TTO ekspertarst täiendavalt mõõduka tegutsemispiirangu muutustega kohanemise ja

ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. TTO ekspertarst

hindas võtmetegevuses „Toimetulek muutustega“ mõõduka piirangu, kuna TISi oli lisandunud

psühhiaatri 10.11.2022 dr Helen Kirber sissekanne: "Kõrgemad kognitiivsed võimed

(keskendumisvõime, vaimne paindlikkus ja olukorrale vastava käitumisviisi valimine, aja

arvestamine, otsustusvõime) on alanenud."

4.3. Vastustaja selgitab, et metoodika kohaselt on mõõdukas probleem, kui see häirib sageli

igapäevaelu, esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma haiguseta

inimesel. Raske probleem on, kui see takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb väga sageli

või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav.

Kaebajal on kuni mõõdukad piirangud liikumisel, kuid neid saa hinnata üksikult või koosmõjus

rasketeks. Kaebaja liikumise piirangud on episoodilised ja periooditi takistatud ning haiguste

ägenemistevahelisel perioodil peab füsioterapeut võimalikuks ka aeroobse treeninguna

kepikõndi (31.05.2022 J. ŠIBAJEVA Füsioterapeudi aruanne). Terviseandmetel ei kasuta

kaebaja liikumisel püsivalt abivahendit ega kirjeldata saatja vajadust. Kaebaja terviseandmed

ei kinnita kaebaja ütlust, et ta on voodihaige. Kindlasti on ka perioode, kui kaebaja vajab

haiguse ägenemisel voodirežiimi, kuid see ei tähenda kaebaja sõnul „voodi külge aheldatust“.

Kaebaja suudab ette võtta pikki lennureise (10.11.2022 perearst dr Neenu Prank epikriisis;

13.06.2019 dr Katrin Põld epikriis), mis näitab, et tervis ja enesetunne võimaldavad kaebajal ka

pikaajalist lennukis viibimist tavatingimustel.

Käelises tegevuses ei saa piirangut hinnata enam kui kergeks, kuna puuduvad andmed käte

närvi- või liigeskahjustuse kohta. Võivad esined valud, mida on kaebaja aeg-ajalt kaebusena

esitanud ja mõningast kohmakuse tunnet ning on kirjeldatud kerget treemorit ehk käte värinat

pingutamisel, kuid seda ei esine rahuolekus. Viimase viie aasta kohta puuduvad käte osas

radioloogilised või närvikahjustuse uuringud.

Kaebajal on aastaid kordunud samad hulgikaebused ning teostatud juba aastaid tagasi ka väga

põhjalikud uuringud, mõeldud on läbi kõikvõimalikud patoloogiad ja haiguste versioonid ning

ei ole leitud neuroloogilist ega ka liigeste-lihaste tugifunktsiooni või liikuvuse häiret.

Soovitatud on valuravi. (Neuroloogi dr Sandra Ütt epikriis 13.02.2015, Lisa 4 dtl 96-97).

Kaebajal esineb jäsemetevalu ja krambitunnet. Haiguslugude alusel on välistatud

neuroloogilised, gastroenteroloogilised ja reumatoloogilised haigused, on varasemalt teostatud

geneetilised uuringud ning ei ole leitud ka üldseisundi hindamisel objektiivset kehalist haigust,

samuti haigust, mis füüsiliselt piiraks käelist tegevust ja põhjustaks olulisi töövõimet

mõjutavaid piiranguid.

Piirangut õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei saa hinnata enamaks kui mõõdukaks,

kuna piiranguid hinnatakse ravi foonil. Kaebaja intellekt ja töömälu on eakohane. Antud juhul

ei ole esinenud ka püsivat psühhiaatrilise ravi vajadust. Viimane psühholoogi hinnang on

teostatud 17.06.2022, (vt taastusraviarst dr Aleksandra Butšelovskaja (29.04.2022-20.06.2022)

sissekannet, kus psühholoog Mihhail Beljahevi poolt 17.06.2022 on hinnatud, et kognitiivsete

funktsioonide hinnangul on intellekt eakohane. Psühhiaater Dr Raine Pill regulaarse edaspidise

psühhiaatrilise ravi ja jälgimise vajadust ei näinud, haigusloos on tehtud märge, et edaspidi

pöördub patsient enda soovil, psühhiaatri poolt depressiivse episoodi raviks määratud ravim

isikule ei sobinud.

Krooniliste valukaebuste tõttu on diagnoositud somatoformne häire, viimase psühhiaatri Dr

Helen Kirber sissekande 10.11.2022 alusel on diagnoositud lisaks ka raske korduv depressioon

psühhootiliste sümptomiteta. Arst kirjeldab, et patsient ei ole võimeline regulaarselt töötama.

Täiendavaid psühholoogilisi teste ega uuringuid seisundi objektiivseks hindamiseks ei ole

teostatud. Paar päeva pärast psühhiaatri külastust siirdus kaebaja dr Neenu Prank 10.11.2022

sissekande alusel pikemale soojamaa reisile, reisidel kaebaja sõnul seisund paraneb. Alates

01.11.2022 on välja ostetud kaks karpi antidepressanti trasodoon, kokku kahes karbis 40

tabletti. Ilmselt on depressiooni ravi tänaseks katkenud.

Kaebajale on väljastatud 2022 aastal 3 retsepti pregabalinile igas ühes 28 tabletti sisse

võtmiseks 1 kord päevas ja 1 retsept Gabapentiinile igas ühes 50 tabletti sisse võtmiseks 2 korda

päevas. Eelnevast nähtub, et kaebaja valuvaigisteid igapäevaselt ei tarvita, mida kinnitab

kaebaja ka ise perearst Illa Põldamaa 24.05.2022 sissekandes.

Arstid on soovitanud enamasti ravi antidepressantide või valuvaigistitega fibromüalgiale

tüüpiliste kaebuste ning psühhiaatrite poolt diagnoositud somatoformse häire tõttu. Pidevalt,

alates 2002 on toimunud uuringud, et leida kaebaja kaebustele vastavaid diagnoose või neid

täpsustada, kuid kaebuste põhjused on jäänud ebamääraseks. Samuti ei ole kaebaja ka

soovitatud ravimeid talunud ja või neid regulaarselt vajanud, mistõttu saab eeldada, et

haigusseisund selline, et see lubab kaebajal töötamist vähemalt osaajaga või paindlikult ning

kaebajale sobival viisil ja ajal. Psühhiaatri poole pöördumisi on kaebajal harva, 2 kuni 3 aasta

järel. Sissekandes 10.11.2022 (dr Helen Kirber 10.11.2022 -10.11.2022 ) eelnev pöördumine

25.05.2017. Psühhiaatri poolt määratud ravi on mõlemal juhul katkenud.

Neuroloogi poolt on diagnoositud fibrumüalgia ehk lihasvalu sündroom, kuigi ka sellele

haigusele tüüpiline leid reumatoloogi sissekande alusel puudub, tüüpilisi fibromüalgia

valupunkte reumatoloog ei leia. Samuti on korduvalt kirjeldatud hüpermobiilsust ehk liigset

painduvust, kuid ei ole diagnoositud/täpsustatud hüpermobiilsuse põhjust. Samuti ei esine

hüpermobiilsusega kaasnevaid muid haigusseisundeid, nagu liigeste iseeneslikke nihestusi,

südameklappide rikkeid vms probleeme. Seega kaebajal tõsiseid ja süvenevaid

haigusseisundeid ei ole tänaseni leitud ega diagnoositud. Objektiivselt ei ole kirjeldatud närvide

kahjustust, liigeste liikuvuse probleeme, lihaskontraktuure.

Viimases taastusravi sissekandes 17.06.2022 (29.04.2022-20.06.2022) dr A. Butšelovskaja, on

füsioterapeut soovitanud liikumist ja kepikõndi.

Vastustaja selgitab, et kaebaja väide, et ta vajab lähedaste hooldust ja tuge elementaarseks

toimetulekuks (nt igapäevane hügieen jms) ning väide, et sageli on kaebaja voodisse aheldatud,

võimetuse perioodid on sagenenud ja pikenenud, ei ole terviseandmetel kinnitust leidnud.

Samuti ei nähtu terviseandmetest, et kaebaja liiguks püsivalt saatjaga. Mitte üheski haigusloos

ei kajastu, et kaebaja käiks saatjaga arstide juures; ei kajastu, et ootamatult halvenenud tervise

tõttu ei saa kaebaja tulla kokku lepitud visiidile või et visiidi käigus oleks toimunud ootamatuid

tervisehäireid, kukkumist või tasakaalu kaotust. TIS sissekannetes ei kirjeldata kukkumiste

sagedust või iseloomu, puuduvad TIS sissekanded kukkumisvigastuste või objektiivsed

terviseandmed kukkumiste kohta. Kaebaja ei vaja liikumisel abivahendeid.

Kaebaja kirjeldab, et on välistatud muud keskendumist, kohal käimist, elementaarset füüsilist

võimekust või täpsust nõudvad ametid. Olles tihti voodihaige ei ole kaebaja võimeline tööturul

osalema, läbima koolitusi või ümberõpet. Kaebaja sõnul on tal kroonilised valud ja äärmine

kurnatus ning sellest tulenev võimetus keskenduda, mis on kaebaja ametialast

(raamatupidamine) võimekust vähendanud tasemeni, kus tal ei ole sellel alal töötamine enam

võimalik.

Vastustaja rõhutab siinjuures, et töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet

tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse

arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi

on võimalik vältida. Töökarjääri kujundamisel ja töö otsingutel on võimalik toetuda

valdkondadele, kus piiranguid ei esine.

Kaebaja on küll taotlusel märkinud, et tema viimane töösuhe Bbbbbbb OÜ raamatupidajana

lõppes 2018, kuid samas 04.11.2021 taastusraviarsti dr Aleksandra Butšelovskaja (09.08.2021-

19.11.2021), sissekandes on märgitud, et kaebaja töötab raamatupidajana kodus, ei saa trenni

teha, kuid jooga ja mediteerimine aitab. Soovitatud füsioteraapiat südame ja kopsu treenimise

rühmas ja jõutreeningu alustamist kahe kuu pärast.

Äriregistri andmetel (lisa 5, dtl 98-101) on kaebaja alates 26.02.2020 Cccccccc OÜ (xxxxxxx)

juhatuse liige ning alates 04.10.2021 Dddddddd Osaühing (xxxxxxxx) juhatuse liige. Kusjuures

Cccccccc OÜ tegevusalaks on „Muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus“

ning lisategevusalaks „Raamatupidamine, maksualane nõustamine“. Cccccccc OÜ 2020.aasta

majandusaasta aruande on 17.03.2021 esitanud kaebaja, kus on muuhulgas toodud käibena 31

535 eurot ja märge, et ettevõte on jätkuvalt tegutsev. Dddddddd Osaühing on samuti tegutsev

ettevõte, mille lisategevusalaks on „Raamatupidamine, maksualane nõustamine“. Eelnev ei

viita samuti täielikule töövõime puudumisele.

4.4. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebaja seisund on võrreldes eelmise

(26.04.2019 nr TVH/19/016612) ja üle-eelmise (02.07.2018 nr TVH/18/029105) puuduva

töövõime perioodiga võrreldes halvenenud.

Kaebaja selgitab, et seoses pidevalt halveneva seisundiga hinnati kaebaja töövõime 2018. aastal

(02.07.2018 nr TVH/18/029105) puuduvaks, samuti lisandus keskmine liikumispuue. Korduval

hindamisel 2019. aastal (26.04.2019 nr TVH/19/016612) hinnati kaebaja töövõime samuti

puuduvaks, ka puue jäi samaks. Enne perioodi lõppu 04.05.2022 esitas kaebaja uue, korduva

töövõime hindamise taotluse, taotluse alusel (töövõime hindamise otsus 30.05.2022 nr

TVH/22/021909) määrati kaebaja töövõime ulatus osaliseks, endiseks jäi liikumispuue.

Vastustaja selgitab, et kaebajal määrati puuduv töövõime 20.05.2018 - 19.05.2019, kui tuvastati

raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning mõõdukas tegutsemispiirang käelise

tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede haigusseisund. Tuvastati kerge

tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on

psüühika- ja käitumishäired. Puuduv töövõime määrati kestusega 1 aasta, kuna arvestades

kaebaja tervisekahjustuse muutlikku iseloomu, on tema töövõime 1 aasta jooksul raskesti

prognoositav.

Teistkordselt määrati kaebajale puuduv töövõime 26.04.2019, kui tuvastati raske

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse

valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede haigusseisund. Tuvastati mõõdukas piirang

õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas ning mõõdukas tegutsemispiirang muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired.

Puuduv töövõime määrati kestusega 3 aastat, kuna arvestades kaebaja tervisekahjustuse

muutlikku iseloomu, on tema töövõime 3 aasta jooksul raskesti prognoositav. See tähendab, et

kolme aasta jooksul võib kaebaja tervis nii paraneda kui ka halveneda. Eeldati, et selle aja

jooksul teostatakse uuringud ja selgub, mis on kaebaja rohkete kaebuste ja halva enesetunde

põhjus.

Vastustaja selgitab, et töövõime hindamisel ei lähtuda mitte diagnoosidest, vaid vastavalt

määrusele ja metoodikale hinnatakse isiku töövõimet lähtudes sellest, kuidas diagnoositud

haigused isiku tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, sealjuures arvestades abivahendite

kasutamist ja määratud ravi järgimist.

Töövõimet hinnatakse lähtuvalt olemasolevatest tegutsemise ja osalemise piirangutest, mida

haigusseisund põhjustab. Kaebaja diagnoosid on samad, mis 2018 ja 2019, kuid töövõimet

hinnatakse arvestades viie viimase aasta terviseandmeid ja hetkeseisu. Seega iga töövõime

hindamise korral arvestatakse selle hetke TIS andmeid, mistõttu ei anna varasem tulemus

järgmiseks hindamiseks ootust samale tulemusele. Kokkuvõtlikult hinnatakse töövõimet

vastavalt esitatud taotlusele ja terviseandmetele ning hindamine ei ole seotud varem hinnatud

töövõime ulatusega. Isikul ei saa tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime

ulatus on tagatud ka järgmise otsusega.

Kaebajale puuduva töövõime määramisest on TISi lisandunud uusi terviseandmeid, muuhulgas

on tänaseks täpsustunud, et kaebaja valuravi ja psühhiaatrilise ravi vajadus ei ole pidev. Kaebaja

on saanud põhjaliku taastusravi koos psühholoogi hinnanguga, et vaimsed võimed ja intellekt

on eakohane. Taastusravi arst ja füsioterapeut on andnud soovituse liikumiseks ja treeninguteks

korduvalt 2021 ja 2022 aastal. Abivahendite vajadus puudub. Mitte ükski terviseinfosüsteemi

sissekanne ei kinnita saatja või kõrvalabi vajadust.

TIS sissekannetest nähtub, et kaebaja töövõime ei ole võrreldes puuduva töövõime perioodiaga

halvenenud, vaid kaebaja on piirangutega kohanenud. Kaebaja on korduvalt osalenud

taastusravil, kus tema füüsiline ja ka vaimne võimekus on olnud hea. Kaebaja on töötanud,

teinud kodus raamatupidamise töid, käinud pikkadel välisreisidel. Adekvaatse valuravi ja

taastusravi foonil peaks kaebaja olema võimeline ka edaspidi osaliselt töötama, seetõttu ei ole

kahe viimase töövõime hindamise 08.05.2022 ja 10.10.2022 ning vaidemenetluste käigus

kaebaja töövõimet enam hinnatud puuduvaks.

Vastustaja rõhutab, et nii TTO ekspertarstid dr Ilves ja dr Kruusimägi ning vaidemenetlustes

töötukassa ekspertarstid dr Kaarina Ristmägi ja dr Ita Kukk on ühtmoodi leidnud, et kaebaja

töövõime on osaline, kuna arvestades eri valdkondade tegutsemisvõime piiranguid ja nende

koosmõju, on kaebaja võimeline osaliselt töötama.

4.5. Kaebaja leiab, et töövõime hindamise aluseks olevad 08.05.2022 dr Ilvese ja 10.10.2022 dr

Kruusimägi ekspertarvamused (lisatud kaebaja poolt) on vastuolulised, need on erinevatele

diagnoosidele tuginevad, sisult erinevad, kuid sama lõpptulemusega.

Vastustaja selgitab, et TTO ekspertarstid on kasutanud põhjendamiseks pisut erinevaid

diagnoose ja terviseandmeid, mis tuleneb sellest, et kahe ekspertiisi vahepealsel ajal

(08.05.2022 kuni 23.11.2022) täienes terviseinfosüsteem mitmete arstide visiitidega ja

kirjeldustega, mistõttu on kasutatud raviandmed mõnevõrra erinevad, kuid suuri erinevusi

hinnangutes ei ole. Dr Evelin Ilves on 08.05.2022 hinnanud liikumise piirangu raskeks

tulenevalt kaebaja enesehinnangust ja perearsti kirjeldusest. 10.10.2022 Dr Kruusimäe

ekspertiisi aluseks oli lõplik taastusravi sissekanne juba läbitud füsioteraapia, psühholoogi ja

taastusravi sissekandega 17.06.2022 (29.04.2022-20.06.2022), mis andis aluse hinnata piirang

mõõdukaks.

Dr Evelin Ilves on 08.05.2022 ja vaide käigus 25.06.2022 hinnanud, et kaebajale ei sobi

pingeline vaimne, organiseeriv ja vastutav töö. Sundasendid, kui ei saa vabalt asendeid vahetada

ja puhkepause võtta. Täisajaga töö, tähtaegadega piiratud töö. Liinitöö.

Dr Anu Kruusimäe on 23.11.2022 hinnanud, et kaebajale ei sobi rohke liikumisega seotud või

kestva istumise ja seismisega seotud tööd, kehaasendeid peab saama vahetada. Koormav töö

kätele pole sobiv, tööaja sees peab saama teha puhkepause käte puhkamiseks. Pigem sobivad

tööd vaimses valdkonnas või suhtlemisega seotud ametialadel. Sobida võiks kaugtöö.

Mõlemad ekspertarstid jõudsid tulemusele, et kaebajale ei sobi pideva ja rohke liikumise ning

seismisega ja sundasenditega seotud tööd, samuti pingeline vaimne, organiseeriv ja vastutav

töö. Sobib kergem vaimne töö ja kaugtöö. Dr Evelin Ilves soovitas: Psühhoteraapia,

tegevusteraapia/kogemusnõustamine kroonilise valuga toimetulekuks. Kaugtöö korraldamine,

töö soojas ruumis või keskkonnas, karjäärinõustamine.

Seega arvestades kõike eeltoodut, ei esine kaebajal selliseid piiranguid, mis välistaksid

töötamise täielikult ning ekspertarstide hinnangud töötamise piirangute ja töösobivuse osas on

igati põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et Eesti Töötukassa 12.10.2022 otsuse nr

TVH/22/040558 ja 20.12.2022 vaideotsuse nr VO/22/2986 tühistamiseks puudub alus. Kui

Töötukassa otsused ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks

hinnata uuesti kaebaja töövõimet.

4.6. Vastuseks kaebaja täiendavatele seisukohtadele märgib vastustaja, et vastustaja küsib

täiendavaid andmed raviarstidelt või perearstilt, kui tervise infosüsteemis (edaspidi TIS)

andmed puuduvad või need on ebapiisvad. Antud juhul nähtub TIS andmetest, et kaebajal on

hulgaliselt erinevaid pöördumisi arstidele ning toimunud visiidid ja uuringud on hästi

dokumenteeritud.

Töövõime hindamise erapooletuses ja usaldusväärsuses kahtlemine on kaebaja poolt alusetu.

Lisaks kahele tervisteenuse osutaja ekspertarstile on oma hinnangu andnud ka Eesti Töötukassa

töövõime hindamise ekspertarst Ita Kukk. Seega on kolm ekspertarsti jõudunud samale

järeldusele – kaebajal on osaline töövõime.

Kaebaja leiab, et vastustaja väide, et kaebaja kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ja

ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitus, ei vasta tõele.

Kaebaja viitab, et piiranguid suhtlemise valdkonnas on tervise infosüsteemis kirjeldatud

psühhiaatri dr Kirberi poolt. Kaebaja viitab digiloos olevatele epikriisidele, kus on korduvalt

viidatud ravimite kõrvaltoimetele. Vastustaja selgitab, et kaebaja viidatud väljavõtted ei kinnita

piiranguid suhtlemise valdkonnas. Kõiki kaebaja arstide, sh psühhiaatrite ja psühholoogide

poole pöördumisi, kaasa arvatud viimane füsioterapeudi ja psühholoogi hinnang, mis on

teostatud 17.06.2022, (vt taastusraviarst dr Aleksandra Butšelovskaja epikriis 29.04.2022-

20.06.2022), on hindamisel arvestatud. Mitte üheski haigusloos kaasaarvatud Dr Helen Kirber

sissekandes 10.11.2022 ja psühhiaater Dr Raine Pill sissekandes 24.10.2020 ega uuringus ei ole

kirjeldatud emotsioonide kontrollimise häiret, tahtmatust suhelda, kaebajal ei ole diagnoositud

isiksusehäiret, ärevust või muid psühhootilisi probleeme. Valukaebuste tõttu on jäänud

prevaleeruma depressiooni ja somatoformse häire diagnoos. Pigem on kaebaja arstidele antud

kirjeldused oma haigustest sõnastatud epikriisides väga põhjalikult ja ladusalt. Kaebaja ei ole

olnud ühelgi vastuvõtul koos saatjaga, teda ei ole mitte üheski haigusloos kirjeldatud kui

suhtlemishäirega või suhtlemisel abi vajavat isikut. Samuti ei kinnita esitatud väljavõtted

ravimite kõrvalmõju, mille tõttu oleks töötamine piiratud. Kaebaja püsiravi on korduvalt

muudetud ja katsetatud on erinevaid ravimeid. Kokkuvõtteks on näha, et pigem on pikaajaliselt

jäänud põhiliseks ravimis Zolpideem (stilnox) ehk unerohi, mida arstid pikaajaliseks

tarbimiseks ei soovita. Haiguslugudes võib leida kaebaja väiteid, et ravim põhjustab suukuivust,

keel läks paksuks, ravim ei sobi, kuid objektiivselt ei ole esinenud ühtegi allergilist nähtu.

Kaebaja ei ole vajanud allergia ravi. Paraku on kaebaja poolt kirjeldatud sümptomid ravi

alguses paratamatud ja need leevenduvad pikemaajalisel tarbimisel. Ravimeditsiinis on

depressiooni ja somatoformse häire (somatoformne häire on psühhiaatriline diagnoos, kus

haigel esineb füüsilisi kaebuseid, millele arstid põhjust ei leia). Arvestades, et antud juhul on

kaebajale paljude aastate jooksul tehtud mitmeid erinevaid uuringuid ja püsima on jäänud

kroonilise valu depressiooni ja somatoformse häire diagnoos, siis oleks tunnustatud ravimeetod

pikaajaline

ravi

antidepressantidega

ja

vajadusel

valuravimitega,

näidustatud.

Antidepressantidest on kaebaja enamasti juba ravi alguses loobunud ja valuvaigistite mitte

regulaarset tarbimise vajadust on vastustaja kohtule juba eelnevalt põhjendanud. Ka viimane dr

Kirberi poolt 10.11.2022 soovitatud ravi antidepressandi Trasodooniga on katkenud ning

kaebaja palus perearstil taas välja kirjutada unerohtu Zolpideem, millest ilmselt on välja

kujunenud sõltuvus ja mida dr Kirber ilmselgelt ei soovitanud.

Vastustaja selgitab, et piirang on „ohutu ringiliikumise“ võtmetegevuses kerge, kuna antud

võtmetegevuses hinnatakse metoodika alusel luu- ja lihaskonna haiguste ning nägemis- ja

kuulmishäiretest tingitud ohutut liikumist. Kaebaja ise hindas oma liikumise ohutuse

muutlikuks ja kirjeldas kukkumisi ning seda, et vajab aeg-ajalt pere poolt talutamist. Piirang

on hinnatud kergeks, sest kaebajal ei ole kirjeldatud mitte ühtegi kukkumisest põhjustatud

vigastust, kaebajal ei ole kirjeldatud objektiivselt tasakaalu häireid: Viimane objektiivse leiu

kirjelduse sissekanne 17.06.2022 (29.04.2022-20.06.202) dr Aleksandra Butšelovskaja

taastusravi ja füsiaatria: 10.05.2022 Selili: hingamise tunnetamine: rahulik, suudab silmad

sulgeda; jalgade koondamine: tõstab jalgu, suure amplituudiga, liiga kiiresti teeb liigutust;

sümmeetriline venitus: tõstab sirutuse ajal jalga ja kätt, pingutab suurt venitust teha;

asümmeetriline venitus: sirutused pikad. Istudes: tasakaal hea, rahulik liigutus. Seistes:

up/down: kiirustades, sügav kükk; külgliikumine: kiire, puusa pöördega; pöörlemine: sujuv;

käte liigutusega up/down: koordinatsiooniga raskusi, liialt kiire. Pat. enda tagasiside esimesel

korral: nii huvitab, et liigutus suunab ka hingamist, mugavad kehasõbralikud liigutused.

Füsioterapeut soovitab kaebajale aeroobset treeningut, kepikõndi, millele ei ole ühtegi

vastunäidustust. Füsioterapeudi kirjelduses puudub abivahendi, toe või kõrvalabi vajadus. TIS

andmed ei kinnita, et kaela teipimine ei leevendaks kaebaja tervislikku seisundit. Piirang on

mõõdukas, kuna epikriisidest selgub, et kehaasendi säilitamisega seotud raskused ei ole pidevad

ning objektiivset põhjendust, et piirang oleks enam kui mõõdukas, ei ole. 17.06.2022

sissekandes kirjeldab füsioterapeut, et kaebaja istub hea tasakaaluga, suudab sügavalt kükitada,

koordinatsiooni häire tekib kui kiirustab. Piirang on hinnatud mõõdukaks, sest raskusi on

kehatüvekontrolli hoidmisega kaelas õlavöötmes: kael väsib, raske on pead püsti hoida. Kaebaja

on saanud juhiseid füsioterapeudilt, aitab kaela piirkonna teipimine. Kohati on raskusi seisva

asendi säilitamisega, taastusravi aruandes on kirjeldatud, et osadel päevadel suutis kaebaja teha

seisvas asendis ettenähtud harjutusi vaid istuvas asendis. Epikriisidest nähtub, et kehaasendi

säilitamise võimekus on periooditi erinev. Samuti tuleb märkida, et kaebaja piirangud on

muutlikud. Füsioterapeudi hinnangul on kaebajal aeroobne võimekus säilinud. Vastavalt

metoodikale oleks piirang raske, kui kaebaja vajaks abivahendit või kõrvalabi. Objektiivseid

põhjuseid tulenevalt organilisest lihas- või närvihaigusest ei ole leitud. Vastustaja rõhutab, et

tugineb hinnangu andmisel TIS andmetele ning need ei kinnita saatjaga liikumist, samuti ei

kinnita mistahes abivahendi vajadust nagu tugikepp, rulaator või muud.

See, et kaebaja pandeemia tõttu ei pöördunud arstile, ei oma töövõime hindamise kohapealt

tähtsust. Kui kaebaja on läbinud uued uuringud ja saanud vastused, on tal õigus esitada

töötukassale uus töövõime hindamise taotlus.

Kaebaja hinnangul on lihaskrampide ümberdefineerimine „krambitundeks“ kaebajat

naeruvääristav ja alandav. Vastustaja selgitab, et kaebajal on aastaid vähemuutuv seisund

kroonilise valu ja väsimussündroomiga. Kuna põhjust ei ole leitud, ei ole õnnestunud määrata

ka kompleksset toimivat ravi. Kaebajale on vaid on otseseks raviks valude ja krampide tõttu

määratud lõõgastav valuravim ehk pregabaliin. Samas nendime, et valuravi vajadus ei ole pidev.

Sõnastust „krambitunne“ on kasutatud seetõttu, et objektiivselt ei ole krampe kirjeldatud.

Vastustaja selgitab, et täiendavaid psühholoogilisi teste ega uuringuid kaebaja vaimse seisundi

objektiivseks hindamiseks ei ole teostatud. 10.11.2022 dr Helen Kirber sissekandes on

kirjeldus: „Kõrgemad kognitiivsed võimed (keskendumisvõime, vaimne paindlikkus ja

olukorrale vastava käitumisviisi valimine, aja arvestamine, otsustusvõime) on alanenud“, kuid

dr Kirberi hinnang toetub hetkel kaebaja esitatud kaebustele, psühhiaater ei ole korraldanud

kaebajale uut psühholoogilist testimist. Dr Kirberi kirjeldust võtmetegevuse „Tegevuste

alustamine ja lõpetamine“ on hindamisel ka arvesse võetud, siin on hinnatud mõõdukas piirang

unehäirete, väsimustunde ja vaimse energia vähesuse tõttu. Piirang on hinnatud ka töövõime

hindamise metoodika alusel õigesti. Kaebajal ei esine intellekti häiret, mille tõttu ta vajaks

juhendamist ning kõrvalabi asjaajamisel, igapäevasel toimetamisel. Kaebaja intellekt ja

töömälu on eakohane. Antud juhul ei ole esinenud ka püsivat psühhiaatrilise ravi vajadust.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb rahuldada järgmistel põhjendustel. 6.

Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2, teeb kohus juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, asjaolud kindlaks

kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja

toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega tuleb

kohtul otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda kaebaja tervislikust seisundist vaidlustatud

otsuse tegemise eel, s.o enne 20.12.2022 (arvestades, et vaidemenetluses muudeti otsuse

põhjendusi ning tehti uus eksperthindamine 23.11.2022).

7. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56

lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest

haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).

8. Eesti Töötukassa (ETK) 12.10.2022 otsuse nr TVH/22/040558 õiguslike alustena on

märgitud töövõimetoetuse seadus (TVTS) §-d 5-9. Samuti on korrektselt viidatud tervise- ja

tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete

loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr

39). 9. TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega

isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS §

5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Pikaajaliseks

tervisekahjustuseks loetakse tervisekahjustust, mis eeldatavalt kestab 6 kuud või kauem. Kui

inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav arst nende

piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse

soovitused töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema terviseseisundist

tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.1 . TVTS § 5 lg 3 kohaselt tuvastatakse isikul

töövõime hindamise tulemusena töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui

tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2)

osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes osaliselt takistatud, 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2

nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.

Eesti Töötukassa 12.10.2022 otsusega nr TVH/22/040558 tuvastati TVTS § 5 lg 3 p 2 alusel

Xil osaline töövõime kestusega viis aastat (29.08.2022 - 28.08.2027) (dtl 62-64).

10.11.2022 esitas X Eesti Töötukassale vaide 12.10.2022 otsuse nr TVH/22/040558

tühistamiseks. Eesti Töötukassa 20.12.2022 vaideotsusega nr VO/22/2986 (dtl 30-39) jäeti

vaie rahuldamata, kuid muudeti vaidlustatud ETK otsuse faktilist alust.

10. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab töötukassa isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Määruse nr 39 § 8 lg 6

järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse

alusel. Määruse nr 39 § 6 lg 1 kohaselt ning koosmõjus § 3 lg 2 antakse eksperdiarvamus isiku

tegutsemisvõime kohta võtmetegevuste kaupa: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine,

teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega

kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted. Samuti arvestatakse iga

valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel määruse nr 39 § 3 lg-s 3 nimetatud

asjaolusid. Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondades ja võtmetegevustes esinevate

piirangute ning § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolude kohta annavad hinnangu nii ekspertarst kui ka

taotleja ise (vt määruse nr 39 § 3 lg-d 2 ja 3).

Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 on toodud välja järgmised kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnad

ja võtmetegevused:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, muud

liikumise piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud

käelise tegevuse piirangud;

3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud

suhtlemise piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie

kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse

piirangud;

5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja

lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud;

1 Seletuskiri

töövõimetoetuse seaduse eelnõu 678 SE juurde, lk 17 (leitav arvu!võrgus:

h%ps://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-

a82b841339be10cf/Töövõimetoetuse%20seadus).

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud;

7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine,

olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud.

Määruse nr 39 § 3 lg-s 3 on toodud sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud valdkondades

piiranguid mõjutavate asjaoludena välja:

1) alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete ja teiste sõltuvust tekitavate ainete ning

ravimite mõju;

2) muud tervisehäired.

Määruse nr 39 § 7 lg 1 p-de 1-6 kohaselt koosneb eksperdiarvamus võtmetegevuste kaupa

järgmistest andmetest: 1) taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusaste vastavalt

käesoleva määruse §-s 6 kirjeldatule; 2) võtmetegevuste kaupa eksperdiarvamuse andja hinnang

selle kohta, kas meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund vastab või ei vasta taotleja

hinnatud piirangu raskusastmele; 3) võtmetegevuste kaupa piirangu raskusaste koos

eksperdiarvamuse andja põhjendusega, kui meditsiiniliste andmete alusel taotleja

terviseseisund ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 4) võtmetegevuste kaupa

diagnoosid, millele eksperdiarvamus tugineb; 5) valdkondade kokkuvõtted; 6) taotleja

tegutsemisvõimet kokkuvõttev arvamus.

Töövõime

hindamiseks

koostatakse

eksperdiarvamus

taotlusel

olevate

andmete,

töövõimetoetuse seaduse § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmete ja taotleja tegutsemisvõime

täpsustamise vajaduse korral andmete alusel, mis on saadud taotlusel nimetatud arstidelt ja

spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Kui töötukassa on saatnud isiku

töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule, lähtub

tervishoiuteenuse osutaja eksperdiarvamuse andmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud andmetele järgmistest vastuvõtu käigus saadud andmetest: 1) vaatluse tulemused ja

inimese antud selgitused; 2) vajaduspõhiste tegutsemis- ja osalemisvõime testide tulemused

(määrus nr 39 § 5 lg 2). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate

või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul

esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist

piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Ka töövõime hindamise metoodika (edaspidi metoodika)

kohaselt hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis

tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud

ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule

(metoodika lk 6). Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lgs

2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet

välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Eksperdiarvamuses võetakse iga

valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel arvesse määruse nr 39 § 3 lg-s 3

nimetatud asjaolusid (määruse nr 39 § 6 lg 2).

Eeltoodud sätete alusel tuleb vastustajal töövõime ulatus tuvastada eksperdiarvamuse alusel

ning ekspertarvamuses tuleb kajastada muuhulgas taotleja andmeid piirangu raskusastme kohta

ja meditsiinilised andmed ja anda hinnang, kas taotleja terviseseisund vastab või ei vasta

meditsiiniliste andmete alusel taotleja hinnatud piirangu raskusastmele. Kui olemasolevate

andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema

töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule ning sel juhul tuleb

töövõime hindamisel arvestada ka vastava visiidi tulemusi.

Kaebaja hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest, et kaebaja enda hinnangut töövõimele oleks

arvestatud ning otsus on tema hinnangul rajatud ebaõigetele ning vastuolulistele

eksperthinnangutele (kaebaja viitab siinkohal 08.05.2022, 10.10.2022 ja 23.11.2022

eksperthinnangutele). Esiteks toob kaebaja välja, et töövõime hindamisel oleks pidanud

arvestama sellega, et kaebaja tervislik seisund on halvenenud, mitte paranenud, autoimmuunsed

kroonilised diagnoosid on endised ja elukvaliteet ja füüsiline toimetule on halvenenud. Lisaks

selgitab kaebaja, et füüsiliste kaebuste põhjuseks on eriarstide poolt põhjalikult uuritud ja

analüüsitud neuroloogilised, gastroenteroloogilised ja reumatoloogilised haigused. Kaebajal on

diagnoositud mitu kroonilist, autoimmuunset haigust. Samuti on kaebaja korduvalt vastustajal

palunud arvesse võtta pandeemiaga seonduvaid asjaolusid. Perioodil 2020 varakevad - 2022

suvi oli meditsiinisüsteem üle koormatud ja seetõttu pidas kaebaja kodanikuna õigeks oma

probleemid tahaplaanile asetada ja oodata kriisi leevenemist. Vastustaja seda asjaolu ei

aktsepteeri, vaid kasutab argumendina kaebaja vastu. Tänaseks on kaebaja läbinud uued

põhjalikud neuroloogilised uuringud LTKH multiskleroosi keskuse statsionaaris. Tulemuste

selgumiseni läheb kaebaja raviarsti dr Thomsoni sõnul paar kuud. Alustatud on ka

gastroenteroloogiliste uuringutega ITKHs. Kaebaja jääb oma seisukoha juurde, et kaebaja

töövõime on puuduv, mitte osaline. Kaebaja ei ole võimeline töötama võttes arvesse oma

terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi

ja eeldatavat kestust.

Kohus nõustub kaebaja seisukohtadega osaliselt märkides, et vaidlustatud otsusest ega ka

vaideotsusest ei nähtu põhjendatud kaalutlusi, miks asus vastustaja seisukohale, et kaebaja

töövõime on osaline mitte aga puuduv.

Küll aga märgib kohus, et kuigi vaidlustatud otsuses ei ole kaebaja enda hinnanguid lahti

kirjutatud ja viidatud on eksperdiarvamuse saamiseks kaasatud tervishoiuteenuse osutajale ning

toodud on kokkuvõtlik töövõime ulatuse hinnang, on käesoleval juhul siiski kontrollitav, et

vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud esiteks 10.10.2022 eksperthinnangust (dtl 40-61),

vaideotsuse

tegemisel

on

lähtutud

vaidemenetluses

tehtud

korduvast

23.11.2022

eksperthinnangust (dtl 102-126). Kohus selgitab kaebajale, et 08.05.2022 eksperthinnangut ei

pidanud vastustaja käesolevas asjas vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse aluseks võtma, kuivõrd

see on antud enne käesolevas asjas vaidluse all olevate otsuste tegemist kaebaja eelmise

töövõime hindamise avalduse alusel ning see ei sisalda viimaseid terviseandmeid kaebaja kohta.

Kohus leiab, et vaidlusaluse otsuse ja vaideotsuse aluseks võetud eksperthinnangutest ei

nähtu ilmselgeid eksimusi seoses piirangute raskusastmete määramisega. Sealhulgas on

otsuse aluseks olevas eksperthinnangus arvestatud ka kaebaja enda antud hinnangutega ja

põhjendatud nendega mittenõustumist (vt ka vaideotsus dtl 30-39). Samuti on kontrollitav, et

TIS andmeid on õigesti kajastatud.

Kohus analüüsibki alljärgnevalt esmalt lühidalt piirangute raskusastmetega seonduvat ja

seejärel kaalutlusõiguse kasutamist.

11. Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt:

„Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p 2 kohaselt on isikul osaline töövõime, kuna isiku

töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid,

nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud.

Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ja kerge tegutsemispiirang

käelise

tegevuse

valdkonnas,

mille

põhjuseks

on

immuunmehhanismi

haaravad

haigusseisundid, närvisüsteemihaigused, pehmete kudede haigusseisundid ja krooniline valu.

Taotlejal on kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille

põhjuseks on närvisüsteemihaigused ja krooniline valu.

Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille

põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired.

Taotleja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on

arvestatud liikumise valdkonda hinnates.

Taotleja kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud

tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.

Taotlejal on jalgade valu ning düsesteesia ja paresteesia ning kehatüve- ja kaela korsettlihaste

toevõime ning koormustaluvuse alanemise tõttu piiratud pikkade vahemaade kõndimine,

treppidel käimine, kodust väljaspool liikumine, pikaajaline seismine ja istumine. Treppidel

liikumisel toetub käetoele, võib esineda kukkumist.

Taotlejal on käte koormustaluvuse alanemise tõttu alanenud raskuste kandmine. Käte

koormamine põhjustab lihaskrambi tunnet ja valu. Käte kohmakuse tõttu on häiritud käte

peenmotoorne tegevus.

Taotleja võib vajada aeg-ajalt abi pesemisega seotud toimingutes.

Taotlejal on vaimne energia vähesuse tõttu häiritud igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine

ja tulemuslik lõpetamine. Ööune häirumise tõttu esineb päevast uimasust.

Taotlejal esineb somatisatsioonihäireid ja terviseärevust.

Arvestades taotleja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt

vähe muutuv.“

Kohus märgib, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele

kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 teine lause).

Riigikohus on rõhutanud, et kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile

või muule dokumendile, siis peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive

(Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsus nr 3-3-1-90-14, p 17).

Käesoleval juhul ühtib kohtu arvates otsuses toodud hinnang otsuse aluseks oleva

eksperthinnangu (kaebuse lisa dokumendipõhine töövõime hindamise eksperthinnang

10.10.2022 dtl 40-61) vaidemenetluses Anu Kruusimägi hinnanguga (23.11.2022 hinnang dtl

102-126) ja kohtumenetluses ETK ekspertarsti Ita Kukk seisukohtadega kaebaja poolt esitatud

töövõime hindamise taotluses, vaides ja kaebuses kirjeldatud piirangutele (dtl 188-189)

põhijäreldustega.

Kohus märgib, et kaebaja enda hinnang piirangu raskusastmele on seejuures küll oluline, kuid

vastava hinnangu vastavust hindamiskriteeriumitele ja tegelikkusele peavad eelnevalt viidatud

sätete alusel kinnitama ka terviseandmed.

Kohus kontrollib kohtumenetluses, kas ekspertarvamuses on esitatud nõutud andmed ja kas

kaebaja antud hinnangutega on arvestatud. Kohus ei saa hinnata ekspertarvamust sisuliselt,

kuid saab kontrollida, kas aluseks võetud andmed on õiged ning kas on arvestatud kõigi

oluliste asjaoludega.

12. Määruse nr 39 § 6 lg 3 kehtestab järgmised võtmetegevuste raskusastmed:

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui

25% ajast;

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50%

ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta

inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

Määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6 kehtestavad raskusastmetega arvestamise alused. Ühe

võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga.

Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes

esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed

summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, v.a raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1.

Määruse nr 39 § 8 lg-st 5 nähtuvalt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui

võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem. Sama paragrahvi lg 1

kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades

kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või

suurem või erijuhtumi esinemisel või kui suhtlemise valdkonna võtmetegevuse piirangute

raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4.

13. Kaebaja hinnangul esinevad tal taotluse (vt dtl 177-187) kohaselt piirangud kuues

valdkonnas – liikumise valdkonnas, käelise tegevuse valdkonnas, teadvusel püsimise ja

enesehoolduse valdkonnas, õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, suhtlemise valdkonnas. Kaebaja viitab kaebuses

ka ravimite kõrvaltoimetele, kuid ETK-le esitatud taotluses on kaebaja selles osas märkinud

vastuseks – ei (vt taotluse p 8.2 dtl 186).

Kaebaja töövõimet ja kaebaja poolt taotluses antud hinnanguid on hinnatud dokumendipõhiselt

10.10.2022 ja 23.11.2022 (vaidemenetluses).

14. Kohus leiab, et nii 10.10.2022 eksperthinnangust kui ka vaidemenetluse käigus tehtud

korduvast 23.11.2022 eksperthinnangust nähtub, et hinnang kaebaja töövõimele on antud

kõigi määruses nr 39 nimetatud valdkondade ja võtmetegevuste kaupa.

Kohus, võrrelnud kaebaja taotlust ja eksperthinnanguid märgib, et eksperthinnangutes on

kaebaja esitatud andmed välja toodud ning olukorras, kus ekspertarst ei ole taotleja hinnanguga

nõustunud, on esitatud kaebaja hinnangutele vastuseks ekspertarsti hinnangud ja põhjendused.

Seega ei ole õige kaebaja väide justkui kaebaja antud hinnanguid arvesse ei oleks võetud. Kohus

leiab, et ekspertarvamustes on esitatud andmed kooskõlas määruse nr 39 § 7 lg 1 p-dega 1-6.

15. Eksperthinnangutest nähtub, et kaebajal hinnati võtmetegevuste kaupa taotleja täidetud

andmete alusel piirangu raskusastet vastavalt määruse nr 39 §-s 6 kirjeldatule (määruse nr

39 § 7 lg 1 p 1). Eelnevast nähtub, et eksperthinnangutes on põhjendatud kaebaja

hinnangutega mittenõustumist. Seejuures ei ole kaebaja tõendanud, et eksperthinnangutes

aluseks võetud TIS andmed oleks ebaõiged. Täievavalt on vastustaja kohtumenetluses

esitanud ETK ekspertarst Ita Kukk arvamuse, mis samuti ühtib piirangute raskusastmete

määramise osas varasemate eksperthinnangutega.

Kohus selgitab siinkohal kaebajale, et töövõime hindamisel ei hinnata mitte iga diagnoosi ja

selle suhtes välja kirjutatud ravimeid eraldi, vaid seda, kas vastava diagnoosiga kaasnevad

võtmetegevuste sooritamisel piirangud ehk kas esinevad funktsionaalsed tegutsemispiirangud.

Ekspertarst on viidanud TIS andmetele ja vastavad andmed on vaidemenetluses ja

kohtumenetluses üle kontrollinud ETK ekspertarstid. Kaebaja ei ole eksperthinnangus esile

toodud tegevuste sooritamise suutlikkust sisuliselt vaidlustanud ning kohtul ei ole alust kahelda

ka arstide poolt tuvastatud asjaoludes. Töötukassa ekspertarstide seisukohad ja kaebaja poolt

töövõime hindamise taotluses esitatud ja kohtukaebuses kirjeldatud seisukohad piirangutele

ühtivad eksperthinnangutes märgituga. Seejuures ei ole kaebaja kaebuses välja toonud ega

kirjeldanud täiendavaid piiranguid.

Arvestades kaebaja tervislikku seisundit käsitlevaid andmeid (vt ka dtl 131-176), ekspertarstide

hinnanguid ja ETK ekspertarsti hinnangut, on selge, et kaebaja tegutsemisvõime on mõõdukalt

piiratud esiteks liikumise valdkonnas ning teiseks vaimse võimekuse valdkonnas (täpsemalt

õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas; tegevuste alustamise ja lõpetamise valdkonnas

ja muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas). Käelise tegevuse ja teadvusel

püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on piirangud hinnatud kergeteks. Suhtlemise osas

piiranguid kaebajal ei tuvastatud.

Selle tulemusena on õigesti jõutud ka järeldusele, et võtmetegevuste piirangute

raskusastmete arvväärtuse summa on kaebaja puhul 4 (neli). Kohtul puudub alus kahelda

selles osas ekspertarstide arvamuse paikapidavuses. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ka selliseid

täiendavaid tõendeid, mis võiks eeltoodu ümber lükata.

16. Samas, nagu ka kohus juba ülal lühidalt märkis, esinevad otsuses ja vaideotsuses

olulised puudused selles osas, mis puudutab Määruse nr 39 § 8 lg 1 kohaldamist ja mis

sätestab, et eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks,

kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste

summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega

neli.

Riigikohus on oma 05.09.2019 lahendis nr 3-17-1110/84 (vt p 18) selgitanud, et arvestades

töövõime hindamise taotlustega kaasnevat töökoormust, piisab töövõime hindamise ja puude

raskusastme tuvastamise otsuse põhjendamiseks sellest, kui Eesti Töötukassa ja

Sotsiaalkindlustusamet selgitavad taotluse esitanud isikule otsustes seda, kuidas kehtestatud

metoodikat rakendades tema puhul tulemuseni jõuti. See eeldab paratamatult, et teatud ulatuses

tuleb selgitada ka metoodikat. Selgitamine ei tähenda seaduse ja määruste normide kopeerimist

haldusaktis, vaid isikule arusaadavaks tegemist. Haldusakti põhjendamine on oluline,

tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti. Järgides HMS § 56 lg 1 teist

lauset ja § 7 lg-t 2, võib haldusorgan anda õigusnorme, sh metoodikat selgitavad juhised, mis

lihtsas keeles ja vajaduse korral näidete varal avavad metoodika sisu. Haldusakti andmisel võib

kasutada lähenemist, et viidatakse õigusnormide selgitamise osas neile adressaadile

kättesaadavatele juhistele (kas kodulehel või haldusaktile lisatava n-ö teabelehena), kordamata

neid põhjalikult haldusaktis. Sel juhul tuleb konkreetsest olukorrast lähtuvad põhjendused

esitada siiski ka haldusaktis endas. (Vt ka p 17 ja RKHK otsuse asjas nr 3-3-1-46-13 p 15 ja

selle annotatsiooni). Seega peavad haldusaktist nähtuma konkreetsed põhjendused, miks

ja millele tuginedes konkreetne otsus langetati. Kohus leiab, et vaidlustatud otsused neile

nõuetele ei vasta.

Esiteks peab kohus siinkohal vajalikuks märkida, et vaidlust ei ole selles, et kaebajal on olnud

varasemalt määratud puuduv töövõime. Vastustaja on oma vastuses kaebusele välja toonud, et:

„Ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebaja seisund on võrreldes eelmise (26.04.2019 nr

TVH/19/016612) ja üle-eelmise (02.07.2018 nr TVH/18/029105) puuduva töövõime

perioodiga võrreldes halvenenud.

Kaebaja selgitab, et seoses pidevalt halveneva seisundiga hinnati kaebaja töövõime 2018. aastal

(02.07.2018 nr TVH/18/029105) puuduvaks, samuti lisandus keskmine liikumispuue. Korduval

hindamisel 2019. aastal (26.04.2019 nr TVH/19/016612) hinnati kaebaja töövõime samuti

puuduvaks, ka puue jäi samaks. Enne perioodi lõppu 04.05.2022 esitas kaebaja uue, korduva

töövõime hindamise taotluse, taotluse alusel (töövõime hindamise otsus 30.05.2022 nr

TVH/22/021909) määrati kaebaja töövõime ulatus osaliseks, endiseks jäi liikumispuue.

Vastustaja selgitab, et kaebajal määrati puuduv töövõime 20.05.2018 - 19.05.2019, kui tuvastati

raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning mõõdukas tegutsemispiirang käelise

tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede haigusseisund. Tuvastati kerge

tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on

psüühika- ja käitumishäired. Puuduv töövõime määrati kestusega 1 aasta, kuna arvestades

kaebaja tervisekahjustuse muutlikku iseloomu, on tema töövõime 1 aasta jooksul raskesti

prognoositav.

Teistkordselt määrati kaebajale puuduv töövõime 26.04.2019, kui tuvastati raske

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse

valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede haigusseisund. Tuvastati mõõdukas piirang

õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas ning mõõdukas tegutsemispiirang muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired.

Puuduv töövõime määrati kestusega 3 aastat, kuna arvestades kaebaja tervisekahjustuse

muutlikku iseloomu, on tema töövõime 3 aasta jooksul raskesti prognoositav. See tähendab, et

kolme aasta jooksul võib kaebaja tervis nii paraneda kui ka halveneda. Eeldati, et selle aja

jooksul teostatakse uuringud ja selgub, mis on kaebaja rohkete kaebuste ja halva enesetunde

põhjus.

Vastustaja selgitab, et töövõime hindamisel ei lähtuda mitte diagnoosidest, vaid vastavalt

määrusele ja metoodikale hinnatakse isiku töövõimet lähtudes sellest, kuidas diagnoositud

haigused isiku tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, sealjuures arvestades abivahendite

kasutamist ja määratud ravi järgimist.

Töövõimet hinnatakse lähtuvalt olemasolevatest tegutsemise ja osalemise piirangutest, mida

haigusseisund põhjustab. Kaebaja diagnoosid on samad, mis 2018 ja 2019, kuid töövõimet

hinnatakse arvestades viie viimase aasta terviseandmeid ja hetkeseisu. Seega iga töövõime

hindamise korral arvestatakse selle hetke TIS andmeid, mistõttu ei anna varasem tulemus

järgmiseks hindamiseks ootust samale tulemusele. Kokkuvõtlikult hinnatakse töövõimet

vastavalt esitatud taotlusele ja terviseandmetele ning hindamine ei ole seotud varem hinnatud

töövõime ulatusega. Isikul ei saa tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime

ulatus on tagatud ka järgmise otsusega.

Kaebajale puuduva töövõime määramisest on TISi lisandunud uusi terviseandmeid,

muuhulgas on tänaseks täpsustunud, et kaebaja valuravi ja psühhiaatrilise ravi vajadus

ei ole pidev. Kaebaja on saanud põhjaliku taastusravi koos psühholoogi hinnanguga, et vaimsed

võimed ja intellekt on eakohane. Taastusravi arst ja füsioterapeut on andnud soovituse

liikumiseks ja treeninguteks korduvalt 2021 ja 2022 aastal. Abivahendite vajadus puudub. Mitte

ükski terviseinfosüsteemi sissekanne ei kinnita saatja või kõrvalabi vajadust.“

Kohus märgib, et kohtupraktikas on lubatud haldusakti põhjendusi kohtumenetluses täiendada,

kui haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses

esitatud põhjendustest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal (Riigikohtu otsus nr 33-

1-29-12, p 20; Riigikohtu otsus nr 3-20-1214/98, p 11). See põhimõte ei võimalda aga

haldusakti olemasolevaid põhjendusi uutega asendada (Riigikohtu 10.11.2022 lahend nr

319-292/72 p 19).

Kohus leiab, et olukorras, kus isikul oli varasemalt tuvastatud puuduv töövõime (ning uue

hindamise käigus leitakse, et isiku tervislik seisund on paranenud ning puuduva töövõime

asemel määratakse osaline töövõime, peab olema isikul võimalik aru saada, milliste kaalutluste

ning millistele terviseandmetele tuginedes täpselt ETK vastavale seisukohale on jõudnud.

Selliseid põhjendusi ega andmeid vaidlustatud otsusest ega vaideotsusest ei nähtu. Vastustaja

on esitanud täiendavad põhjendused küll kohtumenetluses, kuid ka need ei veena kohut, et

vastustaja on kaalutlusõigust kasutanud õigesti sh ei ole kohus kõigi kohtumenetluses esitatud

põhjenduste osas veendunud, et vastustaja neile ka otsuse tegemisel tugines.

Vastustaja märgib küll asjakohaselt, et vastustaja ei ole seotud varasema otsusega ning seda on

kinnitanud ka kohtupraktika (seda eelkõige olukordades, kus hindamine toimus vana

regulatsiooni alusel ja hinnati töövõimetust, mis ei ole võrreldav kehtiva regulatsiooniga, kus

hinnatakse töövõimet töövõimetoetuse seaduse alusel) ja isikul ei ole õiguspärast ootust, et

hinnang tuleb täpselt sama. Samas olukorras, kus hindamine on läbi viidud sama regulatsiooni

alusel ja ETK leiab, et isiku töövõime on paranenud (nagu käesoleval juhul), peab otsusest ja

selle põhjendustest olema isikule üheselt arusaadav, milles see paranemine seisneb lähtudes

meditsiinilistest andmetest ehk vastustajal tuleb välja tuua, kas mõni varasem piirang on ära

langenud või selle raskusaste muutunud või kui võtmetegevuste piirangute raskusastmed ei ole

muutunud ning summa on jätkuvalt sama, siis kuidas ETK jõudis järeldusele, et isikul on

tekkinud osaline töövõime. Seda eriti olukorras, kus piirangud isikule tulenevad endiselt

samadest diagnoosidest (kiudsidekoe-lihasevalu e fibromüalgia, täpsustamata põletikuline

polüneuropaatia, muu krooniline valu, krüoglobulineemia ja omatoformsed häired, raske

korduv

depressioon

psühhootiliste

sümptomiteta)

ja

nendest

tulenevatest

tegutsemispiirangutest. Seejuures rõhutab kohus, et nii nagu taotleja poolseid terviseprobleeme

ning võtmetegevuste piiranguid peavad kinnitama terviseandmed, peavad ka vastustaja väiteid

tervise paranemisest kinnitama adekvaatsed terviseandmed. See nõue kohtu hinnangul antud

juhul täidetud ei ole.

Vastustaja seisukoht selles, et kaebaja vaimsed võimed on eakohased ning isik on piirangutega

kohanenud, ei ühti 23.11.2022 eksperthinnangus tooduga: Vaide käigus hinnatud mõõdukas

piirang, aluseks lisandunud epikriis ja selle kanne: "Kõrgemad kognitiivsed võimed

(keskendumisvõime, vaimne paindlikkus ja olukorrale vastava käitumisviisi valimine, aja

arvestamine, otsustusvõime) on alanenud." Samas eksperthinnangus on veel toodud:

„Taotlejal esineb peaaju kahjustus. Keskendumisvõime, vaimne paindlikkus ja olukorrale

vastava käitumisviisi valimine, aja arvestamine, otsustusvõime on alanenud. Stressi ja

vaimsete koormustega toimetulek on raskendatud. Probleemide lahendamise ja otsustusvõime

on alanenud.“. Kohtule jääb arusaamatuks, millest tulenevalt vastustaja asus vastuses kaebusele

sisuliselt vastupidisele seisukohale. Ka jääb kohtule arusaamatuks vastustaja väide, et kaebaja

valuravi ja psühhiaatrilise ravi vajadus ei ole pidev ja millele antud väide tugineb, kui kohtule

esitatud TIS andmed kajastavad üheselt, et kaebaja tarvitab järjepidevalt valu raviks

pregabaliini (vt dtl 137-138) ning kaebajal on diagnoositud korduvalt depressioon. Kohus

möönab, et psühhiaatri poole pöördumised on olnud pigem harvad, kuid vaidlust ei ole selles,

et kaebajal esineb vaimse võimekuse osas mõõdukas piirang seoses psüühika- ja

käitumishäiretega. Nagu ka vastustaja ise selgitab, tuleb vastustajal hinnata olemasolevaid

tegutsemise ja osalemise piiranguid omavahelises koosmõjus hinnates sellest tulenevalt isiku

töövõimet. Kohus leiab, et antud juhul ei ole vastustaja selles osas põhjendatud otsust teinud.

Asjaolu, et isik on külastanud psühhiaatrit harva, ei põhjenda kuidagi, kuidas liikumise piirang

ning vaimse võimekuse piirang mõjutavad koosmõjus kaebaja töövõimet käesoleval juhul

selliselt, et vastustaja leiab, et see on osaline.

Vastustajal tuli teha põhjendatud kaalutlusotsus arvestades kõigi kaebajal esinevate

võtmetegevuste piirangutega. Viimases 23.11.2023 ekspertarvamuses on vastavaid piiranguid

kirjeldatud kokkuvõtvalt järgmiselt: „Taotlejal esineb valu ja düsesteesia/paresteesia jäsemetes.

Kehatüve ja kaela korsettlihaste toefunktsioon ja koormustaluvus on alanenud, taotleja ei suuda

kestvalt seista ja istuda. Võimekus on päeviti muutlik. Raskusi on pika maa läbimisel,

ebatasasel pinnal liikumisel, treppidel liikumisel toetub käetoele. Võib esineda juhtumeid, mil

jala toefunktsioon kaob ja taotleja võib kukkuda. Esineb lihasspasme. Kestvalt istuda ei suuda.

Esineb düsesteesiat ja paresteesiat kätes, käte koormustaluvus on alanenud.

Käte koormamine põhjustab lihaskrambi tunnet ja valu. Peenmotoorne tegevus on kohmakas,

raskuste tassimine käe otsas on piiratud. Üla- ja alajäsemete valu, lihaskrampide ja

koormustaluvuse alanemise tõttu vajab ebapüsivalt abi pesemisega seotud toimingutes. Öine

uni on häirunud, esineb päevane uimasus, napib vaimset energiat igapäevaeluks vajalike

tegevuste läbiviimiseks ja tulemuslikuks lõpetamiseks. Esineb somatisatsioonihäireid,

terviseärevust. Psüühika on ebastabiilne. Keskendumisvõime, vaimne paindlikkus ja olukorrale

vastava käitumisviisi valimine, aja arvestamine, otsustusvõime on alanenud. Stressi ja vaimsete

koormustega toimetulek on raskendatud. Probleemide lahendamise ja otsustusvõime on

alanenud.“. Eeltoodust tulenevalt on eksperthinnangus leitud, et kaebajal on välistatud/

takistatud/piiratud järgnevad tegevused: „Mõtlemine; Probleemide lahendamine; Otsustamine;

Igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine; Stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek;

Seismisasendi säilitamine; Pea asendi säilitamine; Kätega kandmine; Käte peenmotoorika;

Pikkade vahemaade kõndimine; Treppidest üles ja alla liikumine; Erinevates kohtades

liikumine, teisiti täpsustatud; Enda pesemine.“.

Vastustajal tuli eeltoodud andmete pinnal kaaluda ja teha põhjendatud otsus, kas kaebajal on

osaline töövõime või on tal puuduv töövõime. Otsusest peavad nähtuma konkreetsed

kaalutlused, miks vastustaja vastava otsuse langetas. Kaalutlusotsust ei saa pidada põhjendatuks

üksnes selle pinnalt, et viidatud on faktilistele asjaoludele. Otsuses peavad kajastuma lisaks

faktilistele asjaoludele ka seisukohad, millest tulenevalt vastustaja oma järeldusele jõudis.

Veel märkis vastustaja vastuses kaebusele, et: „Äriregistri andmetel (vt dtl 98-101 ja 127-130)

on kaebaja alates 26.02.2020 Cccccccc OÜ (xxxxxxxx) juhatuse liige ning alates 04.10.2021

Dddddddd Osaühing (xxxxxxxx) juhatuse liige. Kusjuures Cccccccc OÜ tegevusalaks on „Muu

mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus“ ning lisategevusalaks

„Raamatupidamine, maksualane nõustamine“. Cccccccc OÜ 2020.aasta majandusaasta aruande

on 17.03.2021 esitanud kaebaja ja selles on muuhulgas toodud käibena 31 535 eurot ja märge,

et ettevõte on jätkuvalt tegutsev. Dddddddd Osaühing on samuti tegutsev ettevõte, mille

lisategevusalaks on „Raamatupidamine, maksualane nõustamine“. Eelnev ei viita samuti

täielikule töövõime puudumisele.“.

Kohus leiab, et antud väite osas puuduvad kohtul tõendid, et vastustaja tugines eeltoodud

asjaolule otsuse langetamisel. Lisaks märgib kohus, et nende asjaolude kohta ei ole kaebaja

saanud ka haldusmenetluses seisukohta avaldada. Kohus märgib, et juhul kui vastustaja tugineb

otsuse langetamisel muudele andmetele kui üksnes terviseandmetele, tuleb selles osas järgida

ka ärakuulamiskohustust (HMS § 40). Lisaks ei pruugi olla tegemist ka asjakohase

kaalutlusega, kuivõrd Määruse nr 39 lg 2 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamisel käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel, arvestab eksperdiarvamuse andja

eelkõige

taotleja

tegutsemisvõimet

mõjutavate

järgnevate

asjaoludega:

erinevates

valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg,

raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning

piirangute mõju igapäevategevustele.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja on nii 12.10.2022 otsuse nr TVH/22/040558

kui ka 20.12.2022 vaideotsuse nr VO/22/2986 tegemisel oluliselt rikkunud

HMS § 56 lg 3 ning juba üksnes sellest tulenevalt tuleb nimetatud haldusaktid tühistada.

Kuivõrd tühistamiskaebus on põhjendatud, siis tuleb rahuldada ka kohustamiskaebus

kaebaja avalduse uueks läbivaatamiseks. Vastustajal tuleb kaebaja taotlus uuesti

lahendad ning teha vastav põhjendatud kaalutletud otsus.

17. Kohus peab vaatamata eeltoodule vajalikuks lühidalt peatuda ka teistel kaebuse esitaja

väidetel ning vastustaja vastuväidetel.

Kaebaja on asjakohaselt välja toonud mitmed vastustaja poolsed ebatäpsed ja vastuolulised

seisukohad, mis on esitatud vastuseks kaebusele. Kohus nõustub siinkohal kaebajaga, et

vastustaja on TIS andmeid oma vastuses kaebusele kirjeldanud mitmes kohas ebatäpselt.

Näiteks on kaebaja asjakohaselt välja toonud, et vastustaja on vastuses kaebusele märkinud:

„Kaebaja on küll taotlusel märkinud, et tema viimane töösuhe Bbbbbbbb OÜ raamatupidajana

lõppes 2018, kuid samas 04.11.2021 taastusraviarsti dr Aleksandra Butšelovskaja (09.08.2021-

19.11.2021), sissekandes on märgitud, et kaebaja töötab raamatupidajana kodus, ei saa trenni

teha, kuid jooga ja mediteerimine aitab. Soovitatud füsioteraapiat südame ja kopsu treenimise

rühmas ja jõutreeningu alustamist kahe kuu pärast.“ TIS andmetel on aga ülal viidatud epikriisis

märgitud mh: „/…/ Jooga, mediteerimine ei aita, Aitab Lyrica 75mg x 1, töötab raamatupidajana

kodus, trenni teha ei saa“ (vt dtl 156).

Kohus ei pea siiski vajalikuks kõiki ebatäpsusi, mis on esitatud vastuses kaebusele üks haaval

siinkohal välja tuua (kaebaja täiendav seisukoht dtl 196-209), kuivõrd vaidlustatud otsuse

aluseks olevas 23.11.2022 eksperthinnangus on TIS andmed kajastatud õigesti. Järelikult ei

saanud need asjaolud mõjutada asja otsustamist.

18. Kaebaja heidab vastustajale ette, et viimane ei ole töövõime hindamisel kummalgi korral

pöördutud kaebaja poolt viidatud raviarstide või perearsti poole lisainformatsiooni saamiseks.

Eksperthinnangud andnud dr Evelin Ilves (töövõime hindamise taotlus 04.05.2022) ja dr Anu

Kruusimäe (töövõime hindamise taotluse 29.08.2022) ei pidanud vajalikuks kaebaja

tegutsemisvõime hindamise käigus täpsustada, uurida ega arvamust küsida üheltki kaebaja

raviarstilt ega ka perearstilt. Kohus selgitab kaebajale, et juhul kui TIS on vajalikud

terviseandmed olemas, siis ei ole vastustaja kohustatud täiendava informatsiooni saamiseks

pöörduma isiku raviarstide poole.

19. Kaebaja toob veel välja, et vastustaja väidab, et töövõimet hinnatakse arvestades viie

viimase aasta terviseandmeid ja hetkeseisu, kuid vastustaja on tuginenud ka üle viie aasta

vanadele terviseandmetele (vastustaja 20.02.2023 vastuse lisa 4 dtl 96-97). Kohus selgitab, et

teatud juhtudel võib kasutada ka vanemaid kui viie aasta taguseid andmeid (see ei ole TVTS

ega määruse nr 39 alusel keelatud.

20. Kaebaja leiab, et vaidemenetlus ei ole läbi viidud erapooletult, kuivõrd eksperthinnangu

vaidemenetluses andis sama arst, kes viis läbi esialgse hindamise. Kohus selgitab, et eeltoodu

iseenesest ei saaks kaasa tuua vaideotsuse tühistamist, kuivõrd seaduses ei ole sätestatud nõuet,

et vaidemenetluses peaks eksperthinnangu tingimata andma teine ekspertarst. Küll aga ei ole

see, arvestades üldisi haldusmenetluse põhimõtteid, kindlasti kooskõlas haldusetegevuse hea

tavaga.

Menetluskulud

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehti vastustaja kahjuks. Kuivõrd kaebaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust

esitanud (sh kaebus oli riigilõivu vaba), siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik