2-20-5422/51 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

14.06.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-5422

Tsiviilasi

A

ja B

hagi

Y

vastu

ebaõigete andmete

ümberlükkamise, hagejate õiguste rikkumisest

hoidumise ja kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja 1 nõuded kostja vastu 7 000,00 eurot

Hageja 2 nõuded kostja vastu 10 500,00 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1 A (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hageja 2 B (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Oleg

Matvejev

Kostja Y (Xxxx ID-number xxxxxxxxxxxx, sünniaeg

xx.xx.xxxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Kohustada kostjat Yt (sünniaeg xx.xx.xxxx) omal kulul avaldama viie (5) päeva

jooksul

arvates

kohtuotsuse

jõustumisest

kasutaja

X’i

Instagrami

sotsiaalvõrgustikus avaldatud postituse all nimega „xxx xxx“ aadressil xxx xxx)

alljärgneva sisuga ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus nii eesti kui ka vene

keeles:

2.1. „Y AVALDAS A JA B KOHTA VALEANDMEID. Mina, Y, avaldasin

xx.xx.xxxx A ja B kohta X Instagrami sotsiaalvõrgustikus avaldatud postituse

all nimega „xxx xxx“ ebaõigeid faktiväiteid. Seoses sellega teatan mina, et: I B

ei ostnud oma venna kaudu ära politseid. II B ei ole pannud oma esimest naist

hullumajja, ei ole tulistanud teda pähe ega esitlenud seda nagu enesetappu. III

B ei kasutanud potentsi tõstmise tablette. IV Hageja I ei ole iidse ameti

preestrinna.

2(7)

2.2. Y ОПУБЛИКОВАЛА ОБ A И B ЛОЖНЫЕ ДАННЫЕ. Я, Y,

опубликовала xx.xx.xxxx в социальной сети Инстаграм под постом X „xxx

xxx“ неверные фактические утверждения. В связи с этим сообщаю, что: I

B не покупал через своего брата полицию. II B не клал свою первую

женщину в психушку, не стрелял ей в голову и не представлял это

самоубийством. III B не пользовался таблетками по поднятию потенции.

IV Истец I не жрицей древней профессии“.

3. Jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat Y (sünniaeg xx.xx.xxxx) omal

kulul avaldama viie (5) päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kasutaja X’i

Instagrami sotsiaalvõrgustikus avaldatud postituse all nimega „xxx xxx“ aadressil

xxx xxx) alljärgneva sisuga ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus nii eesti kui

ka vene keeles:

3.1. „Y AVALDAS A JA B KOHTA VALEANDMEID. Mina, Y, avaldasin

xx.xx.xxxx A ja B kohta X Instagrami sotsiaalvõrgustikus avaldatud postituse

all nimega „xxx xxx“ ebaõigeid faktiväiteid. Seoses sellega teatan mina, et: I B

ei tellinud endale kergete elukommetega naist ega iidse ameti preestrinnat. II B

ei ähvardanud mind, et mulle pistetakse narkootikumid taskusse. III B ei

ähvardanud mind, et liikluspolitsei peatab mu kinni, kontrollib ja leiab

narkootikumid. IV Hageja I ei ole kergete elukommetega naine.

4. Kohustada Yt edaspidi hoiduma hagejate A ja B õiguste rikkumisest selliselt, et

kohustada kostjat Yt edaspidi mitte avaldama kasutaja X Instagrami

sotsiaalvõrgustikus (kasutajakonto link: xxx), videosaates „xxx» ja muudes avalikes

kanalites ebaõigeid andmeid, kus sisalduksid järgmised faktiväited: I B ei ostnud

oma venna kaudu ära politseid. II B ei ole pannud oma esimest naist hullumajja, ei

ole tulistanud teda pähe ega esitlenud seda nagu enesetappu. III B ei kasutanud

potentsi tõstmise tablette. IV Hageja I ei ole iidse ameti preestrinna.

5. Jätta rahuldamata hagejate nõue kohustada Yt edaspidi hoiduma hagejate A ja

B õiguste rikkumisest selliselt, et kohustada kostjat Yt edaspidi mitte avaldama

kasutaja X Instagrami sotsiaalvõrgustikus (kasutajakonto link: https: xxx),

videosaates „xxx» ja muudes avalikes kanalites ebaõigeid andmeid, kus sisalduksid

järgmised faktiväited: I B ei tellinud endale kergete elukommetega naist ega iidse

ameti preestrinnat. II B ei ähvardanud mind, et mulle pistetakse narkootikumid

taskusse. III B ei ähvardanud mind, et liikluspolitsei peatab mu kinni, kontrollib ja

leiab narkootikumid. IV Hageja I ei ole kergete elukommetega naine.

6. Mõista Ylt A ja B kasuks solidaarselt välja mittevaralise kahju hüvitis summas

750 eurot.

7. Jätta menetluskulud 33% ulatuses hagejate A ja B kanda ja 67% ulatuses kostja

Y kanda.

8. Määrata solidaarselt A ja B menetluskulude rahalise suurusena kindlaks

4733,68 eurot (millest 3280,68 eurot on õigusabikulud, 1050 on riigilõiv ja 403 eurot

on tõlkekulud). Määrata A õigusabikulude rahalise suurusena kindlaks 3267,20

eurot ja B õigusabikuludena 1693,80 eurot. Määrata kindlaks, et Yl menetluskulud

puuduvad.

9. Mõista Ylt A ja B kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 3171,57

eurot.

10. Mõista Ylt A kasuks välja menetluskulud summas 2189,02 eurot.

3(7)

11. Mõista Ylt B kasuks välja menetluskulud summas 1134,85 eurot.

12. Mõista välja Ylt välja mõistetud menetluskuludelt (6495,44 eurot) viivis

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

13. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

14. Rahuldada A ja B taotlus otsuse avalikustamise piiramiseks ja asendada

jõustunud kohtotsuse arvutivõrgus avaldamisel poolte nimed tähemärgiga ning

mitte avalikustada nende isikukoodi ega sünniaega.

15. Toimetada tagaseljaotsus Yle kätte avalikult.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Kautsjon tuleb

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB

Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302

Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

1. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud (TsMS § 407 lg 1 ls 1). Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Tegemist on kohtu

õigusega ja mitte kohustusega. Kohus peab tagaseljaotsuse tegemisel hindama, kas hagi on

õiguslikult põhjendatud, ning ei tohi rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui asja sisulisel

lahendamisel jõuaks kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 444 lg 3

alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtu hinnangul

on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral osaliselt õiguslikult põhjendatud. Õiguslikult

4(7)

põhjendatud ei ole hagi andmete ümberlükkamise nõue osade faktiväidete osas ja osaliselt

rikkumisest hoidumise osas.

2. A ja B esitasid Harju Maakohtule hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise,

hagejate õiguste rikkumisest hoidumise ja kahju hüvitamise nõudes. Hagejate nõuded

tulenevad sellest, et kostja avaldas saates „xxx“ ja X’i Instagrami postituse all nimega „xxx

xxx“ aadressil xxx hagejate kohta ebaõigeid faktiväideteid ja väärtushinnanguid.

3. Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Andmete ümberlükkamine

4. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt

isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata

sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). VÕS § 1047 lg 4 järgi

saab kannatanu nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas

ja kus need avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete

ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele,

siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (RKTKo 2-19-270,

p 6).

5. Hagejad on palunud X’i Instagrami postituse all nimega „xxx xxx“ järgnevate faktiväidete

ümberlükkamist: I B ei tellinud endale kergete elukommetega naist ega iidse ameti

preestrinnat. II B ei ähvardanud mind, et mulle pistetakse narkootikumid taskusse. IV B ei

ähvardanud mind, et liikluspolitsei peatab mu kinni, kontrollib ja leiab narkootikumid. IV

Hageja I ei ole kergete elukommetega naine.

6. Nimetatud faktiväited on avaldatud saates „xxx“, mitte X’i Instagrami postituse all. Kuna

ebaõigete andmete ümberlükkamist saab nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus

need avaldati, jätab kohus hagejate nõude rahuldamata, millega hagejad palusid kohustada

kostjat Y (sünniaeg xx.xx.xxxx) omal kulul avaldama viie (5) päeva jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest kasutaja X’i Instagrami sotsiaalvõrgustikus avaldatud postituse all

nimega

„xxx xxx“ aadressil xxx) alljärgneva sisuga ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus nii

eesti kui ka vene keeles: „Y AVALDAS A JA B KOHTA VALEANDMEID. Mina, Y,

avaldasin xx.xx.xxxx A ja B kohta X Instagrami sotsiaalvõrgustikus avaldatud postituse all

nimega „xxx xxx“ ebaõigeid faktiväiteid. Seoses sellega teatan mina, et: I B ei tellinud

endale kergete elukommetega naist ega iidse ameti preestrinnat. II B ei ähvardanud mind, et

mulle pistetakse narkootikumid taskusse. IV B ei ähvardanud mind, et liikluspolitsei peatab

mu kinni, kontrollib ja leiab narkootikumid. IV Hageja I ei ole kergete elukommetega naine.

7. Kuna kohus ei rahuldanud kogu hagejate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõuet,

siis jätab kohus rahuldamata ka hagejate nõude kohustada Yt edaspidi hoiduma hagejate A

ja B õiguste rikkumisest selliselt, et kohustada kostjat Yt edaspidi mitte avaldama kasutaja X

Instagrami sotsiaalvõrgustikus (kasutajakonto link: xxx), videosaates „xxx» ja muudes

avalikes kanalites ebaõigeid andmeid, kus sisalduksid järgmised faktiväited: I B ei tellinud

endale kergete elukommetega naist ega iidse ameti preestrinnat. II B ei ähvardanud mind, et

mulle pistetakse narkootikumid taskusse. III B ei ähvardanud mind, et liikluspolitsei peatab

mu kinni, kontrollib ja leiab narkootikumid. IV Hageja I ei ole kergete elukommetega naine.

Mittevaraline kahju

8. Hagejad palusid mõista kostjatelt välja hüvitis ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste

väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Hagejad palusid TsMS §

5(7)

366 järgi mõista välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Kostja avaldas hagejate kohta

ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid.

9. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele (VÕS § 1043 lg 1). Süü olemasolu eeldatakse ning kostja peab tõendama süü

puudumist. Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse

rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste rikkumine võib toimuda au teotamisega sh

ebakohase väärtushinnangu avaldamisega, isiku kujutise õigustamatu kasutamisega või

ebaõigete, mittetäielike või eksitavate faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047

lg 1). Käesoleval juhul saab isikuõiguste rikkumiseks olla hagejate kohta ebaõigete

faktiväidete ja ebakohase väärtushinnangu avaldamine.

10. Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või

tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku

või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud

avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma (VÕS

§ 1047 lg 1). Teise isiku kohta ebakohase väärtushinnangu avaldamine loetakse

õigusvastaseks, v.a kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid

ja kolmandate isikute või avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 1 ja lg 2 ls 1). Õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega

taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1 ls 2). Teise isiku au teotava

asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu

vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2).

11. Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks

mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2).

Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja

üldjuhul piisab, kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid

asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Kohtu hinnangul on kostja avaldatud faktiväited ja

väärtushinnangud hagejate au teotavad.

12. Väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise

heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi

autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (RKTKo nr 3-2-1-19-08, p 13;

RKTKo 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24). Mittevaralise kahju hüvitamise eesmärgiks on ka

mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, kuid seda erinevusega, et

kohus võib isiklike õiguste rikkumise puhul arvesse võtta ka kahju tekitanud isiku varalist

seisundit. Hagejate kasuks välja mõistetav hüvitise suurus peab vastama hüvitisele, mis

omaks preventatiivset eesmärki vastavalt kostja majanduslikule olukorrale ja hoiaks ära

kostja poolt edaspidiselt ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist,

mis riivavad isiku au ja väärikust.

13. Kostja

avaldas

hagejate

kohta

ebaõigeid

faktiväiteid

ning

ebakohaseid

väärtushinnanguid. Faktiväited ja väärtushinnangud avaldati saates „xxx“ ja sotsiaalmeedia

platvormil „Instagram“. Saadet on veebileheküljel people.onliner.by vaadatud 40 140 korda

ja youtube.com videoportaalis ca 37 100 korda. Reklaami, mida kostja kommenteeris, on

vaadatud ca 13 400 korda. Kostja on ka varasemalt avaldanud hagejate kohta ebaõigeid

faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Arvestades käesolevas vaidluses esile toodud asjaolusid,

peab kohus õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks hagejatele solidaarselt 750 eurot.

Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–

2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku

200 - 7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot. Seega jääb

6(7)

väljamõistetud hüvitis kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse. Kohtu hinnangul

aitab nimetatud summa ära hoida edaspidi ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste

väärtushinnangute avaldamist.

Menetluskulud

14. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS 163 lg 1).

15. Kohus rahuldas hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes täies ulatuses ning osaliselt

ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes ja hagejate õiguste rikkumisest hoidumise

nõudes. Hagejad nõudsid 7 faktiväite ümberlükkamist. Kohus rahuldas hagejate nõude 3

faktiväite osas täielikult ja osaliselt ühe faktiväite osas ehk pool hageja ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamise nõudest. Hagejad palusid kohustada kostjat edaspidi mitte avaldama 7-t

ebaõiget väidet. Kuna kohus rahuldas faktiväidete ümberlükkamise nõude 3 faktiväite osas

täielikult ja osaliselt ühe faktiväite osas, rahuldab kohus pool hagejate õiguste rikkumisest

hoidumise nõudest.

16. Seega rahuldas kohus kokku 2/3 ehk 67% hagejate nõuetest. Sellest tulenevalt jaotab

kohus menetluskulud selliselt, et 67% menetluskuludest jääb kostja ja 33% menetluskuludest

hagejate kanda.

17. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Hagejad paluvad mõista kostjalt

menetluskuluna välja riigilõivu 1050 eurot, lepingulise esindaja kulu 8476,20 eurot ja

tõlkekulu 403 eurot, kokku 9929,20 eurot. Arumäe Advokaadibüroo OÜ-ga sõlmitud

kliendilepingu alusel on hagejate õigusabikuludeks 3515,20 eurot (käibemaksuga).

LEADELL Pilv Advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingu alusel on A õigusabikuludeks

3267,20 eurot (käibemaksuga) ja B õigusabikuludeks on 1693,80 eurot (käibemaksuga).

18. Kuna hagejad ei ole käibemaksukohustuslased, siis taotlevad nad TsMS § 174 lg-st 10

juhindudes menetluskulude hüvitamist käibemaksuga. Menetluskuludelt arvestatava

käibemaksu

hüvitamiseks

peab

menetlusosaline

kinnitama,

et

ta

ei

ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 10).

19. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 1050 eurot.

20. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud

sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega (TsMS § 144 p 4). Menetluskulude

nimekirjas välja toodud tõlkekulud summas 403 eurot on põhjendatud, mõistlikud ja

vajalikud.

21. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 130-160 eurot tund (ilma

käibemaksuta) peab kohus põhjendatuks.

22. Esindajal kulus käesoleva tsiviilasjaga seotud toimingutele kokku 49,66 tundi. Arumäe

Advokaadibüroo OÜ-ga sõlmitud kliendilepingu alusel oli ajakuluks 22 h 32 minutit, kus

tunni hinnaks oli 130 eurot (käibemaksuta).

23. Kohus tutvus toimiku materjalidega ning leiab, et hagejate õigusabitoimingud ja neile

kulunud tööaeg on üldjoontes põhjendatud ja vajalik, menetlusdokumendid olid asjakohased,

7(7)

õiguslikult põhjendatud ning tööaeg on vastavuses menetlustoimingu sisu ja mahuga ning

mõistliku ajalise panusega toimingu tegemiseks. Seetõttu ei korda kohus eelnimetatud

põhjendusi iga õigusabitoimingu osas ning põhjendab üksnes nende õigusabitoimingute osas,

mille osas kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks tööaega vähendada.

Kohus ei pea põhjendatuks järgnevaid toiminguid:

-

31.02.2020 tõlgitud hagi lisade ülevaatamine, ajakulu 1 tund. Kohtu hinnangul ei

kulunud nimetatud toimingule rohkem kui 0,5 tundi.

-

15.04.2020 Xxxx kohtuasja õiguse materjalide ekspertarvamuse uurimine, ajakulu

1 tund. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud toiming põhjendatud, kuna käesolevas

kohtuasjas kohaldub Eesti õigus.

24. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 21,03 tundi (22,53-1,5). Arumäe Advokaadibüroo

OÜ-ga sõlmitud kliendilepingu alusel on põhjendatud õigusabikuluks 3280,68 eurot

(21,03hx130€+KM).

25. LEADELL Pilv Advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingu alusel on osutatud Ale

õigusabi 17 tundi ja 13 minutit, tunnihinnaga 150-160 eurot (käibemaksuta) ja Ble 9 tundi ja

55 minutit, tunnihinnaga 140-150 eurot (käibemaksuta).

26. Kohus tutvus toimiku materjalidega ning leiab, et hagejate õigusabitoimingud ja neile

kulunud tööaeg on põhjendatud ja vajalik, menetlusdokumendid olid asjakohased, õiguslikult

põhjendatud ning tööaeg on vastavuses menetlustoimingu sisu ja mahuga ning mõistliku

ajalise panusega toimingu tegemiseks.

27. LEADELL Pilv Advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingu alusel on A põhjendatud

õigusabikuluks 3267,20 eurot ja B põhjendatud õigusabikuluks 1693,80 eurot.

28. Käesolevas tsiviilasjas puuduvad kostjal õigusabikulud.

29. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks solidaarselt

välja 67% menetluskuludest ehk 3171,57 eurot, millest 2 198,06 eurot on õigusabikulud,

703,50 eurot on riigilõiv ja 270,01 eurot tõlkekulud. A kasuks mõistab kohus kostjalt välja

67% õigusabikuludest ehk 2189,02 eurot ja B kasuks 67% õigusabikuludest ehk 1134,85

eurot.

30. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik