2-22-139092/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-139092

Kohtuasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi X vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.03.2023 (otsuses märgitud ebaõigesti

28.02.2023) tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja AŽ

Kostja X

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Parandada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse sissejuhatuses ebaõige kuupäev ja

märkida otsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 08.03.2023.

2. Jätta Harju Maakohtu 08.03.2023 tagaseljaotsus muutmata.

3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

5. Toimetada käesoleva otsus X-le kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamise kaudu.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-22-139092

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 17.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse X-lt (kostja) 3783,27 euro saamiseks. Kostjale ei õnnestunud

makseettepanekut kätte toimetada, mistõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 24.11.2022

maakohtule hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 3000 eurot, intressi

241,39 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 682,70 eurot ning

edasiulatuva viivise põhinõudelt (3000 eurot) lepingujärgse intressimääraga võrdses määras

34,9% aastas. Hageja palub välja mõista menetluskuludena riigilõivu 560 eurot ja

õigusabikulud 380 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 06.10.2021 krediidikonto lepingu

nr KK3723068, mille alusel võttis kostja krediiti 3000 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama

iga kuu 15. kuupäevaks. Laenusumma kasutusse saamise hetkest alates oli kasutusele võetud

laenusumma kasutamine kostjale järgneva kahe kuu jooksul intressivaba. Kostja ei ole põhiosa

tagastanud. Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 34,9% aastas. Laenulepingu alusel

kohustus kostja tasuma intressi. Kostjal on intressi võlgnevus alates 01.01.2022 esitatud arvest

kuni ülesütlemisele eelnenud 01.03.2022 arveni 241,39 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole.

Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ

lepingu 01.04.2022 üles ning loovutas 05.04.2022 nõude hagejale.

3. Maakohus toimetas hagi kostjale kätte avalikult. Kostja hagile ei vastanud.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas hagi 08.03.2023 tagaseljaotsusega. Menetluskulud jättis maakohus

kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 560 eurot ja õigusabikulud 50

eurot.

5. Maakohus pidas põhjendatuks mõista kostjalt välja menetluskuludena riigilõivu 560 eurot ja

juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-st 1 õigusabikulud 50 eurot,

arvestades tsiviilasja hinda ja keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ja

vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pidanud kohus võimalikuks

kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista.

6. Maakohus viitas, et Tallinna Ringkonnakohus on analoogsetes vaidlustes leidnud, et tegemist

tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte

tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides

erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on

esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.

Usutav ei ole, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või

nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna

need on erinevate esitatud hagide puhul samad ja tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik

2-22-139092

vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega

nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma

raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest

sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt

nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot (TlnRKK otsused 14.04.2020, nr 2-19-11647;

14.04.2020, nr 2-18-129072).

Apellatsioonkaebus

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus jättis rahuldamata hageja nõude õigusabikulude väljamõistmiseks ja teha uue otsuse,

millega rahuldada hageja menetluskulude nõue kostja vastu täies ulatuses, s.t mõista kostjalt

hageja kasuks välja riigilõiv 560 eurot ja õigusabikulu 380 eurot. Poolte menetluskulud

ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda.

8. Maakohus rikkus oluliselt TsMS § 442 lg 8, jättes hageja osade väidete osas seisukoha

võtmata. Maakohus vähendas ebaõigesti kostjalt väljamõistetavaid õigusabikulusid tulenevalt

ringkonnakohtu praktikast.

9. Hageja menetluskulud on põhjendatud, kuna iga hagi on ainulaadne, iga fakti kirjeldab

hageja hagis eraldi vastavalt iga olukorra eripärale. Hageja hagi koostamine ei kujuta endast

vaid lünkade täitmist olemasoleval blanketil. Hageja esindaja on tutvunud ja analüüsinud nõude

aluseks olevaid dokumente, tellinud ja kogunud täiendavaid dokumente, neid analüüsinud,

koostanud hagiavalduse, komplekteerinud hagiavalduse lisasid, esitanud dokumendid kohtule.

Samuti on hageja teinud päringu kostja elukoha kindlaksmääramise osas Politsei- ja

Piirivalveametile ja kohalikule omavalitsusele, on kohtule ka vastuste saamiseks esitanud

seisukoha. Hageja esindaja on kuulutanud selleks aega.

10. Hageja põhitegevusalaks ei ole võlgade sissenõudmine, vaid inkassoteenus ja krediidiinfo.

Kohtusse pöördumine ja läbirääkimiste pidamine kohtumenetluses eeldab õigusaktide tundmist

ja õigusteadmisi. Seetõttu on hageja otsustanud menetluses osaleda lepingulise esindaja kaudu.

11. Maakohus rikkus TsMS § 174 lg 1 ja § 436 lg 1, jättes tähelepanuta asjaolu, et esitatud

hagiavaldus ei ole õiguslikult lihtne tüüphagi. Kohtusse pöördumine oli vältimatu tulenevalt

kostja tegevusetusest. Kostja on jätnud võlgnetava summa alusetult maksmata. Hageja oli

sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole, millega kaasnes riigilõivu tasumine.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja seisukoht

12. Kostja kaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

14. Maakohus on vaidlustatud otsuse sissejuhatuses märkinud tagaseljaotsuse avalikult

teatavaks tegemise ajaks 28.02.2023, kuid otsus on alla kirjutatud 08.03.2023 ja samal

kuupäeval ka avalikult teatavas tehtud. Seega on sissejuhatuses märgitud ebaõige kuupäev.

2-22-139092

Ringkonnakohus parandab TsMS § 447 lg 2 järgi maakohtu otsuse ilmse ebatäpsuse ja loeb

maakohtu tagaseljaotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäevaks 08.03.2023.

15. Hageja vaidlustab tagaseljaotsuse vaid õigusabikulude välja mõistmata jätmise osas.

Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1).

16. Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKo

02.05.2017,

nr 3-2-1-134-16,

p 56).

Ringkonnakohtu

hinnangul

ei

ole

maakohus

õigusabikulusid välja mõistes diskretsiooni piire rikkunud.

17. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust.

Maakohus põhjendas otsuses piisavalt, millest lähtudes pidas maakohus hageja põhjendatud

esindajakuluks 50 eurot. Asja vähene keerukus ja esindaja tehtud toimingute vähene maht võib

anda alust väljamõistetava esindajakulu hüvitise vähendamiseks TsMS § 175 lg 1 alusel. Õige

on maakohtu arusaam, et hagiavalduse esitamiseks ei olnud vaja kulutada 3 tundi, sest avaldus

on lihtne ja trafaretne. Mõistlikuks ajakuluks saab lugeda 0,5 tundi. Vastupidiselt hageja

seisukohale leiab ringkonnakohus, et esitatud hagiavaldus on õiguslikult lihtne tüüphagi.

Hagiavaldusest ei nähtu, et selle koostamine oleks eeldanud tavapärasest põhjalikumaid

õigusteadmisi või nõude analüüsi. Hagi koostamist ei teinud keerumakamaks asjaolu, et kostja

on olnud tegevusetu ja on jätnud võla tasumata. See, et kostja ei ole põhivõlga üldse tasunud,

on teinud hagejale võlaarvestuse tegemise lihtsamaks. Kuivõrd kostja ei ole menetluses

osalenud, siis ei ole hageja pidanud ka läbirääkimisi, millele kaebuses on ekslikult viidatud.

Riigilõiv on täies ulatuses hageja kasuks välja mõistetud, mistõttu jääb sellekohane etteheide

kaebuses arusaamatuks. Maakohus ei eksinud, kui tugines asjakohasele ringkonnakohtu

praktikale. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja järgib

neid, mistõttu ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6).

18. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

19. Apellatsioonkaebuse ja selle menetlusse võtmise määruse toimetas ringkonnakohus kostjale

kätte TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult. Avaliku kättetoimetamise eeldused on endiselt

täidetud. Seetõttu toimetab kohus käesoleva otsuse kostjale samuti kätte avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)