1-23-3621/3 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-23-3621

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-23-3621 (21230101096) Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri 9. mai 2023 määrus, millega jäeti rahuldamata X OÜ seadusliku esindaja kaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X OÜ seaduslik esindaja Y, kaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus läbi vaatamata.

2. Jätta taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks rahuldamata. Määrus on lõplik ega ole vaidlustatav (KrMS § 385 p 11).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Ringkonnakohus registreeris 7. juunil 2023 X OÜ seadusliku esindaja Y kaebuse Riigiprokuratuuri 9. mai 2023 määrusele alustamata jäetud kriminaalasjas nr 21230101096. Kaebuses taotleb Y Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja prokuratuuri kohustamist kriminaalmenetluse alustamiseks. Samuti palub kaebaja ringkonnakohtul tuvastada, kas kriminaalmenetluse alustamata jätmine on rikkunud Eesti ja Euroopa Liidu õigust. Lisaks märgib kaebaja, et asjas on vajalik Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine, kuna X OÜ-lt on nõutud, et ta saab kaebust ringkonnakohtule esitada üksnes advokaadi vahendusel. See rikub kaebaja hinnangul Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47, Euroopa Liidu lepingu artiklit 19, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, ÜRO kodaniku ja poliitiliste õiguste pakti.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 208 lg 1 kohaselt on ringkonnakohtuse võimalik esitada kaebust Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jäetud määruse peale üksnes advokaadi vahendusel. X OÜ nimel on kaebuse Riigiprokuratuuri 9. mai 2023 määrusele esitanud selle äriühingu seaduslik esindaja Y, kes ei ole advokatuuri liige. Seega, juhinduvalt KrMS § 208 lg-st 1, jätab ringkonnakohus X OÜ nimel esitatud kaebuse läbi vaatamata.

3. Kaebuses on märgitud, et asjas on vajalik küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Kaebusest jääb selgusetuks, mis küsimuses on eelotsuse küsimine vajalik. Tegemist on seetõttu ilmselgelt põhjendamatu taotlusega. Euroopa Kohtult saab eelotsust küsida üksnes siis, kui menetletava asja lahendamise tulemus sõltub sellest, kuidas tõlgendada Euroopa Liidu õigusakte, või tekib kahtlus nende aktide kehtivuses. Kaebaja ei ole sõnastanud ühtegi küsimust, mida Euroopa Kohtult küsida.

1-23-3621

2(2) Ringkonnakohtul ei teki samuti ühtegi seesugust küsimust. See, kas kriminaalmenetluse alustamata jätmine on vaidlustatav apellatsioonikohtus üksnes advokaadi vahendusel või mitte, ei ole Euroopa Liidu õiguse kohaldamise seisukohalt asjassepuutuv. Seda, miks on KrMS § 208 lgs 1 kehtestatud advokaadinõue vajalik, on Riigikohus selgitanud juba 2005. a, mil Eesti Vabariik oli ühtlasi Euroopa Liidu liikmesriik (RKKKm 3-1-1-56-06). Tegemist on seega teemaga, milles on valitsenud õigusselgus pikka aega. Nõue, et Riigiprokuratuuri määruse peale saab kaebuse esitada vaid advokaadi vahendusel piirab küll õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 11 kohaselt on põhiõiguse piirangud aga lubatavad, kui need on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega moonuta piiratavate õiguste olemust. Kuigi KrMS § 208 lg 1 ei võimalda esitada kaebust advokaadi vahenduseta, ei tähenda see, et isikult on kaebeõigus täielikult ära võetud. Kui kannatanul endal ei ole võimalik advokaati võtta, saab ta endale vajadusel taotleda kaebuse esitamiseks advokaati riigi õigusabi korras. Seega ei saa pidada piirangut ka ebaproportsionaalseks ega põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud edasikaebeõigust moonutavaks. Kaebuses viidatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 sätestab samuti, et isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda. X OÜ ei ole taotlenud riigi õigusabi.

4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 jätab ringkonnakohus kaebuse läbi vaatamata ja taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)