3-22-2504/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2504

Haldusasi

X.P kaebus Vabariigi Valitsuse 04.11.2022 korralduse nr

307 „Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine“

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X.P

Vastustaja – Vabariigi Valitsus (siseministri kaudu),

esindaja Kertu Nurmsalu

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada Vabariigi Valitsuse 04.11.2022 korraldus nr 307 „Eesti kodakondsuse

andmisest keeldumine.“

3. Mõista Vabariigi Valitsuselt X.P kasuks välja menetluskulu 20 eurot. Ülejäänud

osas jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.07.2023. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama apellatsioonkaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.P (kaebaja) esitas 24.03.2022 Eesti kodakondsuse saamiseks naturalisatsiooni korras

Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse. Kaebaja kodakondsus on määratlemata ning tal ei

ole õigust sünnijärgsele Eesti kodakondsusele. Menetluse käigus tuvastati, et kaebajat on

aastatel 2000–2012 tahtlikult toimepandud kuritegude eest kriminaalkorras karistatud 11

3-22-2504

korral ja aastatel 2003–2018 on ta toime pannud 25 väärtegu. Kõigi süütegude andmed on

praeguseks karistusregistri arhiivis – kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuste

andmed kanti arhiivi 03.01.2018 ja väärtegude karistusandmed arhiveeriti 13.01.2020.

2. PPA teavitas kaebajat 01.06.2022 kirjaga, et arvestades tema toimepandud süütegude

suurt hulka ja seda, et karistuste kustumisest on möödas vaid mõni aasta, võidakse

kodakondsuse andmisest keelduda. PPA selgitas, et kaebajale kui korduvalt kriminaalkorras

karistatud isikule saab Eesti kodakondsus anda üksnes erandina ning otsuse Eesti

kodakondsuse andmise või sellest keeldumise kohta teeb Vabariigi Valitsus. Samuti anti

kaebajale võimalus esitada asjas oma arvamus ja vastuväited.

3. Kaebaja saatis 03.06.2022 PPA-le seisukoha (dtl 171), milles viitas, et süüdimõistvatest

otsustest on möödas palju aega. Hetkel ei ole tal võlgu, ta on Eestis sündinud ja kasvanud, tal

ei ole kehtivaid karistusi, ta on sooritanud nõutavad eksamid. Kaebaja selgitas, et ta omab äri,

maksab makse, on ametlikult töötamise registris, seega on võrreldes 10 aastase taguse ajaga

kõik muutunud. Väärtegude osas ei ole viidatud paragrahvile, mille alusel saaks kodakondsuse

saamist keelata. Kaebaja palus tema iseloomustuse üle vaadata ja mitte arvestada üksnes

möödunut, vaid keskenduda sellele, millised muutused ta on läbi teinud, kuidas tema elu on

võrreldes varasemaga muutunud ja kes temast tänaseks on saanud.

4. Vabariigi Valitsus keeldus 04.11.2022 korraldusega nr 307 „Eesti kodakondsuse

andmisest keeldumine“ kaebajale Eesti kodakondsuse andmisest kodakondsuse seaduse

(KodS) § 21 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajat on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike

kuritegude eest. Otsuse põhjendused olid järgmised.

1)

Kaebajat on kriminaalkorras karistatud 11 korral (ülevaade vaidlustatud korralduse lk-l

5). Korralduse tegemise hetkeks on karistatus kuritegude eest kustunud, kuritegude

toimepanemise eest mõistetud karistuste andmed kanti karistusregistri arhiivi 03.01.2018.

Kaebajat on kriminaalkorras karistatud aastatel 2000, 2001, 2004, kahel korral 2006, 2007,

2009, 2010, kahel korral 2011 ning 2012. Kaebajat on karistatud kriminaalkoodeksi alusel

salajase varguse ja karistusseadustiku alusel varguse eest.

2)

Aastatel 2003–2018 on kaebajat karistatud 25 korral erinevate väärtegude toimepanemise

eest. Väärteod on järgmised: narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine

väikeses koguses (18 korda), varavastased süüteod väheväärtusliku asja ja varalise õiguse

vastu (5 korda), avaliku korra rikkumine (1 kord), riikliku järelevalve teostamise takistamine

(1 kord), sõit sõiduõigust tõendava dokumendita ja taksosõidutasu maksmisest keeldumine (3

korda), mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine (1 kord). Ka väärteokaristuste

andmed on kantud karistusregistri arhiivi.

3)

Lähtudes karistusregistri seaduse § 5 lg 2 p-st 1 ja KodS § 21 lg-st 11 on arhiivi kantud

andmetel õiguslik tähendus kodakondsuse erandina andmise menetluse läbiviimisel. Registrist

kustutatud ja arhiivi kantud andmetel on seega õiguslik tähendus KodS-s sätestatud

menetluste läbiviimisel isiku karistatuse ja kuriteo korduvuse arvestamisel. Karistusregistri

seaduse § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud karistusandmetel õiguslik tähendus isiku

karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni.

4)

Välismaalase põhiõiguste hulka ei kuulu Eesti kodakondsuse saamine. Millistele isikutele

ja millistel tingimustel kodakondsus antakse, on iga riigi suveräänne otsus. Kuna

kodakondsusega kaasnevad teatud eesõigused, mida riik saab isikule anda, on riik kehtestanud

selle andmisel kohustuse kontrollida isiku õiguskuulekust ja seaduste täitmist. Seadusandja on

sätestanud, et isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude

toimepanemise eest, kodakondsust ei anta, välja arvatud erandkorras. Tahtlike kuritegude

2(7)

3-22-2504

toimepanemise eest kriminaalkorras korduvalt karistatud isikule Eesti kodakondsuse andmisel

erandi tegemiseks peavad tema kuriteod võimaldama erandi tegemist ning kodakondsuse

taotleja peab näitama selgelt oma soovi käituda Eesti riigis õiguskuulekalt.

5)

KodS § 21 lg 11 eesmärk on tagada kodakondsuse andmisel või sellest keeldumisel

proportsionaalse otsuse tegemine. Erandina Eesti kodakondsuse andmisel tuleb arvestada

kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut. Vabariigi Valitsus on hinnanud

asjaolusid, et kaebaja on toime pannud 11 kuritegu, mille käigus ta varastas erinevaid tooteid,

et nende müümisele hankida raha narkootikumide ostmiseks. Viiel korral on teda varguse eest

karistatud ka väärteokorras. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete korduv (18 korda)

ebaseaduslik käitlemine on süütegu, mis kujutab suurt ohtu avalikule korrale ja teistele

inimestele. 2018. a toime pandud liiklusrikkumine (kiiruse ületamine) näitab hoolimatut

suhtumist enda ja teiste inimeste elu ja tervise vastu. Tihe ja korduv süütegude toimepanemine

näitab kaebaja negatiivset suhtumist avalikku korda ja ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse

ning viitab asjaolule, et tegu ei ole juhuslikku laadi rikkumistega, vaid tahtlike tegudega.

Rikkumiste eest määratud karistused on kaebaja jätnud valdavas osas täitmata – 25

väärteokaristusest on täidetud vaid 4 (tasutud on 2 rahatrahvi ja kantud kaks aresti, ülejäänud

karistused on arhiveeritud kas aegumise tõttu või karistusregistri seaduse alusel). Korduvalt

toimepandud süüteod näitavad, et kaebaja ei käitu õiguskuulekalt. Kehtivate reeglite

rikkumine 36 korral viitab lugupidamatusele Eesti Vabariigi ja siin kehtivate seaduste vastu.

Kaebaja toimepandud kuritegude eest mõistetud karistuste kustumisest möödunud veidi üle

4,5 a. See on liiga lühike aeg veendumaks, et kaebaja on seadusvastasest käitumisest õppust

võtnud ja soovib edaspidi elada õiguskuulekalt.

6)

Kodakondsuse andmise otsustamisel on kehtestatud kohustus kontrollida seda taotleva

isiku õiguskuulekust ja seaduste täitmist. Arvestades kaebaja toimepandud süütegude

korduvust ning süstemaatilisust, ei ole kriminaalkaristuste kustumisest möödunud alla 5 a

pikkune aeg piisav, et otsustada talle kodakondsuse erandina andmine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebaja esitas 25.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse

04.11.2022 korralduse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused on järgmised.

1)

PPA teeb kaebajale ülekohut, suhtub temasse ühekülgselt ning eirab tema saavutusi

viimase 10 a jooksul, tuues välja üksnes negatiivsed asjaolud.

2)

Kodakondsuse andmisest kaebajale on varem korra keeldutud, tuginedes toona veel mitte

aegunud süüdimõistmistele kui kaalukatele argumentidele. Tänaseks on karistused kustutatud.

Samuti tugineti tasumata trahvidele, mis tänaseks on makstud. Lisaks puudus kaebajal eelmise

keeldumise saamise ajal ametlik sissetulek, kuid täna töötab ta ametlikult töölepingu alusel

oma ettevõttes, mille ta avas aasta tagasi ning mis maksab palka ja kõik vajalikud maksud.

Kaebaja kirjutas ametnikule ka kirja (vt dtl 84), kuid ei saanud sellele vastust.

3)

Kaebaja elu on viimase 10 a jooksul muutunud: ta lõpetas gümnaasiumi; kõik trahvi

võlad on tasutud; tal on sissepääsuload vanglatesse, kus käib kogemusnõustajana; ta on

omandanud keevitaja elukutse ja saanud A- ja B-kategooria juhiload ja väikelaeva juhtimise

õiguse; ta on läbinud eesti keele kursused ja sooritanud nõutavad keele ja põhiseaduse

tundmise eksamid; ta soovib olla oma sünniriigi kodanik ning olla riigile ja end

ümbritsevatele inimestele kasulik.

2. Vabariigi Valitsus palub 09.01.2023 vastuses kaebusele jätta kaebus

rahuldamata, leides järgmist.

3(7)

3-22-2504

1)

Seadusandja on ette näinud, et kodakondsust saab anda korduvalt kriminaalkorras

karistatud isikule erandkorras ning volitanud kaalutlusotsuse tegemise Vabariigi Valitsusele.

Vabariigi Valitsus keeldus kaebajale Eesti kodakondsuse andmisest, lähtudes KodS § 21 lg-st

11 ning lg 1 p-st 4. Kodakondsuse erandina andmisel on sätestatud tingimus, et kuritegude

asjaolud peavad võimaldama erandi tegemist ning kodakondsuse taotleja näitama selget soovi

käituda lojaalselt ning õiguskuulekalt. Seadusandja on näinud ette mõlema tingimuse

hindamist.

2)

Senise halduspraktika kohaselt arvestab vastustaja kodakondsuse erandina andmise

kaalumisel ja KodS § 21 lg 11 kohaldamisel toimepandud süütegude iseloomu, ohtlikkust ja

asjaolusid (sh hinnatakse, kas tegemist on isikuvastaste või varavastaste süütegudega, kas

õigusrikkumised kujutavad ohtu avalikule korrale või teiste isikute elule ja tervisele), süüteo

toimepanemise aega, toimepandud kuritegude ja väärtegude arvu, karistuse kustumise aega,

süütegude toimepanemise sagedust ja dünaamikat, määratud karistuste täitmist, isiku

seadusevastase käitumise süstemaatilisust või järjepidevust ja muud asjassepuutuvat. Mõiste

„süüdlase isik“ määratlemisel teevad PPA, Siseministeerium ja Vabariigi Valitsus järelduse,

kas isik on oma minevikust õppust võtnud ning asunud elama õiguskuulekat elu.

Õiguskuulekust saab hinnata mh selle järgi, kas isikul on karistusandmeid karistusregistris, st

nii kuriteo kui väärteo eest toime pandud karistusandmed, millele lisanduvad ka registri

arhiivis olevad andmed, arvestades, millal on need sinna lisatud.

3)

KodS § 21 lg 1 p 4 ei sea ajalisi piire kuritegude toimepanemise osas. Sätte eelduseks on

kahe või enama tahtliku kuriteo toimepanemine. Ka karistusregistri seadusest (vt § 20 lg 1 p

4) nähtub, et kodakondsuse andmisel peab Vabariigi Valitsus arvestama minevikus toime

pandud kuritegusid. Karistusandmete arhiivist kustutamist reguleerib karistusregistri seaduse

§ 24, mille lõike 6 kohaselt säilitatakse kuriteo eest mõistetud karistuse andmeid arhiveerituna

50 a arhiivi kandmise kuupäevast arvates. Kui seadusandja soov oleks olnud see, et kõik

kriminaalkorras korduvalt karistatud isikud saaksid karistuste kustudes kodakondsuse, oleks

see seaduses nii sätestatud. Seadusandja tahe on olnud see, et üldjuhul kriminaalkorras

korduvalt karistatud isikud kodakondsust ei saa, vaid see antakse erandina ainult neile, kelle

kuritegude asjaolud ja (süüdlase) isik seda võimaldavad.

4)

Tahtlike kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras korduvalt karistatud isikule

Eesti kodakondsuse andmisel erandi tegemiseks hinnatakse, kas kõnealused kuriteod

võimaldavad erandi tegemist ning kas taotleja näitab selget soovi käituda Eesti riigis

õiguskuulekalt

5)

Väärtegude toimepanemine ei too iseenesest kaasa kodakondsuse andmisest keeldumist,

kuid ilmestab isiku käitumist. Väärtegude toimepanemine ei olnud aluseks kaebajale

kodakondsuse andmisest keeldumisel. See oli üheks teguriks erandi mittekohaldamisel, sest

ilmestab süüdlase isikut. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et süüdlase isiku hindamisel

saab arvesse võtta väärtegusid, sh neid, mille eest määratud karistus on kustunud ja mis on

kantud karistusregistri arhiivi (vt 22.03.2022 lahend nr 3-21-731, p 13; 21.04.2022 lahend nr

3-21-508, p 10). Lisaks karistusregistrisse kantud väärtegudele on kaebaja toime pannud

selliseid liiklusalaseid väärteo tunnustega tegusid, millele on olnud võimalik kohaldada

lühimenetlust ja millele on viidatud korralduse seletuskirjas. Ka sellised asjaolud tuli

menetluse kestel välja selgitada, kuna need iseloomustavad kaebajat. Kuigi teatud

õigusrikkumiste puhul on võimalik rakendada lühimenetlust, on siiski oluline fakt, et isik on

mingi õigusrikkumise toime pannud ja seega pole käitunud õiguskuulekalt.

6)

Kodakondsus on pikaajaline suhe riigi ja isiku vahel ning sellega tekivad riigile teatud

kohustused. Riigil on seetõttu õigus otsustada kodakondsuse saamise tingimused, sh nõuda, et

4(7)

3-22-2504

kodakondsuse taotleja on õiguskuulekas. Kunagiste tegude tagajärjed ulatuvad pikaajaliselt

tulevikku ja isikul on kohustus neid taluda. Karistuste kustumisest ei tulene kohest õigust

saada kodakondsust. Vabariigi Valitsusel on kodakondsuse andmise otsustamisel suur

kaalutlusruum. Kui riik on isikule kodakondsuse andnud, ei saa seda hiljem ära võtta põhjusel,

et isik paneb toime kuritegusid või muid õigusrikkumisi. See rõhutab kodakondse andmise

otsuse olulisust.

7)

Korralduse tegemise hetkel oli karistusandmete karistusregistri arhiivi kandmisest

möödunud üle 4 aasta (praeguseks 5 aastat). Vabariigi Valitsuse halduspraktika kohaselt ei

anta Eesti kodakondsust korduvalt karistatud isikule, kui kuritegude toimepanemise eest

mõistetud karistuse andmete karistusregistri arhiivi kandmisest on möödas vähem kui 5 a.

Samas ei tähenda ka 5 a möödumine, et koheselt erandina kodakondsus antakse. Mida rohkem

süütegusid on isik toime pannud või mida raskemad on olnud kuriteod, seda pikem võib olla

aeg, mille jooksul õiguskuulekust hinnatakse. Kaebaja õigusrikkumiste arv on väga suur ja

olenemata sellest, et viimase kuriteo pani ta toime pea 11 a tagasi ning viimase väärteo pea 5 a

tagasi, on vastustajal õigus tema käitumist veel jälgida.

8)

Kaebajale selgitati, et tema osas on tuvastatud asjaolud, mille tõttu võidakse talle

kodakondsuse andmisest keelduda, kuid et kodakondsuse andmine erandina võib olla

võimalik. Kaebajale anti võimalus oma seisukoht esitada. Positiivseid asjaolusid enda kohta

saab välja tuua kaebaja ise. Kaebaja esitas alles kohtu päringu peale tõendeid selle kohta, et ta

on lõpetanud koole, omandanud täiendava eriala, tegutseb kogemusnõustajana. Saab

nõustuda, et see näitab kaebaja positiivseid külgi. Samas ei saanud vastustaja nende

dokumentidega arvestada korralduse andmisel, kuna menetluse ajal neid haldusorganile ei

esitatud ega mainitud. Kaebaja on täiendavalt kohtumenetluse ajal esitanud dokumente oma

hariduskäigu ja erinevate täiendkoolituste kohta, samuti tema tegevusest kogemusnõustajana,

kuid see ei olnud haldusorganile teada ning seega ei saanudki korralduse andmisel selliste

isikut (positiivselt) iseloomustavate asjaoludega arvestada. Vaidlustatud korraldus ei ole

seetõttu õigusvastane või kaalutlusvigadega, kui kaebaja esitab alles pärast menetluse lõppu

kohtumenetluse käigus täiendavaid dokumente.

9)

Korralduse andmisel järgis vastustaja kehtivaid menetlus- ja vorminõudeid ning korraldus

on kooskõlas kehtivate seadustega, proportsionaalne ja antud otsustusruumi piirides.

Korraldus sisaldab kodakondsuse andmisest keeldumise faktilist ja õiguslikku motivatsiooni.

Kodakondsuse andmisest keeldumisel on vastustaja lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning

kodakondsuse mitteandmine ei ole ilmses vastuolus kaalumise käigus tuvastatud asjaoludega.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. KodS § 21 lg 1 p 4 kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, keda on

kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Pooled ei vaidle selle

üle, et kaebajat on kriminaalkorras karistatud tahtlike kuritegude eest ning seaduse

järgi tuleb üldreeglina sellisel juhul keelduda kodakondsuse andmisest. Asjas on

vaidlus KodS § 21 lg 11 kohaldamise üle, mis võimaldab erandina siiski kodakondsuse

anda ka inimesele, keda on kriminaalkorras korduvalt tahtlike kuritegude eest

karistatud ja kelle karistatus on kustunud.

4. Kuna kaebaja karistatud on kustunud, tuli vastustajal kaebaja taotluse alusel

seega kaaluda erandina kodakondsuse andmise võimalust. Sättest tulenevalt peab

erandi kaalumisel andma hinnangu nii kodakondsust taotleva isiku toimepandud

kuritegudele kui ka isikule endale ning sellele, kas teda saab pidada õiguskuulekaks.

Ka vastustaja on kaebusele vastates välja toonud, et kodakondsuse erandina andmisel

5(7)

3-22-2504

tuleb hinnata mõlemat tingimust: kas kuritegude asjaolud võimaldavad erandi tegemist

ning kas kodakondsuse taotleja on näidanud selget soovi käituda lojaalselt ning

õiguskuulekalt.

5. Naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamine ei ole välismaalase põhiõigus

ning Vabariigi Valitsusel on erandi alusel kodakondsuse andmise üle otsustamisel suur

kaalutlusruum (vrd Riigikohtu 20.10.2008 otsus nr 3-3-1-42-08, p 28). Seega saab

kohtumenetluses kontrollida üksnes seda, ega vastustaja ei ole teinud selliseid

kaalumisvigu, mille tõttu tuleks vaidlustatud otsus tühistada – nt jätnud mõne olulise

asjaolu arvestamata või pidanud mingit asjaolu liiga määravaks. Kohus ei saa hinnata

Vabariigi Valitsuse otsuse otstarbekust ega asuda Vabariigi Valitsuse asemel ise

kaalumist läbi viima (halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 3).

6. Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt on vastustaja analüüsinud kaebaja

varasemaid korduvaid kriminaalkaristusi, arvestades seejuures karistusregistri arhiivi

kandmise aega. Vastustaja selgituste kohaselt ei anta Vabariigi Valitsuse

halduspraktikas Eesti kodakondsust korduvalt karistatud isikule, kui kuritegude

toimepanemise eest mõistetud karistuse andmete karistusregistri arhiivi kandmisest on

möödas vähem kui 5 a. Vastustaja esitatud andmetest nähtuvalt oli korralduse tegemise

ajal kuriteo eest mõistetud karistuse arhiivi kandmisest möödunud 4 a ja 10 kuud.

7. Ka väärtegude toimepanemist on kodakondsuse andmise menetluses lubatud

arvestada. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et süüdlase isiku hindamise

eesmärk on kindlaks teha, kas kodakondsuse taotleja näitab soovi käituda Eesti riigis

seaduskuulekalt ja seejuures saab arvesse võtta isiku väärtegusid, sh neid, mille eest

määratud karistus on kustunud ja mille andmed on kantud karistusregistri arhiivi (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2018 otsus nr 3-17-1233, p 11). Praegusel juhul võttis

seega vastustaja põhjendatult arvesse asjaolu, et väärtegude näol on tegu tihedate ja

korduvate rikkumistega, mis viitab asjaolule, et rikkumised ei ole olnud juhuslikud,

vaid pigem tahtlikud teod ja mis ilmestab, et kaebaja ei käitu õiguskuulekalt ja on

lugupidamatu Eesti riigi ja seaduste vastu. Korralduse kohaselt on arvestatud, et

kaebaja poolt korduvalt (18 korda) toime pandud narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete ebaseaduslik käitlemine on süütegu, mis kujutab suurt ohtu avalikule korrale ja

teistele inimestele. Samas ei nähtu korraldusest, kas ja millist kaalu omas otsuse

tegemisel ja süüdlase isiku hindamisel asjaolu, et kõik korralduses viidatud väärteod

peale 2018. a liiklusseaduse rikkumise (st ka kõik narkootiliste ja psühhotroopsete

ainetega seonduvad teod) olid toime pandud kaua aega tagasi, ajavahemikul 2000–

2012.

8. Kohus palus 18.05.2023 määruses vastustajalt selgitusi nii küsimuses, kas

Vabariigi Valitsuse halduspraktika järgi ei anta ühelgi juhul kodakondsust enne 5 a

möödumist karistuse arhiivi kandmisest, kui ka väärtegude toimepanemisest

möödunud ajale omistatud kaalu osas. Vastustaja ei vastanud kohtu küsimustele.

9. Vabariigi Valitsus on kaebusele vastates õigesti selgitanud, et kaalutlusõiguse

teostamisel tuleb kaaluda nii positiivseid kui negatiivseid asjaolusid ning keeldumisel

välja tuua, miks kuriteo toimepanemise asjaolud on jätkuvalt kaalukamad kui kaebajat

positiivselt iseloomustavad asjaolud. Praegusel juhul kõigi oluliste asjaolude

arvestamist korraldusest ei nähtu. Vastustaja on kaebusele vastates möönnud, et

kaebaja poolt kaebuses viidatud asjaolud – koolide lõpetamine, täiendava eriala

omandamine, kogemusnõustajana tegutsemine – näitavad kaebaja positiivseid külgi.

Iseenesest on õige, et end positiivselt iseloomustavate asjaolude väljatoomine on

6(7)

3-22-2504

kodakondsuse taotleja ülesanne. Samas ongi kaebaja juba oma sooviavalduses Eesti

kodakondsuse saamiseks valdava osa neist asjaoludest välja toonud – sh

kogemusnõustajana

töötamine

(01.07.2014–30.06.2015),

Vana-Kalamaja

Täiskasvanute Gümnaasiumis õppimine (30.06.2015–20.06.2017), töö ettevõttes GER

Ehitus OÜ alates 03.11.2021 (vt dtl 109). Seega on kaebaja neid asjaolusid juba

taotluses haldusorganile maininud ning põhjendatud ei ole vastustaja argumentatsioon,

et ta ei saanud neid kaebajat iseloomustavaid positiivseid asjaolusid, millele kaebaja

on tuginenud ja mille kohta dokumente esitanud alles kohtumenetluses, otsuse

tegemisel arvesse võtta.

10. Kohus ei saa asjaolude kaalumist viia läbi vastustaja eest, kuid isegi suure

kaalutlusruumiga haldusaktide puhul tuleb halduskohtul siiski kontrollida, kas arvesse

on võetud kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, st kas järgitud on

kaalutlusreegleid. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda kodakondsuse andmist,

kuid tal on õigus nõuda, et tema suhtes läbi viidud haldusmenetlus toimuks

õiguspäraselt. Vastustaja selgitas, et pidas kaalumisel väärtegude toimepanemisega

seotud asjaolusid praegu veel kaalukamaks kaebajat positiivselt iseloomustavatest

asjaoludest. Samas on vastustaja jätnud osad kaebaja isikut ja tema käitumist

ilmestavad andmed arvesse võtmata. Kuna vastustaja ei vastanud kohtule ega

selgitanud, miks ei saanud eelnevalt viidatud, kaebaja kasuks rääkivate ja teda

positiivselt iseloomustavate andmetega haldusmenetluses arvestada (sh vajadusel

nende kohta tõendeid küsida) ning kas nende asjaoludega arvestamine oleks võinud

otsust muuta (sh arvestades eelnevalt viidatud halduspraktikat), ei ole ka kohtul

võimalik veenduda, et vastustaja teostas kaalutlusõigust õiguspäraselt, ega väita, et

otsustuse tulemus on õiguspärane vaatamata menetluse puudulikkusele. Kui vastustaja

on osa asjas tähtsust omavatest asjaoludest jätnud arvestamata, ei saa kohus asuda

korraldust õigustama asjaoludega, millele haldusorgan ei ole tuginenud, vaid nendega

saab arvestada asja uuel otsustamisel.

11. Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja on eelnevalt käsitatud põhjustel teinud

KodS § 21 lg-s 11 sätestatud erandi võimalikkuse kaalumisel vea. Seega on Vabariigi

Valitsuse 04.11.2022 korraldus nr 307 õigusvastane ning tuleb tühistada.

12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kaebuse rahuldamisega teeb kohus otsuse vastustaja kahjuks.

HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid

välja ei mõisteta. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, kuid ei ole

esitanud kohtule andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Tasutud riigilõivu katteks

tuleb vastustajalt mõista kaebaja kasuks välja 20 eurot. Kaebaja võimalikud muud

menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja võimalikud

menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)