2-23-5102/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

08. juuni 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-5102

Tsiviilasi

New Ventures Holding Ltd avaldus AA Universal Exports

OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlausaldaja:

New

Ventures

Holding

Ltd (välismaa

registrikood 2830372, asukoht 903 Dannies House, 20 Luard

road, Wan Chai, Hong Kong), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kristel Viru (e-post kristel.viru@sirel.com)

Võlgnik: AA Universal Exports OÜ (registrikood 11468350

Niidu,

Lehetu

küla,

76204

Saue

vald

e-

post management@losttoysyachts.com), lepinguline esindaja

advokaat Liis Puidak (e-post liis@lauspartners.ee)

RESOLUTSIOON

1. Jätta New Ventures Holding Ltd avaldus AA Universal Exports OÜ pankroti

väljakuulutamiseks rahuldamata.

2. Jätta võlgnikule AA Universal Exports OÜ ajutine haldur nimetamata.

3. Menetluskulud jätta võlausaldaja New Ventures Holding Ltd kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtumääruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja võlausaldaja nõue

1. Võlausaldaja New Ventures Holding Ltd esitas 03.04.2023 Harju Maakohtule avalduse AA

Universal Exports OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt võlgnik ja New Ventures

Holdings Inc (NVH) teinud koostööd seoses erinevate jahtidega seotud tehingutega. 11.06.2018

sõlmisid võlgnik kui müüja ja NVH kui ostja müügilepingu, mille objektiks oli jaht Absolute 73

Navetta. Lepingu maksumus oli 3 176 000 eurot, lepingu täitmise tähtaeg oli aprillikuus 2020.

Võlgnik vahendas nimetatud jahi müüki ning pidi ise suhtlema tehasega ja korraldama lepingu

täitmise. Tasu tuli maksta neljas osas. Seejuures 1 300 000 eurot tuli tasuda selliselt, et NVH

annab võlgnikule üle jahi Absolute 58 Navetta omandiõiguse. NVH täitis oma kohustuse ja andis

võlgnikule üle jahi Absolute 58 Navetta omandiõiguse. Samuti täitis NVH enda maksekohustused

tasuda kahel korral 438 000 eurot.

2. Juba hiljemalt märtsikuus 2019 teatas NVH võlgnikule, et soovib jõuda lepingu lõpetamise

osas kokkuleppele, kuna NVH-l on keeruline algset lepingut täita. Pooled leppisid kokku, et nad

lõpetavad 11.06.2018 sõlmitud lepingu selliselt, et võlgnik organiseerib jahi müügi kolmandale

isikule hetkeks, mil tuleb tasuda viimane osamakse (1 miljon eurot). Seejärel pärast jahi

võõrandamist kolmandale isikule tagastab võlgnik temale jahi eest ette makstud raha. Võlgnik

kinnitas, et tal õnnestub leida jahile ostja.

3. 30.09.2019 on NVH, võlgnik ja New Ventures Holdings Ltd (edaspidi võlausaldaja)

allkirjastanud nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas NVH nõude võlgniku vastu

summas 267 787 eurot võlausaldajale. Samal päeval sõlmiti ka teine nõude loovutamise leping,

mille kohaselt loovutati võlausaldajale ka nõue võlgniku vastu summas 1 470 213 eurot.

4. 2020. aastal algas ülemaailmne koroonakriis. Jahi üleandmine oli algselt planeeritud aprillikuus

2020 ning hakkas saabuma ka tähtaeg, mil tulnuks tasuda tehasele viimane osamakse (1 miljon

eurot). Veebruarikuus teatas võlgnik, et tal ei ole õnnestunud leida jahile ostjat. Võlausaldaja

palus võlgnikult, et võlgnik taotleks tehaselt viimase makse osas tähtaja pikendust vähemalt

koroonakriisi lõpuni ning lootis, et ehk õnnestub jaht siiski kellelegi võõrandada. X üritas ka ise

jahti müüa, kuid aprillikuus 2020 sai ta tehase kaudu teada, et tehas on juba ise jahi võõrandanud

kolmandale isikule 2,5 miljoni euro eest. Nimelt varjas võlgnik fakti, et oli tehasele tasunud vaid

osa NVH-lt saadud rahast. NVH-lt saadud 2 176 000 miljonist eurost tasus võlgnik tehasele vaid

1,5 miljonit. Samuti varjas võlgnik ka fakti, et tehas tagastas võlgnikule 1,2 miljonit eurot tasutud

rahast (ülejäänud summa tasaarvestati tehase leppetrahvi nõudega).

5. 30.07.2020 sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik võlgnevuse tagastamise kokkuleppe ja

võlatunnistuse, millega võlgnik tunnistas oma võlgnevust võlausaldaja ees summas

1 678 875 eurot. Võlatunnistuses lepiti kokku, et võlgnevus makstakse tagasi osamaksetena,

sealjuures 112 500 eurot tasub võlgnik võlausaldajale hiljemalt 30.07.2020, 1 087 500 eurot

hiljemalt 3 päeva jooksul alates sellest, kui võlausaldaja on teatanud pangakonto andmed ning

ülejäänud summa tagastatakse 10 võrdse osamaksega üks kord kvartalis alates 01.10.2020.

Võlgnik on tagastanud võlausaldajale raha kokku summas 538 500 eurot ning tagasi on maksmata

1 208 547 eurot.

6. Võlausaldaja pöördus hagiavaldusega kohtusse eesmärgiga saada täitedokument ja esitada

nõue täitmiseks kohtutäiturile. Tsiviilasjas 2-23-3479 kohus rahuldas võlausaldaja hagi tagamise

taotluse ja tegi määruse võlgniku pangakontode arestimise kohta. Kohtutäituri 08.03.2023 hagi

tagamise aruande kohaselt puudub võlgnikul pangakontodel raha. Võlgnikul puudub kinnisvara

ning äriregistri andmetel ei ole võlgnikul ühtegi seotud isikut. Teatmik.ee andmetel on võlgnikul

esitamata 2020. ja 2021. majandusaasta aruanded. Võlgniku käive on 2022. aasta III-IV kvartalis

olnud 0. Võlgniku suhtes on pooleli täitemenetlus Eesti Liikluskindlustuse Fond MTÜ

05.07.2021 makseteatise nr 1018431 alusel.

7. Kohus võttis pankrotiavalduse 25.04.2023 määrusega menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja

pankrotiavalduse osas seisukoha esitamiseks.

Võlgniku vastuväited

8. Võlgnik AA Universal Exports OÜ vaidleb pankrotiavaldustele vastu, palub jätta ajutise

pankrotihalduri määramata ja pankroti välja kuulutamata.

9. Võlgnik selgitab, et võlausaldaja nõue, mis tuleneb võlatunnistusest, on alusetu ja selle

tõendamiseks esitatud tõendid on ebausaldusväärsed. Võlausaldaja on ise tunnistanud, et ta on

rikkunud pooltevahelisi kokkuleppeid ja ei ole suutnud neid täita.

10. 18.11.2016. a võlgnik ja NVH sõlmisid jahi Absolute Navetta 58 ostu-müügi lepingu, mille

kogumaksumuseks oli 1 284 453 eurot. NVH tasus ettemaksuna võlgnikule 30% lepingu

maksumusest - 23.11.2016 – 65 000 eur ja 02.12.2016 – 318 486 eur, st kokku 383 486 eurot.

Samas juba 2018. a suvel NVH avaldas soovi MY Absolute Navetta 58 asemele tellida Absolute

Navetta 73. Selleks ajaks oli NVH veel MY Absolute Navetta 58 eest maksmata (1 284 453 – 383

486) 900 967 eurot.

11. 11.06.2018. a sõlmiti võlgniku ja NVH vahel jahi Absolute 73 Navetta ostu-müügileping

Lepingu kohaselt jahi Absolute 73 Navetta müügihinnaks oli kokku 3 176 000 eurot. Lepiti

kokku, et Absolute 73 Navetta müügihinda tasutakse järgmiselt: -

o jahi Absolute 58 Navetta üleandmisega (võlgnikule) loetakse tasutuks summas 1 300 000

eurot;

o 438 000 eurot tasutakse aprillis 2019. a tootja nõudmisel;

o 438 000 eurot tasutakse augustis 2019. a tootja nõudmisel;

o 1 000 000 eurot viie tööpäeva jooksul alates tootja poolt jahi valmimisest teatamisest

(võlgnikule).

12. Võlausaldaja selgitas, et NVH täitis oma kohustuse ja andis võlgnikule üle Absolute 58

Navetta omandi ja samuti väidetvalt tasuti kahel korral summas 438 000 eurot. Võlausaldaja esitas

ühe makse kohta summas 438 000 eurot kviitungit. Sellised võlausaldaja väited on väärad ja ei

vasta tõele. Absolute 58 Navetta üleandmisega arvestati 1 300 000 eurot tasutuks eeldusega, et

NVH on selleks ajaks Absolute 58 Navetta ees ise veel maksmata ostuhinna 900 967 eurot ära

maksnud. See on ka loogiline, sest lepingu sõlmimise ajaks ei olnud NVH Absolute 58 Navetta

omanikuks, vaid oli selle ostmiseks võlgnikule nn ettemaksuna 383 486 tasunud. Vastasel juhul

tekkinuks olukord, kus NVH tasus Absolute 58 Navetta ostmiseks ettemaksu 383 486 eurot, kuid

seejärel Absolute 73 Navetta ostmiseks „tegi“ Absolute 58 Navettaga sissemaksu 1 300 000 eurot

– kuigi ta ei olnud Absolute 58 Navetta omanikuks saanud ja oli selle ostuhinnast tasunud vaid

383 486 eurot. NVH aga rikkus oma kohustusi ja jättis võlgnikule Absolute 58 Navetta eest

ostuhinna 900 967 eurot maksmata. Samas pankrotiavalduses ebaõigesti väidetakse justkui

Absolute 58 Navetta üleandmisega tasuti võlgnikule 1 300 000 eurot.

13. Nii NVH-l kui tema tegelikul kasusaajal Xl puudusid rahalised vahendid, et Absolute 73

Navetta ostuhind lõpuni maksta. Nimelt ostuhind oli 3 176 000 eurot, kuid NVH oli (Absolute

58 Navetta ostuhinna näol) võlgnikule reaalselt tasunud 383 486 eurot. Seega tuli NVH-l

võlgnikule veel tasuda 2 792 514 eurot.

14. X selgitas võlgnikule, et tal tuleb hakata otsima laenu Absolute 73 Navetta eest lõpuni

maksmiseks. Selleks, et laenuandjatelt küsida laenu ca 3 000 000 eurot, soovis X presenteerida

võlausaldajat kui varakat äriühingut (kuigi võlausaldaja oli äsja asutatud varatu offshore ühing).

Ühtlasi oli tal vaja tehingudokumente näitamaks võlausaldajal varade ja majandustegevuse

olemasolu, et võlausaldajale mõnes pangas pangakonto avada. Nimelt pangad tegevuseta

äriühingule pangakontot ei ava. Sellel eesmärgil veenis X võlgniku, et vormistada võlausaldaja ja

võlgniku vahel näilikud dokumendid, mille abil näidata võlausaldaja aktiivset majandustegevust

ja mahukaid varasid. Sellel eesmärgil sõlmitigi 30.09.2019 kaks näiliku nõuete loovutamise

lepingut summas 267 787 eurot ja summas 1 470 213 eurot. Samal eesmärgil sõlmiti ka näilik

03.10.2019 sularaha üleandmise kviitungi summas 438 000 eurot, justkui maksena jahi Absolute

73 Navetta eest.

15. Võlgnik märgib, et kuigi võlausaldaja väitel maksis ta kaks korda võlgnikule 438 000 eurot,

siis see väide ei vasta tõele. Eelnimetatud näilikud dokumendid võimaldasid võlausaldajal laenu

taotlemisel laenuandjatele presenteerida, et ta on jahi eest maksnud 1 300 000 eurot + 438 000

eurot (kuigi tegelikult oli ta tasunud Absolute 58 Navetta ostuhinnana 383 486 eurot) ja samuti

on tal varadena võlanõudeid kokku summas 267 787 + 1 470 213 eurot = 1 738 000 eurot.

Arusaadavalt laenu taotlemisel on laenuandja veenmine palju hõlpsam, kui tühja offshore

äriühingu asemel on võimalik presenteerida äriühingut, kes on teinud ettemakseid summas

1 738 000 eurot ja lisaks sellele on tal veel nõudeõigusi summas 1 738 000 eurot. See oligi X

eesmärk ja näilikele dokumentidele ettenähtud „otstarve“.

16. Samal ajal kui võlausaldaja üritas leida vajaliku rahastust Absolute 73 Navetta eest

tasumiseks, võlgnik, kes oli omakorda lepingulistes suhetes jahi tootjaga Absolute S.p.A., pidi

oma vahenditest perioodil 2018 – 2019 teostama makseid jooksvalt tootjale. Kokku võlgnik jõudis

ära tasuda tootjale Absolute 73 Navetta eest summas 1 404 885 eurot. Jaanuaris 2020. a tootja

Absolute S.p.A. teatas võlgnikule, et jaht Absolute 73 Navetta on valmis ja nõudis viimast makset

summas 1 288 423,21 eurot hiljemalt 10ks veebruariks 2020. Võlgnikul endal ei olnud aga

vahendeid viimase osamakse teostamiseks tootjale. 17.03.2020. a teatas Absolute S.p.A esindaja

võlgnikule, et kogu siiani võlgniku poolt tasutud raha ei kuulu tagastamisele. Samuti kirjas teatas

Absolute S.p.A, et kuivõrd jahi eest on lõpuni maksmata, siis nad kavatsevad müüa jahi Absolute

73 Navetta suure allahindlusega ning võlgnik kaotab kogu seni tasud raha.

17. Seejuures kuivõrd 17.03.2020 Absolute S.p.A e-kirja kohaselt tootja võlgnikule mitte midagi

ei tagastanud ja ise võõrandas jahi Absolute 73 Navetta, siis seisuga kevad 2020 võlgnik oli

kaotanud kogu jahi eest sissemakstud raha ja samas ei olnud võlgnikul ka ühtegi kehtivat

kohustust, et NVH-le/võlausaldajale mingeid summasid tagastada. Võlgnik märgib, et

võlausaldaja väited seoses kokkuleppe sõlmimisega seonduvalt võlgniku poolt raha

tagastamisega NVH-le on paljasõnalised.

18. Selleks, et näidata Šveitsi pangale, et võlausaldaja kontole on tulemas likviidne raha ja saada

suuremaid limiite pangas, siis 30.07.2020 Ukrainas koostati võlatunnistus, kus märgiti võlgniku

koguvõlgnevuseks summas 1 678 875 eurot seonduvalt Absolute Navetta 73 eest tasumisega, sh

märgiti et makse 1 087 500 eurot tuleb maksta ülekandega võlausaldajale pangakontole. Samas

võlatunnistus on samuti näilik, see on 30.09.2019 nõude loovutamise lepingu jätk. Võlgnik

nõustus selle vormistamisega vastutulekuna X veenmisele.

19. Vahepealsel ajal jõudsid võlgnik ja võlausaldaja kokkuleppele, mille kohaselt kompromissi

korral võlgnik nõustus tagastama NVH poolt Absolute Navetta 58 ostuks aastal 2016 reaalselt

tasutud 383 486 eurot koos mõistlike intressidena. Sellel eesmärgil tasus võlgnik sularahas NVH

tegelikule kasusaajale X perioodil juuni 2020 – veebruar 2021 kokku sularahas 488 500 eurot.

Sellega võlgniku, võlausaldaja, NVH ja X võlasuhted lõppesid. Kuivõrd 30.09.2019 nõuete

loovutamise lepingud ja 30.07.2020 võlatunnistus olid näilikud, siis võlgnik oli veendunud, et

nende alusel võlgniku vastu nõudeid tulevikus ei esitata.

20. Võlgnik vaidleb võlausaldaja väidetavatele nõuete põhjendatult vastu ja isegi kui oletada, et

võlausaldajal on nõudeid võlgniku vastu, tuleb vaidlus ilmselgelt lahendada väljaspool

pankrotimenetlust. Ühtlasi ei kohaldu Eesti õigus ja Eesti kohus ei ole pädev pooltevahelist

vaidlust lahendama. Samuti on pankrotiavalduse aluseks oleva nõude osas hetkel pooleli

hagimenetlus tsiviilasjas 2-23-3479.

21. Võlgnik selgitab, et võlgnikul ei ole pankrotiolukorda ning ilmselgelt asjaolu, et võlgnikul ei

ole Eestis kontodel raha ega kinnisvara ei tõenda iseenesest, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Võlgniku majandustegevus on toimunud Ukrainas, seejuures samal ajal vastavalt Absolute S.p.A

litsentsi lepingule ei ole lubatud võlgnikul teiste tootjate laevu müüja. Tuleb arvestada, et

Ukrainas käib sõda ja äri tegemine on seal põhimõtteliselt võimetu. Võlgnik märgib, et võlgnikul

ei ole ka maksuvõlga. Samas võlgnikule on väljaantud luba Strateegilise kauba komisjoni poolt

ja võlgnik on registreeritud sõjalise kauba vahendajaks. Seonduvalt sellise loa väljaandmisega

aga ei ole võlgnikul lubatud tegeleda muu äriga samal ajal. Samas võlgnik käesoleval momendil

teostab erinevaid ettevalmistavaid tegevusi seoses sõjalise kaupade müügiga, ettevalmistus on

samas ajamahukas.

Kohtumääruse põhjendused

22. Ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmise alused on sätestatud pankrotiseaduse (PankrS)

§ 15 lõikes 3. Muuhulgas on selles lõikes sätestatu kohaselt pankrotimenetluse algatamata jätmise

aluseks asjaolu, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle

tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (p 1).

23. Kohus leiab, et käesoleval juhul vaidleb võlgnik põhjendatult pankrotiavaldusele vastu. Kohtu

hinnangul on võlgnik vastuväidetes pankrotiavaldusele esitanud kaalukad põhjendused, millele

hinnangu andmine väljub pankrotimenetluse raamidest. Pankrotimenetluses ajutise halduri

nimetamine s.t. menetluse alustamine vaieldava nõude põhjal ei ole kooskõlas seadusega ja

pankrotimenetlus võib olla põhjendamatult kahjustavate õiguslike tagajärgedega. Kohus leiab, et

juba käimasolevas hagimenetluses tsiviilasjas 2-23-3479 tuleb lahendada nõudega seonduvad

asjaolud. Vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses on võlgnikul võlausaldaja ees võlgnevus

tekkinud, tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nii on PankrS § 15 lg 3 p 1 ja § 31 lg 2

suunatud eelkõige sellele, et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei

toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes

taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses

väljaspool pankrotimenetlust. Ka Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-17-02 p-s 10 märkinud, et

kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude

olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus,

mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda

selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses.

24. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluses asjas pooltevahelise õigussuhete hindamiseks vajalike

faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi

vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Seejuures on vajalik hinnata

kõiki võlgniku poolt võlausaldaja nõude vastu esitatud vastuväiteid, mille kohta seisukoha

võtmiseks vajalike asjaolude tuvastamine väljub pankrotiavalduse läbivaatamise piiridest.

Pankrotimenetluses ei ole võimalik kohtul anda hinnangut võlgniku poolt esile toodud

asjaoludele, s.o võlgnevuse olemasolule ja tegelikule suurusele, mis hõlmab sisulist menetlust.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole pankrotiavaldusest nähtuva nõude asjaolud piisavalt selged,

et kohtul oleks võimalik nimetada ajutist haldurit. Poolte vahel on tõsised erimeelsused nõude

asjaolude üle, mida mh menetletakse käesoleva hetkel ka hagimenetluses. Kohus ei asu võtma

hinnanguid hagimenetluses vaidluse all olevate asjaolude osas ajutise halduri nimetamise

määruses.

25. Samuti leiab kohus, et võlausaldaja ei ole võlgniku püsiva maksejõuetuse osas oma

pankrotiavaldust piisavalt põhistanud. Väite põhistamine on TsMS § 235 kohaselt kohtule väite

põhistamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.

Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti

tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud

protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

26. Käesoleval juhul tuleb kohtul hinnata võlgniku maksejõulisust ilma vaidlusaluse nõudeta. Kui

võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka ilma vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei

suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, siis on

täidetud püsiva maksejõuetuse esimene eeldus PankrS § 1 lg 2 või lg 3 järgi. Seejärel tuleb hinnata

ka samadest sätetest tuleneva teise eelduse täidetust ehk seda, kas maksejõuetus on püsiv (vt ka

Riigikohtu 10.06.2014 määrus 3-2-1-60-14 p 18).

27. Pankrotiavalduse kohaselt puudub võlgniku pangakontodel raha. Samuti puudub võlgnikul

kinnisvara ning äriregistri andmetel ei ole võlgnikul ühtegi seotud isikut. Teatmik.ee andmetel on

võlgnikul esitamata 2020. ja 2021. majandusaasta aruanded. Võlgniku käive on 2022. aasta III-

IV kvartalis olnud 0. Võlgniku suhtes on pooleli täitemenetlus Eesti Liikluskindlustuse Fond

MTÜ 05.07.2021 makseteatise nr 1018431 alusel. Võlgnik tõi esile, et tal ei ole pankrotiolukorda.

Tal puuduvad maksuvõlad. Majandustegevus on toimunud Ukrainas. Kohtu kontrollitud andmetel

ei ole võlgniku suhtes toimumas muid täitemenetlusi, kui tsiviilasja 2-23-3479 hagi tagamise

määruse alusel algatatud täitemenetlus. Võlgnikule kuulub ka üks haagis. Kohtule ei ole teada

teisi võlgniku võlausaldajaid. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et võlgniku

maksejõuetus ei ole ilmne ja puudub võimalus veenvalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

28. Arvestades olemasolevat vaidlust ja asjaolu, et püsiv maksejõuetus on põhistamata, tuleb

nendel alustel jätta ajutine haldur nimetamata. PankrS § 15 lg 7 kohaselt, kui kohus ajutist haldurit

ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohtu

hinnangul puudub alus ajutise pankrotihalduri nimetamiseks, sest täitmata on PankrS § 15 lg 3

p 1 eeldused.

Menetluskulud

29. Kooskõlas PankrS § 15 lg 6 jäävad menetluskulud pankrotiavalduse esitaja kanda.

30. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtumääruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik