2-22-11709/77 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht

07.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-11709

Kohtuasi

XXi avaldus ainuotsustusõiguse saamiseks alaealiste

laste viibimiskoha ja haridusküsimuste otsustamisel

ning suhtluskorra kindlaksmääramiseks

YY avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

ja YYile ainuhooldusõiguse andmiseks laste igakordse

viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas ning

vanemate ja laste suhtluskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud

kohtuYyyyyyynd

Harju Maakohtu 16.11.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

YYi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (ema) XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Simo Soolo

Puudutatud isik I (isa) YY (isikukood xxxxxxxxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helen Hääl

Puudutatud isik II (laps) AA (isikukood xxxxxxxxx)

Puudutatud isik III (laps) NN (isikukood xxxxxxxxxx)

Lastele

riigi

õigusabi

korras

määratud

esindaja

vandeadvokaat Anti Aasmaa

Yyyyyyyyy (Yyyyyyyyyvalitsuse kaudu)

Xxxxxxxxx vald (Xxxxxxxxx Vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde XXi 07.12.2022 esitatud tõend.

2. Jätta Harju Maakohtu 16.11.2022 määrus muutmata, kuid täpsustada maakohtu

määruse resolutsiooni p 1 vastavalt tervikresolutsiooni p-le 3.1, et XXil on

ühekordne otsustusõigus laste elukoha ja kooli valikul.

2-22-11709

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada XXi avaldus ja anda XXile laste AAi ja NNi elukoha ja kooli valiku

osas ühekordne otsustusõigus.

3.2. Jätta rahuldamata YYi avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks, samuti laste viibimiskoha määramise ainuhooldusõiguse

üleandmiseks YYile.

3.3. Rahuldada XXi ja YYi avaldused lastega suhtlemise korra määramiseks

osaliselt. Määrata kindlaks alljärgnev lastega suhtlemise kord:

3.3.1. Lapsed viibivad isaga igal paaris nädalavahetusel alates reede õhtust

pärast kooli ja huviringe, mil isa tuleb lastele järele ema elukohta

Xxxxxxxxx kuni pühapäeval kella 15:00-ni, mil ema läheb lastele järele isa

elukohta Yyyyyyyyy. Kui vanem ei saa lastele järele tulla, lepivad vanemad

kokku

laste

liikumise

suhtluskorda

alustava

vanema

juurde

ühistranspordiga (buss, rong). Muul ajal viibivad lapsed emaga (v.a

järgmises alapunktis toodud erandid).

3.3.2. Eeltoodud suhtluskorra osas on erandid alljärgnevad:

3.3.2.1. laste sünnipäevade korraldamises lepivad vanemad vähemalt kaks

(2) nädalat eelnevalt kokku, arvestades seejuures laste soove;

3.3.2.2. kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis sügisese vaheaja (I vaheaeg)

veedavad lapsed igal aastal isaga, jõulude ja aastavahetuse vaheajast

(II vaheaeg) veedavad lapsed paaris aastatel emaga kuni 29.12 ja 29.12

kuni vaheaja viimase päevani isaga ning paaritutel aastatel vastupidi;

talvise vaheaja (III vaheaeg) veedavad lapsed igal aastal isaga ning

kevadise vaheaja (IV) veedavad lapsed igal aastal isaga;

3.3.2.3. suvise vaheaja (V vaheaeg) veedavad lapsed võrdselt mõlema

vanemaga korraga üks nädal ning suvise vaheaja jagamise

kokkulepped sõlmitakse vanemate vahel iga kalendriaasta alguses,

kuid hiljemalt 31. jaanuariks, mis võimaldab vanematel planeerida

suvise puhkuse ja kooskõlastada see mh tööandjaga.

3.3.3. Lastel on võimalik igapäevaselt suhelda lahus elava vanemaga telefoni,

SMS’i või sobiva suhtlusrakenduse vahendusel.

3.3.4. Vanemad suhtlevad omavahel viisakalt ja lugupidavalt.

3.3.5. Kokkuleppe kohaselt teevad lahus elavad vanemad konstruktiivset ja

sõbralikku koostööd laste kasvatamisel.

3.3.6. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad vanemad kohtumisi muuta

või asendada. Kokkulepped loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad

lepivad selles kokku e-kirja teel.

3.3.7. Kumbki vanem võib lastega reisida ning selleks annavad vanemad

nõusoleku vastavalt reisisihtkoha riigi nõuetele. Vanem reisib lastega enda

suhtluskorra ajal ning vanem teatab teisele vanemale reisist ette vähemalt

kaks (2) nädalat enne reisi toimumist. Juhul, kui reis jääb osaliselt või

täielikult teise vanema suhtluskorra ajale, saab selline reisimine toimuda

üksnes teise vanema eelnevalt e-posti teel antud nõusoleku alusel ning

vanemad lepivad kokku ära jäänud suhtluskorra asendamise.

3.4. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest.

3.5. Jätta menetluskulud maakohtus kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda

ning laste esindamise kulud riigi kanda.

4. Jätta YYi määruskaebus rahuldamata.

2-22-11709

5. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud AAile ja NNile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja

kulud, mis jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja; laste ema) esitas 10.08.2022 Harju Maakohtule avalduse (täiendatud

15.09.2022) ühekordse otsustusõiguse saamiseks AAi ja NNi viibimiskoha ja haridusküsimuste

määramiseks ning suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

1.1. Avalduse ja selle täienduse kohaselt on laste ema ja YY (puudutatud isik I; laste isa)

(edaspidi ühiselt ka laste vanemad) alates xx.xx.xxxx abielus. Laste vanemad elavad lahus

alates xx.xx.xxxx. Laste isal ja laste emal on kaks ühist last: AA (puudutatud isik II; tütar) ja

NN (puudutatud isik III; poeg) (edaspidi ühiselt ka lapsed). Poeg läks 2022/2023 õppeaastal x.

klassi ja tütar x. klassi. Vanemad elasid kuni faktilise lahkuminekuni laste isale kuuluvas

Yyyyyyy talus, mis asub Yyyyyyyyy. 17.06.2022 alates elab laste ema Xxxxxxxxx linnas 3-

toalises korteris. Xxxxxxxxx korter on üksnes laste ema ja laste päralt, mõlemal lapsel on oma

tuba. Laste emapoolsed vanavanemad elavad Xxxxxxxxx korterist 8 km kaugusel. Laste ema

pidi kolima senisest elukohast Yyyyyyyt ära põhjusel, et laste isa taganes 06.05.2022 antud

lubadusest, et hüvitab laste emale üüri kuni kuue kuu ulatuses. Laste emal ei ole Yyyyyyy

võimalik korterit üürida. Xxxxxxxxx korteri kasutamise eest laste ema üüri tasuma ei pea, tasub

üksnes kommunaalkulud. Laste ema töötab osalise tööajaga ning saab tööd teha kaugtöö

vormis. Täiskohaga tööle ei ole laste ema saanud asuda põhjusel, et lapsed on sünnist alates

olnud laste ema vahetu hoole all, st laste ema on juhendanud lapsi koolist antud kodutööde

tegemisel ning vanemate kooselu vältel korraldas laste ema ka kodust majapidamist. Pere

senises elukohas lapsed ei saa ise kooli ega huviringidesse käia. Lapsed on laste emale

avaldanud, et soovivad elada emaga viimase uues elukohas. Laste ema juures elamine

Xxxxxxxxx vastab paremini laste huvidele. Laste isa on kohtuvälistest Yyyyyyyndustest

keeldunud. Laste isa vastusest laste emale nähtub, et vanemad on vastupidisel arvamusel laste

põhilise elukoha küsimuses.

1.2. Laste ema taotles vanemate ja laste suhtluskorra kindlaksmääramist järgnevalt:

-

Lapsed viibivad laste isaga igal paaris nädalavahetusel alates reede õhtust pärast kooli ja

huviringe, mil isa tuleb lastele järele ema elukohta Xxxxxxxxx kuni pühapäeval kella 15:00-

ni, mil ema läheb lastele järele isa elukohta Yyyyyyyyy. Kui vanem ei saa lastele järele

tulla, lepivad vanemad kokku laste liikumise suhtluskorda alustava vanema juurde

ühistranspordiga (buss, rong). Muul ajal viibivad lapsed emaga (v.a järgmises alapunktis

toodud erandid).

-

Eeltoodud suhtluskorra osas on erandid alljärgnevad:

2-22-11709

-

laste sünnipäevade korraldamises lepivad vanemad vähemalt kaks nädalat eelnevalt

kokku, arvestades seejuures laste soove;

-

kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis sügisese vaheaja (I vaheaeg) veedavad lapsed

igal aastal isaga, jõulude ja aastavahetuse vaheajast (II vaheaeg) veedavad lapsed paaris

aastatel emaga kuni 29.12 ja 29.12 kuni vaheaja viimase päevani isaga ning paaritutel

aastatel vastupidi; talvise vaheaja (III vaheaeg) veedavad lapsed igal aastal isaga ning

kevadise vaheaja (IV) veedavad lapsed igal aastal isaga;

-

suvise vaheaja (V vaheaeg) veedavad lapsed võrdselt mõlema vanemaga korraga üks

nädal ning suvise vaheaja jagamise kokkulepped sõlmitakse vanemate vahel iga

kalendriaasta alguses, kuid hiljemalt 31. jaanuariks, mis võimaldab vanematel

planeerida suvise puhkuse ja kooskõlastada see mh tööandjaga.

-

Lastel on võimalik igapäevaselt suhelda lahus elava vanemaga telefoni, SMS’i või sobiva

suhtlusrakenduse vahendusel.

-

Vanemad suhtlevad omavahel viisakalt ja lugupidavalt ning vanemad soosivad laste

suhtlust lähisugulastega (sh vanavanematega).

-

Kokkuleppe kohaselt teevad lahus elavad vanemad konstruktiivset ja sõbralikku koostööd

laste kasvatamisel.

-

Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad vanemad kohtumisi muuta või asendada.

Kokkulepped loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad lepivad selles kokku e-kirja teel.

-

Kumbki vanem võib lastega reisida ning selleks annavad vanemad nõusoleku vastavalt

reisisihtkoha riigi nõuetele. Vanem reisib lastega enda suhtluskorra ajal ning vanem teatab

teisele vanemale reisist ette vähemalt kaks nädalat enne reisi toimumist. Juhul, kui reis jääb

osaliselt või täielikult teise vanema suhtluskorra ajale, saab selline reisimine toimuda

üksnes teise vanema eelnevalt e-posti teel antud nõusoleku alusel ning vanemad lepivad

kokku ärajäänud suhtluskorra asendamise.

2. Laste isa esitas 01.09.2022 vastuse laste ema avaldusele ja vastuavalduse ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, laste isale ainuhooldusõiguse andmiseks laste igakordse

viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas ning vanemate ja laste suhtluskorra

kindlaksmääramiseks.

2.1. Laste isa on seisukohal, et laste ema avaldus ei vasta laste huvidele. Laste huvides on

säilitada stabiilne elukeskkond. Mõlemad lapsed on elanud kogu elu Yyyyyyy koos mõlema

vanemaga. Vanemate lahku kolimine ei pea tähendama laste jaoks nii kardinaalset

elukorralduse muutust. Laste ema kolis Xxxxxxxxxe üksnes lähtudes enda isiklikest soovidest

ja huvidest, arvestamata sealjuures laste huvidega. Laste ema on teadlikult teinud valiku muuta

laste elukorraldust, kuigi nende elu Yyyyyyyyy on olnud paigas ning kasvamiseks ja

arenemiseks on loodud kõik võimalused. Laste heaolu on igakülgselt olnud senini tagatud

Yyyyyyy elades ja on seda ka edaspidi. Laste elukorralduse muutmiseks puudub laste isa

hinnangul vajadus, kuivõrd lastel on Yyyyyyyyy olemas kodu, kool, huviringid ja sõbrad.

Lastele meeldib nende kodukoht. Laste isa on majanduslikult kindlustatud ning võimeline

katma kõik laste vajadused. Samuti on laste isa omandanud kõrghariduse ja laste akadeemiline

toetamine ei valmista talle mingeid probleeme. Laste ema Xxxxxxxxx korteris elavad

talveperioodil ka laste emapoolsed vanavanemad. Laste isa on seisukohal, et ainuhooldusõigus

laste viibimiskohta (sh elukohta) puudutavas küsimuses tuleb laste huvidest lähtuvalt anda laste

isale.

2.2. Laste ema on 10.08.2022 põhiavalduses taotlenud suhtluskorra kindlaksmääramist isa ja

laste vahel selliselt, mis ei vasta laste huvidele ega ole kooskõlas suhtluskorra eesmärgiga

tagada mõlemale vanemale võimalus säilitada lastega lähedased suhted. Laste isa palus

2-22-11709

vanemate ja laste suhtluskorra määrata kindlaks järgnevalt, kui laste ema elab lastega samas

omavalitsuses:

-

Vanemad kasvatavad lapsi võrdselt 50:50 printsiibil, viisil, et lapsed elavad vahelduvalt

vanemaga ühe nädala korraga pühapäeva õhtust järgmise nädala pühapäeva õhtuni. Vanem,

kelle suhtluskorrajärgne nädal on algamas, võtab lapsed teise vanema kodust pühapäeva

õhtul kell 18.00, kui vanemad ei lepi eelnevalt kokku teisiti.

-

Vanem, kelle juures lapsed suhtluskorra järgi viibivad, tagab et lapsed osaleksid

nädalavahetustel toimuvatel võistlustel, esinemistel ja trennides, kus laps osaleb.

-

Koolivaheajad – sügisvaheaja (oktoober) veedavad lapsed igal aastal emaga, jõuluvaheaja

(detsember–jaanuar) veedavad lapsed alati isaga, talvise vaheaja (veebruar–märts)

veedavad lapsed alati emaga, kevadvaheaja (aprill) veedavad lapsed alati isaga ning

suvevaheajal kehtib tavapärane suhtluskord võrdse ajajaotuse alusel, s.o nädal–nädal.

-

Laste sünnipäevadel osalemises ja korraldamises lepivad vanemad omavahel eelnevalt

kokku ning informeerivad teineteist. Mängutubades või väljaspool kodu korraldatud

sünnipäevadel võivad osaleda mõlemad lapsevanemad. Laste sünnipäevade korraldamisel

arvestavad vanemad laste soove.

-

Perekondlikud tähtpäevad (nt sünnipäevad, vanavanemate sünnipäevad) veedavad lapsed

selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on.

-

Jõululaupäeva ja sellele eelneva päeva (23.12–24.12) veedavad lapsed paaris aastatel isa

juures ning paaritutel aastatel ema juures. Selleks, et lapsed saaksid ka teise vanemaga

pühasid tähistada, on lapsed esimesel ja teisel jõulupühal (25.12–26.12) teise vanemaga.

-

Aastavahetuse (31.12–01.01) veedavad lapsed paaris aastatel ema juures ja paaritutel

aastatel isa juures.

-

Emadepäeva veedavad lapsed alati emaga ja isadepäeva alati isaga.

-

Laste haigestumisest teatatakse viivitamatult teisele vanemale. Vanemal, kelle juures lapsed

ei viibi, on õigus saada informatsiooni lapse tervisliku seisundi kohta.

-

Lastel on võimalik igapäevaselt suhelda lahus elava vanemaga telefoni, SMS’i või sobiva

suhtlusrakenduse vahendusel.

-

Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad kohtumised muudel

vanematele sobilikel aegadel. Kokkulepped loetakse sõlmituks kui mõlemad vanemad

lepivad selles SMS-i või e-kirja teel kokku.

-

Vanemad vahetavad omavahel lapsesse puutuvat olulist infot. Omavahelises suhtluses on

vanemad viisakad ning suheldakse e-posti või sõnumite teel.

-

Lisakokkulepped või muutused määratud suhtluskorras lepivad vanemad omavahel kokku

kirjalikult, kas SMS-i või e-kirja teel vähemalt 1 ööpäev enne kohtumise toimumist või

ärajäämist.

Kui laste ema ei ela lastega samas omavalistuses, palus laste isa vanemate ja laste suhtluskorra

määrata kindlaks nii, et lapsed viibivad laste emaga igal paaritul kalendrinädalal reedest

pühapäevani. Reede õhtul võtab ema lapsed isa juurest ja viib ema elukohta ja pühapäeval toob

ema lapsed tagasi isa elukohta hiljemalt kell 19:00. Kui ema ei soovi ise reedel sõita Yyyyyyy

lastele järgi, saab isa lapsed viia ema elukohta laupäeva lõunaks. Muus osas taotles laste isa

suhtluskorra kindlaksmääramist samamoodi nagu juhul, kui laste ema elab lastega samas

omavalitsuses.

3. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et ühise hooldusõiguse lõpetamine või

mingis osas otsustusõiguse andmine ühele lapse vanemale ei ole õigustatud. Ennekõike tuleb

esmajoones üritada tuua laste ellu õigusrahu läbi kehtestava suhtluskorra. Laste esindaja leidis,

et praegusel juhul ei ole võimalik esitatud asjaoludel üheselt ja tõsikindlalt üht vanemat teisele

eelistada. Lapsed ise soovivad elada koos emaga ja on selles osas ka oma arvamust väljendanud.

2-22-11709

See viitab, et lapsed on hingeliselt rohkem seotud emaga, kes on võimeline neile tagama ka

Xxxxxxxxx vajalikud elamistingimused. Samas elamistingimused on valmis tagama ka isa ning

seni on lapsed elanud Yyyyyyyyy. Majanduslikult on eelduslikult paremad võimalused laste

isal. Samas sellele kriteeriumile on põhjust omistada ülekaalukaimat tähendust üksnes juhul,

kui teine vanem ei oleks üldse võimeline lapsi ülal pidama. Sellist järeldust teha ei saa. Ühtlasi

on ülalpidamiskohustust kohustatud täitma mõlemad vanemad vastavalt oma võimekusele,

olenemata sellest, kus lapsed enim aega elavad.

Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja märkis, et kuna lapsed on oma tahet väljendanud

ja nende jaoks on alternatiiv see, et nad elaksid peamiselt ema juures, ei ole perspektiivikas

laste isa taotlus, et lapsed elaksid peamise elukohana laste isa juures. Lapsed peavad

turvalisemaks seda, kui nende eest hoolitseb ema. Lastele määratud esindaja hinnangul võiks

Yyyyyyyndus olla kas elukoht ema juures või võrdselt jagatud vahelduva elukohaga

suhtluskord.

4. Yyyyyyyyy (Yyyyyyyyyvalitsuse kaudu; eestkosteasutus I) ei toetanud laste ema avaldust

hooldusõiguse osalise lõpetamise osas ega pidanud õigeks laste elukoha vahetamist

(Yyyyyyyyyt Xxxxxxxxxe). Yyyyyyyyy elades on lastel võimalus suhtluskorra alusel palju

tihedamini viibida koos laste isaga ning laste isa saab võtta osa laste kasvatamisest. Lastele on

vanemate lahkuminek suur stress, millele lisandub veel kolimine teise paikkonda ja

sõpruskonnaga suhete katkemine, mille mõju võib laste arengule olla märkimisväärne. Kui laste

ema otsustab elukohta muuta ja laste isa jääb Yyyyyyy, peaks laste elukoht olema siiski koos

laste emaga Xxxxxxxxx.

5. Xxxxxxxxx vald (Xxxxxxxxx Vallavalitsuse kaudu; eestkosteasutus II) oli seisukohal, et

hetkel on laste ema taotlus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste igakordse

viibimiskoha otsustusõiguse saamiseks ennatlik. Vanemate lahuselatud aeg on olnud lühike ja

lapsed on sellel ajal saanud elada mõlema vanema juures. Mõlemad vanemad on saanud

teostada hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi ning suhelda lastega. Laste arvamus ei

ole ajas muutunud – nad soovivad elada nii ema kui ka isaga ning ema elukoha muutumisel

soovivad elada emaga.

6. Laste ema vaidles laste isa vastuavaldusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata ning

menetluskulud laste isa kanda. Ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ei ole põhjendatud ega

laste huvidega kooskõlas. Menetluses on tuvastatud, et lastel on lähedane suhe mõlema

vanemaga, kuid lapsed hindavad emaga suhet selgelt lähedasemaks. See väljendub nimelt

selles, et olukorras, kus lapsed peaksid valima vanemate vahel, siis nad eelistavad olla rohkem

emaga ja seda sõltumata sellest, kas ema elab Yyyyyyy või Xxxxxxxxx.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus rahuldas 16.11.2022 määrusega (vaidlustatud määrus) laste ema avalduse

ja andis laste emale ühekordse otsustusõiguse laste viibimiskoha määramiseks ja

haridusküsimuses. Maakohus jättis laste isa avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja laste viibimiskoha määramise ainuhooldusõiguse üleandmiseks rahuldamata.

Maakohus rahuldas vanemate avaldused lastega suhtlemise korra määramiseks osaliselt ja

määras kindlaks järgneva suhtluskorra:

-

Lapsed viibivad laste isaga igal paaris nädalavahetusel alates reede õhtust pärast kooli ja

huviringe, mil laste isa tuleb lastele järele ema elukohta Xxxxxxxxx kuni pühapäeval kella

15:00-ni, mil laste ema läheb lastele järele laste isa elukohta Yyyyyyyyy. Kui vanem ei saa

lastele järele tulla, lepivad vanemad kokku laste liikumise suhtluskorda alustava vanema

2-22-11709

juurde ühistranspordiga (buss, rong). Muul ajal viibivad lapsed emaga (v.a järgmises

alapunktis toodud erandid).

-

Eeltoodud suhtluskorra osas on erandid alljärgnevad:

-

laste sünnipäevade korraldamises lepivad vanemad vähemalt kaks nädalat eelnevalt

kokku, arvestades seejuures laste soove;

-

kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis sügisese vaheaja (I vaheaeg) veedavad lapsed

isaga igal aastal, jõulude ja aastavahetuse vaheajast (II vaheaeg) veedavad lapsed paaris

aastatel laste emaga kuni 29.12 ja 29.12 kuni vaheaja viimase päevani laste isaga ning

paaritutel aastatel vastupidi; talvise vaheaja (III vaheaeg) veedavad lapsed isaga igal

aastal ning kevadise vaheaja (IV) veedavad lapsed isaga igal aastal;

-

suvise vaheaja (V vaheaeg) veedavad lapsed võrdselt mõlema vanemaga korraga üks

nädal ning suvise vaheaja jagamise kokkulepped sõlmitakse vanemate vahel iga

kalendriaasta alguses, kuid hiljemalt 31. jaanuariks, mis võimaldab vanematel

planeerida suvise puhkuse ja kooskõlastada see mh tööandjaga.

-

Lastel on võimalik igapäevaselt suhelda lahus elava vanemaga telefoni, SMS’i või sobiva

suhtlusrakenduse vahendusel.

-

Vanemad suhtlevad omavahel viisakalt ja lugupidavalt.

-

Kokkuleppe kohaselt teevad lahus elavad vanemad konstruktiivset ja sõbralikku koostööd

laste kasvatamisel.

-

Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad vanemad kohtumisi muuta või asendada.

Kokkulepped loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad lepivad selles kokku e-kirja teel.

-

Kumbki vanem võib lastega reisida ning selleks annavad vanemad nõusoleku vastavalt

reisisihtkoha riigi nõuetele. Vanem reisib lastega enda suhtluskorra ajal ning vanem teatab

teisele vanemale reisist ette vähemalt kaks nädalat enne reisi toimumist. Juhul, kui reis jääb

osaliselt või täielikult teise vanema suhtluskorra ajale, saab selline reisimine toimuda

üksnes teise vanema eelnevalt e-posti teel antud nõusoleku alusel ning vanemad lepivad

kokku ära jäänud suhtluskorra asendamise.

Menetluskulud jättis maakohus kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda ning laste

esindamise kulud riigi kanda.

7.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus perekonnaseaduse

(PKS) § 119. PKS § 119 lg 1 järgi ei otsusta kohus ise lapse elu puudutavat küsimust vanemate

eest, vaid annab ühele vanemale õiguse otsustada seda üksi, s.o ilma teise vanemata. Vaidlust

ei ole, et vanemad ei jõua kokkuleppele laste viibimiskoha ja hariduse küsimustes. Lapsed on

kohtule ärakuulamisel avaldanud, et kui nad peaksid mingil põhjusel valima, millise vanemaga

soovivad nad koos elada, siis soovivad nad elada koos laste emaga. Samuti on lapsed ka riigi

õigusabi korras määratud esindajale avaldanud, et nad soovivad elada koos laste emaga. Lapsed

on hingeliselt rohkem seotud emaga ning majanduslikult on eelduslikult paremad võimalused

isal. Samas ei saa väita, et laste ema ei ole võimeline tagama lastele vajalikke elamistingimusi

Xxxxxxxxx. Kahtluse all ei ole ka see, et laste isa on seni taganud lastele sobilikud

elamistingimused Yyyyyyy ning on võimeline ja valmis seda tegema ka edaspidi. Siiski on

majanduslikule kriteeriumile põhjust omistada ülekaalukaimat tähendust üksnes juhul, kui teine

vanem ei oleks üldse võimeline lapsi ülal pidama. Käesolevas menetluses sellist järeldust teha

ei saa. Laste elukoha valikul on maakohtu hinnangul vastuoluline eestkosteasutuse I seisukoht.

Eestkosteasutuse I esindaja leidis 03.10.2022 kohtuistungil, et kõige parem variant on see, kui

ema elaks Yyyyyyy, mis võimaldaks määrata suhtluskorra 50-50 ja isa toetaks korteriüüri

maksmist. Samas kinnitas eestkosteasutuse I esindaja, et kui ema otsustab elukohta muuta ja

isa jääb Yyyyyyyse, siis sellisel juhul toetab ta seda, kui laste elukoht on Xxxxxxxxx.

2-22-11709

Asjakohane ei ole laste isa väide, et Xxxxxxxxxe kolimine on tingitud üksnes laste ema

isiklikest huvidest ja tema emotsioonidel tuginev otsus Yyyyyyyt kolida Xxxxxxxxxe ei ole

mõistlik ning lapsed sellisest muudatusest ei võida. Kohus ei saa otsustada laste ema elukoha

üle ning seada sellele piiranguid. Maakohus ei leidnud, et Yyyyyyyt Xxxxxxxxxe kolimine

põhjustaks drastilisel määral muutusi laste elukorralduses. Xxxxxxxxx ei ole laste jaoks võõras

piirkond, kuna lapsed on seal tihti viibinud, kuivõrd laste ema on sealt pärit ning seal elavad ka

laste vanavanemad. Samuti ei saa rääkida olulistest kultuurierinevustest. Lastel on õppeedukus

hea ning maakohus ei kahelnud, et lastele mõjuks kooli vahetus samuti mingil viisil kahjulikult.

Mõlemad lapsed on maakohtule ka kinnitanud, et koolitöödes on neid aidanud ema. Laste ema

suudab laste püsiva elukoha ja kooli muutuse puhul lastele tagada stabiilse ja püsiva

elukorralduse.

Laste ema on oma vastuses välja toonud, et ta peab olema toeks ka oma vanematele. Laste isa

leiab, et kui laste ema vanemad (laste vanavanemad) vajavad sedavõrd palju hoolt ja

tähelepanu, et nendega tuleb avaldajal koos elada, siis laste eest hoolitsemine jääks sellisel juhul

emal tagaplaanile. Maakohus selle seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et laste vanavanemate

tervislik seisund ei sea kahtluse alla seda, kas laste emal on piisavalt aega laste eest hoolitseda.

Põhiseadusest tuleneb kohustus hoolitseda abivajava perekonnaliikme eest ning see kuulub ka

normaalase laste kasvatamise juurde, mil lapsed õpivad eluliste sündmuste, empaatia ja

vastutuse kohta. Kokkuvõtvalt ei saa pidada laste ema abivajajaid vanavanemaid ja nende eest

hoolt kandmist vastuargumendiks.

7.2. Suhtluskorra kindlaksmääramisel lähtus maakohus PKS § 143 lg-test 1 ja 21. Mõlemad

vanemad on palunud kohtul kindlaks määrata lastega suhtlemise korra. Olukorras, kus kohus

pole tuvastanud, et kumbki vanem oleks vägivaldne või võimetu lapse eest hoolitsema ning

lapsel on mõlema vanemaga tugev side, tuleb kohtutel lähtuda sellest, et lapse huvides on ka

vanemate lahuselu korral veeta aega võimalikult võrdselt mõlema vanemaga (vt RKTKm

19.05.2021, 2-20-1708, p 19). Laste isa soov on, et kohus määraks kindlaks suhtluskorra

vanemate ja laste vahel 50/50 ajajaotuse põhimõttel. Maakohtu hinnangul ei saa arvestamata

jätta asjaolu, et senini on hariduse ja laste kasvatamise küsimustega tegelenud peamiselt laste

ema, mis kinnitab tugevamat sidet emaga. Lisaks on leitud lapsepsühholoogia kirjanduses, et

teismelise vajadus ühe kodu järele võib üles kaaluda vanemate soovi võrdsele vanemlusajale

erinevates kodudes. Seetõttu pidas maakohus kõige mõistlikumaks määrata kindlaks

suhtluskord, kus lapsed viibivad piisavalt mõlema vanema juures. Vanemad on ühel meelel

selles, et mõlemal vanemal peab olema võimalus enda lapsega suhtlemiseks, sõltumata sellest,

kelle juures laps elab. Asjaolusid hinnates ja lähtudes lapse parimatest huvidest, leidis

maakohus, et antud hetkel on põhjendatud määrata suhtluskorraks vaidlustatud määruse

resolutsioonis märgitu. Maakohus selgitas, et määratust erinev lastega suhtlemise kord on

vanemate kokkuleppel ja lapse huve arvestades alati võimalik, kuid kokkulepetele mitte

jõudmisel tuleb järgida kohtu poolt määratud korda.

7.3. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse esindamise kulud, mis jäid riigi kanda. Yyyyyyynd on

tehtud laste huvides. Menetluskulude laste kanda jätmine ei oleks õiglane. Kohtu hinnangul

puudub ka muu oluline põhjus jätta ühe vanema menetluskulud kasvõi mingis osas teise vanema

kanda.

Määruskaebus

8. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja teha uus

määrus, millega rahuldada laste isa vastuavaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja

2-22-11709

suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Menetluskulud, v.a lastele määratud riigi õigusabi tasu ja

kulud, palub laste isa jätta laste ema kanda.

8.1. Määruskaebuse kohaselt ei vasta otsustusõiguse andmine laste emale laste viibimiskoha

määramiseks ja haridusküsimuses ning kohtu poolt määratud suhtluskord laste huvidele. Laste

isa hinnangul ei ole maakohtu määrus seaduslik ega põhjendatud. Maakohus on oluliselt

rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on kohus

kindlaks määranud just sellise laste ema huve esikohale seadva suhtluskorra ja kuidas on

määratud suhtluskord laste huvides.

8.2. Pere elas alates laste sünnist Yyyyyyy, mis tähendab, et laste ainus ja peamine elukoht

terve nende elu on olnud Yyyyyyy. Mõlemal lapsel on lähedased suhted nii ema kui ka isaga

ning laste ema soov Xxxxxxxxxe kolida ei tohi üles kaaluda laste huve säilitada ka edaspidi

lähedased suhted mõlema vanemaga. Laste isa ei nõustu maakohtu järeldusega, et Yyyyyyyt

Xxxxxxxxxe kolimine ei põhjustaks drastilisel määral muutusi laste elukorralduses. Maakohus

ei ole Yyyyyyyndi tegemisel analüüsinud selle mõju laste tulevikule pikemas perspektiivis, sh

kuidas mõjutab laste edaspidine märkimisväärselt vähesem suhtlemine isaga nende lähedast

suhet ning laste vaimset heaolu. Vaidlustatud määruse tulemusel lapsed võõranduvad oma isast,

kellega neil on siiani armastav ja lähedane suhe olnud. Maakohus on jätnud arvestamata lastele

määratud esindaja arvamusega 19.09.2022 ärakuulamisel, mille kohaselt on lapsed lähedased

mõlema vanemaga ja neil ei ole vastumeelsust kummagi suhtes. Lastega Yyyyyyyt

Xxxxxxxxxe kolimine kahjustab mõlema lapse suhet nende isaga ning raskendab nende

kasvatamist isa poolt, kuivõrd isal ei ole võimalik enam samal tasemel oma isakohustusi täita,

kui ta on seda senini teha saanud. Vanemate vahel suvel kokkulepitud 50-50 suhtluskorra

toimimisel ja Yyyyyyy elades ei ole lapsed pidanud vanemate vahel valima.

8.3. Maakohus ei arvestanud ka eestkosteasutuse I 23.08.2022 seisukohaga, mille kohaselt on

lapsed oma otsustustes segaduses ega suuda tegelikult võtta seisukohta, kus elada ja õppida.

Lapsed tegelikult ei mõista, milliseks kujuneks nende elukorraldus Xxxxxxxxx ning kui vähe

nad reaalsuses isaga edaspidi saaksid suhelda ja kohtuda. Lastele ei saa sellist vastutust panna

ja kohus ei saa üksnes ühele vastusele (kui lapsed peaksid valima, siis elaksid nad pigem emaga)

tuginedes teha järeldusi, et laste huvides on elada edaspidi emaga ning suhelda isaga oluliselt

vähem kui praegu. Lapsed on saanud veeta mõlema vanemaga võrdselt aega ning hoida lähedasi

suhteid mõlema vanemaga. Lastel on Yyyyyyy tugivõrgustik, sõbrad, kool ja tegemist on nende

kodukohaga alates laste sünnist.

8.4. Maakohus keskendus asja Yyyyyyyndamisel olulisel määral laste ema majanduslikule

olukorrale ja sellele, kui palju võiks laste isa teda edaspidi rahaliselt toetada. Laste isa on

seisukohal, et tal ei ole kohustust laste ema üleval pidada ning ta ei pea oma õiguste

säilitamiseks (säilitada lähedased suhted lastega ja suhelda nendega piisaval määral) maksma

kinni laste ema ülalpidamiskulusid, sest laste ema enda sissetulek ei võimalda Yyyyyyy

elukohta üürida.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

9. Laste ema palub laste isa määruskaebuse jätta rahuldamata ja menetluskulud laste isa kanda.

10. Lastele määratud esindaja palub määruskaebuse jätta rahuldamata.

11. Eestkosteasutus I ei toeta laste ema avaldust ega laste elukoha vahetamist ning uue

suhtluskorraga laste isa rolli vähendamist laste elus.

2-22-11709

12. Eestkosteasutus II leiab, et kuna praegune elukorraldus on stabiilne, laste kool on

muutmata, lastel läheb koolis hästi, nad on saanud elada kummagi vanemaga võrdselt, siis ei

peaks lastes elukoha ja kooli vahetusega lisapinget tekitama.

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

(koosmõjus §-ga 659) muutmata, kuid vaidlustatud määruse resolutsiooni tuleb täpsustada laste

emale otsustusõiguse andmise suhtes laste elukoha ja kooli valikul. Määruskaebus jääb

rahuldamata.

15. Laste ema esitas määruskaebemenetluses tõendi, mille ringkonnakohus võtab kooskõlas

TsMS § 662 lg-ga 3 asja materjalide juurde.

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole ületanud laste ema avalduse rahuldamisel ja laste

isa

vastuavalduse

rahuldamata

jätmisel

ning

suhtluskorra

kindlaksmääramisel

diskretsioonipiire. Maakohus on põhjendanud oma otsustust, miks on põhjendatud ja laste

huvides anda laste emale laste viibimiskoha ja haridusküsimuses ühekordne otsustusõigus ja

määrata kindlaks vaidlustatud määruses kehtestatud suhtluskord. Kolleegium nõustub

TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha osas, milles maakohus andis laste emale

ühekordse ainuotsustusõiguse PKS § 119 alusel.

17.1. Laste ema taotles 15.09.2022 täiendatud avalduses, et laste emale antaks ühekordne

otsustusõigus laste viibimiskoha määramiseks ja haridusküsimuses. Laste isa taotles

01.09.2022 esitatud vastuavalduses vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist laste

suhtes ja laste isale ainuhooldusõiguse andmist laste igakordse viibimiskoha (sh elukoha)

määramise osas.

17.2. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus vanema avaldust ja vaidluse asjaolusid

tõlgendades välja selgitama, mis osas ja missugusel õiguslikul alusel on asja lahendamine

vajalik, st kas vanemad vaidlevad last puudutava konkreetse olulise küsimuse lahendamise üle

(PKS § 119) või on tarvis teha ulatuslikumaid muudatusi vanemate hooldusõiguses, mille

tulemusena saab üks vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste

küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse (PKS § 137 lg 1; vt RKTKm

19.05.2021 p 16 ja seal viidatud lahend). Mõlema vanema ühine hooldusõigus tuleb säilitada

võimalikult suures ulatuses (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15).

17.3. Asjas esitatud seisukohtadest nähtub ja vanemad ka ei vaidle, et nende vahel on

erimeelsused konkreetselt selles, kas lapsed peaksid jääma elama koos laste isaga Yyyyyyyse

või kolima koos laste emaga Xxxxxxxxxe ning sellega seoses jääma õppima Yyyyyyy

Keskkooli või jätkama haridusteed Xxxxxxxxx Ühisgümnaasiumis. Seega ei jõua vanemad

kahes lastele olulises küsimuses kokkuleppele, st kas lapsed kolivad Xxxxxxxxxe ja lähevad

sealsesse kooli õppima. Kuna vanemad ei vaidle muude lastega seotud küsimuste üle ning

puudub alus arvata, et vanemad ei suudaks tulevikus laste igakordse viibimiskoha osas ja

2-22-11709

haridusküsimustes (sh huviharidus) kokkuleppele jõuda, on maakohus õigesti kohaldanud

PKS § 119 ja otsustanud ühele vanemale otsustusõiguse andmise üle.

17.4. Last puudutavas küsimuses ühele vanemale PKS § 119 alusel otsustusõiguse andmine on

kohtu kaalutlusotsustus, mille kohus teeb oma siseveendumuse kohaselt, lähtudes eelkõige

lapse huvidest ja arvestades kõiki asjaolusid ning asjaomaste isikute õigustatud huvi

(PKS § 123 lg 1). Sellisesse kohtu kaalutlusotsustusse sekkub kõrgema astme kohus üksnes

juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi.

17.5. Laste isa leiab määruskaebuses, et laste huvides ei ole Xxxxxxxxxe kolimine ja sellega

laste stabiilses elukorralduses drastiliste muudatuste tegemine. Kolleegiumi arvates ei ole

maakohus laste emale laste viibimiskoha ja haridusküsimuses otsustusõiguse andmisel

diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on põhjendanud, et Yyyyyyyt Xxxxxxxxxe kolimine ei

põhjustaks drastilisel määral muutusi laste elukorralduses, kuna Xxxxxxxxx ei ole laste jaoks

võõras piirkond, kohtade vahel ei ole olulist kultuurierinevust, lastel on õppeedukus hea,

koolitöödes on lapsi aidanud laste ema ning laste ema suudab laste püsiva elukoha ja kooli

muutuse puhul lastele tagada stabiilse ja püsiva elukorralduse. Ringkonnakohus nõustub lastele

määratud esindaja seisukohaga, et senise kodukoha säilitamine on küll oluline kaalutlus, kuid

see ei saa olla iseenesest kõige olulisem.

Lastekaitseseaduse § 21 lg 2 järgi tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks mh kuulata ta tema

vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja

arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel. Lapsed on

kohtule ärakuulamisel ja lastele riigi õigusabi korras määratud esindajale avaldanud, et kui nad

peaksid mingil põhjusel valima, kumma vanemaga nad soovivad koos elada, siis soovivad nad

elada koos emaga (tl 24 pöördel, 28 pöördel, 64). Lisaks on lapsed öelnud ka nii

eestkosteasutuse I kui ka eestkosteasutuse II esindajale, et valiku korral soovivad nad elada

koos emaga, kas Yyyyyyy või Xxxxxxxxx, koolivahetuse osas lapsed hirmu ei tunne, samuti

on lastel Xxxxxxxxx ka sõpru ja koht ei ole neile võõras (tl 53, 79). Lapsed on lisaks

väljendanud, et kooliasjades aitab neid eelkõige laste ema, samuti räägivad oma muredest

pigem emale (tl 24, 28 pöördel, 53). Ringkonnakohus ei kahtle ja selle üle menetlusosalised ka

ei vaidle, et lastel on ka laste isaga lähedane suhe ning lapsed soovivad laste isaga võimalikult

palju suhelda ja aega koos veeta. Siiski tuleb olukorras, kus laste vanemad kolivad lahku ning

vahemaa kummagi elukoha vahel on suur, otsustada, kummale vanemale elukoha ja kooli

valiku osas otsustusõiguse andmine on laste huvides, kuivõrd suure vahemaa tõttu ei ole nn

vahelduva elukoha mudel jätkusuutlik.

Laste isa on esile toonud, et maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata eestkosteasutuse I

23.08.2022 seisukohaga, mille kohaselt on lapsed oma otsustustes segaduses ega suuda

tegelikult võtta seisukohta, kus elada ja õppida. Ringkonnakohus märgib, et eestkosteasutuse I

23.08.2022 seisukoht on esitatud vastuseks laste ema esialgse õiguskaitse taotlusele. Laste ema

põhiavaldusele esitatud arvamuses on eestkosteasutus I märkinud, et lapsed on segaduses, kuid

läbi vestluse tõid mõlemad lapsed välja, et tahavad olla seal, kus on ema, on see siis Yyyyyyy

või Xxxxxxxxx (tl 79). Lapsed on kõigil erinevatel ärakuulamistel väljendanud soovi elada

eelkõige laste emaga, kuigi suhted on lähedased mõlema vanemaga. Maakohus ei ole teinud

vaidlustatud määrust üksnes laste arvamusele tuginedes, vaid on arvestanud ka seda, et lapsi on

koolitöödes aidanud peamiselt laste ema ja lastel on laste emaga hingeliselt tugevam side.

Samuti on nii lastele määratud esindaja kui ka eestkosteasutuse I esindaja olnud maakohtu

menetluses lõplikul seisukohal, et laste elukoht peaks olema laste emaga, kui laste ema otsustab

elukohta muuta (03.10.2022 istungi protokoll, tl 119 – 120 pöördel). Lastele määratud esindaja

2-22-11709

on ka määruskaebuse vastuses leidnud, et lapsed on aktsepteerinud seda, et vanemad on lahku

läinud ja avaldanud ka seda, et soovivad elada edasiselt peamiselt emaga (tl 168).

Kolleegium

märgib

täiendavalt,

et

kuigi

mõlemad

eestkosteasutused

on

määruskaebemenetluses välja toonud, et lapsed on tekkinud olukorraga hakanud harjuma ja

laste ema ei peaks elukohta Yyyyyyyt Xxxxxxxxxe vahetama ning sellega lastele lisapinget

tekitama, ei ole ringkonnakohtu arvates eestkosteasutused arvestanud laste arvamuse

väljaselgitamisel sellega, et laste ema on kohtumenetluse ajal elanud samuti Yyyyyyy ja lapsed

on saanud aega veeta võrdselt mõlema vanemaga. Laste ja laste isa soov võib olla, et laste ema

jääks Yyyyyyyse elama ja selliselt säilitataks väljakujunenud elukorraldus, kuid laste ema on

menetluses korduvalt selgitanud, et tal ei ole võimalik Yyyyyyyse püsivalt elama jääda. Laste

huvides oleks eelkõige olukord, kus mõlemad vanemad elavad lähestikku, mille tulemusel oleks

lastel võimalik suhelda võimalikult suures ulatuses nii ema kui ka isaga ja jätkata senist

elukorraldust. Maakohus tuvastas, et laste ema situatsioonist tulenevalt ei ole aga selline

Yyyyyyyndus võimalik. Seega tuleb laste huvid välja selgitada olukorras, kus laste ema kolib

Yyyyyyyt ära, mitte ei saa praeguses menetluses anda hinnangut sellele, kus laste ema elama

peaks. Lapsed on korduvalt nii maakohtule, eestkosteasutuste lastekaitsespetsialistidele ja riigi

õigusabi korras määratud esindajale öelnud, et kui laste ema kolib Yyyyyyyt ära, soovivad nad

elada temaga. Eeltoodut ei lükka ümber ka eestkosteasutuse I 19.01.2023 seisukoht ja sellega

esitatud laste arvamuse dokumendid (tl 172–173), kuna lastelt ei ole küsitud laste ema kolimise

kohta. Tütar on lastekaitsespetsialistile öelnud, et tahab elada Yyyyyyy ja Wwwww, kuid isa

juures olles vahel igatseb ema (tl 172). Poeg on öelnud, et ema juures meeldib talle rohkem olla

(tl 173). Samuti on laste ema lapsi peamiselt kasvatanud ja aidanud neid koolitöödes.

Ringkonnakohtu arvates on laste huvides rohkem olukord, kus lapsed elavad peamiselt koos

laste emaga, kuid peavad seejuures harjuma uue elukoha, kooli ja vähema suhtlusega laste

isaga, kui see, et laste senine elukorraldus säilib elukoha ja kooli osas, kuid lapsed saavad

oluliselt vähem olla koos emaga, kellega nad on avaldanud soovi koos elada. Arvestades, et

lapsed on Xxxxxxxxx korduvalt viibinud, seal elavad nende vanavanemad ja lähisugulased,

lastel on Xxxxxxxxx ka sõbrad ning võimalik käia huviringides, ei ole uue keskkonnaga

harjumine tõenäoliselt raske ega pikaaegne protsess. Laste harjumist uue keskkonna ja

elukorraldusega soodustab see, kui mõlemad vanemad seda toetavad.

17.6. Laste isa on maakohtule ette heitnud menetluses laste ema majanduslikule olukorrale ja

laste isa poolt laste ema rahalisele toetamisele keskendumist. Maakohtu peetud kohtuistungitel

on maakohus püüdnud laste vanemaid suunata kokkuleppele, käsitledes sealjuures laste isa

poolt laste ema üürikulude osalise katmise võimalust. Eeltoodu oli tingitud asjaolust, et laste

ema Xxxxxxxxxe kolimise põhjuseks on laste ema toonud, et tal ei ole võimalik Yyyyyyy

üürikorterit endale lubada, samuti oli laste isa laste emale kohtuväliselt pakkunud, et toetab

laste ema elamist Yyyyyyyyy kuue kuu üüri ulatuses. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus

õigusnorme rikkunud, kui arutas vanemate kokkuleppe saavutmise nimel ka laste isa võimalust

laste ema majanduslikult toetada. Kuigi maakohus on menetlusosalistega vanemate kokkuleppe

võimalust põhjalikult arutanud, ei ole maakohus seejuures jätnud asjas olulisi asjaolusid välja

selgitamata. Samuti ei ole maakohus vaidlustatud määruses laste isale laste ema majanduslikult

toetamata jätmist ette heitnud ega sellest lähtuvalt Yyyyyyyndit teinud, mistõttu ei ole laste isa

etteheide põhjendatud.

17.7. Eestkosteasutus II on esitanud seisukoha, et vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1 ei ole

piisavalt selge ega täidetav. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga, kuna maakohtu

määruse resolutsiooni p 1 on sõnastatud liiga abstraktselt. Vaidlustatud määruse põhjendavas

osas (p 10) on maakohus märkinud, et kuna laste ema on avaldust täpsustanud, et ta soovib

ühekordset otsustusõigust viibimiskoha määramiseks (s.o laste elukoha muutmiseks) ning

2-22-11709

ühekordne otsustusõigus laste haridusküsimuses, tuleb kohaldada PKS § 119. Avalduse

15.09.2022 täpsustuse kohaselt on laste ema eesmärk saada ühekordne otsustusõigus laste

elukoha ja kooli valikul, kuna ta soovib koos lastega kolida Xxxxxxxxxe ja panna lapsed

Xxxxxxxxx Ühisgümnaasiumisse. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 1 kasutatud terminid

„viibimiskoht“ ja „haridusküsimus“ on liiga laialt sisustatavad, arvestades laste ema avalduses

taotletut. Hagita asjas tehtava kohtumääruse resolutsiooniga peab kohus TsMS § 442 lg 5 järgi

koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 lahendama menetlusosaliste taotlused selgelt ja ühemõtteliselt,

sh peab kohtulahendi resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka lahendi muu tekstita.

Kolleegium on seisukohal, et ülalpool nimetatud rikkumine on võimalik kõrvaldada

määruskaebemenetluses. Eeltoodu tõttu täpsustab ringkonnakohus maakohtu määruse

resolutsiooni, mille kohaselt on laste emal ühekordne otsustusõigus laste elukoha ja kooli

valikul.

18. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus menetlusosaliste väiteid seoses suhtluskorra

kindlaksmääramisega (PKS § 143 lg-d 1 ja 21). Suhtluskorra kindlaksmääramisel on esimese

astme kohtul samuti ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

üksnes juhul, kui selle teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud

menetlusnorme. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi

tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid

ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te)

hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi

vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes

lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21).

18.1. Laste isa leiab määruskaebuses, et maakohus ei ole suhtluskorra määramisel arvestanud

laste huvidega. Laste isa on arvamusel, et lapsed peaksid saama võrdselt olla nii laste emaga

kui ka laste isaga. Lastel on mõlema vanemaga armastav ja lähedane suhe ning lapsed soovivad

suhelda mõlema vanemaga. Lisaks toob laste isa välja, et senine 50-50 suhtluskord on lastele

sobinud. Ringkonnakohtu arvates on laste isa võrdselt jaotuva suhtluskorra puhul jätnud

määruskaebuses arvestamata asjaoluga, et laste ema kolib Xxxxxxxxxe (kas üksi või koos

lastega). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul laste huvides suhtluskord, mille järgi

on lapsed kummagi vanemaga võrdse aja, kuivõrd vahemaa Xxxxxxxxx ja Yyyyyyy vahel on

liiga suur (autoga sõites umbes 2 tundi). Põhjendatud ei ole, et lapsed käiksid üle nädala igal

päeval Xxxxxxxxxt Yyyyyyy kooli või vastupidi. Ka lastele määratud esindaja on

määruskaebuse vastuses märkinud, et lapsed ei saa käia paralleelselt kahes erinevas koolis ning

arvestades laste vanemate elukohtade kaugusi ei ole ratsionaalne vahelduva elukoha

rakendamine pikaaegselt. Riigikohus on hiljuti võtnud seisukoha, et vanematel ei ole seadusest

tulenevalt õigust nõuda, et laps viibiks nende kummagi juures võrdse aja. Vanemate ühine

hooldusõigus (PKS § 117) ei tähenda seda, et vanematel on lahuselu korral õigus lastega

suhelda võrdse aja jooksul. Selline õigus ei tulene ka PKS § 143 lg-st 1, mille kohaselt on lapsel

õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda

lapsega isiklikult (vt RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p 19). Eeltoodut arvestades ei ole laste

huvides võrdse ajajaotusega suhtluskord.

18.2. Seoses kindlaksmääratud suhtluskorraga on laste isa seisukohal, et maakohus ei ole

põhjendanud, miks just selline suhtluskord on praegusel juhul laste huvides. Maakohus on

vaidlustatud määruses märkinud, et suhtluskorraga seotud olulisi asjaolusid käsitles maakohus

juba ainuotsustusõiguse saamise lahendamise juures. Lisaks põhjendas maakohus, et kuigi laste

isa soov on, et kohus määraks kindlaks suhtluskorra vanemate ja laste vahel 50/50 ajajaotuse

põhimõttel, ei saa arvestamata jätta asjaolu, et senini on hariduse ja laste kasvatamise

küsimustega tegelenud peamiselt ema, mis kinnitab tugevamat sidet emaga. Maakohus märkis

2-22-11709

täiendavalt, et lapsepsühholoogia kirjanduses on leitud, et teismelise vajadus ühe kodu järele

võib üles kaaluda vanemate soovi võrdsele vanemlusajale erinevates kodudes, mistõttu pidas

maakohus juhul kõige mõistlikumaks määrata kindlaks suhtluskord, kus lapsed viibivad

piisavalt mõlema vanema juures. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et maakohtu määratud

suhtluskorraga on lastele tagatud stabiilsus õppetöö ajal ning vabal ajal (nädalavahetustel) on

lastel kummagi vanemaga võrdselt võimalus lõbusateks tegevusteks ja järgnevaks

koolinädalaks ettevalmistumiseks. Kuna lapsed elavad kohtumenetluse tulemusel peamiselt

laste emaga, on laste isaga võimaldatud lastel vaba aega veeta tervikuna peaaegu kõigil

koolivaheaegadel (sügisene, talvine ja kevadine vaheaeg on igal aastal lastel laste isaga).

Suvisel koolivaheajal on säilitatud samasugune suhtluskord, mida järgisid vanemad 2022. aasta

suvel ning mis nende kinnitusel toimis hästi. Kuigi laste isa leiab, et laste kolimine Xxxxxxxxxe

kahjustab laste ja laste isa suhet ja laste isa ei saa lapsi senisel määral kasvatada ja toetada, on

ringkonnakohtu arvates määratud suhtluskorraga tagatud laste ja laste isa suhtlus piisavalt

suurel määral ja viisil, mis kahjustab laste huve kõige vähem, arvestades vanemate elukohtade

vahemaad.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse esindamise

menetluskulud, mis jäid riigi kanda. Kuna vaidlustatud määrus jääb muutmata, ei pea

kolleegium vajalikuks maakohtu menetluskulude jaotust TsMS § 172 lg-le 1 tuginedes muuta.

20. Arvestades vaidluse sisu ning seda, et otsustusõigust ja suhtlemiskorda puudutav lahend

tehakse eelkõige lapse huvides, on põhjendatud jätta ringkonnakohtu menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis

jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja 3).

(allkirjastatud digitaalselt)