2-23-5415/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Margit Vutt

Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-5415

Tsiviilasi

Malle Väärsi taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. aprilli 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Malle Väärsi määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja)

Malle

Väärsi

(isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 26. aprilli 2023. a määrus, millega maakohus jättis

Malle Väärsi riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata.

2. Määrata Malle Väärsile riigi õigusabi korras advokaat õigusnõustamiseks,

õigusdokumendi koostamiseks ja vajadusel esindamiseks tsiviilasja kohtueelses

menetluses ja kohtus seoses avaldaja nimel võetud laenudega, kohustuseta

hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Määrus toimetada kätte Malle Väärsile, edastada Rahandusministeeriumile ning

saata täitmiseks Eesti Advokatuurile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik

Rahandusministeeriumi

või

valdkonna

eest

vastutava

ministri

määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse (TsMS § 191 lg

1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Malle Väärsi (avaldaja) esitas Tartu Maakohtule 10. aprillil 2023 riigi õigusabi saamise

taotluse, mida täiendas 17. aprillil 2023. Avaldaja soovib esindajat tema esindamiseks

tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamisel.

Riigi õigusabi taotluse kohaselt on avaldajal kaks kohtuvaidlust ja inkassoühingud on

esitanud tema vastu rahalisi nõudeid. Avaldaja nimel on võetud laenusid ja sellest on tekkinud

suured võlad. Laenude tegeliku võtja suhtes on algatatud kriminaalasi. Avaldajal on vaja

kohtule vastused koostada. Avaldaja on pensionär, ülalpeetavaid ei ole.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus jättis 26. aprilli 2023. a määrusega avaldaja taotluse rahuldamata.

Määruse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus, et avaldaja on oma majandusliku seisundi

tõttu riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg-s 1 sätestatud isik. Sellele vaatamata leidis

maakohus, et avaldajale ei tule õigusabi anda, kuna kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole

kohtus käesoleval ajal ühtegi avaldajaga seotud menetlust. Seetõttu ei ole avaldajal ka

võimalust oma õigusi kohtumenetluses kaitsta. See ei välista avaldaja võimalust taotleda

edaspidi uuesti riigi õigusabi.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja riigi õigusabi taotluse rahuldada.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et avaldaja võimalus

oma õiguste kaitseks on vähene. Avaldaja nimel on võetud laenusid, millega avaldaja ise

seotud ei ole. Kuna kõik nõuded on esitatud avaldaja vastu, vajab avaldaja õiguskaitset.

Nõuded on esitanud inkassoühing Julianus. Nõuded on esitatud Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonnale ja osa nõuetest on jõudnud ka Tartu Maakohtu menetlusse. Avaldaja

vajab õigusabi eelkõige vastuste koostamiseks ja edaspidi ka kohtumenetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et

määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 667 lg 2 esimese lause alusel maakohtu määruse ja teeb ise uue määruse, millega

rahuldab avaldaja riigi õigusabi saamise taotluse.

5. Maakohus jättis taotluse rahuldamata põhjusel, et avaldaja soovib riigi õigusabi kohtule

vastuste koostamiseks, aga kohtus ei ole ühtegi avaldajaga seotud menetlust. Ringkonnakohus

ei nõustu maakohtu põhjendustega ja sellest lähtuvalt taotluse rahuldamata jätmisega.

6. Taotluse kohaselt soovib avaldaja riigi õigusabi enda esindamiseks tsiviilasja kohtueelses

menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Määruskaebuses on avaldaja

täpsustanud, et vajab õigusabi eelkõige inkassoühingule ja maksekäsuosakonnale vastuste

koostamiseks ning edaspidi kohtumenetluses kaitse saamiseks.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtule esitatud riigi õigusabi taotlus ei olnud üheselt selge,

mistõttu oleks maakohus pidanud jätma taotluse käiguta ja andma avaldajale tähtaja

täiendavate selgituste esitamiseks. Kuna avaldaja on määruskaebuses oma taotlust

täpsustanud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks saata taotlust maakohtule uueks

lahendamiseks ja teeb asjas ise uue määruse.

8. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta, et Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonna menetluses oli maakohtu määruse tegemise ajal ehk 26. aprillil 2023

Revensen OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus avaldaja vastu 1060 euro 99 sendi nõudes.

Seega ei ole õige maakohtu järeldus, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole kohtutes

määruse

tegemise

ajal

ühtegi

avaldajaga

seotud

menetlust.

Pärnu

Maakohtu

maksekäsuosakond on andnud Revensen OÜ nõude 27. aprillil 2023 üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tsiviilasi nr 2-23-105508). Nimetatud asjas on

Revensen OÜ esitatud maakohtule hagi.

9. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab

seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lg 1 ja 2 kohaselt arvestatakse

taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate

perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu,

eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Taotleja

majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse

kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga

koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku

sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse

ning sissetulekuga.

Taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatise kohaselt on avaldaja sissetulekuks pension

578 eurot 44 senti ja puudetoetus 12 eurot 79 senti kuus. Igakuisteks kulutusteks on kulutused

toidule 300 eurot, eluasemekulud 50 eurot (lisandub küttepuude ostmine), sidekulud 5 eurot,

kulutused tervishoiule 50 eurot. Taotluses on avaldaja märkinud, et talle kuulub 1-toaline

korter, mida kasutab elamispinnana, muud vara tal ei ole. Pangakontode kohta on avaldaja

märkinud, et tal on konto Swedbankis, kuhu laekub iga kuu pension.

Maakohus on määruse põhjenduste kohaselt tuvastanud, et avaldaja on oma majandusliku

seisundi tõttu RÕS § 6 lg-s 1 sätestatud isik. Ringkonnakohus nõustub selles osas

maakohtuga. Arvestades eelkõige avaldaja sissetulekut ja muu olulise vara puudumist, ei

suuda avaldaja ilmselt tasuda asjatundliku õigusteenuse eest turutingimustel.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul riigi õigusabi andmisest keeldumise

aluseid (RÕS § 7).

10. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja õigused võivad jääda avaldaja õigusteadmiste

puudumise tõttu ilma kvalifitseeritud esindajata kaitseta.

RÕS § 4 lg 3 p 4 järgi on riigi õigusabi üks liik isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses

menetluses ja kohtus. RÕS § 4 lg 3 p 8 järgi on õigusabi liigiks ka õigusdokumendi

koostamine ning p 9 järgi isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine. RÕS § 12 lg 2

näeb ette, et kui taotlus on esitatud väljaspool kohtumenetlust ja taotlusest ei selgu,

millist RÕS § 4 lg-s 3 nimetatud liiki riigi õigusabi taotletakse, loetakse taotlus esitatuks riigi

õigusabi saamiseks isiku muu õigusalase nõustamisena.

11. RÕS § 15 lg 5 kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise määruses kindlaks RÕS § 8

kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16.

Arvestades avaldaja esitatud põhjendusi ja majandusliku seisundi teatises toodut, on

ringkonnakohus seisukohal, et põhjendatud on anda avaldajale riigi õigusabi RÕS § 8 p-s 1

sätestatud viisil, s.o kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

12. RÕS § 17 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja

ülekandumisel mõneks teiseks RÕS § 4 lg-s 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varem

nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud RÕS § 17 lg-s 2

ettenähtud juhul. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus võib riigi õigusabi osutava

advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal uuesti hinnata, kas jätkuvalt on olemas

seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ja kui riigi õigusabi andmise

alused on ära langenud, siis lõpetada isikule riigi õigusabi andmise.

13. RÕS § 18 lg 1 kohaselt nimetab advokatuur kohtu taotlusel viivitamata riigi õigusabi

osutava advokaadi. Kohus esitab eelnimetatud taotluse advokatuurile justiitsministri

määrusega kehtestatud korras. Advokatuuri nimetatud advokaat kohustub asuma viivitamata

riigi õigusabi osutama ja korraldama oma tegevuse selliselt, et tal oleks võimalik õigel ajal

osaleda menetlustoimingutes.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt