3-23-1237/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1237

Haldusasi

X avaldus volituse andmiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1. 06.06.2023 esitas X Tallinna Halduskohtule avalduse, milles palub edastada ja volitada Y

antud volituse alusel kaebaja poolt:

1) ettevõtte Aaaaaaaaaa (reg.kood: bbbbbbbb) usaldusisikuks;

2) ettevõtte Cccccccccc (dddddddd) usaldusisikuks;

3) Tallinna Vangla kontaktisikuks väljaspool vanglat;

4) ettevõtete esindajaks (sh makseid tegevaks isikuks), kohtuasjades advokaatide ja juristidega

lepingute sõlmimiseks;

5) Eeeeeeeeeee (ffffffff) veebimajutuse haldajaks ja ettevõtete e-mailidelt ja rahaliste tehingute

tegemises, milleks X volitab suuliselt või kirjalikult eraldi.

Võlgu ei ole lubatud kaebaja nimel võtta, ilma kirjaliku loata.

Kaebaja taotleb, et kohus võtaks kaebuse menetlusse ja edastaks dokumendid allkirjastamiseks

Y, kuna Tallinna Vanglas kaebaja kirjalikke lepinguid teha ei saa, samuti ei saa vormistada

volitusi.

Lisaks märgib kaebaja, et on võlgu Yile 2325 eurot+45 eurot.

Kaebaja soovib võtta võlgu 130 eurot, palun 100 eurot kanda vangla kontole ja 30 euro osas

järgida juhiseid.

Kokkuleppel võlg jääb 2500 eurot + 3% koondintress, kokku 2575 eurot.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebus tuleb kohtu hinnangul

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Kohus

põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

3. Esiteks toob kohus välja, et halduskohtule esitatud kaebusega saab nõuda: 1) haldusakti

osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus); 2) haldusakti andmist või toimingu

tegemist (kohustamiskaebus); 3) haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist

(keelamiskaebus);

4) avalik-õiguslikus

suhtes

tekitatud

kahju

hüvitamist

(hüvitamiskaebus); 5) haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist

(heastamiskaebus); 6) haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu

avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).

(HKMS § 37)

Seega ei ole võimalik halduskohtule esitada kaebust nõudega kinnitada ja edastada kaebaja

poolt koostatud volikiri. Seejuures on vastava volikirja tegemine iseenesest eraõiguslik toiming.

Eraõiguslike vaidluste/küsimuste lahendamine ei ole ka halduskohtu pädevuses. Järelikult

puudub kaebajal kaebeõigus vastava kaebuse esitamiseks. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole

kaebuses kirjeldatud asjaoludel rikutud avalik-õiguslikus suhtes.

Kuivõrd kaebajal puudub kaebeõigus siis tuleb kaebus tagastada.

4. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

Kohtu täiendavad selgitused

5. Kohus selgitab kaebajale, et volituse võib anda vabas vormis (suulises, kirjalikus, kirjalikku

taasesitamist võimaldavas, elektroonilises, notariaalselt kinnitatud või notariaalselt tõestatud

vormis). Kuid juhul, kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud kindel vorm,

mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus

olema samas vormis.

Arvestades kaebuses toodut leiab kohus, et kaebaja eesmärgiks on see, et ta saaks vormistada

Y volituse, mille alusel oleks viimasel õigus teha kaebajaga seotud ettevõtetes teatud

toiminguid/tehinguid, millest osade tegemiseks on seaduses ette nähtud notariaalselt tõestatud

volituse olemasolu (panga toimingud, ettevõtte esindamine). Seega tuleb kaebajal pöörduda

vastava volituse vormistamiseks notari poole.

VangS § 26 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja,

advokaadist esindaja, vaimuliku ja oma riigi konsulaartöötajaga ning tõestamistoimingu

tegemiseks notariga. Kokkusaamised toimuvad segamatult. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

on kaitsjal, advokaadist esindajal või konsulaartöötajal on lubatud kinnipeetavale üle anda

kaitse

ettevalmistamiseks

vajalikke

materjale.

Kaitsja,

advokaadist

esindaja

või

konsulaartöötaja poolt kaasa toodud kirjalike materjalide ning notari dokumentide sisuline

läbivaatus on keelatud.

Toimingute/tehingute osas, mille osas ei ole seaduses ette nähtud notariaalselt tõestatud

volikirja nõuet, on kaebajal võimalik vormistada lihtkirjalik volitus ja edastada see postiga Yile

(volitusel peab olema üksnes volitaja allkiri).

Veel toob kohus välja, et notariaadiseaduse § 53 lg 1 p 7 kohaselt võib tõestamistoimingu notari

asemel teha vangla direktor – kinnipeetava ja vahistatu allkirja õigsuse ning kinnipeetava

taotlusel dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel.

Seega, kui kaebajal on vaja üksnes mõnel dokumendil oma allkirja õigsust lasta kinnitada, saab

kaebaja pöörduda vastava toimingu tegemiseks vangla direktori poole. Juhul kui vangla

direktor peaks allkirja kinnitamisest keelduma, saab kaebaja vaidlustada vastava otsuse

vaidemenetluse korras Justiitsministeeriumis taotledes otsuse tühistamist ja vangla direktori

kohustamist (VangS § 11 lg 41). Peale vastava vaidemenetluse läbimist on võimalik kaebajal

vajaduse korral pöörduda kaebusega halduskohtu poole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik