1-21-4249/113 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

7. juuni 2023 Kohtuasja number 1-21-4249 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Sergei Geraštšenko (37306204219) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 19. mai 2023. a määrus Määruskaebuse esitaja Kaitsja Anu Toomemägi-Kivistik Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja Sofja Hristoforova

RESOLUTSIOON

1. Jätta Sergei Geraštšenko kaitsja määruskaebus Viru Maakohtu 19. mai 2023. a määruse peale läbi vaatamata.

2. Määrata Advokaadibüroole REMO´s Sergei Geraštšenkole määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 151 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 25 eurot ja 20 senti).

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Sergei Geraštšenkolt Eesti Vabariigi kasuks välja 151 eurot ja 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Geraštšenko tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 18. jaanuari 2022 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Talle mõisteti karistuseks 4 aastat 8 kuud vangistust alates 29. detsembrist 2020. Karistuse lõpptähtaeg saabub 29. augustil 2025.

2. Vangla esitas maakohtule materjalid S. Geraštšenko vangistusest tingimisi vabastamiseks enne tähtaega elektroonilise valvega, ent ei toeta seda. Prokuratuur vabastamist ei toeta.

S. Geraštšenko soovib vabaneda ning tema püüdlusi toetab kaitsja.

3. Maakohus S. Geraštšenkot ei vabastanud. Formaalsed eeldused S. Geraštšenko vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega on täidetud (KarS § 76 lg 2 p 1). Materiaalsete aluste osas tõi kohus välja S. Geraštšenko kindla elukoha ning toetavad lähedased. S. Geraštšenko on olnud vangistuses hõivatud tööga, läbinud „Eluviisitreeningu“. Tagasiside kohaselt on ta motiveeritud tarvitamisharjumustega tegelema. Puuduvad distsiplinaarkaristused näitavad isiku seaduskuulekust vanglas.

4. Ohuprognoos uue kuriteo toimepanemiseks tuleb süüdimõistetu varasemast elukäigust, probleemidest narkootikumiga ja võimetusest sellele probleemile kindlat lahendust leida.

S. Geraštšenko tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 18. jaanuari 2022 otsusega KarS § 184 lg 2 p

1 järgi suures koguses narkootilise aine käitlemises grupis. S. Geraštšenko pani kuriteo toime majandusliku kasu saamise eesmärgil seades ohtu rahvatervise ja avaliku usalduse. Raske kuriteo toimepanemine tähendab, et S. Geraštšenko retsidiivsusrisk ennetähtaegseks vabastamiseks peaks olema väga madal. Nii see pole. S. Geraštšenkot on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta kannab teist vangistust. Tema käitumine sarnaneb varasemaga – kuriteod on etteplaneeritud, neid soodustab narkootikumide sõltuvus ja rahaprobleemid. Viimase kuriteo pani S. Geraštšenko toime grupi mõjul. S. Geraštšenko elukäiku arvestades ei tekkinud kohtul usaldust kohtus antud lubadustesse. Oma varasema käitumisega on

S. Geraštšenko tõestanud vastupidist. Varasem vangistus pole õiguskuulekust taganud. Korduv narkootiliste ainete käitlemise eest karistamine ning narkootikumide tarvitamise ja käitlemise jätkamine pärast karistuse kandmist, ei võimalda arvata, et kantud vangistus ja sotsiaalprogramm on S. Geraštšenkot püsivalt muutnud.

5. Uute kuritegude ohtu võib soodustada sõltuvusainete (eelkõige narkootikumide) tarvitamine. Praeguse kuriteo pani S. Geraštšenko toime narkootikumide tarvitamiseks raha hankimiseks. Teda on varemgi karistatud narkootikumide suures koguses käitlemise eest. Opioide on S. Geraštšenko tarbinud u 30 aastat ning olnud metadooni asendusravil. Teda on karistatud väärteokorras NPAS § 151 lg 1 järgi. Lisaks tarvitas ta bensodiasepiine. S. Geraštšenko on korduvalt viibinud statsionaarsel ravil ning tal on diagnoositud sõltuvus. Kinnipeetav saab aru sõltuvusest vabanemise vajadusest. Vaatamata sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisele, ei pruugi narkootikumide tarvitamisest vabanemine siiski nii lihtne olla. Vangistuses on S. Geraštšenko kainus küll tagatud, kuid ilmselt ta ei suudaks vabaduses narkootilistest ainetest eemale hoida. Pärast ravimist haiglas jätkas ta narkootikume tarvitamist. Tema tarvitamisharjumust ilmestab see, et ta tarvitas süstimise teel igapäevaselt narkootilist ainet. Tagasilanguse oht ei ole seega täiel määral välistatud.

6. Kuriteod pani S. Geraštšenko toime majandusliku kasu saamiseks. Majandusliku toimetuleku oskused on tal puudulikud. Ainus ametlik töökoht oli tal perioodil 12.09.2014- 15.04.2015. Tal puudub eriala. Enne vangistust legaalne sissetulek puudus. Teenistus tuli juhutöödest ja narkootikumide vahendamisest. Istungil kinnitas S. Geraštšenko, et on töötanud terve elu. Praegu on tal töövõimetus, sissetulek 500 eurot kuus. Kohus kahtles S. Geraštšenko võimekuses leida ametlik töökoht ja seda hoida. Varasemalt teenis S. Geraštšenko sissetuleku kuritegelikul teel. Ilmselt ei suuda ta vabaduses pikemaajaliselt töökohta pidada ja töötasuga rahulduda. Ta võib minna kergema vastupanu teed ja panna toime uusi kuritegusid materiaalse kasu saamiseks. Toimetulekut vabaduses võivad negatiivselt mõjutada ka tasumata rahalised nõuded summas 5153,65 eurot.

7. S. Geraštšenko asuks elama samale aadressile, kus pani toime narkokuriteo. Elukohast leiti ja võeti ära kilekott narkootikumidega. Viimase kuriteo pani ta toime grupis, mis näitab mõjutatavust. Isiku tutvusringkond koosneb enamasti narkomaanidest. Lähedaste toetus ei olnud varasemalt piisavalt motiveeriv seaduskuuleka elu elamiseks. Elukaaslane toetab

S. Geraštšenkot, ent enda sõnul ta ei teadnud probleemidest narkootikumidega. S. Geraštšenko võib jätkata uute kuritegude toimepanemist ka elektroonilise valve all.

8. S. Geraštšenkole koostatud individuaalne täitmiskava ei ole veel läbitud. Lisaks juba toimuvale riigikeele õppele ja töötamisele, on 2023. aastaks planeeritud vestlused sotsiaaltöötajaga ning 2024-2025. aastatel vabanemiseelne nõustamine.

MÄÄRUSKAEBUS

9. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada S. Geraštšenko tingimisi enne tähtaega määrates ta elektroonilisele järelevalvele kuni 5 kuuks ning katseajale koos käitumiskontrolliga 24 kuuks. Panna S. Geraštšenkole kohustus mitte tarvitada ega omada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega ja E.M.iga ning osaleda sotsiaalprogrammis.

10. Kohus sedastas, et S. Geraštšenkol on kindel elukoht, toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, ta on osalenud täitmiskava täitmisel ja võtnud osa tööhõivest. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vangla koostatav ohutegurite hindamisskaala on ebaselge, kontrollimatu ning iseloomustuse koostanud ametniku subjektiivne hinnang. Erinevalt iseloomustuse koostajast, on süüdlasega vahetult kokku puutunud “Eluviisitreeningu“ läbiviija leidnud, et S. Geraštšenko on motiveeritud tarvitamisharjumustega tegelema ning mõistab, et narkootilise aine tarvitamine on talle probleeme kaasa toonud. Kuna S. Geraštšenko on motiveeritud tegelema sõltuvusraviga, oleks tema käitumine vabaduses pigem seadusekuulekas.

11. Varasem narkootiliste ainete tarvitamine ja narkoravil olek enne kuriteo toimepanemist on põhjendamatult tõlgendatud S. Geraštšenko kahjuks. Ravile ei lähe see, kes ei soovi probleemiga tegeleda. Tagasilangust ei saa kunagi välistada ja seda süüdlane teab ning tunnistab. Samas on ta alati ravile läinud iseseisvalt ning valmis tegema seda edaspidigi. Oluline on tema tahe sõltuvusest vabaneda ning elada seaduskuulekat elu, mida ta kohtule kinnitas.

12. Väiksed rahalised kohustused (süüdlase 10 kuu sissetuleku suuruses summas) ei tohiks vanglast vabanemisel olla takistuseks. S. Geraštšenkol puuduvad laenud ja muud kohustused, tal on toetav töötav elukaaslane. Pole alust arvata, et ta rahaliste kohustuste tõttu paneks toime kuritegusid. S. Geraštšenkol puudub töövõime, tema sissetulekuks on töövõimetuspension – seetõttu ei ole oluline kas ja millised on süüdlase töökogemused ja/või tööle saamise võimalused. S. Geraštšenko valdab eesti keelt kõnes ja kirjas – seetõttu ei saa ka asjaolust, et talle on 2024-2025 a planeeritud eesti keele õpingud, olla oluliseks takistuseks ennetähtaegselt vabastamisel.

13. Ringkonnakohtul tuleks kontrollida, kas maakohtu määrus oli piisavalt põhjendatud või kaaluvad üles siiski süüdistatava isikut iseloomustavad asjaolud võimaliku riski ja prognoositud ohuhinnangu. S. Geraštšenko ei ole varem katseajal kuritegusid toime pannud, mistõttu puudub alus arvata, et ta seda praegu teeks. Kaalutlusviga seisneb materiaalõiguse ebaõiges kohaldamises.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus S. Geraštšenko ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Kaebuses on peaasjalikult maakohtu määrusele ette heidetud kaalutlusõiguse väärat teostamist. Kaalutlusõiguse rikkumisena ei saa ringkonnakohtu hinnangul käsitleda olukorda, kus kaitsja maakohtu seisukohtadega ei nõustu. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et S. Geraštšenko karistuse eesmärgid on täidetud. Ühtlasi analüüsis kohus talle esitatud materjalide pinnalt, milliseid riske praegusel ajal kinnipeetava vabastamine kätkeks ning põhjendas sedagi, miks ei tekkinud veendumust, et süüdlase kriminogeenseid riske praegusel ajal maandaks kriminaalhooldus. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel ja edulootuse puudumise tõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3 määruskaebuse läbi vaatamata.

15. Kaitsja esitas ringkonnakohtule tasutaotluse. Kaitsjal kulus määrusega tutvumisele ja kliendiga telefonitsi konsulteerimisele 45 minutit ning määruskaebuse koostamisele 60 minutit, millele vastab 151 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 25 eurot ja 20 senti). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja teostatud toimingud on vajalikud ning taotletud tasu mõistlik. Seetõttu rahuldab kohus taotluse. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 alusel S. Geraštšenko kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)