2-22-9398/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 07.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-9398

Kohtuasi

X avaldus AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu

kahju hüvitamiseks 4734 euro ulatuses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.03.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

(registrikood 12831829), esindaja TS

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 28.03.2023 määrus muutmata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta avaldaja X kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-22-9398

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 27.06.2022 Harju Maakohtule avalduse (avaldaja täpsustas oma nõude

suurust 28.11.2022) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (kostja) vastu kahju hüvitamiseks

4734 euro ulatuses.

2. Avalduse ja selle täienduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud kindlustusleping perioodiks

09.07.2018 kuni 08.07.2021 korteri aadressiga XXX kindlustamiseks (kodukindlustuse poliis

nr 413481193). 22.06.2021 esitas avaldaja puudutatud isikule kahjuteate seoses korteris

15.06.2021 tekkinud kahjujuhtumiga. Korteris tekkis põranda vajumine, mis tingis praod

kamina all ning kahjustada sai siseviimistlus. Varakahjule eelneval perioodil oli suure

intensiivsusega paduvihmasid, mis põhjustasid ootamatu ja äkilise varakahju.

3. Puudutatud isik keeldus varakahju hüvitamast, leides, et tegu on ehitusliku puudusega, kuna

sadevesi ei ole ära juhitud. Avaldaja kinnitab, et sadevete ärajuhtimise süsteem on korras.

4. Põranda stabiliseerimistööd teostas Uretek Baltic OÜ ja tööde maksumus oli 3078 eurot.

Lisaks oli vaja teha ka siseviimistlustöid. Remondikompanii OÜ pakkumise kohaselt on see

kulu 1656 eurot.

5. Uretek Baltic OÜ arvamus tõendab, et tegemist oli äkilise ja ettenägematu varakahjuga.

Avaldaja on enda esitatud andmete, piltide ja videoga tõendanud, et kindlustusjuhtumile eelnes

mitmeid rohkete sademetega perioode, mis võisid põranda alt osa pinnast ära uhtuda ning

põhjustada äkilist põrandaga seotud varakahju. Kodukindlustuse tingimuste p-i 3.9.1. järgi

hüvitatakse koguriski puhul kindlustatud esemele ootamatu, äkilise ja ettenägematu sündmuse

tõttu tekkinud kahju, mida ei ole määratletud tingimuste p-des 3.3 kuni 3.8. Kuna antud

varakahju ei liigitu ühegi kindlustuslepingu välistuse alla, siis kuulub see hüvitamisele.

Tingimuste p-le 6.10 ei saa puudutatud isik tugineda, kuna seda punkti ei olnud hüvitamisest

keeldumise kirjas.

Puudutatud isiku seisukoht

6. Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata.

7. Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping (poliis

nr 413481193) korteri aadressiga XXX kindlustamiseks. Kindlustusperiood oli 09.07.2018 –

08.07.2021, kindlustatud riskid olid tulekahju, veeavarii, murdvargus, vandalism, torm,

üleujutus ja kogurisk. 22.06.2021 teatas avaldaja, et 15.06.2021 vajus korteris köögis ja elutoas

põrand. Täiendavas seletuses märgib avaldaja, et arvatavasti on sündmuse põhjustanud

loodusjõud ning arvab, et vihm ja vahepealsed kuivad perioodid on aluspõhja ootamatult

kahjustanud ja põhjustanud vajumise. Puudutatud isiku palvel vaatas kahjustused üle

Instructiva OÜ esindaja TL, kes teatas 28.06.2021, et tegemist on betoonpõranda vajumisega

ridaelamu korteris ning kõige tõenäolisemalt on vajumise põhjuseks sadevee sattumine

taldmiku ja põranda tagasitäite alla.

8. Puudutatud isik edastas avaldajale 28.06.2021 otsuse, millega keeldus kindlustuslepingu

alusel kahju hüvitamisest juhindudes kodukindlustuse tingimuste p-dest 3.9.3.d ja 6.6. Otsuse

kohaselt ei kuulu koguriski juhtumi puhul hüvitamisele kahju, mille põhjuseks on

konstruktsiooni-, materjali-, projekteerimis-, paigaldus, kokkupaneku- või valmistusviga,

sobimatu või praakmaterjal või -toode, ebakvaliteetne töö (p 3.9.3.d). Üldiste välistuste järgi ei

2-22-9398

hüvitata kahju ega kulusid, mille otseseks või kaudseks põhjuseks on algselt eksisteerinud

defekt, sisemine viga, varjatud puudus ja kindlustatud eseme omaduste järkjärguline

halvenemine, kulumine, vananemine, materjali väsimine või temperatuuri, värvi, maitse, lõhna,

tekstuuri või viimistlusomaduste muutumine (p 6.6).

9. Puudutatud isik selgitas, et tingimuste p-i 3.9.1 järgi on koguriski kindlustusjuhtumiks

ootamatu, äkiline ja ettenägematu sündmus, mille tõttu on tekkinud kahju kindlustatud esemele

ning mis ei ole määratletud valikriskina (st p-des 3.3–3.8). Koguriski kindlustuse puhul on

välistatud teatud põhjustel tekkinud kahju hüvitamine (loetletud p-s 3.9.3), samuti ei hüvitata

üldistes välistustes nimetatud kahju või kulusid (tingimuste p-d 3.9.4 ja 6). Üldiste välistuste p-

i 6.10 järgi ei hüvita kindlustusandja kahju ega kulusid, mille otseseks või kaudseks põhjuseks

on ehitise vajumine, pragunemine, kokkutõmbumine või paisumine. Avaldaja ise läbivalt

nõustub, et tegemist on vajumisega, mistõttu ei pea kindlustusandja seda enam eraldi tõendama

hakkama.

10. Hüvitamisest keeldumise 28.06.2021 otsusest on vastav alus, st p 6.10, välja jäänud

ekslikult. Poolte vahel kindlustuse lepitusorganis toimunud lepitusmenetluses selgitas

puudutatud isik avaldajale sellise aluse olemasolu ja puudutatud isiku tuginemist sellele kahju

hüvitamisest keeldumisel.

11. Avaldaja on väitnud, et kahju on tekkinud loodusjõudude tõttu. Avaldaja sellise väite puhul

tuleb kõne alla vaid sademetest põhjustatud üleujutuse tõttu tekkiv kahju kodukindlustuse

tingimuste p-i 3.8.1.b kohaselt. Siiski ei ole avaldaja tõendanud sellise kindlustusjuhtumi

toimumist. Ilmateenistuse vaatlusandmed ei kinnita väga veerohkete sadude esinemist

juhtumile eelneval ajal, mistõttu ei saa tegemist olla üleujutuse kindlustusjuhtumiga. Asjas ei

nähtu, et juhtumi toimumise eelselt oleks olnud selline erakorraline veetaseme tõus, mille puhul

võiks arvata, et maja kuivendussüsteem ei suuda tekkinud veehulka vastu võtta ning avaldajale

tekkinud kahju põhjuseks võiks olla sademetest tekkinud üleujutus.

12. Uretek Baltic OÜ esindaja ei saa ise vahetu kogemuse läbi kinnitada, et vajumine on olnud

ootamatu ja äkiline, vaid saab seda teha üksnes avaldajalt saadud info põhjal. Uretek Baltic OÜ

arvamusest ka ei nähtu, mille põhjal on kindlaks tehtud, et vajumine oli ootamatu ja äkiline.

Seega ei saa kõnealust arvamust käsitleda tõendina selle kohta, et vajumine toimus korraga,

mitte pikema aja jooksul. Kuna ühtegi väga veerohket vihmasadu ei ole võimalik paigutada

juhtumi eelsesse aega ning hoone on ehitatud 2006. aastal, siis viitavad kõik asjaolud pigem

kahju tekkimisele pikaajalise protsessi tagajärjel. Sellisel juhul toimub kahjustumine

vähehaaval ja järkjärgult, mistõttu puudub sel ootamatu ja ettenägematu iseloom, mis on nõutav

kindlustusjuhtumiks oleva sündmuse puhul.

Maakohtu määrus ja põhjendused

13. Harju Maakohtu 28.03.2023 määrusega jäeti avaldus rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda. Maakohus märkis, et puudutatud isikul puuduvad kulud, mida rahaliselt

kindlaks määrata.

14. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et poolte vahel oli sõlmitud

kindlustusleping perioodiks 09.07.2018 kuni 08.07.2021 korteri aadressiga XXX

kindlustamiseks. Kindlustuslepingu osaks on kodukindlustuse tingimused SEB-K100/2017 ja

PZU kindlustuslepingute üldtingimused U100/2017.

15. Maakohus tuvastas, et:

2-22-9398

1) 22.06.2021 esitas avaldaja puudutatud isikule kahjuteate, et korteris on tekkinud

põranda vajumine;

2) kahjustused vaatas üle Instructiva OÜ esindaja TL, kes teatas 28.06.2021, et tegemist

on betoonpõranda vajumisega ridaelamu korteris ning kõige tõenäolisemalt on vajumise

põhjuseks sadevee sattumine taldmiku ja põranda tagasitäite alla;

3) avaldaja on tellinud põranda stabiliseerimistööd Uretek Baltic OÜ-lt, kes on

kirjeldanud, et kohapealsel ülevaatusel 05.07 selgus, et tegemist on ootamatu ja äkilise

vajumisega. Vajumine tekkis 15.06 ja jätkus ka pärast ülevaatust. Vaatlusel selgus, et

tegemist ei saa olla projekteerimis- ega ehitusveaga, kuna tegemist ei ole uue ehitisega.

15 aastat vanal majal ei teki vajumine seoses projekteerimis- ega ehitusveaga, st

vajumise on põhjustanud süsteemi mingi osa ettenägematu rike. Näiteks võivad olla

sadeveed pinnast ära uhtunud. Sadevete ärajuhtimise süsteem on töökorras, kuid suure

koguse sademete puhul ei saa välistada, et üleujutusest tingitud vesi on jõudnud põranda

alla ja sealt osa pinnast ära uhtunud;

4) puudutatud isik edastas avaldajale 28.06.2021 otsuse, millega keeldus kindlustuslepingu

alusel kahju hüvitamisest, juhindudes kodukindlustuse tingimuste p-dest 3.9.3.d ja 6.6.

16. Pooltel on vaidlus selles, kas 15.06.2021 korteris tekkinud põranda vajumise puhul on

tegemist kahjujuhtumiga või mitte. Pooltel ei ole vaidlust, et tegemist oli vajumisega. Pooltel

on vaidlus, kas vajumine on tekkinud ootamatult loodusjõudude (sademete) tõttu või on

vajumine toimunud pikaajalise protsessi tagajärjel.

17. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-171-13 p-s 10 märkinud, et kindlustusandja võib esitada ka

pärast hüvitise maksmisest keeldumise otsuse esitamist kõik põhjendused, mille tõttu ta

kindlustusvõtjale hüvitist ei maksa. Seega saab kindlustusandja keeldumise aluseid täiendada

ja käesoleval juhul on puudutatud isik seisukohal, et vajumine ei toimunud ilmastikutingimuste

tõttu, mistõttu on see väljamakse välistuseks. Seega tuli avaldajal käesoleval juhul tõendada, et

vajumine tekkis erakordsetest ilmastikutingimustest, mitte pikaaegsest vajumisest.

18. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 3.8.1.b kohaselt üleujutuse puhul hüvitatakse

kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks on sademed. P 3.8.2. kohaselt üleujutuse

all mõistetakse ainult looduslikku üleujutust, mille on põhjustanud torm, sademed (sh

lumesulamisvesi) või veekogu üleujutus. Looduslik üleujutus tähendab erakorralist veetaseme

tõusu, mille tõttu tekkinud ebaharilikku veehulka ei suuda maapind ja/või projektikohaselt

rajatud kuivendussüsteem (sh drenaaži- ja kanalisatsioonisüsteem) vastu võtta.

19. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et 15.06.2021 avaldaja korteris tekkinud põranda vajumise

põhjustas suure intensiivsusega vihmasadu, mille tõttu tekkis avaldaja korterile ootamatu ja

äkiline varakahju. Avaldaja esitatud fotolt ega videost ei ole võimalik tuvastada sellist

erakorralise veetaseme tõusu ega ebaharilikku veehulka, mida maapind ja/või projektikohaselt

rajatud kuivendussüsteem (sh drenaaži- ja kanalisatsioonisüsteem) ei ole suutnud vastu võtta.

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud lähtuda avaldaja esitatud Kuusiku ilmajaama andmetest,

kuna see asub avaldaja korterist oluliselt kaugemal kui Harku ilmajaam. Puudutatud isik on

välja toonud, et Kuusiku asub avaldaja elukohast linnulennul ca 60 km kaugusel, Harku

mõõtejaam 16 km kaugusel. Ei ole mingit alust pidada Kuusiku andmeid asjakohasemateks.

Puudutatud isik on ilmateenistuse andmetele tuginevalt välja toonud, et 2021. aasta juuni

esimene pool oli üle Eesti kuiv ning 02.06 – 11.06.2021 oli statistika kohaselt sademeteta.

Kõige vihmasem päev juunis enne 15.06.2021 on olnud 12.06.2021, kuid suurem sadu jäi siis

2-22-9398

pigem Lääne-Eestisse ja oli mujal üle Eesti tagasihoidlik. Väga veerohke sadu üle maa on olnud

23.06.2021, kus vee ööpäevane hulk on mitmes kohas (sh Harjumaal) ületanud 25 mm, kuid

see jääb juba vajumisele järgnevasse aega. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et Uretek Baltic

OÜ esindaja ei saa ise vahetu kogemuse läbi kinnitada, et vajumine on olnud ootamatu ja

äkiline, vaid saab seda teha üksnes avaldajalt saadud info põhjal. Uretek Baltic OÜ järeldust ei

kinnita muud asjas esitatud tõendid. Kõike esitatut arvesse võttes ei ole tuvastamist leidnud

suure intensiivsusega vihmasadu XXX korteri asukohas, mis oleks toonud kaasa

kindlustusjuhtumi. Tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga lepingu üldtingimuste p-i 3.8.1.b

kohaselt. Lepingu p-i 3.9.1 kohaselt hüvitatakse koguriski puhul kindlustatud esemele

ootamatu, äkilise ja ettenägematu sündmuse tõttu tekkinud kahju, mida ei ole määratletud p-

des 3.3 kuni 3.8. Kindlustustingimuste üldised välistused on toodud p-s 6. Nimetatud punkti

kohaselt puudutatud isik ei hüvita kahju ega kulusid, mille otseseks või kaudseks põhjuseks on

ehitise vajumine, pragunemine, kokkutõmbumine või paisumine. Kuna ootamatu, äkilise ja

ettenägematu sündmuse tõttu kahju tekkimine ei ole tõendamist leidnud, siis oli puudutatud

isikul õigus keelduda kahju hüvitamisest tuginedes lepingu tingimuste p-le 6.10.

20. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 172 lg 1).

Puudutatud isikul puuduvad kulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.

Määruskaebus

21. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue

määruse, millega avaldus rahuldada.

22. Avaldaja on tõendanud, et tegemist oli äkilise ja ettenägematu varakahjuga ning selline

varakahju kuulub hüvitamisele. Avaldaja on andmete, piltide ja videoga tõendanud, et põranda

varakahjule eelnes mitmeid rohkete sademetega perioode, mis võisid põranda alt osa pinnast

ära uhtuda ning põhjustada äkilist põrandaga seotud varakahju. Uretek Baltic OÜ on oma

hinnangus toonud välja, et tegemist on ootamatu ja äkilise vajumisega. Näiteks võivad olla

sadeveed pinnast ära uhtunud. Sadevete ärajuhtimise süsteem on töökorras, kuid suure koguse

sademete puhul ei saa välistada, et üleujutusest tingitud vesi on jõudnud põranda alla ja sealt

osa pinnast ära uhtunud. Uretek Baltic OÜ meeskond tegi enne põranda stabiliseerimise ja

loodimise töid ka põhjaliku objekti ülevaatuse (puurimised, mõõtmised, endoskoop kaameraga

vaatlus ka põranda all). Ülevaatuse käigus saab tuvastada, kas tegemist on olnud hiljutise ja

äkilise vajumisega või on vajumine toimunud aastatega. Kohus oleks pidanud lahendi tegemisel

eeltoodud hinnangut arvestama või siis põhistama, miks ta hinnanguga ei nõustu. Kohus on

lähtunud vaid puudutatud isiku meelevaldsest arvamusest.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

23. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

23.1. Kohus tõi õigesti välja, et kindlustushüvitise saamiseks pidi avaldaja tõendama, et

tegemist oli kodukindlustuse tingimuste p-le 3.8.1.b (sademetest tingitud üleujutus) vastava

kindlustusjuhtumiga. Kohus hindas asjas esitatud tõendeid, sh Uretek Baltic OÜ arvamust, ning

ei pidanud tingimuste p-s 3.8.1.b sätestatud kindlustusjuhtumi toimumist kogumis tõendatuks.

Kohus on õigesti hinnanud tõendeid ning avaldajale ei ole tekkinud kahju sellise sündmuse

tagajärjel, mille puhul tekiks puudutatud isikul kindlustuslepingu alusel hüvitamiskohustus.

24. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-22-9398

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

26. Asja materjalidest nähtuvalt oli poolte vahel sõlmitud kindlustusleping perioodiks

09.07.2018 kuni 08.07.2021. 15.06.2021 toimus avaldaja korteris kahjujuhtum – põranda

vajumine. Pooled vaidlevad selle üle, kas põranda vajumise puhul oli tegemist „ootamatu,

äkilise ja ettenägematu sündmusega“ kodukindlustuste tingimuste p-i 3.9.1 järgi ning kas

avaldajale tekkinud kahju kuulub hüvitamisele. Lisaks on maakohus andnud hinnangu sellele,

kas kahju võiks kuuluda hüvitamisele kodukindlustuste tingimuste p-i 3.8.1.b järgi (s.o

sademetest tingitud üleujutus).

27. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus on käesolevat tsiviilasja arutanud ekslikult

hagita menetluses. Käesolevas asjas ei ole tegemist korteri- või kaasomandiga seotud

vaidlusega (TsMS § 475 lg 1 p 13, § 613), vaid kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandja

vastu nõude kindlustuslepingu alusel kahju hüvitamiseks. Käesolev vaidlus ei puuduta

korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ega korteriomanike ja korteriühistu vahelisi

õigusi ja kohustusi (vt TsMS § 613). Kohtupraktikas on samas leitud, et TsMS § 631 lg 4

analoogia alusel ei ole lahendi tühistamise aluseks üksnes see, kui asi, mis tuli lahendada

hagimenetluses, lahendati hagita menetluses (vt RKTKm 17.05.2010, 3-2-1-42-10, p 20).

Praegusel juhul ei ole kumbki menetlusosaline väitnud, et kindlustusandja vastu esitatud nõude

lahendamine hagita menetluses oleks kaasa toonud ebaõige lahendi ega esitanud ka TsMS § 333

lg 1 kohast vastuväidet maakohtu tegevusele. Ebaõige menetlusliik ei too seega kaasa maakohtu

määruse automaatset tühistamist. Et maakohus on lahendanud kindlustusandja vastu esitatud

nõude hagita menetluses, on ka ringkonnakohus selle menetlusliigiga seotud, kuid kohaldab

menetlusele hagimenetluse sätteid (vt nt TlnRnKo 15.02.2022, 2-18-8026, p 32).

28. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Esmalt lasub hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks (vt nt RKTKo

26.10.2021, 2-19-7379, p 20, RKTKo 25.02.2009, 3-2-1-121-08, p 18; RKTKo 13.11.2017, 2-

16-5564/52, p 17). Arvestades eeltoodut, peab avaldaja käesoleval juhul tõendama enda

esitatud väidet, et kahju, mille eest ta hüvitist nõuab – st põranda vajumine –, tekkis „ootamatu,

äkilise ja ettenägematu sündmuse“ tõttu (tingimuste p 3.9.1) ja/või sademetest tingitud

üleujutuse tõttu (tingimuste p-i 3.8.1.b).

29. Avaldaja on oma kahjunõude tõendamisel tuginenud eeskätt Uretek Baltic OÜ hinnangule,

Kuusiku ilmajaama andmetele ning fotole (27.05.2021) ja videole vihmasajust (22.05.2021).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et avaldaja ei ole piisavalt tõendanud oma nõude

aluseks olevaid asjaolusid, s.o seda, et põranda vajumine tekkis „ootamatu, äkilise ja

ettenägematu sündmuse“ ja/või sademetest tingitud üleujutuse tõttu. Ringkonnakohus andis

04.05.2023 kirjaga menetlusosalistele tähtaja soovi korral uute tõendite esitamiseks. Avaldaja

oma nõude tõendamiseks täiendavaid tõendeid ei esitanud.

30. Uretek Baltic OÜ hinnangus on kajastatud, et „kohapealsel ülevaatusel selgus, et tegemist

on ootamatu ja äkilise vajumisega. Vajumine tekkis 15.06 jätkus ka peale ülevaatust. Vajumise

peatamiseks ja esialgse olukorra taastamiseks on vaja teostada pakkumuses olevad tööd.

Vaatlusel selgus, et tegemist ei saa olla projekteerimis- ega ehitusveaga, kuna tegemist ei ole

uue ehitisega. 15 aastat vanal majal ei teki vajumine seoses projekteerimis- ega ehitusveaga,

2-22-9398

vajumise on põhjustanud süsteemi mingi osa ettenägematu rike. Näiteks võivad olla sadeveed

pinnast ära uhtunud. Sadevete ärajuhtimise süsteem on töökorras, kuid ei suure koguse

sademete puhul ei saa välistada, et üleujutusest tingitud vesi on jõudnud põranda alla ja sealt

osa pinnast ära uhtunud.“ Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Uretek Baltic OÜ

hinnangust ei saa teha selliseid järeldusi, mis annaksid aluse avalduse rahuldamiseks. Uretek

Baltic OÜ arvamusest ei nähtu, mille põhjal on kindlaks tehtud, et vajumine oli ootamatu ja

äkiline. Arvestades hinnangus väljatoodut, sai Uretek Baltic OÜ esindaja vastavat asjaolu

(tegemist on ootamatu ja äkilise vajumisega) kinnitada vaid avaldajalt saadud info põhjal.

Uretek Baltic OÜ hinnang on üldsõnaline ning sellest ei nähtu, kuidas Uretek Baltic OÜ

sellisele seisukohale jõudis. Ei ole selgitatud, kas vajumise põhjuste kindlakstegemiseks viidi

läbi uuring, rääkimata sellest, et kajastatud oleks uuringu üksikasjalik kirjeldus, andmed

kasutatud metoodika ning uuringust tehtud järelduste kohta. Uretek Baltic OÜ hinnang ei

sisalda andmed, mis võimaldaksid arvamuse kaalu ja usaldusväärsust hinnata. Lisaks ei ole

võimalik hinnata, kas Uretek Baltic OÜ-l oli arvamuse andmiseks kasutada kogu vajalik ja

teadaolev informatsioon. Kuusiku ilmajaama andmetest ning vihmasajust tehtud fotost

(27.05.2021) ja videost (22.05.2021) ning asjaolust, et väidetavalt eelnes kahjujuhtumile

sademerohkeid perioode, ei saa käesoleval juhul tuvastada põhjuslikku seost tekkinud kahjuga

(võlaõigusseadus § 127 lg 4), s.o seda, et põranda vajumine oli ootamatu ja äkiline ning et see

oli tingitud sademetest.

31. Arvestades eeltoodut, on maakohus jätnud avalduse põhjendatult rahuldamata, kuivõrd

avaldaja ei ole tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, s.t seda, et kahju kuulub

kindlustuslepingu alusel hüvitamisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata, jääb muutmata ka maakohtu otsustus

menetluskulude jaotuse osas.

33. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja

kanda (TsMS § 171 lg

1).

Toimiku

materjalidest

nähtuvalt puudutatud isikul

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt