3-22-232/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-232

Haldusasi

OÜ Väo Paas ja Eesti Vabariigi kaebused Jõelähtme

Vallavalitsuse 21. oktoobri 2021. a korralduse nr 970

ning 23. detsembri 2021. a korralduste nr 1242 ja nr 1243

tühistamiseks ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20. mai 2022. a otsus

Menetlusosalised

Kaebajad –

OÜ Väo Paas, esindajad v.adv Martin Triipan ja v.adv

Kaisa Laidvee

Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu),

esindajad Kaire Bamberg ja Reet Roosalu

Vastustaja – Jõelähtme vald, esindaja v.adv Karl

Haavasalu

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jõelähtme valla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

17. mai 2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Jõelähtme valla 30. märtsi 2023. a taotlus jätta kaebused läbi

vaatamata.

2. Jätta rahuldamata Jõelähtme valla 17. mai 2023. a vastuväide kohtu tegevusele

seoses Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) 10. mai 2023. a taotlusele

lisatud Keskkonnaameti 17. aprilli 2023. a korralduse nr DM-124470-1 haldusasja

nr 3-22-232 materjalide juurde võtmisega.

3. Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) ja OÜ Väo

Paas 17. mai 2023. a vastuväited kohtu tegevusele seoses haldusasja nr 3-22-232

menetluse peatamata jätmisega.

4. Jätta Jõelähtme valla apellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Muuta Tallinna Halduskohtu 20. mai 2022. a otsuse haldusasjas nr 3-22-232

resolutsiooni punkti 1.4 ja sõnastada see järgmiselt:

3-22-232

2(14)

„1.4. kohustada Jõelähtme Vallavalitsust määrama Ojaveere katastriüksuse

(katastritunnus 24505:002:0251) sihtotstarbeks 100% mäetööstusmaa 30

päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, kui kohtuotsuse täitmise

ajaks on välja antud keskkonnaluba maavara kaevandamiseks Ojaveere

katastriüksusel. Kui selleks ajaks ei ole Ojaveere katastriüksusele maavara

kaevandamise luba välja antud, tuleb Jõelähtme Vallavalitsusel lahendada

Maa-ameti 23. detsembri 2019. a taotlus uuesti 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates.“.

Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

6. Mõista Jõelähtme vallalt OÜ Väo Paas (registrikood 10055887) kasuks välja

apellatsioonimenetluse kulud 3000 (kolm tuhat) eurot.

7. Menetlusosaliste muud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 6. juulil 2023

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet andis 29.11.2019 korraldusega nr 1-3/19/2311 OÜ Väo Paas 14.02.2005

taotluse alusel maavara kaevandamise keskkonnaloa HARM-160 Jägala lubjakivimaardla

Jägala lubjakivikarjääri mäeeraldisel ehituslubjakivi kaevandamiseks kehtivusega 29.11.2019–

29.11.2049. Jägala lubjakivikarjääri mäeeraldis (pindala 30,31 ha; teenindusmaa pindala 52,03

ha) paikneb Jõelähtme vallas Ruu külas riigi omandis oleval Ojaveere kinnistul (registriosa nr

14283602; katastritunnus 24505:002:0251; sihtotstarve 100% maatulundusmaa).

2. Jõelähtme vald ja Ruu küla heakorra selts esitasid Tallinna Halduskohtule 30.12.2019

kaebuse Keskkonnaameti 29.11.2019 korralduse nr 1-3/19/2311 tühistamiseks (haldusasi nr 3-

19-2448).

3. Maa-amet kui riigivara (Ojaveere kinnistu) valitseja Keskkonnaministeeriumi volitatud

asutus esitas Jõelähtme Vallavalitsusele 23.12.2019 taotluse nr 7-1/19/19138 määrata Ojaveere

katastriüksusele maakatastriseaduse (MaaKatS) § 18, § 181 lg 10 p 1 ja § 182 lg 4 alusel 100%

3-22-232

3(14)

mäetööstusmaa sihtotstarve tulenevalt asjaolust, et Keskkonnaameti 29.11.2019 korraldusega

nr 1-3/19/2311 on OÜ-le Väo Paas antud maavara kaevandamise luba nr HARM-160 Jägala

lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaal, mis paikneb Ojaveere katastriüksusel.

4. Jõelähtme Vallavolikogu võttis 13.08.2020 otsusega nr 424 Ruu küla lähiümbruse, mis

hõlmab ka Ojaveere katastriüksuse, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla ja kinnitas Ruu

loodusobjekti kaitse-eeskirja.

5. OÜ Väo Paas esitas Tallinna Halduskohtule 14.09.2020 kaebuse tühistada Jõelähtme

Vallavolikogu 13.08.2020 otsus nr 424 tervikuna või alternatiivselt tühistada see Ojaveere

katastriüksust puudutavas osas (haldusasi nr 3-20-1717). Keskkonnaministeerium esitas

Tallinna Halduskohtule 10.12.2020 kaebuse Jõelähtme Vallavolikogu 13.08.2020 otsuse nr 424

tühistamiseks tervikuna või alternatiivselt Ojaveere katastriüksust puudutavas osas (haldusasi

nr 3-20-2297). Tallinna Halduskohus liitis 29.12.2020 määrusega haldusasjad ühte menetlusse

(liidetud haldusasi nr 3-20-1717).

6. Jõelähtme Vallavalitsus peatas 19.08.2020 korraldusega nr 656 Maa-ameti 23.12.2019

taotlusega alanud haldusmenetluse kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-19-2448.

Tallinna Halduskohus rahuldas 22.12.2020 otsusega haldusasjas nr 3-20-1761 OÜ Väo Paas

kaebuse, tuvastas Jõelähtme Vallavalitsuse 19.08.2020 korralduse nr 656 ja sellest tingitud

Maa-ameti 23.12.2019 taotluse lahendamisega viivitamise õigusvastasuse ning kohustas

Jõelähtme valda vaatama Maa-ameti 23.12.2019 taotluse läbi ühe kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates. Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.07.2021 otsusega Jõelähtme valla

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis 21.09.2021

määrusega Jõelähtme valla kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

7. Jõelähtme Vallavalitsus jättis 21.10.2021 korraldusega nr 970 Maa-ameti 23.12.2019

taotluse Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks rahuldamata. Olukorras, kus ühteaegu

kehtivad nii Keskkonnaameti 29.11.2019 korraldusega nr 1-3/19/2311 OÜ-le Väo Paas antud

kaevandamisluba kui ka Jõelähtme Vallavolikogu 13.08.2020 otsus nr 424, millega on Ruu küla

lähiümbrus (sh Ojaveere katastriüksus) võetud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla, oleks

Ojaveere katastriüksuse senise sihtotstarbe muutmine mäetööstusmaaks, mis võimaldaks OÜ-l

Väo Paas alustada kaevandamist ette valmistavate tööde tegemist (sh metsa raadamine, katendi

eemaldamine, maavara paljandustööd), ilmselgelt põhjendamatu. Ojaveere maaüksusel paikneb

kõige esinduslikum osa Ruu küla lähiümbruse metsastunud luidetest. MaaKatS § 182 lg 4 näeb

küll ette, et katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba, määratakse

kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa sihtotstarve, ja Riigikohus jättis 26.05.2020 otsusega

nr 5-20-2 rahuldamata Jõelähtme valla taotluse tunnistada MaaKatS § 182 lg 4 põhiseadusega

vastuolus olevaks ja kehtetuks, ei välista see siiski Maa-ameti 23.12.2019 taotluse rahuldamata

jätmist. Katastriüksuse sihtotstarbe määramise normistiku mõtteks on fikseerida maakatastris

usaldusväärselt konkreetse maaüksuse kasutamise tegelik või kavandatav viis. Loodusobjekti

kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmine ja riigi poolt kaevandamisloa väljastamine

on võrdväärsed haldusaktid. Samuti on võrdväärse jõuga MaaKatS, maapõueseadus (MaaPS)

ja looduskaitseseadus (LKS). Kuna ka kaevandamisloas on ehituslubjakivi kaevandamise ja

väärtusliku looduse kaitsmise vastuolu korral antud prioriteet looduse kaitsele (vt 29.11.2019

korralduse lk 8 p 2.1.6 ja lk 12 p 2.2.6), siis ei saa MaaKatS § 182 lg-t 4 mõista viisil, et sellest

tuleneb vallale kohustus muuta Ojaveere katastriüksuse senine sihtotstarve mäetööstusmaaks,

vaid looduse kaitsmise prioriteedist lähtudes on põhjendatud jätta senine sihtotstarve muutmata.

Muu hulgas on oluline arvestada, et põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-20-2 tehti otsus

abstraktse normikontrolli raames.

3-22-232

4(14)

8. Jõelähtme Vallavalitsus jättis 23.12.2021 korraldustega nr 1242 ja nr 1243

rahuldamata vastavalt OÜ Väo Paas 19.11.2021 vaide ja Maa-ameti 22.11.2021 vaide

Jõelähtme Vallavalitsuse 21.10.2021 korralduse nr 970 kehtetuks tunnistamiseks.

9. OÜ Väo Paas esitas Tallinna Halduskohtule 28.01.2022 kaebuse Jõelähtme

Vallavalitsuse 21.10.2021 korralduse nr 970 ja 23.12.2021 korralduse nr 1242 tühistamiseks

ning Jõelähtme valla kohustamiseks lahendada Maa-ameti 23.12.2019 taotlus uuesti ühe kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning määrata Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbeks 100%

mäetööstusmaa (haldusasi nr 3-22-232).

10. Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) esitas Tallinna Halduskohtule

31.01.2022 kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 21.10.2021 korralduse nr 970 ja 23.12.2021

korralduse nr 1243 tühistamiseks ning Jõelähtme valla kohustamiseks vaadata Maa-ameti

23.12.2019 taotlus uuesti läbi 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning määrata Ojaveere

katastriüksuse sihtotstarbeks 100% mäetööstusmaa (haldusasi nr 3-22-248).

11. Tallinna Halduskohus liitis 01.02.2022 määrusega haldusasjad nr 3-22-232 ja 3-22-248

ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-22-232).

12. Kaebajad leidsid kokkuvõtlikult, et vaidlustatud korraldus ja vaideotsused on vastuolus

jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-20-1761, sest Jõelähtme vald ei tohtinud eirata selles

esitatud kohtu seisukohta, et Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbe muutmisega ei või venitada

ega sellest keelduda. MaaKatS § 182 lg 4 ei jäta kohaliku omavalitsuse üksusele kaalutlusruumi

katastriüksuse sihtotstarbe muutmise otsustamisel pärast seda, kui kaevandamisluba on välja

antud. Katastriüksuse sihtotstarbe muutmise seisukohast on asjasse puutumatu seisukoht, et

kaevandamisloa kõrvaltingimused ei ole täidetud. Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine ei too

iseenesest kaasa ühtegi negatiivset tagajärge ega kahjusta neid huve, mille kaitsmist vastustaja

peab väidetavalt oluliseks. Põhjendamatu on eeldus, et metsateatiste menetluses ei kontrolli

Keskkonnaamet kõiki asjakohaseid asjaolusid ja piiranguid.

13. Jõelähtme vald palus vastuses jätta kaebused rahuldamata. Ruu küla lähiümbrus (sh

Ojaveere katastriüksus) on väärtuslik loodusobjekt, mistõttu on see võetud kohaliku kaitse alla,

mis välistab seal maavara kaevandamise. Ka kaevandamisloast tuleneb üheselt, et kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmine on kaevandamise ees prioriteetne. Katastriüksuse

sihtotstarbe muutmise korral alustaks OÜ Väo Paas tõenäoliselt kaevandamist ette valmistavate

tööde tegemist, mille tagajärjel häviksid maaüksusel paiknevad loodusväärtused. Olukorras,

kus maaüksus on võetud kaitse alla metsastunud luidete kaitsmiseks, oleks katastriüksuse

sihtotstarbe muutmine ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus loodusvarade säästliku kasutamise

põhimõttega. Metsaseaduse normistik ei taga seda, et sihtotstarbe mäetööstusmaaks muutmisele

ei järgne metsa raadamist. MaaKatS § 182 lg 4 ega Riigikohtu otsus asjas nr 5-20-2 ei välista

vastustaja õigust jätta Ojaveere katastriüksuse sihtotstarve muutmata olukorras, kus üheaegselt

kehtivad nii kaevandamisluba kui ka kohaliku kaitse alla võtmise otsus. Kui kohus ei nõustu

MaaKatS § 182 lg-le 4 vastustaja antud tõlgendusega, siis tuleb see jätta põhiseadusvastasuse

tõttu kohaldamata. Ühelgi juhul ei saa kohus kirjutada vastustajale ette, kuidas tuleb Ojaveere

katastriüksuse sihtotstarbe muutmise taotlus lahendada, vaid kohus saab üksnes kohustada

Maa-ameti taotlust uuesti läbi vaatama.

14. Tallinna Halduskohus rahuldas 20.05.2022 otsusega kaebused ning tühistas Jõelähtme

Vallavalitsuse 21.10.2021 korralduse nr 970 ning 23.12.2021 korraldused nr 1242 ja nr 1243

ning kohustas Jõelähtme Vallavalitsust 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

määrama Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbeks 100% mäetööstusmaa. Ühtlasi mõistis kohus

3-22-232

5(14)

Jõelähtme vallalt OÜ Väo Paas kasuks välja menetluskulu 3020 eurot ning jättis ülejäänud osas

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Praeguse vaidluse asjaolud on üldjoontes samad, mis olid haldusasjas nr 3-20-1761. Ainsaks

sisuliseks erinevuseks on see, et kui varasemalt oli menetlus peatatud, siis nüüd on vastustaja

teinud otsuse, millega keeldus Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbe muutmisest. Põhjendused,

millele vastustaja viitas haldusasjas nr 3-20-1761 otsuse tegemisega viivitamise õigustamiseks,

on sisuliselt samad, millega on vaidlustatud korralduses põhjendatud sihtotstarbe muutmisest

keeldumist. Eelkõige ei ole muutunud asjaolu, et jätkuvalt kehtivad nii kaevandamisluba kui ka

Ruu ümbruse kohaliku kaitse alla võtmise otsus, mille üle peetavad vaidlused ei ole jõustunud

kohtulahendiga lõppenud. Eeltoodust lähtudes tuleb kaebus rahuldada samadel põhjendustel,

ms on esitatud juba haldusasjas nr 3-20-1761.

MaaKatS § 182 lg 4 on kehtestatud justnimelt eesmärgiga välistada kaevandamisloa saanud

mäeeraldisele jäävatele katastriüksustele mäetööstusmaa sihtotstarbe määramisel igasugune

kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigus ning seeläbi kaevandamisloa adressaadile täiendavate

menetluslike takistuste seadmise võimalus. Kuna MaaKatS § 182 lg 4 näeb katastriüksuse

sihtotstarbe muutmise ette kehtiva kaevandamisloa olemasolu vääramatu järelmina, siis ei ole

vastustajal selles küsimuses mis tahes kaalutlusõigust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2021

otsus nr 3-20-1761, p-d 21–22). Vastustaja ei võinud ka praeguses haldusasjas vaidlustatud

korraldusega keelduda Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbe muutmisest ühelgi korralduses

osutatud põhjendusel. Keeldumise ainus põhjus saanuks olla, et Ojaveere kaevandamisluba ei

kehti, kuid sellist asjaolu vaidlustatud korralduse andmisel ei esinenud. Sellel põhjusel ei ole

vajalik üksikasjalikult käsitleda kõiki vaidlustatud korralduses esitatud ja vastustaja poolt ka

kohtumenetluses esile toodud argumente (mh on nendele sisuliselt vastatud juba haldusasjas nr

3-20-1761 tehtud jõustunud kohtuotsustes). Vastustaja kahtlused Keskkonnaameti suutlikkuses

oma ülesandeid täita või metsateatiste registreerimise osas antud kaalutlusõigust nõuetekohaselt

teostada ei õigusta Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbe muutmisest keeldumist. Vastustajal ei

ole õigust jätta seadusest tulenevaid kohustusi täitmata või asuda reguleerima mingisuguseid

tema reguleerimispädevusse mitte kuuluvaid küsimusi põhjendusega, et ta pole kindel, et teised

avaliku võimu organid saavad oma ülesannete täitmisega hakkama. Kui Keskkonnaamet peaks

registreerima Ojaveere katastriüksusel raadamist võimaldava metsateatise, saab vastustaja seda

ettenähtud korras vaidlustada. Teatud otsuse tegemiseks pädeva organi umbusaldamine ei anna

teisele avaliku võimu kandjale õigust haldusomavoliks. Õigusaktidest ega keskkonnaõiguse

üldpõhimõtetest ei tulene vastustajale õigust keelduda Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbe

muutmisest keskkonnakaitse kaalutlustel. Küsimus, kas sellel maatükil saab asuda maavara

kaevandama, lahendatakse pooleli olevates haldusasjades nr 3-19-2448 ja nr 3-20-1717. Õige

on, et kaevandamisloa ja kohaliku kaitse alla võtmise otsuse vahel esineb olemuslik vastuolu,

kuid see ei õigusta katastriüksuse sihtotstarbe muutmisest keeldumist, kuna muutmise ainsaks

aluseks on kehtiva kaevandamisloa olemasolu.

Taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks on põhjendamatu (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 02.07.2021 otsus nr 3-20-1761, p 25). Riigikohus on MaaKatS § 182 lg 4

põhiseaduspärasust vastustaja taotluse alusel kontrollinud asjas nr 5-20-2 ning selles toodud

seisukohad on üle kantavad ka praegusele vaidlusele. Lisaks ei saa nõustuda vastustaja väitega,

et praegusel juhul esineb mingi eripärane normide kollisioon. Kuni Ruu küla lähiümbruse

kohaliku kaitse alla võtmise otsus kehtib, ei saa maaüksusel asuda kaevandama, kuid Ojaveere

katastriüksuse sihtotstarbe muutmine ei tähendagi kaevandama asumist. Kaitse alla võtmine

võib anda vastustajale õiguse keelata teatud konkreetsed tegevused Ojaveere katastriüksusel,

kuid ei anna õigust keelduda katastriüksuse sihtotstarbe muutmisest. Katastriüksuse sihtotstarbe

3-22-232

6(14)

muutmine ei määra kaevandamisloa ega Ruu küla lähiümbruse kohaliku kaitse alla võtmise

otsuse kehtima jäämist ega anna kummalegi mingisugust täiendavat õigusjõudu.

Eeltoodu põhjal tuleb tühistada nii vaidlustatud korraldus kui ka asjas tehtud vaideotsused.

Kuna MaaKatS § 182 lg 4 ei anna kohaliku omavalitsuse üksusele kaalutlusõigust ning maa

sihtotstarbe muutmise kohustus tuleneb vahetult ja tingimusteta asjaolust, et maatükile on

väljastatud kehtiv kaevandamisluba, siis on põhjendatud teha Jõelähtme vallale ettekirjutus

konkreetse sisuga toimingu tegemiseks. Lisaks on vastustaja käitumisest ilmne, et kohustades

teda pelgalt sihtotstarbe muutmise taotluse uueks läbivaatamiseks, oleks suure tõenäosusega

tulemuseks sisuliselt samade põhjendustega uue keelduva otsuse tegemine. See oleks ilmses

vastuolus kaebajate õiguste tõhusa kaitse eesmärgiga. Seega tuleb vastustajale panna kohustus

määrata Ojaveere katastriüksusele 100% mäetööstusmaa sihtotstarve ning teha seda 30 päeva

jooksul, mis igati piisav, arvestades, et mistahes täiendavate menetlustoimingute tegemine,

tõendite kogumine või kooskõlastuste hankimine ei ole selleks vajalik.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

15. Jõelähtme vald palub 20.06.2022 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja

uue otsusega jätta OÜ Väo Paas kaebus rahuldamata ja Eesti Vabariigi kaebus läbi vaatamata

või rahuldamata. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et Jõelähtme Vallavalitsusel puudus Ojaveere

katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks esitatud Maa-ameti 23.12.2019 taotluse lahendamisel

kaalutlusõigus ja MaaKatS § 182 lg 4 alusel tuli vastustajal Ojaveere katastriüksusele määrata

mäetööstusmaa sihtotstarve, tuleb MaaKatS § 182 lg 4 jätta asja lahendamisel kohaldamata ning

algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

Halduskohus lähtus suurel määral haldusasjas nr 3-20-1761 tehtud jõustunud kohtulahendites

toodud seisukohtadest, jättes ebaõigesti arvestamata, et need ei ole praeguses vaidluses siduvad

ja ei vabasta kohustusest otsust põhjendada. Halduskohus on oluliselt rikkunud HKMS § 157

lg-s 1 ja § 165 lg 1 p-s 4 sätestatut. Halduskohtu otsus on lisaks vastuoluline, sest ühelt poolt

on kohus leidnud, et MaaKatS § 182 lg 4 ei anna vastustajale kaalutlusõigust, kuid teiselt poolt

asunud seisukohale, et vastustajal on kaalutlusõigus otsustada, kas ja milliseid kõrvaltingimusi

Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbe muutmist reguleerivas haldusaktis sätestada. Halduskohus

lahendas 20.05.2022 otsusega ebaõigesti mh Keskkonnaministeeriumi kaebuse, kelle kaebuse

tähtaegsust puudutav vaidlus ei olnud veel lõppenud. Kohus ei ole käsitlenud vastustaja väiteid

selle kohta, et Ruu küla lähiümbruse metsastunud luited (sh Ojaveere maaüksus) on väärtuslik

loodus, mis väärib kaitsmist ja mille Jõelähtme vald on võtnud kohaliku omavalitsuse tasandil

kaitse alla, välistades alal mh maavarade kaevandamise. Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbe

muutmine mäetööstusmaaks tooks suure tõenäosusega kaasa väärtusliku looduse hävitamise

tulenevalt kaevandamist ettevalmistavate tööde (sh metsa raadamine, katendi eemaldamine ja

maavara paljandustööd) teostamisest, mida OÜ Väo Paas soovib alustada võimalikult kiiresti.

Metsaseaduse (MS) § 41 lg-d 7 ja 8 ei tekita kindlust, et sihtotstarbe muutmisele ei järgne kohe

metsa raadamist.

MaaKatS § 182 lg 4 ja Riigikohtu 26.05.2020 otsuses nr 5-20-2 avaldatu ei välista vastustaja

õigust jätta Ojaveere katastriüksuse senine sihtotstarve muutmata olukorras, kus samaaegselt

kehtivad kaevandamisluba ja loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus, mis on oma õigusjõult

võrdsed haldusaktid. Ka kaevandamisloas (lk 8 p 2.1.6, lk 12 p 2.2.6) on märgitud, et looduse

kaitsmine omab prioriteeti ehituslubjakivi kaevandamise suhtes. Põhiseaduslikkuse järelevalve

asjas nr 5-20-2 on otsus tehtud abstraktse normikontrolli raames ja selle seisukohad ei ole

ülekantavad praegusele vaidlusele, sest Riigikohus ei saanud arvestada kujunenud erandlikku

olukorda. Vastustaja kaalutlusõigus tuleneb ka MaaKatS, MaaPS ja LKS kollisioonist, sest

3-22-232

7(14)

MaaKatS § 182 lg 4 ei ole kõrgema õigusjõuga kui LKS § 44 lg 1 koosmõjus § 31 lg 2 p-ga 3.

Halduskohus ei saanud seejuures kirjutada Jõelähtme vallale ette, kuidas tuleks Ojaveere

katastriüksuse sihtotstarbe muutmise taotlus lahendada, sest vastustaja kaalutlusõigus ei ole

redutseerunud nullini (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 5; Riigikohtu 27.05.2015 otsus

nr 3-3-1-14-15, p 26). Kui kohus leiab, et MaaKatS § 182 lg 4 ei võimalda kaalumist, siis tuleb

see tunnistada põhiseadusvastaseks ja jätta asja lahendamisel kohaldamata. Halduskohus on

lisaks jätnud põhjendamatult käsitlemata vastustaja seisukohad seonduvalt riigi piiratud

kaebeõigusega (vt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 753 ja HKMS §-d 255–259). HKMS

§ 44 lg-t 4 tuleb tõlgendada viisil, et see annab riigile kaebeõiguse üksnes juhul, kui protesti

esitamine ei ole õiguslikult võimalik (vt haldusasjad nr 3-3-1-28-97 ja nr 3-3-1-6-01). Praegusel

juhul sellist olukorda ei esine.

16. OÜ Väo Paas palub 26.08.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata. Tallinna Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

tühistamiseks ei ole alust. Apellatsioonkaebuses on esitatud praeguses vaidluses asjasse mitte

puutuvaid seisukohti Ruu küla lähiümbruse kaitseväärtuse kohta. Need saaksid olla asjakohased

üksnes haldusasjades nr 3-19-2448 ja nr 3-20-1717. Kaebaja jääb varem esitatud seisukohtade

juurde ja ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Halduskohus leidis õigesti, et vastustajal puudus

Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbe määramisel MaaKatS § 182 lg 4 kohaselt kaalutlusõigus.

Vastustaja arusaam, et MaaKatS § 182 lg 4 ja Riigikohtu 26.05.2020 otsus nr 5-20-2 ei välista

kaalumist, on ekslik. Nimetatud küsimust on ammendavalt käsitletud juba mitmes kohtuastmes

(sh Tallinna Ringkonnakohus kohtuasjas nr 3-20-1761). Halduskohtu otsus ei ole vastuoluline,

sest asjaolu, et vallal on kaalutlusõigus ala kohaliku kaitse alla võtmisel ja alal teatud tegevuste

piiramiseks, ei seondu kuidagi maa sihtotstarbe muutmise otsustamisega. MaaKatS § 182 lg 4

sõnastus ja sätte loomise eesmärk kinnitavad üheselt selle kohustuslikku iseloomu. Jõelähtme

vald on seda tegelikult ka ise mõistnud (vt valla taotlus asjas nr 5-20-2) ja otsib praeguses asjas

üksnes võimalusi kaevandamistegevust iga hinnaga edasi lükata või välistada. Kaalutlusõigust

ei saa tuletada asjaolust, et korraga kehtivad kaks vastupidist haldusakti. Ehkki Jõelähtme vald

rõhutab pidevalt, et puudub haldusaktide hierarhia, käsitab ta samas ise Ruu küla lähiümbruse

kaitse alla võtmise otsust ülimuslikuna. MaaKatS § 182 lg 4 järgi oleneb sihtotstarbe muutmine

üksnes ja ainult kehtiva kaevandamisloa olemasolust. Sihtotstarbe muutmine ei too iseenesest

kaasa mingeid negatiivseid tagajärgi ning ei kahjusta neid huve, mille kaitsmist peab vastustaja

väidetavalt oluliseks. OÜ Väo Paas ei ole väitnud, et asuks tegema ettevalmistavaid töid, mis

satuks vastuollu kehtivate haldusaktidega, vaid katastriüksuse sihtotstarbe muutmine on eeldus

rendilepingu sõlmimisele (vt Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määruse nr 161 „Riigile kuuluva

kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ § 4 lg 1 p 2). Ei saa

eeldada, et kõik teised haldusorganid peale vastustaja käituvad õigusvastaselt (sh metsateatisi

registreeriv Keskkonnaamet). MaaKatS § 182 lg 4 põhiseaduspärasuse täiendav kontrollimine

ei ole vajalik.

17. Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) palub 26.08.2022 vastuses jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Jõelähtme vallal puudus alus

keelduda Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbe mäetööstusmaaks muutmisest. Kaevandamisloa

väljastamise järel tuli vastustajal täita MaaKatS § 182 lg-t 4, mis ei jäta mingit kaalutlusruumi

ja mille kohaldamata jätmiseks ei ole alust. Apellandi taotlus Keskkonnaministeeriumi kaebuse

läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta tähelepanuta, sest Riigikohus jättis 16.08.2022 määrusega

menetlusse võtmata Jõelähtme valla määruskaebuse Keskkonnaministeeriumi kaebuse osas

menetluse lõpetamise nõudes. Jõelähtme vald on täitnud haldusasjas nr 3-20-1761 tehtud otsuse

üksnes formaalselt, eirates Maa-ameti 23.12.2019 taotluse lahendamisel kõiki kohtu juhiseid ja

selgitusi, et Ojaveere katastriüksusele on võimalik määrata ainult mäetööstusmaa sihtotstarve.

Halduskohtu otsus on õiguspärane ja põhjendatud ning selles puuduvad vastuolud. Asjaolust,

3-22-232

8(14)

et vastustajal on kaalutlusõigus ala kohaliku kaitse alla võtmisel, ei tulene talle kaalutlusõigust

katastriüksuse sihtotstarbe muutmisel. MaaKatS § 182 lg 4 on põhiseadusega kooskõlas ning

vastustaja tõlgendus Riigikohtu 26.05.2020 otsuse nr 5-20-2 tähendusele on meelevaldne. Kui

kohtud oleksid pidanud seda vajalikuks, oleks täiendav põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus

algatatud juba haldusasjas nr 3-20-1761 (sh ei ole hiljem muutunud mingid olulised asjaolud).

Tegemist ei ole ka õigusaktide kollisiooniga, vaid katastriüksuse sihtotstarbe muutmisel tuleb

selgelt lähtuda MaaKatS § 182 lg-st 4. Sihtotstarbe määramisel ei oma loodusobjekti kaitse alla

võtmine tähtsust, vaid oluline on üksnes kehtiva kaevandamisloa olemasolu. Vastustaja väited

seoses kaevandamist ettevalmistavate töödega ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest need ei

puuduta sihtotstarbe määramist. Vaidlustatud korraldus puudutab riigi kui Ojaveere kinnistu

omaniku õigusi. Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määruse nr 161 „Riigile kuuluva kinnisasja

kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ § 4 lg 1 p 2 kohaselt peab enne

kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmist korraldama katastriüksuse sihtotstarbe muutmise.

Seega on Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbe mäetööstusmaaks muutmine vältimatu eeldus, et

anda kinnisasi kaevandamiseks rendile. Vastustaja õigusvastase tegevuse või tegevusetuse tõttu

on riigil jäänud saamata enam kui 2 aasta renditulu, samuti kaevandamisõiguse tasu. Vaidluse

erandlikkust arvestades on halduskohus õigesti teinud vastustajale definitiivse ettekirjutuse, et

vältida sama vaidluse korduvat pidamist.

18. Tallinna Halduskohus jättis 22.09.2021 otsusega haldusasjas nr 3-19-2448 rahuldamata

Jõelähtme valla ja Ruu küla heakorra seltsi kaebuse Keskkonnaameti 29.11.2019 korralduse nr

1-3/19/2311 tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 03.10.2022 otsusega Jõelähtme

valla ja Ruu küla heakorra seltsi kaebuse ning tühistas Keskkonnaameti 29.11.2019 korralduse

nr 1-3/19/2311. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 07.02.2023 määrustega, millega jäeti

Keskkonnaameti ja OÜ Väo Paas kassatsioonkaebused menetlusse võtmata.

19. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.04.2021 otsusega haldusasjas nr 3-20-1717 OÜ Väo

Paas ja Keskkonnaministeeriumi kaebused ning tühistas Jõelähtme Vallavolikogu 13.08.2020

otsuse nr 424 tervikuna. Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.02.2022 otsusega Jõelähtme valla

apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Riigikohus jättis 02.03.2023 otsusega Jõelähtme valla

kassatsioonkaebuse rahuldamata, muutes ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Riigikohus leidis

otsuses (p-d 21–23), et kujunenud olukorras, kus kohtud on tühistanud nii kaevandamisloa kui

ka kohaliku kaitseala moodustamise otsuse, peab Jõelähtme vald enne kaitseala menetlusega

seotud edasiste sammude kavandamist jätma riigile mõistliku aja otsustada kaevandamisloa

andmise üle. Samuti tuleb riigil arvestada valla huviga luua kõnealusele alale kohalik kaitseala,

säilitada võimalikult suurel määral väärtuslik luitestik ning tagada kohalikele elanikele puhke-

ja virgestusvõimalused.

20. Jõelähtme vald leidis 30.03.2023 seisukohas, et kuna haldusasjas nr 3-19-2448 tehtud

jõustunud kohtuotsusega on OÜ-le Väo Paas antud kaevandamisluba tühistatud, siis kujunenud

olukorras esineb HKMS § 121 lg 2 p-s 2 ja § 151 lg 2 p-s 1 sätestatud alus jätta OÜ Väo Paas

ja Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) kaebused läbi vaatamata, sest MaaKatS

§ 182 lg 4 kohaldamise eeldab vältimatult kehtiva kaevandamisloa olemasolu. Kaevandamisloa

puudumise tõttu ei saa vastustajat kohustada muutma Ojaveere katastriüksuse sihtotstarvet.

21. Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) esitas 10.05.2023 taotluse praeguse

haldusasja menetluse peatamiseks HKMS § 95 lg 1 alusel kuni Keskkonnaameti 17.04.2023

korraldusega nr DM-124470-1 uuendatud keskkonnaloa taotluse menetluse lõppemiseni (s.o

kaevandamisloa andmiseni või sellest keeldumiseni). OÜ Väo Paas 13.02.2023 taotlusest ja

Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2022 otsusest nr 3-19-2448 tulenevalt on Keskkonnaamet

17.04.2023 korraldusega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-te 1 ja 2 ja § 44 ning MaaPS

3-22-232

9(14)

§ 48 alusel uuendanud Jägala lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotluse

menetluse. Seega on toimumas haldusmenetlus, mille raames otsustatakse haldusakti andmine,

millest otseselt sõltub käesoleva haldusasja lahendus. Kaebuse rahuldamise võimalikkus sõltub

faktilistest asjaoludest, mis lahendatakse uuendatud haldusmenetluses. Kui otsuse tegemise ajal

on olemas kehtiv kaevandamisluba, ei ole katastriüksusele võimalik määrata muud sihtotstarvet

kui mäetööstusmaa ja seega on võimalik saavutada kaebuse eesmärk ning poleks alust tühistada

halduskohtu õiguspärast otsust. Menetluse peatamata jätmine tooks potentsiaalselt kaasa uue

kohtuvaidluse, kui Jõelähtme vald keeldub uuesti sihtotstarbe muutmisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

Kaebuste läbi vaatamata jätmise taotlus

22. Jõelähtme vald leidis 30.03.2023 seisukohas, et olukorras, kus Ojaveere katastriüksusel

maavara kaevandamiseks OÜ-le Väo Paas väljastatud keskkonnaluba (s.o Keskkonnaameti

29.11.2019 korraldus nr 1-3/19/2311) tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2022 otsusega

haldusasjas nr 3-19-2448 (jõustus Riigikohtu 07.02.2023 määrusega) ja seega puudub kehtiv

kaevandamisluba, mis on MaaKatS § 182 lg 4 kohaldamise vältimatuks eeltingimuseks, tuleks

OÜ Väo Paas ja Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) kaebused jätta HKMS § 121

lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Vastustaja jäi ringkonnakohtu 17.05.2023 istungil

eeltoodud taotluse juurde ja ringkonnakohus jättis selle lahendamiseks kohtuotsuses.

23. Vastustaja taotlus kaebuste läbi vaatamata jätmiseks jääb rahuldamata. Ringkonnakohus

selgitas juba 31.03.2023 e-kirjas, et kaevandamisloa tühistamine ei takista kuidagi Jõelähtme

Vallavalitsuse 21.10.2021 korralduse nr 970 ning 23.12.2021 korralduste nr 1242 ja nr 1243

tühistamiseks esitatud kaebuste lahendamist, sest HKMS § 158 lg 2 teise lause järgi hinnatakse

vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust nende andmise aja seisuga. Jõelähtme Vallavalitsuse

21.10.2021 ja 23.12.2021 korralduste andmise ajal kaevandamisluba kehtis ning seda fakti ei

muuda olematuks, et haldusasjas nr 3-19-2448 on kaevandamisluba tühistatud ehk tunnistatud

algusest peale kehtetuks (nt Riigikohtu 07.03.2003 määrus nr 3-3-1-21-03, p 14). Kaebustes on

lisaks esitatud kohustamisnõuded, mille rahuldamise eeldused peavad olema üldjuhul täidetud

nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning kui kohtuotsuse tegemise

ajal ei võimalda faktilised asjaolud või õiguslik olukord enam kohustada vastustajat haldusakti

andma, tuleb kaebus jätta kohustamisnõude osas rahuldamata (nt Riigikohtu 28.12.2021 otsus

nr 3-17-1994, p 18; 17.05.2021 otsus nr 3-18-1432, p 42). Oluliste asjaolude või õigusnormide

muutumine kohtumenetluse ajal ei tähenda, et kaebust oleks alust jätta läbi vaatamata. Kaebuse

eesmärgi saavutamatus HKMS § 121 lg 2 p 2 järgi tähendab esmajoones olukorda, kus kaebuses

on esitatud n-ö vale nõue. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. HKMS § 121 lg 2 p 2 ja

§ 151 lg 2 p 1 on lisaks diskretsiooniline, mitte kohustuslik kaebuse läbi vaatamata jätmise alus.

II

Vastuväited kohtu tegevusele

24. Ringkonnakohus võttis 17.05.2023 istungil HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 2 p 3 alusel

haldusasja materjalide juurde Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) 10.05.2023

taotlusele lisatud Keskkonnaameti 17.04.2023 korralduse nr DM-124470-1, millega uuendati

Jägala lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotluse menetlus (M-124470).

Vastustaja esitas kohtuistungil HKMS § 90 lg 1 alusel vastuväite kohtu tegevusele, leides, et

tõend ei ole asjakohane. Ringkonnakohus jättis vastuväite lahendamiseks kohtuotsusega.

3-22-232

10(14)

25. Ringkonnakohus leiab, et Jõelähtme valla vastuväide ei ole põhjendatud ning tuleb jätta

rahuldamata. Kuigi Ojaveere katastriüksusel maavara kaevandamise loa taotluse menetluse

uuendamine ei mõjutada iseenesest n-ö põhivaidluse lahendamist, omab esitatud korraldus asjas

siiski tähtsust, sest sellega on soovitud tõendada Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi

kaudu) 10.05.2023 menetluse peatamise taotluse aluseks olevaid asjaolusid. Tõendeid ei tule

esitada mitte pelgalt kaebuses või vastuses sisalduvate asjaolude kinnitamiseks, vaid tõendada

tuleb ka menetluslike taotluste aluseks olevaid asjaolusid. Vaidlusaluse tõendi esitamine alles

apellatsiooniastmes on HKMS § 198 lg 2 p 3 järgi lubatav, sest tõend on tekkinud pärast asja

lahendamist halduskohtus.

26. Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) esitas 10.05.2023 taotluse, milles palus

peatada praeguse haldusasja menetlus HKMS § 95 lg 1 alusel kuni Keskkonnaameti 17.04.2023

korraldusega nr DM-124470-1 uuendatud keskkonnaloa taotluse menetluse lõppemiseni (s.o

kaevandamisloa andmiseni või sellest keeldumiseni). Taotlust on põhjendatud eelkõige sellega,

et kuna 07.02.2023 jõustunud otsusega haldusasjas nr 3-19-2448 on Ojaveere katastriüksusele

varem väljastatud kaevandamisluba tühistatud, siis ei saaks jääda jõusse ka halduskohtu poolt

vastustajale tehtud definitiivne ettekirjutus määrata Ojaveere katastriüksusele mäetööstusmaa

sihtotstarve. Samas on taotleja arvates tõenäoline, et kui Jõelähtme vallal on üksnes kohustus

otsustada sihtotstarbe määramise küsimus uuesti, keeldub vastustaja sihtotstarbe muutmisest ja

see tingiks täiendava kohtuvaidluse. Seetõttu tuleks kaebuste eesmärgi saavutamiseks menetlus

peatada kuni kaevandamisloa taotluse lahendamiseni. Vastustaja vaidles menetluse peatamisele

vastu. Ringkonnakohus jättis 17.05.2023 istungi protokolli kantud määrusega Eesti Vabariigi

taotluse rahuldamata, sest praeguse asja lahendamine ei sõltu HKMS § 95 lg 1 tähenduses

kaevandamisloa taotluse osas uuendatud haldusmenetluse tulemusest. Eesti Vabariik esitas

istungil HKMS § 90 lg 1 alusel vastuväite kohtu tegevusele, leides, et menetluse peatamine on

vajalik. OÜ Väo Paas toetas Eesti Vabariigi vastuväidet. Ringkonnakohus jättis vastuväited

lahendamiseks kohtuotsusega.

27. Ringkonnakohus leiab, et kaebajate vastuväited menetluse peatamata jätmisele ei ole

põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 95 lg 1 järgi võib kohus peatada menetluse

kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu

olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu

peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Iseenesest tuleb möönda, et kui

OÜ Väo Paas 13.02.2023 taotluse alusel Keskkonnaameti 17.04.2023 korraldusega uuendatud

haldusmenetluse tulemusel väljastatakse Ojaveere katastriüksusel maavara kaevandamiseks

uus keskkonnaluba, võiks see mõjutada käesoleva vaidluse lõpptulemust (st vastustajale tehtava

ettekirjutuse sisu). Sellele vaatamata ei sõltu praeguse asja lahendamine (sh kohustamisnõude

rahuldamise võimalus – vt HKMS § 41 lg 3) uue kaevandamisloa olemasolust või puudumisest.

Menetluse peatamine võiks olla põhjendatud, kuid seda üksnes poolte ühisel taotlusel (HKMS

§ 97 lg 1). Isegi kui HKMS § 95 lg 1 võiks anda menetluse peatamiseks aluse, tuleb kohtul selle

sätte kohaldamisel arvestada ka menetlusosalise õigusega vaidluse lahendamisele mõistliku aja

jooksul (nt Riigikohtu 10.04.2018 määrus nr 3-15-1590, p 10). Ehkki Tallinna Ringkonnakohus

tühistas 03.10.2022 otsusega nr 3-19-2448 senise kaevandamisloa põhjusel, et selle andmisel

ei olnud küsitud Vabariigi Valitsuselt ajakohast nõusolekut, ei ole alust eeldada, et uuendatud

kaevandamisloa menetlus jõuab lõpule väga kiiresti. Riigikohus on 02.03.2023 otsuses nr 3-20-

1717 (p 23) selgitanud, et kaevandamisloa menetluses tuleb arvestada Jõelähtme valla huvidega

ning isegi kui ülekaaluka riigi huvi tagamiseks tuleb kaevandus Ojaveere kinnistul avada, tuleb

riigil leida kõiki asjassepuutuvaid huve võimalikult suurel määral arvestav lahendus (nt seades

kaevandamisloale kohalikke huve teenivaid tingimusi). Varasemaid vaidlusi arvestades ei saa

kompromisslahenduse leidmist pidada sugugi lihtsaks.

3-22-232

11(14)

III

Apellatsioonkaebuse lahendamine

28. Vastustaja apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuse enamike põhjendustega ja järgib neid ning ei pea vajalikuks kõiki

halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

29. Asjas on vaidlustatud Jõelähtme Vallavalitsuse 21.10.2021 korraldus nr 970, millega jäeti

rahuldamata Maa-ameti 23.12.2019 taotlus määrata Ojaveere katastriüksusele MaaKatS § 18,

§ 181 lg 10 p 1 ja § 182 lg 4 alusel 100% mäetööstusmaa sihtotstarve, ning selle peale esitatud

vaiete kohta tehtud vaideotsused (Jõelähtme Vallavalitsuse 23.12.2021 korraldused nr 1242 ja

nr 1243). Kui sihtotstarbe muutmise taotluse ja vaiete lahendamise ning ka halduskohtu otsuse

tegemise ajal esines olukord, kus korraga kehtisid nii Keskkonnaameti 29.11.2019 korraldus nr

1-3/19/2311, millega oli OÜ-le Väo Paas väljastatud luba Ojaveere katastriüksusel maavara

kaevandamiseks, kui ka Jõelähtme Vallavolikogu 13.08.2020 otsus nr 424, millega oli võetud

Ruu küla lähiümbrus (sh Ojaveere katastriüksus) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla, siis

apellatsioonimenetluse ajal on haldusasjades nr 3-19-2448 ja nr 3-20-1717 tehtud kohtuotsuste

jõustumise tagajärjel kujunenud olukord, kus mõlemad eelnimetatud haldusaktid on tühistatud.

Seega puuduvad praegu nii kehtiv kaevandamisluba kui ka kehtiv haldusakt kohaliku kaitseala

moodustamise kohta. Kuna haldusakti õiguspärasust hinnatakse haldusakti andmise aja seisuga

(HKMS § 158 lg 2 ls 2), ei mõjuta eeltoodu kaebustes esitatud tühistamisnõuete lahendamist.

30. Vaidluse põhiküsimuseks võib hinnata seda, kas MaaKatS § 182 lg 4 pidanuks praegusel

juhul erandlikult jätma vastustajale katastriüksuse sihtotstarbe määramisel kaalutlusõiguse või

tulenes sellest sättest väidetavatele erandlikele asjaoludele vaatamata vastustajale kohustus

määrata Ojaveere katastriüksusele, millele oli välja antud ehituslubjakivi kaevandamise luba,

kaevandamisloast tulenevalt mäetööstusmaa sihtotstarve. Halduskohus on õigesti leidnud, et

tegelikult on nimetatud küsimusele piisavalt vastatud juba haldusasjas nr 3-20-1761 (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 02.07.2021 otsuse p-d 21–25), milles osalesid samad menetlusosalised. Muu

hulgas on selles asjas hinnatud Jõelähtme valla argumenti, et tuginemine Riigikohtu 26.05.2020

otsusele nr 5-20-2 ei ole asjakohane, sest kõnealune otsus oli tehtud abstraktse normikontrolli

menetluses, ning analüüsitud ka MaaKatS § 182 lg 4 kooskõla põhiseadusega. Halduskohtu

tuginemine haldusasjas nr 3-20-1761 varem tehtud kohtuotsuste põhjendustele ei kujuta endast

motiveerimiskohustuse rikkumist, sest halduskohus on asjakohaselt selgitanud, et viidatud asjas

olid vaidluse all sisuliselt samad küsimused (nt Riigikohtu 19.05.2020 otsus nr 3-18-529, p 16).

Halduskohus ei ole pidanud varasemate otsuste seisukohti siduvateks, vaid nendega üksnes

nõustunud. Ka ringkonnakohus jääb haldusasjas nr 3-20-1761 väljendatud seisukohtade juurde.

31. Kuna Maa-ameti 23.12.2019 taotluse lahendamise ajal (21.10.2021) oli Keskkonnaameti

29.11.2019 korraldusega Ojaveere katastriüksusel maavara kaevandamiseks antud luba kehtiv,

siis ei andnud MaaKatS § 182 lg 4 Jõelähtme vallale õigust keelduda katastriüksusele 100%

mäetööstusmaa sihtotstarbe määramisest ning halduskohus tühistas Jõelähtme Vallavalitsuse

21.10.2021 korralduse nr 970 ning 23.12.2021 korraldused nr 1242 ja nr 1243 õiguspäraselt.

Ükski vastustaja poolt esile toodud põhjustest ei andnud alust keelduda Ojaveere katastriüksuse

sihtotstarbe muutmisest, sest see kohustus sõltus ainult kehtiva kaevandamisloa olemasolust.

Halduskohus ei ole väitnud, et vastustajal olnuks kaalutlusõigus seada sihtotstarbe muutmise

haldusaktile kõrvaltingimusi, vaid kohtuotsuse p-s 10 on selgitatud, et sihtotstarbe muutmisest

ei saa keelduda sellest olenemata, et vastustajal võib olla kohaliku kaitseala moodustamisest

tulenevalt (s.o kaitstava loodusobjekti valitsejana) õigus LKS-i või kaitse-eeskirja alusel keelata

teatud konkreetseid tegevusi Ojaveere katastriüksusel. Kuna pelgalt katastriüksuse sihtotstarbe

muutmine ei annaks veel mingit õigust asuda Ojaveere kinnistul kaevandama, metsa raadama

3-22-232

12(14)

või tegema kinnistul muid toiminguid, mis võiksid seal paiknevaid võimalikke loodusväärtusi

kahjustada, siis ei ole need väited sihtotstarbe muutmise taotluse lahendamisel asjassepuutuvad

ja ei andnud vastustajale õigust keelduda Ojaveere katastriüksusele mäetööstusmaa sihtotstarbe

määramisest või seada selleks mingeid kõrvaltingimusi. Samal põhjusel ei pidanud halduskohus

võtma otsuses seisukohta vastustaja väidete osas, mis puudutasid Ruu küla lähiümbruse kaitse

alla võtmise põhjendatust. Neid väiteid tuli hinnata haldusasjas nr 3-20-1717.

32. Vastustaja väitele, et Ojaveere katastriüksusele mäetööstusmaa sihtotstarbe määramisele

järgneks suure tõenäosusega kaevandamist ettevalmistavate tööde (sh metsa raadamine, katendi

eemaldamine ja maavara paljandustööd) viivitamatu teostamine, on vastatud juba halduskohtu

otsuse p-s 8 ja haldusasjas nr 3-20-1761 tehtud ringkonnakohtu otsuse p-s 24. Katastriüksuse

sihtotstarbe muutmisest ei tulene õigust teha kinnistul vastustaja poolt viidatud toiminguid ning

MaaKatS § 182 lg 4 ei anna vastustajale alust keelduda mäetööstusmaa sihtotstarbe määramisest

põhjendusega, et ta ei nõustu mingite toimingutega, mille aluseks on muud haldusaktid, mida

kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik vaidlustada.

33. MaaKatS § 182 lg 4 ei ole vastuolus põhiseadusega ning vastustaja väited MaaKatS-i,

MaaPS-i ja LKS-i normide kollisioonist on ilmselgelt otsitud. Kuna MaaPS ja LKS ei reguleeri

katastriüksuse sihtotstarbe määramist, siis ei esine ka mingit vastuolu MaaKatS § 182 lg-ga 4.

Kaevandamisluba ja loodusobjekti kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise otsus on

küll õigusjõult samaväärsed haldusaktid, kuid küsimus, kas ja millistel tingimustel oleks selliste

haldusaktide paralleelse kehtimise korral võimalik realiseerida kaevandamisloast tulenevaid

õigusi, ei puuduta katastriüksuse sihtotstarbe määramist. MaaKatS § 182 lg-st 4 tulenevalt omab

tähtsust ainult asjaolu, kas katastriüksusele on välja antud kehtiv kaevandamisluba, ning oluline

ei ole, millised tingimused on selles loas kaevandamisele seatud või kas kehtib veel mõni muu

haldusakt, mis kaevandamise tegelikult välistab (vt ka Riigikohtu 26.05.2020 otsus nr 5-20-2,

p 33). Halduskohus rõhutas õigesti, et põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-20-2 väljendatud

seisukohad on jätkuvalt asjakohased, sest kuigi tegemist oli abstraktse normikontrolliga, hinnati

ka selles menetluses MaaKatS § 182 lg 4 põhiseaduslikkust olukorras, kus korraga kehtivad nii

kaevandamisluba kui ka kaevandamist välistav haldusakt. PS § 154 lg-s 1 ettenähtud kohaliku

omavalitsuse enesekorraldusõiguse riive proportsionaalsuse seisukohast ei ole sisulist vahet,

kas MaaKatS § 182 lg 4 välistab sihtotstarbe määramisel lähtumise valla üldplaneeringust või

kohaliku kaitseala moodustamisotsusest. Halduskohus on Jõelähtme Vallavalitsuse 21.10.2021

korralduse nr 970 ning 23.12.2021 korraldused nr 1242 ja nr 1243 õigesti tühistanud.

34. Kohustamisnõudega seonduvalt tuleb esmalt märkida, et olukorras, kus Keskkonnaameti

29.11.2019 korraldus nr 1-3/19/2311 on jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-19-2448

tühistatud ja Keskkonnaameti 17.04.2023 korraldusega nr DM-124470-1 uuendatud menetluse

tulemusel ei ole seni uut kaevandamisluba antud, ei ole kehtiva kaevandamisloa puudumise

tõttu ei ole enam võimalik teha Jõelähtme vallale definitiivset ettekirjutust määrata Ojaveere

katastriüksusele 100% mäetööstusmaa sihtotstarve. Kuna halduskohus on otsuse resolutsiooni

p-s 1.4 sellise ettekirjutuse teinud, tuleb seda muuta.

35. HKMS § 41 lg 3 näeb ette, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada

vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu

tegemist uuesti otsustama. Jõelähtme vald viitab iseenesest õigesti, et kohtul tuleb oma volitusi

rakendades arvestada ka RVastS-s sätestatut (HKMS § 5 lg 3), kuid on jätnud tähelepanuta, et

RVastS § 6 lg-d 4 ja 5 käsitlevad üksnes juhte, kus õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt

või tegemata toiming, mille andmine või tegemine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel. Kui

haldusorganil kaalutlusõigus puudub, siis ei ole vastustajale kindla sisuga käitumisjuhise ette

kirjutamine takistatud. N-ö definitiivse ettekirjutuse tegemine ei oleks sageli küll põhjendatud

3-22-232

13(14)

ka haldusorganil kaalutlusõiguse puudumise korral, sest kohtul ei pruugi endal olla otsust tehes

piisavalt teavet, veendumaks, et haldusakti andmisest või toimingu tegemisest ei oleks asja uuel

otsustamisel ühelgi tingimusel võimalik õiguspäraselt keelduda (nt Tallinna Ringkonnakohtu

17.06.2021 otsus nr 3-19-1505, p 30; 05.03.2021 otsus nr 3-20-231, p 14), kuid praeguses asjas

oli see õigusrahu saavutamiseks mõistlik (vrd Riigikohtu 24.11.2021 otsus nr 3-18-2420, p 19).

36. Ka praeguseks kujunenud olukorras on ringkonnakohtu arvates võimalik ja põhjendatud

teha vastustajale range ettekirjutus määrata Ojaveere katastriüksusele 100% mäetööstusmaa

sihtotstarve juhul, kui kohtuotsuse täitmise ajaks (kohtuotsus tuleb täita 30 päeva jooksul selle

jõustumisest arvates) on väljastatud uus keskkonnaluba maavara kaevandamiseks Ojaveere

katastriüksusel. Kuna kohustamisnõue oleks rahuldatud ka indefinitiivse ettekirjutuse tegemise

korral (s.o vastustaja kohustamisel lahendada Maa-ameti 23.12.2019 taotlus uuesti), siis ei ole

tegemist kaebuse nõuete tingimusliku lahendamisega, vaid sisuliselt otsuse täitmise tingimuste

(HKMS § 162 lg 3, § 168 lg 1) kindlaksmääramisega. Kui kohtuotsuse täitmise ajaks ei ole

Ojaveere katastriüksusel maavara kaevandamiseks uut keskkonnaluba väljastatud, siis tuleb

vastustajal lahendada Maa-ameti 23.12.2019 taotlus uuesti.

37. Apellatsioonkaebuses on mh leitud, et halduskohus ei oleks tohtinud 20.05.2022 otsusega

lahendada Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) kaebust, kuna kaebuse tähtaegsust

puudutav vaidlus ei olnud veel lõppenud. Sellega ei saa nõustuda. Iseenesest on õige, et Tallinna

Halduskohtu 30.03.2022 määruse resolutsiooni p 1, millega jäeti rahuldamata Jõelähtme valla

taotlus Eesti Vabariigi kaebuse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu, jõustus

alles pärast halduskohtu otsust tehtud Riigikohtu 16.08.2022 määrusega, millega jäeti vastustaja

määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2022 määruse peale menetlusse võtmata. Kuna

halduskohus oli veendunud, et kaebetähtaega ei olnud ületatud, ning seda oli juba enne otsuse

tegemist kinnitanud ka ringkonnakohus, ei ole alust heita halduskohtule ette asja lahendamist

enne tähtaja üle toimunud vaidluse lõppemist. Vajaduse korral saanuks apellatsioonimenetluses

halduskohtu otsust muuta.

38. Jõelähtme vald on juhtinud õigesti tähelepanu, et halduskohus jättis otsuses käsitlemata

vastustaja väited, mis seondusid riigi kaebeõigusega. Halduskohus märkis 30.03.2022 määruses

(p 5), et lõplik seisukoht HKMS § 44 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse ulatuse kohta tuleb võtta

kohtuotsuses, kuid 20.05.2022 otsuses ei ole seda teemat käsitletud. Eeltoodu ei ole siiski viinud

ebaõige otsuse tegemisele, sest vastustaja väited Eesti Vabariigi kaebeõiguse piiratusest ei ole

põhjendatud. HKMS § 44 lg 4 annab selgelt mh riigile õiguse esitada kaebuse teise avaliku

võimu kandja vastu oma õiguste (sh omandiõiguse) kaitseks. Eesti Vabariik on praegusel juhul

soovinud Jõelähtme valla tegevuse peale esitatud kaebusega üheselt mõistetavalt kaitsta enda

kui Ojaveere kinnistu omaniku õigusi (vrd Riigikohtu 02.03.2023 otsus nr 3-20-1717, p 14).

Apellandi viited kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuse üle teostatavale haldusjärelevalvele ja

sellega seoses halduskohtule protesti esitamise õigusele (VVS § 753 lg 8; HKMS §-d 255–259)

ei ole asjakohased, sest protesti esitamise võimalus ei saa iseenesest välistada kaebuse esitamist

riigi omandiõiguse kaitseks. Jõelähtme valla viidatud lahendid haldusasjades nr 3-3-1-28-97 ja

nr 3-3-1-6-01 on tehtud enne 01.01.2012, mil menetlusseadustik HKMS § 44 lg 4 sarnast sätet

ei sisaldanud.

IV

Kokkuvõte ja menetluskulud

39. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel jääb Jõelähtme valla apellatsioonkaebus

rahuldamata, kuid ringkonnakohus muudab Tallinna Halduskohtu 20.05.2022 otsuse

resolutsiooni punkti 1.4 selliselt, et kohustab Jõelähtme Vallavalitsust määrama Ojaveere

3-22-232

14(14)

katastriüksuse sihtotstarbeks 100% mäetööstusmaa 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

arvates, kui kohtuotsuse täitmise ajaks on välja antud keskkonnaluba maavara kaevandamiseks

Ojaveere katastriüksusel. Kui selleks ajaks ei ole kaevandamisluba välja antud, tuleb Jõelähtme

Vallavalitsusel lahendada Maa-ameti 23.12.2019 taotlus uuesti 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates. Ülejäänud osas jääb halduskohtu otsus muutmata.

40. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Jõelähtme vald on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ja kandnud

apellatsiooniastmes esindajakulu 1749 eurot (koos käibemaksuga, vastab advokaadi 13,25

töötunnile tunnihinnaga 110 eurot + käibemaks). Menetluskulude kandmine seoses praeguse

haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg-d 1

ja 11). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad Jõelähtme valla menetluskulud

apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

41. OÜ Väo Paas on palunud mõista vastustajalt tema kasuks välja apellatsiooniastmes

kantud esindajakulu 4289,50 eurot (ilma käibemaksuta, vastab esindajate 17,9 töötunnile

tunnihinnaga 230 või 280 eurot + käibemaks). Sellise kulu kandmise kohustus seoses praeguse

haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11).

Ringkonnakohtu hinnangul oleks taotletud suuruses esindajakulu vastustajalt väljamõistmine

osaliselt ülemäärane. Kuigi apellatsioonimenetluse kestel on asjaolude muutumisest tulenevalt

olnud vajalik lahendada täiendavaid taotlusi ja erinevalt halduskohtust vaatas ringkonnakohus

asja läbi kohtuistungil, ei saa pidada põhjendatuks mõista apellatsiooniastme menetluskulude

katteks välja suuremat summat kui esimese astme kohtus, sest vaidluse põhisisu ja peamised

väited ei ole muutunud. Seega tuleb vastustajalt HKMS § 108 lg 1 alusel OÜ Väo Paas kasuks

välja mõista esindajakulu 3000 eurot (ilma käibemaksuta). Ülejäänud osas jäävad kaebaja

menetluskulud HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda.

42. Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) ei ole menetluskulude kandmise kohta

andmeid esitanud, mistõttu jäävad teise kaebaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes

HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)