3-22-232/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta rahuldamata Jõelähtme valla 30. märtsi 2023. a taotlus jätta kaebused läbi Jätta rahuldamata Jõelähtme valla 17. mai 2023. a vastuväide kohtu tegevusele
Legislator headnote
AI generated3-22-232/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: märtsi 2023. a taotlus jätta kaebused läbi Jätta rahuldamata Jõelähtme valla 17. mai 2023. a vastuväide kohtu tegevusele
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire
Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. juuni 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-232
Haldusasi
OÜ Väo Paas ja Eesti Vabariigi kaebused Jõelähtme
Vallavalitsuse 21. oktoobri 2021. a korralduse nr 970
ning 23. detsembri 2021. a korralduste nr 1242 ja nr 1243
tühistamiseks ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks
kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20. mai 2022. a otsus
Menetlusosalised
Kaebajad –
OÜ Väo Paas, esindajad v.adv Martin Triipan ja v.adv
Kaisa Laidvee
Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu),
esindajad Kaire Bamberg ja Reet Roosalu
Vastustaja – Jõelähtme vald, esindaja v.adv Karl
Haavasalu
Menetluse alus ringkonnakohtus
Jõelähtme valla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
17. mai 2023
RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata Jõelähtme valla 30. märtsi 2023. a taotlus jätta kaebused läbi
vaatamata.
2. Jätta rahuldamata Jõelähtme valla 17. mai 2023. a vastuväide kohtu tegevusele
seoses Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) 10. mai 2023. a taotlusele
lisatud Keskkonnaameti 17. aprilli 2023. a korralduse nr DM-124470-1 haldusasja
nr 3-22-232 materjalide juurde võtmisega.
3. Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) ja OÜ Väo
Paas 17. mai 2023. a vastuväited kohtu tegevusele seoses haldusasja nr 3-22-232
menetluse peatamata jätmisega.
4. Jätta Jõelähtme valla apellatsioonkaebus rahuldamata.
5. Muuta Tallinna Halduskohtu 20. mai 2022. a otsuse haldusasjas nr 3-22-232
resolutsiooni punkti 1.4 ja sõnastada see järgmiselt:
3-22-232
2(14)
„1.4. kohustada Jõelähtme Vallavalitsust määrama Ojaveere katastriüksuse
(katastritunnus 24505:002:0251) sihtotstarbeks 100% mäetööstusmaa 30
päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, kui kohtuotsuse täitmise
ajaks on välja antud keskkonnaluba maavara kaevandamiseks Ojaveere
katastriüksusel. Kui selleks ajaks ei ole Ojaveere katastriüksusele maavara
kaevandamise luba välja antud, tuleb Jõelähtme Vallavalitsusel lahendada
Maa-ameti 23. detsembri 2019. a taotlus uuesti 30 päeva jooksul kohtuotsuse
jõustumisest arvates.“.
Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
6. Mõista Jõelähtme vallalt OÜ Väo Paas (registrikood 10055887) kasuks välja
apellatsioonimenetluse kulud 3000 (kolm tuhat) eurot.
7. Menetlusosaliste muud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 6. juulil 2023
(HKMS § 212 lg 1).
Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks
läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse
menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see
on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).
Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses
märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses
(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist
vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Keskkonnaamet andis 29.11.2019 korraldusega nr 1-3/19/2311 OÜ Väo Paas 14.02.2005
taotluse alusel maavara kaevandamise keskkonnaloa HARM-160 Jägala lubjakivimaardla
Jägala lubjakivikarjääri mäeeraldisel ehituslubjakivi kaevandamiseks kehtivusega 29.11.2019–
29.11.2049. Jägala lubjakivikarjääri mäeeraldis (pindala 30,31 ha; teenindusmaa pindala 52,03
ha) paikneb Jõelähtme vallas Ruu külas riigi omandis oleval Ojaveere kinnistul (registriosa nr
14283602; katastritunnus 24505:002:0251; sihtotstarve 100% maatulundusmaa).
2. Jõelähtme vald ja Ruu küla heakorra selts esitasid Tallinna Halduskohtule 30.12.2019
kaebuse Keskkonnaameti 29.11.2019 korralduse nr 1-3/19/2311 tühistamiseks (haldusasi nr 3-
19-2448).
3. Maa-amet kui riigivara (Ojaveere kinnistu) valitseja Keskkonnaministeeriumi volitatud
asutus esitas Jõelähtme Vallavalitsusele 23.12.2019 taotluse nr 7-1/19/19138 määrata Ojaveere
katastriüksusele maakatastriseaduse (MaaKatS) § 18, § 181 lg 10 p 1 ja § 182 lg 4 alusel 100%
3-22-232
3(14)
mäetööstusmaa sihtotstarve tulenevalt asjaolust, et Keskkonnaameti 29.11.2019 korraldusega
nr 1-3/19/2311 on OÜ-le Väo Paas antud maavara kaevandamise luba nr HARM-160 Jägala
lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaal, mis paikneb Ojaveere katastriüksusel.
4. Jõelähtme Vallavolikogu võttis 13.08.2020 otsusega nr 424 Ruu küla lähiümbruse, mis
hõlmab ka Ojaveere katastriüksuse, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla ja kinnitas Ruu
loodusobjekti kaitse-eeskirja.
5. OÜ Väo Paas esitas Tallinna Halduskohtule 14.09.2020 kaebuse tühistada Jõelähtme
Vallavolikogu 13.08.2020 otsus nr 424 tervikuna või alternatiivselt tühistada see Ojaveere
katastriüksust puudutavas osas (haldusasi nr 3-20-1717). Keskkonnaministeerium esitas
Tallinna Halduskohtule 10.12.2020 kaebuse Jõelähtme Vallavolikogu 13.08.2020 otsuse nr 424
tühistamiseks tervikuna või alternatiivselt Ojaveere katastriüksust puudutavas osas (haldusasi
nr 3-20-2297). Tallinna Halduskohus liitis 29.12.2020 määrusega haldusasjad ühte menetlusse
(liidetud haldusasi nr 3-20-1717).
6. Jõelähtme Vallavalitsus peatas 19.08.2020 korraldusega nr 656 Maa-ameti 23.12.2019
taotlusega alanud haldusmenetluse kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-19-2448.
Tallinna Halduskohus rahuldas 22.12.2020 otsusega haldusasjas nr 3-20-1761 OÜ Väo Paas
kaebuse, tuvastas Jõelähtme Vallavalitsuse 19.08.2020 korralduse nr 656 ja sellest tingitud
Maa-ameti 23.12.2019 taotluse lahendamisega viivitamise õigusvastasuse ning kohustas
Jõelähtme valda vaatama Maa-ameti 23.12.2019 taotluse läbi ühe kuu jooksul kohtuotsuse
jõustumisest arvates. Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.07.2021 otsusega Jõelähtme valla
apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis 21.09.2021
määrusega Jõelähtme valla kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
7. Jõelähtme Vallavalitsus jättis 21.10.2021 korraldusega nr 970 Maa-ameti 23.12.2019
taotluse Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks rahuldamata. Olukorras, kus ühteaegu
kehtivad nii Keskkonnaameti 29.11.2019 korraldusega nr 1-3/19/2311 OÜ-le Väo Paas antud
kaevandamisluba kui ka Jõelähtme Vallavolikogu 13.08.2020 otsus nr 424, millega on Ruu küla
lähiümbrus (sh Ojaveere katastriüksus) võetud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla, oleks
Ojaveere katastriüksuse senise sihtotstarbe muutmine mäetööstusmaaks, mis võimaldaks OÜ-l
Väo Paas alustada kaevandamist ette valmistavate tööde tegemist (sh metsa raadamine, katendi
eemaldamine, maavara paljandustööd), ilmselgelt põhjendamatu. Ojaveere maaüksusel paikneb
kõige esinduslikum osa Ruu küla lähiümbruse metsastunud luidetest. MaaKatS § 182 lg 4 näeb
küll ette, et katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba, määratakse
kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa sihtotstarve, ja Riigikohus jättis 26.05.2020 otsusega
nr 5-20-2 rahuldamata Jõelähtme valla taotluse tunnistada MaaKatS § 182 lg 4 põhiseadusega
vastuolus olevaks ja kehtetuks, ei välista see siiski Maa-ameti 23.12.2019 taotluse rahuldamata
jätmist. Katastriüksuse sihtotstarbe määramise normistiku mõtteks on fikseerida maakatastris
usaldusväärselt konkreetse maaüksuse kasutamise tegelik või kavandatav viis. Loodusobjekti
kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmine ja riigi poolt kaevandamisloa väljastamine
on võrdväärsed haldusaktid. Samuti on võrdväärse jõuga MaaKatS, maapõueseadus (MaaPS)
ja looduskaitseseadus (LKS). Kuna ka kaevandamisloas on ehituslubjakivi kaevandamise ja
väärtusliku looduse kaitsmise vastuolu korral antud prioriteet looduse kaitsele (vt 29.11.2019
korralduse lk 8 p 2.1.6 ja lk 12 p 2.2.6), siis ei saa MaaKatS § 182 lg-t 4 mõista viisil, et sellest
tuleneb vallale kohustus muuta Ojaveere katastriüksuse senine sihtotstarve mäetööstusmaaks,
vaid looduse kaitsmise prioriteedist lähtudes on põhjendatud jätta senine sihtotstarve muutmata.
Muu hulgas on oluline arvestada, et põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-20-2 tehti otsus
abstraktse normikontrolli raames.
3-22-232
4(14)
8. Jõelähtme Vallavalitsus jättis 23.12.2021 korraldustega nr 1242 ja nr 1243
rahuldamata vastavalt OÜ Väo Paas 19.11.2021 vaide ja Maa-ameti 22.11.2021 vaide
Jõelähtme Vallavalitsuse 21.10.2021 korralduse nr 970 kehtetuks tunnistamiseks.
9. OÜ Väo Paas esitas Tallinna Halduskohtule 28.01.2022 kaebuse Jõelähtme
Vallavalitsuse 21.10.2021 korralduse nr 970 ja 23.12.2021 korralduse nr 1242 tühistamiseks
ning Jõelähtme valla kohustamiseks lahendada Maa-ameti 23.12.2019 taotlus uuesti ühe kuu
jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning määrata Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbeks 100%
mäetööstusmaa (haldusasi nr 3-22-232).
10. Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) esitas Tallinna Halduskohtule
31.01.2022 kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 21.10.2021 korralduse nr 970 ja 23.12.2021
korralduse nr 1243 tühistamiseks ning Jõelähtme valla kohustamiseks vaadata Maa-ameti
23.12.2019 taotlus uuesti läbi 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning määrata Ojaveere
katastriüksuse sihtotstarbeks 100% mäetööstusmaa (haldusasi nr 3-22-248).
11. Tallinna Halduskohus liitis 01.02.2022 määrusega haldusasjad nr 3-22-232 ja 3-22-248
ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-22-232).
12. Kaebajad leidsid kokkuvõtlikult, et vaidlustatud korraldus ja vaideotsused on vastuolus
jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-20-1761, sest Jõelähtme vald ei tohtinud eirata selles
esitatud kohtu seisukohta, et Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbe muutmisega ei või venitada
ega sellest keelduda. MaaKatS § 182 lg 4 ei jäta kohaliku omavalitsuse üksusele kaalutlusruumi
katastriüksuse sihtotstarbe muutmise otsustamisel pärast seda, kui kaevandamisluba on välja
antud. Katastriüksuse sihtotstarbe muutmise seisukohast on asjasse puutumatu seisukoht, et
kaevandamisloa kõrvaltingimused ei ole täidetud. Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine ei too
iseenesest kaasa ühtegi negatiivset tagajärge ega kahjusta neid huve, mille kaitsmist vastustaja
peab väidetavalt oluliseks. Põhjendamatu on eeldus, et metsateatiste menetluses ei kontrolli
Keskkonnaamet kõiki asjakohaseid asjaolusid ja piiranguid.
13. Jõelähtme vald palus vastuses jätta kaebused rahuldamata. Ruu küla lähiümbrus (sh
Ojaveere katastriüksus) on väärtuslik loodusobjekt, mistõttu on see võetud kohaliku kaitse alla,
mis välistab seal maavara kaevandamise. Ka kaevandamisloast tuleneb üheselt, et kohaliku
omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmine on kaevandamise ees prioriteetne. Katastriüksuse
sihtotstarbe muutmise korral alustaks OÜ Väo Paas tõenäoliselt kaevandamist ette valmistavate
tööde tegemist, mille tagajärjel häviksid maaüksusel paiknevad loodusväärtused. Olukorras,
kus maaüksus on võetud kaitse alla metsastunud luidete kaitsmiseks, oleks katastriüksuse
sihtotstarbe muutmine ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus loodusvarade säästliku kasutamise
põhimõttega. Metsaseaduse normistik ei taga seda, et sihtotstarbe mäetööstusmaaks muutmisele
ei järgne metsa raadamist. MaaKatS § 182 lg 4 ega Riigikohtu otsus asjas nr 5-20-2 ei välista
vastustaja õigust jätta Ojaveere katastriüksuse sihtotstarve muutmata olukorras, kus üheaegselt
kehtivad nii kaevandamisluba kui ka kohaliku kaitse alla võtmise otsus. Kui kohus ei nõustu
MaaKatS § 182 lg-le 4 vastustaja antud tõlgendusega, siis tuleb see jätta põhiseadusvastasuse
tõttu kohaldamata. Ühelgi juhul ei saa kohus kirjutada vastustajale ette, kuidas tuleb Ojaveere
katastriüksuse sihtotstarbe muutmise taotlus lahendada, vaid kohus saab üksnes kohustada
Maa-ameti taotlust uuesti läbi vaatama.
14. Tallinna Halduskohus rahuldas 20.05.2022 otsusega kaebused ning tühistas Jõelähtme
Vallavalitsuse 21.10.2021 korralduse nr 970 ning 23.12.2021 korraldused nr 1242 ja nr 1243
ning kohustas Jõelähtme Vallavalitsust 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates
määrama Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbeks 100% mäetööstusmaa. Ühtlasi mõistis kohus
3-22-232
5(14)
Jõelähtme vallalt OÜ Väo Paas kasuks välja menetluskulu 3020 eurot ning jättis ülejäänud osas
menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Praeguse vaidluse asjaolud on üldjoontes samad, mis olid haldusasjas nr 3-20-1761. Ainsaks
sisuliseks erinevuseks on see, et kui varasemalt oli menetlus peatatud, siis nüüd on vastustaja
teinud otsuse, millega keeldus Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbe muutmisest. Põhjendused,
millele vastustaja viitas haldusasjas nr 3-20-1761 otsuse tegemisega viivitamise õigustamiseks,
on sisuliselt samad, millega on vaidlustatud korralduses põhjendatud sihtotstarbe muutmisest
keeldumist. Eelkõige ei ole muutunud asjaolu, et jätkuvalt kehtivad nii kaevandamisluba kui ka
Ruu ümbruse kohaliku kaitse alla võtmise otsus, mille üle peetavad vaidlused ei ole jõustunud
kohtulahendiga lõppenud. Eeltoodust lähtudes tuleb kaebus rahuldada samadel põhjendustel,
ms on esitatud juba haldusasjas nr 3-20-1761.
MaaKatS § 182 lg 4 on kehtestatud justnimelt eesmärgiga välistada kaevandamisloa saanud
mäeeraldisele jäävatele katastriüksustele mäetööstusmaa sihtotstarbe määramisel igasugune
kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigus ning seeläbi kaevandamisloa adressaadile täiendavate
menetluslike takistuste seadmise võimalus. Kuna MaaKatS § 182 lg 4 näeb katastriüksuse
sihtotstarbe muutmise ette kehtiva kaevandamisloa olemasolu vääramatu järelmina, siis ei ole
vastustajal selles küsimuses mis tahes kaalutlusõigust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2021
otsus nr 3-20-1761, p-d 21–22). Vastustaja ei võinud ka praeguses haldusasjas vaidlustatud
korraldusega keelduda Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbe muutmisest ühelgi korralduses
osutatud põhjendusel. Keeldumise ainus põhjus saanuks olla, et Ojaveere kaevandamisluba ei
kehti, kuid sellist asjaolu vaidlustatud korralduse andmisel ei esinenud. Sellel põhjusel ei ole
vajalik üksikasjalikult käsitleda kõiki vaidlustatud korralduses esitatud ja vastustaja poolt ka
kohtumenetluses esile toodud argumente (mh on nendele sisuliselt vastatud juba haldusasjas nr
3-20-1761 tehtud jõustunud kohtuotsustes). Vastustaja kahtlused Keskkonnaameti suutlikkuses
oma ülesandeid täita või metsateatiste registreerimise osas antud kaalutlusõigust nõuetekohaselt
teostada ei õigusta Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbe muutmisest keeldumist. Vastustajal ei
ole õigust jätta seadusest tulenevaid kohustusi täitmata või asuda reguleerima mingisuguseid
tema reguleerimispädevusse mitte kuuluvaid küsimusi põhjendusega, et ta pole kindel, et teised
avaliku võimu organid saavad oma ülesannete täitmisega hakkama. Kui Keskkonnaamet peaks
registreerima Ojaveere katastriüksusel raadamist võimaldava metsateatise, saab vastustaja seda
ettenähtud korras vaidlustada. Teatud otsuse tegemiseks pädeva organi umbusaldamine ei anna
teisele avaliku võimu kandjale õigust haldusomavoliks. Õigusaktidest ega keskkonnaõiguse
üldpõhimõtetest ei tulene vastustajale õigust keelduda Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbe
muutmisest keskkonnakaitse kaalutlustel. Küsimus, kas sellel maatükil saab asuda maavara
kaevandama, lahendatakse pooleli olevates haldusasjades nr 3-19-2448 ja nr 3-20-1717. Õige
on, et kaevandamisloa ja kohaliku kaitse alla võtmise otsuse vahel esineb olemuslik vastuolu,
kuid see ei õigusta katastriüksuse sihtotstarbe muutmisest keeldumist, kuna muutmise ainsaks
aluseks on kehtiva kaevandamisloa olemasolu.
Taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks on põhjendamatu (vt ka Tallinna
Ringkonnakohtu 02.07.2021 otsus nr 3-20-1761, p 25). Riigikohus on MaaKatS § 182 lg 4
põhiseaduspärasust vastustaja taotluse alusel kontrollinud asjas nr 5-20-2 ning selles toodud
seisukohad on üle kantavad ka praegusele vaidlusele. Lisaks ei saa nõustuda vastustaja väitega,
et praegusel juhul esineb mingi eripärane normide kollisioon. Kuni Ruu küla lähiümbruse
kohaliku kaitse alla võtmise otsus kehtib, ei saa maaüksusel asuda kaevandama, kuid Ojaveere
katastriüksuse sihtotstarbe muutmine ei tähendagi kaevandama asumist. Kaitse alla võtmine
võib anda vastustajale õiguse keelata teatud konkreetsed tegevused Ojaveere katastriüksusel,
kuid ei anna õigust keelduda katastriüksuse sihtotstarbe muutmisest. Katastriüksuse sihtotstarbe
3-22-232
6(14)
muutmine ei määra kaevandamisloa ega Ruu küla lähiümbruse kohaliku kaitse alla võtmise
otsuse kehtima jäämist ega anna kummalegi mingisugust täiendavat õigusjõudu.
Eeltoodu põhjal tuleb tühistada nii vaidlustatud korraldus kui ka asjas tehtud vaideotsused.
Kuna MaaKatS § 182 lg 4 ei anna kohaliku omavalitsuse üksusele kaalutlusõigust ning maa
sihtotstarbe muutmise kohustus tuleneb vahetult ja tingimusteta asjaolust, et maatükile on
väljastatud kehtiv kaevandamisluba, siis on põhjendatud teha Jõelähtme vallale ettekirjutus
konkreetse sisuga toimingu tegemiseks. Lisaks on vastustaja käitumisest ilmne, et kohustades
teda pelgalt sihtotstarbe muutmise taotluse uueks läbivaatamiseks, oleks suure tõenäosusega
tulemuseks sisuliselt samade põhjendustega uue keelduva otsuse tegemine. See oleks ilmses
vastuolus kaebajate õiguste tõhusa kaitse eesmärgiga. Seega tuleb vastustajale panna kohustus
määrata Ojaveere katastriüksusele 100% mäetööstusmaa sihtotstarve ning teha seda 30 päeva
jooksul, mis igati piisav, arvestades, et mistahes täiendavate menetlustoimingute tegemine,
tõendite kogumine või kooskõlastuste hankimine ei ole selleks vajalik.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
15. Jõelähtme vald palub 20.06.2022 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja
uue otsusega jätta OÜ Väo Paas kaebus rahuldamata ja Eesti Vabariigi kaebus läbi vaatamata
või rahuldamata. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et Jõelähtme Vallavalitsusel puudus Ojaveere
katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks esitatud Maa-ameti 23.12.2019 taotluse lahendamisel
kaalutlusõigus ja MaaKatS § 182 lg 4 alusel tuli vastustajal Ojaveere katastriüksusele määrata
mäetööstusmaa sihtotstarve, tuleb MaaKatS § 182 lg 4 jätta asja lahendamisel kohaldamata ning
algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.
Halduskohus lähtus suurel määral haldusasjas nr 3-20-1761 tehtud jõustunud kohtulahendites
toodud seisukohtadest, jättes ebaõigesti arvestamata, et need ei ole praeguses vaidluses siduvad
ja ei vabasta kohustusest otsust põhjendada. Halduskohus on oluliselt rikkunud HKMS § 157
lg-s 1 ja § 165 lg 1 p-s 4 sätestatut. Halduskohtu otsus on lisaks vastuoluline, sest ühelt poolt
on kohus leidnud, et MaaKatS § 182 lg 4 ei anna vastustajale kaalutlusõigust, kuid teiselt poolt
asunud seisukohale, et vastustajal on kaalutlusõigus otsustada, kas ja milliseid kõrvaltingimusi
Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbe muutmist reguleerivas haldusaktis sätestada. Halduskohus
lahendas 20.05.2022 otsusega ebaõigesti mh Keskkonnaministeeriumi kaebuse, kelle kaebuse
tähtaegsust puudutav vaidlus ei olnud veel lõppenud. Kohus ei ole käsitlenud vastustaja väiteid
selle kohta, et Ruu küla lähiümbruse metsastunud luited (sh Ojaveere maaüksus) on väärtuslik
loodus, mis väärib kaitsmist ja mille Jõelähtme vald on võtnud kohaliku omavalitsuse tasandil
kaitse alla, välistades alal mh maavarade kaevandamise. Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbe
muutmine mäetööstusmaaks tooks suure tõenäosusega kaasa väärtusliku looduse hävitamise
tulenevalt kaevandamist ettevalmistavate tööde (sh metsa raadamine, katendi eemaldamine ja
maavara paljandustööd) teostamisest, mida OÜ Väo Paas soovib alustada võimalikult kiiresti.
Metsaseaduse (MS) § 41 lg-d 7 ja 8 ei tekita kindlust, et sihtotstarbe muutmisele ei järgne kohe
metsa raadamist.
MaaKatS § 182 lg 4 ja Riigikohtu 26.05.2020 otsuses nr 5-20-2 avaldatu ei välista vastustaja
õigust jätta Ojaveere katastriüksuse senine sihtotstarve muutmata olukorras, kus samaaegselt
kehtivad kaevandamisluba ja loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus, mis on oma õigusjõult
võrdsed haldusaktid. Ka kaevandamisloas (lk 8 p 2.1.6, lk 12 p 2.2.6) on märgitud, et looduse
kaitsmine omab prioriteeti ehituslubjakivi kaevandamise suhtes. Põhiseaduslikkuse järelevalve
asjas nr 5-20-2 on otsus tehtud abstraktse normikontrolli raames ja selle seisukohad ei ole
ülekantavad praegusele vaidlusele, sest Riigikohus ei saanud arvestada kujunenud erandlikku
olukorda. Vastustaja kaalutlusõigus tuleneb ka MaaKatS, MaaPS ja LKS kollisioonist, sest
3-22-232
7(14)
MaaKatS § 182 lg 4 ei ole kõrgema õigusjõuga kui LKS § 44 lg 1 koosmõjus § 31 lg 2 p-ga 3.
Halduskohus ei saanud seejuures kirjutada Jõelähtme vallale ette, kuidas tuleks Ojaveere
katastriüksuse sihtotstarbe muutmise taotlus lahendada, sest vastustaja kaalutlusõigus ei ole
redutseerunud nullini (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 5; Riigikohtu 27.05.2015 otsus
nr 3-3-1-14-15, p 26). Kui kohus leiab, et MaaKatS § 182 lg 4 ei võimalda kaalumist, siis tuleb
see tunnistada põhiseadusvastaseks ja jätta asja lahendamisel kohaldamata. Halduskohus on
lisaks jätnud põhjendamatult käsitlemata vastustaja seisukohad seonduvalt riigi piiratud
kaebeõigusega (vt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 753 ja HKMS §-d 255–259). HKMS
§ 44 lg-t 4 tuleb tõlgendada viisil, et see annab riigile kaebeõiguse üksnes juhul, kui protesti
esitamine ei ole õiguslikult võimalik (vt haldusasjad nr 3-3-1-28-97 ja nr 3-3-1-6-01). Praegusel
juhul sellist olukorda ei esine.
16. OÜ Väo Paas palub 26.08.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja
halduskohtu otsus muutmata. Tallinna Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle
tühistamiseks ei ole alust. Apellatsioonkaebuses on esitatud praeguses vaidluses asjasse mitte
puutuvaid seisukohti Ruu küla lähiümbruse kaitseväärtuse kohta. Need saaksid olla asjakohased
üksnes haldusasjades nr 3-19-2448 ja nr 3-20-1717. Kaebaja jääb varem esitatud seisukohtade
juurde ja ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Halduskohus leidis õigesti, et vastustajal puudus
Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbe määramisel MaaKatS § 182 lg 4 kohaselt kaalutlusõigus.
Vastustaja arusaam, et MaaKatS § 182 lg 4 ja Riigikohtu 26.05.2020 otsus nr 5-20-2 ei välista
kaalumist, on ekslik. Nimetatud küsimust on ammendavalt käsitletud juba mitmes kohtuastmes
(sh Tallinna Ringkonnakohus kohtuasjas nr 3-20-1761). Halduskohtu otsus ei ole vastuoluline,
sest asjaolu, et vallal on kaalutlusõigus ala kohaliku kaitse alla võtmisel ja alal teatud tegevuste
piiramiseks, ei seondu kuidagi maa sihtotstarbe muutmise otsustamisega. MaaKatS § 182 lg 4
sõnastus ja sätte loomise eesmärk kinnitavad üheselt selle kohustuslikku iseloomu. Jõelähtme
vald on seda tegelikult ka ise mõistnud (vt valla taotlus asjas nr 5-20-2) ja otsib praeguses asjas
üksnes võimalusi kaevandamistegevust iga hinnaga edasi lükata või välistada. Kaalutlusõigust
ei saa tuletada asjaolust, et korraga kehtivad kaks vastupidist haldusakti. Ehkki Jõelähtme vald
rõhutab pidevalt, et puudub haldusaktide hierarhia, käsitab ta samas ise Ruu küla lähiümbruse
kaitse alla võtmise otsust ülimuslikuna. MaaKatS § 182 lg 4 järgi oleneb sihtotstarbe muutmine
üksnes ja ainult kehtiva kaevandamisloa olemasolust. Sihtotstarbe muutmine ei too iseenesest
kaasa mingeid negatiivseid tagajärgi ning ei kahjusta neid huve, mille kaitsmist peab vastustaja
väidetavalt oluliseks. OÜ Väo Paas ei ole väitnud, et asuks tegema ettevalmistavaid töid, mis
satuks vastuollu kehtivate haldusaktidega, vaid katastriüksuse sihtotstarbe muutmine on eeldus
rendilepingu sõlmimisele (vt Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määruse nr 161 „Riigile kuuluva
kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ § 4 lg 1 p 2). Ei saa
eeldada, et kõik teised haldusorganid peale vastustaja käituvad õigusvastaselt (sh metsateatisi
registreeriv Keskkonnaamet). MaaKatS § 182 lg 4 põhiseaduspärasuse täiendav kontrollimine
ei ole vajalik.
17. Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) palub 26.08.2022 vastuses jätta
apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Jõelähtme vallal puudus alus
keelduda Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbe mäetööstusmaaks muutmisest. Kaevandamisloa
väljastamise järel tuli vastustajal täita MaaKatS § 182 lg-t 4, mis ei jäta mingit kaalutlusruumi
ja mille kohaldamata jätmiseks ei ole alust. Apellandi taotlus Keskkonnaministeeriumi kaebuse
läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta tähelepanuta, sest Riigikohus jättis 16.08.2022 määrusega
menetlusse võtmata Jõelähtme valla määruskaebuse Keskkonnaministeeriumi kaebuse osas
menetluse lõpetamise nõudes. Jõelähtme vald on täitnud haldusasjas nr 3-20-1761 tehtud otsuse
üksnes formaalselt, eirates Maa-ameti 23.12.2019 taotluse lahendamisel kõiki kohtu juhiseid ja
selgitusi, et Ojaveere katastriüksusele on võimalik määrata ainult mäetööstusmaa sihtotstarve.
Halduskohtu otsus on õiguspärane ja põhjendatud ning selles puuduvad vastuolud. Asjaolust,
3-22-232
8(14)
et vastustajal on kaalutlusõigus ala kohaliku kaitse alla võtmisel, ei tulene talle kaalutlusõigust
katastriüksuse sihtotstarbe muutmisel. MaaKatS § 182 lg 4 on põhiseadusega kooskõlas ning
vastustaja tõlgendus Riigikohtu 26.05.2020 otsuse nr 5-20-2 tähendusele on meelevaldne. Kui
kohtud oleksid pidanud seda vajalikuks, oleks täiendav põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus
algatatud juba haldusasjas nr 3-20-1761 (sh ei ole hiljem muutunud mingid olulised asjaolud).
Tegemist ei ole ka õigusaktide kollisiooniga, vaid katastriüksuse sihtotstarbe muutmisel tuleb
selgelt lähtuda MaaKatS § 182 lg-st 4. Sihtotstarbe määramisel ei oma loodusobjekti kaitse alla
võtmine tähtsust, vaid oluline on üksnes kehtiva kaevandamisloa olemasolu. Vastustaja väited
seoses kaevandamist ettevalmistavate töödega ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest need ei
puuduta sihtotstarbe määramist. Vaidlustatud korraldus puudutab riigi kui Ojaveere kinnistu
omaniku õigusi. Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määruse nr 161 „Riigile kuuluva kinnisasja
kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ § 4 lg 1 p 2 kohaselt peab enne
kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmist korraldama katastriüksuse sihtotstarbe muutmise.
Seega on Ojaveere katastriüksuse sihtotstarbe mäetööstusmaaks muutmine vältimatu eeldus, et
anda kinnisasi kaevandamiseks rendile. Vastustaja õigusvastase tegevuse või tegevusetuse tõttu
on riigil jäänud saamata enam kui 2 aasta renditulu, samuti kaevandamisõiguse tasu. Vaidluse
erandlikkust arvestades on halduskohus õigesti teinud vastustajale definitiivse ettekirjutuse, et
vältida sama vaidluse korduvat pidamist.
18. Tallinna Halduskohus jättis 22.09.2021 otsusega haldusasjas nr 3-19-2448 rahuldamata
Jõelähtme valla ja Ruu küla heakorra seltsi kaebuse Keskkonnaameti 29.11.2019 korralduse nr
1-3/19/2311 tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 03.10.2022 otsusega Jõelähtme
valla ja Ruu küla heakorra seltsi kaebuse ning tühistas Keskkonnaameti 29.11.2019 korralduse
nr 1-3/19/2311. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 07.02.2023 määrustega, millega jäeti
Keskkonnaameti ja OÜ Väo Paas kassatsioonkaebused menetlusse võtmata.
19. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.04.2021 otsusega haldusasjas nr 3-20-1717 OÜ Väo
Paas ja Keskkonnaministeeriumi kaebused ning tühistas Jõelähtme Vallavolikogu 13.08.2020
otsuse nr 424 tervikuna. Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.02.2022 otsusega Jõelähtme valla
apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Riigikohus jättis 02.03.2023 otsusega Jõelähtme valla
kassatsioonkaebuse rahuldamata, muutes ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Riigikohus leidis
otsuses (p-d 21–23), et kujunenud olukorras, kus kohtud on tühistanud nii kaevandamisloa kui
ka kohaliku kaitseala moodustamise otsuse, peab Jõelähtme vald enne kaitseala menetlusega
seotud edasiste sammude kavandamist jätma riigile mõistliku aja otsustada kaevandamisloa
andmise üle. Samuti tuleb riigil arvestada valla huviga luua kõnealusele alale kohalik kaitseala,
säilitada võimalikult suurel määral väärtuslik luitestik ning tagada kohalikele elanikele puhke-
ja virgestusvõimalused.
20. Jõelähtme vald leidis 30.03.2023 seisukohas, et kuna haldusasjas nr 3-19-2448 tehtud
jõustunud kohtuotsusega on OÜ-le Väo Paas antud kaevandamisluba tühistatud, siis kujunenud
olukorras esineb HKMS § 121 lg 2 p-s 2 ja § 151 lg 2 p-s 1 sätestatud alus jätta OÜ Väo Paas
ja Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) kaebused läbi vaatamata, sest MaaKatS
§ 182 lg 4 kohaldamise eeldab vältimatult kehtiva kaevandamisloa olemasolu. Kaevandamisloa
puudumise tõttu ei saa vastustajat kohustada muutma Ojaveere katastriüksuse sihtotstarvet.
21. Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) esitas 10.05.2023 taotluse praeguse
haldusasja menetluse peatamiseks HKMS § 95 lg 1 alusel kuni Keskkonnaameti 17.04.2023
korraldusega nr DM-124470-1 uuendatud keskkonnaloa taotluse menetluse lõppemiseni (s.o
kaevandamisloa andmiseni või sellest keeldumiseni). OÜ Väo Paas 13.02.2023 taotlusest ja
Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2022 otsusest nr 3-19-2448 tulenevalt on Keskkonnaamet
17.04.2023 korraldusega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-te 1 ja 2 ja § 44 ning MaaPS
3-22-232
9(14)
§ 48 alusel uuendanud Jägala lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotluse
menetluse. Seega on toimumas haldusmenetlus, mille raames otsustatakse haldusakti andmine,
millest otseselt sõltub käesoleva haldusasja lahendus. Kaebuse rahuldamise võimalikkus sõltub
faktilistest asjaoludest, mis lahendatakse uuendatud haldusmenetluses. Kui otsuse tegemise ajal
on olemas kehtiv kaevandamisluba, ei ole katastriüksusele võimalik määrata muud sihtotstarvet
kui mäetööstusmaa ja seega on võimalik saavutada kaebuse eesmärk ning poleks alust tühistada
halduskohtu õiguspärast otsust. Menetluse peatamata jätmine tooks potentsiaalselt kaasa uue
kohtuvaidluse, kui Jõelähtme vald keeldub uuesti sihtotstarbe muutmisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
Kaebuste läbi vaatamata jätmise taotlus
22. Jõelähtme vald leidis 30.03.2023 seisukohas, et olukorras, kus Ojaveere katastriüksusel
maavara kaevandamiseks OÜ-le Väo Paas väljastatud keskkonnaluba (s.o Keskkonnaameti
29.11.2019 korraldus nr 1-3/19/2311) tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2022 otsusega
haldusasjas nr 3-19-2448 (jõustus Riigikohtu 07.02.2023 määrusega) ja seega puudub kehtiv
kaevandamisluba, mis on MaaKatS § 182 lg 4 kohaldamise vältimatuks eeltingimuseks, tuleks
OÜ Väo Paas ja Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) kaebused jätta HKMS § 121
lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Vastustaja jäi ringkonnakohtu 17.05.2023 istungil
eeltoodud taotluse juurde ja ringkonnakohus jättis selle lahendamiseks kohtuotsuses.
23. Vastustaja taotlus kaebuste läbi vaatamata jätmiseks jääb rahuldamata. Ringkonnakohus
selgitas juba 31.03.2023 e-kirjas, et kaevandamisloa tühistamine ei takista kuidagi Jõelähtme
Vallavalitsuse 21.10.2021 korralduse nr 970 ning 23.12.2021 korralduste nr 1242 ja nr 1243
tühistamiseks esitatud kaebuste lahendamist, sest HKMS § 158 lg 2 teise lause järgi hinnatakse
vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust nende andmise aja seisuga. Jõelähtme Vallavalitsuse
21.10.2021 ja 23.12.2021 korralduste andmise ajal kaevandamisluba kehtis ning seda fakti ei
muuda olematuks, et haldusasjas nr 3-19-2448 on kaevandamisluba tühistatud ehk tunnistatud
algusest peale kehtetuks (nt Riigikohtu 07.03.2003 määrus nr 3-3-1-21-03, p 14). Kaebustes on
lisaks esitatud kohustamisnõuded, mille rahuldamise eeldused peavad olema üldjuhul täidetud
nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning kui kohtuotsuse tegemise
ajal ei võimalda faktilised asjaolud või õiguslik olukord enam kohustada vastustajat haldusakti
andma, tuleb kaebus jätta kohustamisnõude osas rahuldamata (nt Riigikohtu 28.12.2021 otsus
nr 3-17-1994, p 18; 17.05.2021 otsus nr 3-18-1432, p 42). Oluliste asjaolude või õigusnormide
muutumine kohtumenetluse ajal ei tähenda, et kaebust oleks alust jätta läbi vaatamata. Kaebuse
eesmärgi saavutamatus HKMS § 121 lg 2 p 2 järgi tähendab esmajoones olukorda, kus kaebuses
on esitatud n-ö vale nõue. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. HKMS § 121 lg 2 p 2 ja
§ 151 lg 2 p 1 on lisaks diskretsiooniline, mitte kohustuslik kaebuse läbi vaatamata jätmise alus.
II
Vastuväited kohtu tegevusele
24. Ringkonnakohus võttis 17.05.2023 istungil HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 2 p 3 alusel
haldusasja materjalide juurde Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) 10.05.2023
taotlusele lisatud Keskkonnaameti 17.04.2023 korralduse nr DM-124470-1, millega uuendati
Jägala lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotluse menetlus (M-124470).
Vastustaja esitas kohtuistungil HKMS § 90 lg 1 alusel vastuväite kohtu tegevusele, leides, et
tõend ei ole asjakohane. Ringkonnakohus jättis vastuväite lahendamiseks kohtuotsusega.
3-22-232
10(14)
25. Ringkonnakohus leiab, et Jõelähtme valla vastuväide ei ole põhjendatud ning tuleb jätta
rahuldamata. Kuigi Ojaveere katastriüksusel maavara kaevandamise loa taotluse menetluse
uuendamine ei mõjutada iseenesest n-ö põhivaidluse lahendamist, omab esitatud korraldus asjas
siiski tähtsust, sest sellega on soovitud tõendada Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi
kaudu) 10.05.2023 menetluse peatamise taotluse aluseks olevaid asjaolusid. Tõendeid ei tule
esitada mitte pelgalt kaebuses või vastuses sisalduvate asjaolude kinnitamiseks, vaid tõendada
tuleb ka menetluslike taotluste aluseks olevaid asjaolusid. Vaidlusaluse tõendi esitamine alles
apellatsiooniastmes on HKMS § 198 lg 2 p 3 järgi lubatav, sest tõend on tekkinud pärast asja
lahendamist halduskohtus.
26. Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) esitas 10.05.2023 taotluse, milles palus
peatada praeguse haldusasja menetlus HKMS § 95 lg 1 alusel kuni Keskkonnaameti 17.04.2023
korraldusega nr DM-124470-1 uuendatud keskkonnaloa taotluse menetluse lõppemiseni (s.o
kaevandamisloa andmiseni või sellest keeldumiseni). Taotlust on põhjendatud eelkõige sellega,
et kuna 07.02.2023 jõustunud otsusega haldusasjas nr 3-19-2448 on Ojaveere katastriüksusele
varem väljastatud kaevandamisluba tühistatud, siis ei saaks jääda jõusse ka halduskohtu poolt
vastustajale tehtud definitiivne ettekirjutus määrata Ojaveere katastriüksusele mäetööstusmaa
sihtotstarve. Samas on taotleja arvates tõenäoline, et kui Jõelähtme vallal on üksnes kohustus
otsustada sihtotstarbe määramise küsimus uuesti, keeldub vastustaja sihtotstarbe muutmisest ja
see tingiks täiendava kohtuvaidluse. Seetõttu tuleks kaebuste eesmärgi saavutamiseks menetlus
peatada kuni kaevandamisloa taotluse lahendamiseni. Vastustaja vaidles menetluse peatamisele
vastu. Ringkonnakohus jättis 17.05.2023 istungi protokolli kantud määrusega Eesti Vabariigi
taotluse rahuldamata, sest praeguse asja lahendamine ei sõltu HKMS § 95 lg 1 tähenduses
kaevandamisloa taotluse osas uuendatud haldusmenetluse tulemusest. Eesti Vabariik esitas
istungil HKMS § 90 lg 1 alusel vastuväite kohtu tegevusele, leides, et menetluse peatamine on
vajalik. OÜ Väo Paas toetas Eesti Vabariigi vastuväidet. Ringkonnakohus jättis vastuväited
lahendamiseks kohtuotsusega.
27. Ringkonnakohus leiab, et kaebajate vastuväited menetluse peatamata jätmisele ei ole
põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 95 lg 1 järgi võib kohus peatada menetluse
kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu
olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu
peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Iseenesest tuleb möönda, et kui
OÜ Väo Paas 13.02.2023 taotluse alusel Keskkonnaameti 17.04.2023 korraldusega uuendatud
haldusmenetluse tulemusel väljastatakse Ojaveere katastriüksusel maavara kaevandamiseks
uus keskkonnaluba, võiks see mõjutada käesoleva vaidluse lõpptulemust (st vastustajale tehtava
ettekirjutuse sisu). Sellele vaatamata ei sõltu praeguse asja lahendamine (sh kohustamisnõude
rahuldamise võimalus – vt HKMS § 41 lg 3) uue kaevandamisloa olemasolust või puudumisest.
Menetluse peatamine võiks olla põhjendatud, kuid seda üksnes poolte ühisel taotlusel (HKMS
§ 97 lg 1). Isegi kui HKMS § 95 lg 1 võiks anda menetluse peatamiseks aluse, tuleb kohtul selle
sätte kohaldamisel arvestada ka menetlusosalise õigusega vaidluse lahendamisele mõistliku aja
jooksul (nt Riigikohtu 10.04.2018 määrus nr 3-15-1590, p 10). Ehkki Tallinna Ringkonnakohus
tühistas 03.10.2022 otsusega nr 3-19-2448 senise kaevandamisloa põhjusel, et selle andmisel
ei olnud küsitud Vabariigi Valitsuselt ajakohast nõusolekut, ei ole alust eeldada, et uuendatud
kaevandamisloa menetlus jõuab lõpule väga kiiresti. Riigikohus on 02.03.2023 otsuses nr 3-20-
1717 (p 23) selgitanud, et kaevandamisloa menetluses tuleb arvestada Jõelähtme valla huvidega
ning isegi kui ülekaaluka riigi huvi tagamiseks tuleb kaevandus Ojaveere kinnistul avada, tuleb
riigil leida kõiki asjassepuutuvaid huve võimalikult suurel määral arvestav lahendus (nt seades
kaevandamisloale kohalikke huve teenivaid tingimusi). Varasemaid vaidlusi arvestades ei saa
kompromisslahenduse leidmist pidada sugugi lihtsaks.
3-22-232
11(14)
III
Apellatsioonkaebuse lahendamine
28. Vastustaja apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Ringkonnakohus
nõustub halduskohtu otsuse enamike põhjendustega ja järgib neid ning ei pea vajalikuks kõiki
halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4).
29. Asjas on vaidlustatud Jõelähtme Vallavalitsuse 21.10.2021 korraldus nr 970, millega jäeti
rahuldamata Maa-ameti 23.12.2019 taotlus määrata Ojaveere katastriüksusele MaaKatS § 18,
§ 181 lg 10 p 1 ja § 182 lg 4 alusel 100% mäetööstusmaa sihtotstarve, ning selle peale esitatud
vaiete kohta tehtud vaideotsused (Jõelähtme Vallavalitsuse 23.12.2021 korraldused nr 1242 ja
nr 1243). Kui sihtotstarbe muutmise taotluse ja vaiete lahendamise ning ka halduskohtu otsuse
tegemise ajal esines olukord, kus korraga kehtisid nii Keskkonnaameti 29.11.2019 korraldus nr
1-3/19/2311, millega oli OÜ-le Väo Paas väljastatud luba Ojaveere katastriüksusel maavara
kaevandamiseks, kui ka Jõelähtme Vallavolikogu 13.08.2020 otsus nr 424, millega oli võetud
Ruu küla lähiümbrus (sh Ojaveere katastriüksus) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla, siis
apellatsioonimenetluse ajal on haldusasjades nr 3-19-2448 ja nr 3-20-1717 tehtud kohtuotsuste
jõustumise tagajärjel kujunenud olukord, kus mõlemad eelnimetatud haldusaktid on tühistatud.
Seega puuduvad praegu nii kehtiv kaevandamisluba kui ka kehtiv haldusakt kohaliku kaitseala
moodustamise kohta. Kuna haldusakti õiguspärasust hinnatakse haldusakti andmise aja seisuga
(HKMS § 158 lg 2 ls 2), ei mõjuta eeltoodu kaebustes esitatud tühistamisnõuete lahendamist.
30. Vaidluse põhiküsimuseks võib hinnata seda, kas MaaKatS § 182 lg 4 pidanuks praegusel
juhul erandlikult jätma vastustajale katastriüksuse sihtotstarbe määramisel kaalutlusõiguse või
tulenes sellest sättest väidetavatele erandlikele asjaoludele vaatamata vastustajale kohustus
määrata Ojaveere katastriüksusele, millele oli välja antud ehituslubjakivi kaevandamise luba,
kaevandamisloast tulenevalt mäetööstusmaa sihtotstarve. Halduskohus on õigesti leidnud, et
tegelikult on nimetatud küsimusele piisavalt vastatud juba haldusasjas nr 3-20-1761 (vt Tallinna
Ringkonnakohtu 02.07.2021 otsuse p-d 21–25), milles osalesid samad menetlusosalised. Muu
hulgas on selles asjas hinnatud Jõelähtme valla argumenti, et tuginemine Riigikohtu 26.05.2020
otsusele nr 5-20-2 ei ole asjakohane, sest kõnealune otsus oli tehtud abstraktse normikontrolli
menetluses, ning analüüsitud ka MaaKatS § 182 lg 4 kooskõla põhiseadusega. Halduskohtu
tuginemine haldusasjas nr 3-20-1761 varem tehtud kohtuotsuste põhjendustele ei kujuta endast
motiveerimiskohustuse rikkumist, sest halduskohus on asjakohaselt selgitanud, et viidatud asjas
olid vaidluse all sisuliselt samad küsimused (nt Riigikohtu 19.05.2020 otsus nr 3-18-529, p 16).
Halduskohus ei ole pidanud varasemate otsuste seisukohti siduvateks, vaid nendega üksnes
nõustunud. Ka ringkonnakohus jääb haldusasjas nr 3-20-1761 väljendatud seisukohtade juurde.
31. Kuna Maa-ameti 23.12.2019 taotluse lahendamise ajal (21.10.2021) oli Keskkonnaameti
29.11.2019 korraldusega Ojaveere katastriüksusel maavara kaevandamiseks antud luba kehtiv,
siis ei andnud MaaKatS § 182 lg 4 Jõelähtme vallale õigust keelduda katastriüksusele 100%
mäetööstusmaa sihtotstarbe määramisest ning halduskohus tühistas Jõelähtme Vallavalitsuse
21.10.2021 korralduse nr 970 ning 23.12.2021 korraldused nr 1242 ja nr 1243 õiguspäraselt.
Ükski vastustaja poolt esile toodud põhjustest ei andnud alust keelduda Ojaveere katastriüksuse
sihtotstarbe muutmisest, sest see kohustus sõltus ainult kehtiva kaevandamisloa olemasolust.
Halduskohus ei ole väitnud, et vastustajal olnuks kaalutlusõigus seada sihtotstarbe muutmise
haldusaktile kõrvaltingimusi, vaid kohtuotsuse p-s 10 on selgitatud, et sihtotstarbe muutmisest
ei saa keelduda sellest olenemata, et vastustajal võib olla kohaliku kaitseala moodustamisest
tulenevalt (s.o kaitstava loodusobjekti valitsejana) õigus LKS-i või kaitse-eeskirja alusel keelata
teatud konkreetseid tegevusi Ojaveere katastriüksusel. Kuna pelgalt katastriüksuse sihtotstarbe
muutmine ei annaks veel mingit õigust asuda Ojaveere kinnistul kaevandama, metsa raadama
3-22-232
12(14)
või tegema kinnistul muid toiminguid, mis võiksid seal paiknevaid võimalikke loodusväärtusi
kahjustada, siis ei ole need väited sihtotstarbe muutmise taotluse lahendamisel asjassepuutuvad
ja ei andnud vastustajale õigust keelduda Ojaveere katastriüksusele mäetööstusmaa sihtotstarbe
määramisest või seada selleks mingeid kõrvaltingimusi. Samal põhjusel ei pidanud halduskohus
võtma otsuses seisukohta vastustaja väidete osas, mis puudutasid Ruu küla lähiümbruse kaitse
alla võtmise põhjendatust. Neid väiteid tuli hinnata haldusasjas nr 3-20-1717.
32. Vastustaja väitele, et Ojaveere katastriüksusele mäetööstusmaa sihtotstarbe määramisele
järgneks suure tõenäosusega kaevandamist ettevalmistavate tööde (sh metsa raadamine, katendi
eemaldamine ja maavara paljandustööd) viivitamatu teostamine, on vastatud juba halduskohtu
otsuse p-s 8 ja haldusasjas nr 3-20-1761 tehtud ringkonnakohtu otsuse p-s 24. Katastriüksuse
sihtotstarbe muutmisest ei tulene õigust teha kinnistul vastustaja poolt viidatud toiminguid ning
MaaKatS § 182 lg 4 ei anna vastustajale alust keelduda mäetööstusmaa sihtotstarbe määramisest
põhjendusega, et ta ei nõustu mingite toimingutega, mille aluseks on muud haldusaktid, mida
kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik vaidlustada.
33. MaaKatS § 182 lg 4 ei ole vastuolus põhiseadusega ning vastustaja väited MaaKatS-i,
MaaPS-i ja LKS-i normide kollisioonist on ilmselgelt otsitud. Kuna MaaPS ja LKS ei reguleeri
katastriüksuse sihtotstarbe määramist, siis ei esine ka mingit vastuolu MaaKatS § 182 lg-ga 4.
Kaevandamisluba ja loodusobjekti kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise otsus on
küll õigusjõult samaväärsed haldusaktid, kuid küsimus, kas ja millistel tingimustel oleks selliste
haldusaktide paralleelse kehtimise korral võimalik realiseerida kaevandamisloast tulenevaid
õigusi, ei puuduta katastriüksuse sihtotstarbe määramist. MaaKatS § 182 lg-st 4 tulenevalt omab
tähtsust ainult asjaolu, kas katastriüksusele on välja antud kehtiv kaevandamisluba, ning oluline
ei ole, millised tingimused on selles loas kaevandamisele seatud või kas kehtib veel mõni muu
haldusakt, mis kaevandamise tegelikult välistab (vt ka Riigikohtu 26.05.2020 otsus nr 5-20-2,
p 33). Halduskohus rõhutas õigesti, et põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-20-2 väljendatud
seisukohad on jätkuvalt asjakohased, sest kuigi tegemist oli abstraktse normikontrolliga, hinnati
ka selles menetluses MaaKatS § 182 lg 4 põhiseaduslikkust olukorras, kus korraga kehtivad nii
kaevandamisluba kui ka kaevandamist välistav haldusakt. PS § 154 lg-s 1 ettenähtud kohaliku
omavalitsuse enesekorraldusõiguse riive proportsionaalsuse seisukohast ei ole sisulist vahet,
kas MaaKatS § 182 lg 4 välistab sihtotstarbe määramisel lähtumise valla üldplaneeringust või
kohaliku kaitseala moodustamisotsusest. Halduskohus on Jõelähtme Vallavalitsuse 21.10.2021
korralduse nr 970 ning 23.12.2021 korraldused nr 1242 ja nr 1243 õigesti tühistanud.
34. Kohustamisnõudega seonduvalt tuleb esmalt märkida, et olukorras, kus Keskkonnaameti
29.11.2019 korraldus nr 1-3/19/2311 on jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-19-2448
tühistatud ja Keskkonnaameti 17.04.2023 korraldusega nr DM-124470-1 uuendatud menetluse
tulemusel ei ole seni uut kaevandamisluba antud, ei ole kehtiva kaevandamisloa puudumise
tõttu ei ole enam võimalik teha Jõelähtme vallale definitiivset ettekirjutust määrata Ojaveere
katastriüksusele 100% mäetööstusmaa sihtotstarve. Kuna halduskohus on otsuse resolutsiooni
p-s 1.4 sellise ettekirjutuse teinud, tuleb seda muuta.
35. HKMS § 41 lg 3 näeb ette, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada
vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu
tegemist uuesti otsustama. Jõelähtme vald viitab iseenesest õigesti, et kohtul tuleb oma volitusi
rakendades arvestada ka RVastS-s sätestatut (HKMS § 5 lg 3), kuid on jätnud tähelepanuta, et
RVastS § 6 lg-d 4 ja 5 käsitlevad üksnes juhte, kus õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt
või tegemata toiming, mille andmine või tegemine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel. Kui
haldusorganil kaalutlusõigus puudub, siis ei ole vastustajale kindla sisuga käitumisjuhise ette
kirjutamine takistatud. N-ö definitiivse ettekirjutuse tegemine ei oleks sageli küll põhjendatud
3-22-232
13(14)
ka haldusorganil kaalutlusõiguse puudumise korral, sest kohtul ei pruugi endal olla otsust tehes
piisavalt teavet, veendumaks, et haldusakti andmisest või toimingu tegemisest ei oleks asja uuel
otsustamisel ühelgi tingimusel võimalik õiguspäraselt keelduda (nt Tallinna Ringkonnakohtu
17.06.2021 otsus nr 3-19-1505, p 30; 05.03.2021 otsus nr 3-20-231, p 14), kuid praeguses asjas
oli see õigusrahu saavutamiseks mõistlik (vrd Riigikohtu 24.11.2021 otsus nr 3-18-2420, p 19).
36. Ka praeguseks kujunenud olukorras on ringkonnakohtu arvates võimalik ja põhjendatud
teha vastustajale range ettekirjutus määrata Ojaveere katastriüksusele 100% mäetööstusmaa
sihtotstarve juhul, kui kohtuotsuse täitmise ajaks (kohtuotsus tuleb täita 30 päeva jooksul selle
jõustumisest arvates) on väljastatud uus keskkonnaluba maavara kaevandamiseks Ojaveere
katastriüksusel. Kuna kohustamisnõue oleks rahuldatud ka indefinitiivse ettekirjutuse tegemise
korral (s.o vastustaja kohustamisel lahendada Maa-ameti 23.12.2019 taotlus uuesti), siis ei ole
tegemist kaebuse nõuete tingimusliku lahendamisega, vaid sisuliselt otsuse täitmise tingimuste
(HKMS § 162 lg 3, § 168 lg 1) kindlaksmääramisega. Kui kohtuotsuse täitmise ajaks ei ole
Ojaveere katastriüksusel maavara kaevandamiseks uut keskkonnaluba väljastatud, siis tuleb
vastustajal lahendada Maa-ameti 23.12.2019 taotlus uuesti.
37. Apellatsioonkaebuses on mh leitud, et halduskohus ei oleks tohtinud 20.05.2022 otsusega
lahendada Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu) kaebust, kuna kaebuse tähtaegsust
puudutav vaidlus ei olnud veel lõppenud. Sellega ei saa nõustuda. Iseenesest on õige, et Tallinna
Halduskohtu 30.03.2022 määruse resolutsiooni p 1, millega jäeti rahuldamata Jõelähtme valla
taotlus Eesti Vabariigi kaebuse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu, jõustus
alles pärast halduskohtu otsust tehtud Riigikohtu 16.08.2022 määrusega, millega jäeti vastustaja
määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2022 määruse peale menetlusse võtmata. Kuna
halduskohus oli veendunud, et kaebetähtaega ei olnud ületatud, ning seda oli juba enne otsuse
tegemist kinnitanud ka ringkonnakohus, ei ole alust heita halduskohtule ette asja lahendamist
enne tähtaja üle toimunud vaidluse lõppemist. Vajaduse korral saanuks apellatsioonimenetluses
halduskohtu otsust muuta.
38. Jõelähtme vald on juhtinud õigesti tähelepanu, et halduskohus jättis otsuses käsitlemata
vastustaja väited, mis seondusid riigi kaebeõigusega. Halduskohus märkis 30.03.2022 määruses
(p 5), et lõplik seisukoht HKMS § 44 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse ulatuse kohta tuleb võtta
kohtuotsuses, kuid 20.05.2022 otsuses ei ole seda teemat käsitletud. Eeltoodu ei ole siiski viinud
ebaõige otsuse tegemisele, sest vastustaja väited Eesti Vabariigi kaebeõiguse piiratusest ei ole
põhjendatud. HKMS § 44 lg 4 annab selgelt mh riigile õiguse esitada kaebuse teise avaliku
võimu kandja vastu oma õiguste (sh omandiõiguse) kaitseks. Eesti Vabariik on praegusel juhul
soovinud Jõelähtme valla tegevuse peale esitatud kaebusega üheselt mõistetavalt kaitsta enda
kui Ojaveere kinnistu omaniku õigusi (vrd Riigikohtu 02.03.2023 otsus nr 3-20-1717, p 14).
Apellandi viited kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuse üle teostatavale haldusjärelevalvele ja
sellega seoses halduskohtule protesti esitamise õigusele (VVS § 753 lg 8; HKMS §-d 255–259)
ei ole asjakohased, sest protesti esitamise võimalus ei saa iseenesest välistada kaebuse esitamist
riigi omandiõiguse kaitseks. Jõelähtme valla viidatud lahendid haldusasjades nr 3-3-1-28-97 ja
nr 3-3-1-6-01 on tehtud enne 01.01.2012, mil menetlusseadustik HKMS § 44 lg 4 sarnast sätet
ei sisaldanud.
IV
Kokkuvõte ja menetluskulud
39. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel jääb Jõelähtme valla apellatsioonkaebus
rahuldamata, kuid ringkonnakohus muudab Tallinna Halduskohtu 20.05.2022 otsuse
resolutsiooni punkti 1.4 selliselt, et kohustab Jõelähtme Vallavalitsust määrama Ojaveere
3-22-232
14(14)
katastriüksuse sihtotstarbeks 100% mäetööstusmaa 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest
arvates, kui kohtuotsuse täitmise ajaks on välja antud keskkonnaluba maavara kaevandamiseks
Ojaveere katastriüksusel. Kui selleks ajaks ei ole kaevandamisluba välja antud, tuleb Jõelähtme
Vallavalitsusel lahendada Maa-ameti 23.12.2019 taotlus uuesti 30 päeva jooksul kohtuotsuse
jõustumisest arvates. Ülejäänud osas jääb halduskohtu otsus muutmata.
40. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS
§ 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude
nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
Jõelähtme vald on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ja kandnud
apellatsiooniastmes esindajakulu 1749 eurot (koos käibemaksuga, vastab advokaadi 13,25
töötunnile tunnihinnaga 110 eurot + käibemaks). Menetluskulude kandmine seoses praeguse
haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg-d 1
ja 11). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad Jõelähtme valla menetluskulud
apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
41. OÜ Väo Paas on palunud mõista vastustajalt tema kasuks välja apellatsiooniastmes
kantud esindajakulu 4289,50 eurot (ilma käibemaksuta, vastab esindajate 17,9 töötunnile
tunnihinnaga 230 või 280 eurot + käibemaks). Sellise kulu kandmise kohustus seoses praeguse
haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11).
Ringkonnakohtu hinnangul oleks taotletud suuruses esindajakulu vastustajalt väljamõistmine
osaliselt ülemäärane. Kuigi apellatsioonimenetluse kestel on asjaolude muutumisest tulenevalt
olnud vajalik lahendada täiendavaid taotlusi ja erinevalt halduskohtust vaatas ringkonnakohus
asja läbi kohtuistungil, ei saa pidada põhjendatuks mõista apellatsiooniastme menetluskulude
katteks välja suuremat summat kui esimese astme kohtus, sest vaidluse põhisisu ja peamised
väited ei ole muutunud. Seega tuleb vastustajalt HKMS § 108 lg 1 alusel OÜ Väo Paas kasuks
välja mõista esindajakulu 3000 eurot (ilma käibemaksuta). Ülejäänud osas jäävad kaebaja
menetluskulud HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda.
42. Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) ei ole menetluskulude kandmise kohta
andmeid esitanud, mistõttu jäävad teise kaebaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes
HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)