2-22-18624/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 06.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-18624

Kohtuasi

X kaebus Tallinna kohtutäituri Kristiina Feinmani

01.11.2022 ja 02.12.2022 otsustele täiteasjas nr

034/2010/2444

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.01.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman

(isikukood 47511180212)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 24.01.2023 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt selle põhjendusi.

3. Jätta

määruskaebuse

esitamisest

tingitud

menetluskulud

X

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-22-18624

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja/võlgnik) esitas 12.12.2022 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada

Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani (kohtutäitur) 01.11.2022 otsuse p 2 ja 02.12.2022

kohtutäituri otsuse võlgniku 11.11.2022 kaebuse kohta.

Harju Maakohtu 07.10.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-9163 lõpetati täiteasjas

nr 034/2010/2444 (täiteasi) menetlus sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu. 01.11.2022

otsusega lõpetas kohtutäitur menetluse täiteasjas osaliselt (s.o sissenõudja nõude osas), tegi

otsuse kohtutäituri põhitasu väljamõistmise kohta, mõistes võlgnikult välja kohtutäituri

põhitasu 2700 eurot koos käibemaksuga (kohtutäituri tasu otsus) ja jätkas täitekulude ja

kohtutäituri põhitasu osas täitemenetlust.

Kohtutäituri seaduse (KTS) § 41² ei anna kohtutäiturile õigust teha uut tasuotsust, mille suhtes

hakkab kulgema uus kümneaastane aegumise tähtaeg. Kohtutäitur saab jääda senise tasuotsuse

juurde ning nõuda esialgse tasu otsuse alusel kuni poolt kohtutäituri tasu summast.

Ka kohtutäituri tasunõude osas tuleb täitemenetlus lõpetada aegumise tõttu.

Kohtutäituri tasu otsus ei ole ka piisavalt põhjendatud, sest selles ei ole põhjendusi, kuidas

kohtutäitur tasu arvutas.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohtu 24.01.2023 määrusega jäeti avaldaja kaebus rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda. Maakohus jättis menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Määruse põhjenduste kohaselt ei vabane võlgnik täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg 4 ja

§ 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest, kui kohtutäitur või kohus lõpetab täitemenetluse

sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu. Sellisel juhul on kohtutäituril KTS § 412 järgi õigus

nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud

summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Põhitasu saamiseks tuleb

kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu

nõudes uue tasuotsuse alusel. Samas täitemenetluses tehtud uus põhitasu otsus on ühtlasi

TMS § 2 lg 1 p 16 alusel uus täitedokument, mida saab täita samas täitemenetluses olenemata

asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud.

Kohtutäitur on nõudnud tasu maksimummääras. Kohtutäituri tasu otsuses on märgitud, et

sissenõudmata nõude suurus on 139 009,53 eurot. 50% põhitasust on 2250 eurot, millele

lisandub käibemaks 450 eurot (KTS § 32 lg 3 ja § 35 lg 1). Kohtutäitur ei ole küll tasu otsuses

põhjendanud, miks on põhitasu maksimummääras, kuid on sisulised põhjendused esitanud nii

02.12.2022 otsuses kui ka 09.01.2023 menetlusdokumendis.

Määruskaebus

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Maakohus leidis ebaõigesti, et kohtutäitur tegi põhjendatult uue kohtutäituri tasu otsuse ja et

see ei ole aegunud. KTS § 41² ei anna kohtutäiturile õigust teha uut otsust, millega algaks uuesti

kulgema kümneaastane aegumistähtaeg. Selline tõlgendus ei vasta seadusandja eesmärgile

2-22-18624

lõpetada üheaegselt võlgniku suhtes aastaid kestnud täitemenetlus ja saavutada õigusrahu.

Seadusandja tahtega on kooskõlas KTS § 41² tõlgendus, et kohtutäitur jätkab oma esialgse tasu

otsuse sissenõudmist poole ulatuses, mitte ei koosta uut tasu otsust.

Avaldaja palub kontrollida KTS § 41² põhiseaduspärasust ning tunnistada säte põhiseadusega

(PS) vastuolus olevaks. Sätte kohaldamisel tekib ebamõistlik ja ebavõrdne olukord, kus

kohtutäituri tasuotsuse menetlemine toimub 20 aasta jooksul, mis on vastuolus PS §-ga 12.

Lisaks jättis maakohus arvestamata sellega, et kohtutäitur täitis põhjendamiskohustuse alles

kohtumenetluses. Kohtutäitur ei põhjendanud otsuses oma tasu suurust.

Menetluse edasine käik

4. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 2¹ jätab ringkonnakohus maakohtu

määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt määruse põhjendusi. Määruskaebus

jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt

TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda, välja arvatud osas, milles ringkonnakohus muudab

maakohtu määruse põhjendusi. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

7. Menetlusosalised vaidlevad eelkõige selle üle, kas kohtutäituril on olukorras, kus põhinõude

osas täitemenetlus lõpetatakse nõude täitmise aegumise tõttu, õigus jätkata täitemenetlust

kohtutäituri põhitasu nõudes, mh kas kohtutäitur võib teha põhitasu väljamõistmiseks uue

otsuse.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäituril oli õigus teha uus põhitasu otsus ja

jätkata täitemenetlust kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Sissenõudja nõude

täitmise aegumise tõttu ei vabane võlgnik TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 järgi täitekulude

kandmisest. Sellisel juhul saab kohtutäitur vastavalt KTS §-le 412 teha uue otsuse põhitasu

nõudmise osas, milles tulenevalt tekib uus tasu nõudmise alus. Täitemenetlus jätkub sellisel

juhul kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel ning uue tasuotsuse aegumine hakkab

kulgema eraldiseisvalt. Kuna uus põhitasu otsus on TMS § 2 lg 1 p 16 alusel täitedokument,

siis saab seda täita samas täitemenetluses olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud

tasu väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud.

9. Ringkonnakohtute praktikas on mitmel korral leitud, et sissenõudja nõude täitmise aegumise

tõttu lõpetamise korral teeb kohtutäitur tasu saamiseks uue tasuotsuse ja jätkab tasu

sissenõudmist selle alusel. TMS §-s 481, §-s 501 ja §-s 2231 ning KTS §-s 411 ja §-s 412

sätestatud kord ei kohaldu kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsuste aegumisele

(vt TlnRnKm 05.04.2022, 2-21-8023, p 11.3; TrtRnKm 31.05.2022, 2-21-13633, p 7).

10. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et kohtutäituril tuleb KTS § 41² kohast

põhitasu otsust põhjendada. KTS § 41² võimaldab kohtutäituril nõuda menetluse põhitasu kuni

2-22-18624

pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Sätte kohaldamine ei sõltu sellest,

mitu täitetoimingut ja kui suure ajakuluga on kohtutäitur võla sissenõudmiseks teinud.

Täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE eelnõu seletuskirja

kohaselt (lk-d 8 ja 9) lähtub KTS §-s 41² sätestatud tasu suurus täiturite keskmistest kuludest

täitmisele. Ka tavajuhul on kohtutäituri põhitasu suurus seadusega fikseeritud ega sõltu tehtud

täitetoimingutest ja nende ajakulust. Seadusest ei tulene kohtutäiturile põhitasu määramisel

kohustust selle suurust põhjendada (vt KTS § 35, § 32 lg 5). Ringkonnakohus muudab selles

osas maakohtu määruse põhjendusi.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole KTS § 412 vastuolus põhiseadusega.

11.1. Täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmise aegumistähtaeg on

kümme aastat (TsÜS § 157 lg 1). Kohtutäituril on õigus teha põhinõude osas täitemenetluse

aegumise tõttu lõpetamisel uus tasuotsus, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on samuti

kümme aastat (TsÜS § 157 lg 1) (vt TlnRnKm 22.03.2022, 2-21-17423, p 9.2; TlnRnKm

08.04.2022, 2-21-11197, p 11). Kohtutäitur ei nõua sisse aegunud kohtutäituri tasu pärast

aegumistähtaja möödumist, vaid teeb põhitasu kohta uue otsuse. Seega on ebaõige avaldaja

väide, nagu toimuks kohtutäituri tasuotsuse menetlemine 20 aasta jooksul.

11.2. KTS § 412 sätestab, et täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on

kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna

sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või.

Kohtud on KTS § 412 põhiseadusele vastavust hinnanud ja leidnud, et see säte ei ole

põhiseadusega vastuolus (vt TrtRnKm 31.05.2022, 2-21-13633, p-d 9 ja 10; TrtRnKm

05.12.2022, 2-22-5148, p 16). Asjaomane norm ei ole vastuolus põhiseadusega, kuna sellel on

seaduslik eesmärk ning eesmärgi saavutamise abinõu on taotletava eesmärgi saavutamiseks

PS § 11 mõttes sobiv, vajalik ja mõõdukas. Täitemenetluse algatamine on eelkõige põhjustatud

võlgniku mittekorrektsest rahaliste kohustuste täitmisest. Normi eesmärk on välistada, et

kohtutäiturid ei jääks aastatepikkuse töö eest tasustamata. Seega on valitud meede sobiv

(soodustab eesmärgi saavutamist) ja vajalik (eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise,

isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene). Tegemist on

ka mõõduka meetmega, kuivõrd üldjuhul kannabki võlgnik täitemenetluse kulud, st ka siis, kui

täitemenetluses õnnestub nõuet täita. Üksnes asjaolu, et aegumistähtaja jooksul ei ole

õnnestunud sissenõudja nõuet täita, ei tähenda, et kohtutäitur ei peaks sellisel juhul tasu saama.

12. Eelnevast tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

14. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause ja lg 10 alusel avaldaja kanda

ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust maakohtu määrust selles osas muuta.

15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuivõrd kohtutäituril ei ole

menetluskulusid tekkinud, siis ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

16. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TMS § 218 lg 3 alusel.

2-22-18624

(allkirjastatud digitaalselt)