2-21-17801/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 06.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-17801

Kohtuasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus X vastu

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.02.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

AB

„Lietuvos

draudimas“

Eesti

filiaal

(registrikood 12831829), lepinguline esindaja AL

Puudutatud

isik

X

(isikukood

XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Kuldar Kirt

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 09.02.2023 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta X kanda.

4. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali taotlus menetluskulude hüvitamiseks

rahuldada. Määrata AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali menetluskulude

suuruseks 286 eurot.

5. Välja mõista X-lt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks 286 eurot.

6. Kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-21-17801

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja) esitas 12.11.2021 Harju Maakohtule X

(puudutatud isik) vastu avalduse, milles palub kohtul puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

mõista kahju hüvitise 7663,45 eurot, viivise põhinõudelt seisuga 12.11.2021 1291,66 eurot ja

viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates

13.11.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

2. Avaldaja on kindlustusandja, kes on 15.09.2016 sõlminud korteri Sõpruse pst 220-32

kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 1426170050. Korter on kindlustatud taastamisväärtuses,

kodune vara on kindlustatud hüvitispiiriga 5000 eurot ja ajutise elukoha üürikulu hüvitispiiriga

3000 eurot. Kindlustusperiood oli 15.09.2016–14.09.2019. Kindlustusvõtja oli Y ja

kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus oli 100 eurot.

3. Avaldaja sai 28.07.2019 kahjuteate korteris 32 26.07.2019 toimunud veekahjust. Kahjuteate

kohaselt tehti viiendal korrusel asuvas korteris remonti ja uputati terve püstak. Puudutatud isik

on Tallinnas Sõpruse pst 220-41 asuva korteri (korter nr 41) omanik. KÜ Sõpruse pst 220

juhatuse liikme AM vastuse kohaselt sai veekahju alguse korterist 41. Avaldaja esindaja vaatas

29.07.2019 üle kahjustada saanud korteri 32 ja koostas vara ülevaatuse akti, mille kohaselt on

korteris 32 saanud kahjustada esik, köök, elutuba ja magamistuba. Esikus, köögis, elutoas ja

magamistoas on kahjustatud põrandad. Esikus ja magamistoas on kahjustatud tapeet. Kõikides

ruumides on kahjustatud laed. Vara ülevaatuse aktis on ka korteri 32 skeem, millele on märgitud

ruumide paigutus ja kahjustatud piirkonnad.

4. Korteri 32 remondiks tegid hinnapakkumise Vesrax OÜ 7322,45 eurot ja Hensar Grupp OÜ

7873,02 eurot. Avaldaja hinnangul oli Vesrax OÜ hinnapakkumises näidatud kulud vajalikud

veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Vesrax OÜ tehtud remonditööd lõppesid

30.08.2019 ja avaldaja hüvitas korteri nr 32 remondikulu 6963,45 eurot. Korteri 32 remonttööde

ajal vajas kindlustusvõtja oma perega ajutist elukohta. Kindlustusvõtja üüris kaheks nädalaks

ajutise elukoha hinnaga 700 eurot ja hüvitas selle kulu. Avaldaja on kokku hüvitanud kahju

7663,45 eurot.

5. Kuna veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist, esitas avaldaja 18.09.2019 puudutatud

isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude hüvitamise tähtajaga 04.10.2019. Puudutatud isik

sai kahjunõude kätte, kuid kahju ei hüvitanud. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale

tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda

isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandja, siis on kahjustada

saanud korteriomaniku nõue puudutatud isiku vastu läinud üle avaldajale.

6. Avaldaja hinnangul on puudutatud isik rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses

(KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi

eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi

tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanikul on kohustus hoiduda teistele korteriomanikele

kahju tekitamisest. Puudutatud isik oleks pidanud vältima kahjustavat asjaolu (veekahju) endale

2-21-17801

kuuluvas korteris. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui

tegevusetusega.

Puudutatud isiku seisukohad

7. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu.

8. KÜ Sõpruse pst 220 juhatuse liikme AM teate kohaselt sai veeleke alguse korterist 41

vannitoas asuva veetoruühenduse purunemise tõttu. Kahjukäsitluse käigus selgus, et vee lekke

põhjustas kraani purunemine vannitoas. Seda on kinnitanud ka KÜ Sõpruse pst 220 esindaja.

Puudutatud isik rõhutab, et tegu on erakorralise sündmusega, mida ei saanud puudutatud isik

ette näha ning mis ei ole seotud puudutatud isiku hoolsuskohustuse rikkumisega, kuna olles

hoolas, ei õnnestu sellist õnnetust ette näha ja vältida.

9. Puudutatud isik ei nõustu kahju ulatuse ega suurusega. 29.07.2019 koostatud vara ülevaatuse

akti on allkirjastanud ainult kannatanu ning puudub kindlustusandja allkiri ehk sisuliselt on

kannatanu hinnanud ise oma kahju ulatust, selleks spetsialiste ja asjaolusid kinnitavaid isikuid

kaasamata. Aktis puudub kahju kirjeldus, mis on asendatud korteri skeemiga, mis ei anna aga

adekvaatset pilti kahju ulatusest. Puudutatud isiku korter asub 4-ndal korrusel ja kahjustatud

korter esimesel korrusel. Ei ole eluliselt usutav, et läbi kahe korruse lekkis sellisel määral vett,

et põhjustada kirjeldatud kahjustusi.

10. Avaldaja ei ole kirjeldanud, milles seisnes KrtS § 31 lg 1 p 1 kohustuse rikkumine. Kuna

puudutatud isik on järginud korrashoiukohustust ja eeldatavast tootmisdefektist toimunud

kraani purunemist ei saanud ette näha, ei ole ta korrashoiukohustust rikkunud. Puudutatud isik

ei saanud visuaalse vaatluse teel tuvastada võimalikku kraani defekti ning täitis oma

korrashoiukohtustust parimal võimalikul viisil. Viimast tõendab ka remondi alustamine

korteris.

11. Kahju suurus on tõendamata. Väidetavat kahju ei ole võimalik tõendada mistahes

hinnapakkumisega. Otsesed tõendid kahju suuruse kohta puuduvad. Kahju suurust ei tõenda

fotod, sest fotode alusel ei ole võimalik kahjude suurust kindlaks teha. Avaldaja ei ole

tõendanud, et väidetava kahju kõrvaldamise maksumus vastaks turutingimustele. Samuti ei ole

avaldaja tõendanud, et vajalik oli asenduspinna võtmine ning võetud asenduspind vastas

samaväärsele ning selle hind turutingimustele.

Maakohtu määrus

12. Maakohus rahuldas 09.02.2023 määrusega avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja kahju 7663,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1291,66 eurot ja viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 13.11.2021 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 1056,67 eurot ja viivise.

13. Vaidlus puudus selle üle, et Tallinnas Sõpruse pst 220 korterelamus toimus veekahju

juhtum, milles sai kannatada korter nr 32, avaldaja ja kahjustatud korteri omanik olid sõlminud

kindlustuslepingu, avaldaja on hüvitanud kindlustusvõtjale tekkinud kahju 7663,45 eurot,

puudutatud isik on korteri 41 omanik, vee lekke korteris põhjustas kraani purunemine vannitoas

ja 18.09.2019 esitas avaldaja puudutatud isikule tagasinõude 7663,45 eurot.

14. Menetlusosalised vaidlesid selle üle, kas puudutatud isik vastutab kahju eest. Samuti oli

vaidlus kindlustusvõtjale tekitatud kahju suuruse üle.

2-21-17801

15. Puudutatud isik on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoiduma kaasomandi eset kasutades

tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahjustatud

korteriomaniku nõue kahju tekitaja vastu. Kuna avaldaja on kahju hüvitanud, siis järelikult on

soodustatud isiku nõue puudutatud isiku vastu läinud üle avaldajale.

16. Maakohus tuvastas esile toodud teabe ja tõendite, sh KÜ Sõpruse pst 220 juhatuse liikme

AM teate põhjal, et veeleke sai alguse puudutatud isikule kuuluva korteri vannitoas asuva kraani

purunemisest. Puudutatud isiku vastuväited, et tegemist oli erakorralise sündmusega,

arvestades avaldaja ja puudutatud isiku asja läbivaatamisel esile toodud selgitusi, ei ole

põhjendatud.

17. Maakohtu hinnangul oli kahju suurus põhjendatud ja tõendatud. Kuivõrd vaidluse all ei

olnud veekahju tekkimine korteris nr 32, vaid kahju ulatus ja hüvitise suurus, siis leidis kohus,

et avaldaja võetud hinnapakkumistes kirjeldatud remonditööd on kooskõlas kahjuavalduses

esile tooduga. Kuna puudutatud isik ei toonud esile, et tehtud tööd ei vastaks mahult või tööde

vajalikkusest lähtuvalt hinnapakkumises kirjeldatule, lähtus maakohus Vesrax pakkumusest ja

luges tehtud tööd vajalikeks ja kahju suuruse tõendatuks.

18. Tööd tehti ja anti korteriomanikule üle 30.08.2019. Tulenevalt tööde spetsiifikast ja mahust

oli põhjendatud, et kannatanu vajas remonditööde tegemise perioodiks elamispinda.

Asenduspinna üürimise kulu tõendab 15.08.2019 sõlmitud eluruumi üürileping, tasuga 700

eurot. Arvestades üürihindasid ja asjaolu, et asenduspind pidi leitama kiirelt, oli see kohtu

hinnangul mõistlik.

19. Korteriomanikul lasus kohustus hoida eriomandi ese korras. Veeleket ja selle tagajärgi sai

ära hoida eelkõige puudutatud isik, kelle mõjusfääris asub lekkekoht, vaatamata asjaolule, et

seal toimus remont. Maakohus ei nõustunud puudutatud isiku väitega, et 29.07.2019 koostatud

vara ülevaatuse akti allkirjastas ainult kannatanu ehk sisuliselt on kannatanu hinnanud ise oma

kahju ulatust, selleks spetsialiste ja asjaolusid kinnitavaid isikuid kaasamata. Kahju ulatus on

tõendatud hinnapakkumustes kirjeldatud tööde loeteluga, milles puudub alus kahelda, kuivõrd

ümberlükkavaid tõendeid ei ole. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu kahjukirjelduses ning

fotomaterjalides. AM kirjast nähtuvalt teavitati puudutatud isikut veelekkest ja tekkimise

põhjus sai tema poolt koheselt likvideeritud, seega ei saa talle alumiste korterite võimalikud

veekahjustused teadmata olla.

Määruskaebus

20. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja teha uue määruse,

millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

21. Maakohus rikkus asjaolude hindamise ja määruse põhjendamise kohustust järgmiste

asjaolude osas.

21.1. Maakohus asus ebaõigele seisukohale, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Sõpruse

pst 220 korterelamus toimus veekahju juhtum, milles sai kannatada korter 32. Puudutatud isik

on vaielnud vastu sellele, et kannatada sai korter 32.

21.2. Maakohus leidis ebaõigesti, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et avaldaja on

hüvitanud kindlustusvõtjale tekkinud kahju 7663,45 eurot. Avalduse lisa 10 ei ole asjakohane

tõend ja seda ei ole võimalik sisuliselt hinnata, kuna sellest ei nähtu tehtud tööd, nende kogused,

hinnad jne.

2-21-17801

21.3. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et veelekke

põhjustas puudutatud isiku korteri vannitoas kraani purunemine. Puudutatud isiku korteris

purunes vannitoa veekraani ühendus.

21.4. Selgusetuks jääb, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes asus maakohus

seisukohale, et kuna avaldaja on kahju hüvitanud, siis järelikult on soodustatud isiku nõue

puudutatud isiku vastu läinud üle avaldajale. Maakohus ei hinnanud sisuliselt ühtegi puudutatud

isiku vastuväidet seoses väidetava väljamakse tegemisega.

22. Õnnetuse järgselt ei ole korteriühistu esindajatest keegi korteris viibinud, mistõttu ei saa

ükski korteriühistu esindaja anda hinnangut väidetava kahju tekkepõhjuste kohta. Vannitoa

veekraani ühendus ei purunenud puudutatud isiku hoolsuskohustuse vms rikkumise tagajärjel.

Tegemist oli vääramatu jõuga.

23. Maakohus rikkus asjaolude ja tõendite hindamise ning määruse põhjendamise kohustust

kahju suuruse hindamisel. Maakohus jättis puudutatud isiku sellekohased vastuväited ja

puudutatud isiku esitatud hinnapakkumise sisuliselt hindamata.

24. Maakohtu määrusest ei selgu, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes mõistis

maakohus asenduspinna kasutamise eest välja hüvitise.

25. Puudutatud isik jääb selle juurde, et 29.07.2019 koostatud vara ülevaatuse akti korteri 32

kahjustuste kohta on allkirjastanud ainult kannatanu ning puudub kindlustusandja allkiri ehk

sisuliselt on kannatanu hinnanud ise oma kahju ulatust, selleks spetsialiste ja asjaolusid

kinnitavaid isikuid kaasamata. Puudutatud isik ei nõustu kahju ulatusega ega kahju suurusega.

26. Avaldaja esitas viivisenõude 1291,66 eurot, kuid ei esitanud viivise arvestamise

metoodikat. Seda ei kontrollinud ka maakohus. Esitatud viivisenõue on kontrollimatu.

27. Arvestades vaidluse asjaolusid, tuleb menetluskulud jätta avaldaja või alternatiivselt poolte

endi

kanda.

Kuna

avaldaja

ei

taotlenud

24.10.2022

menetluskulude

nimekirjas

menetluskuludelt viivise arvestamist, siis puudus kohtul alus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks. Eluliselt ei ole usutav, et avaldajal kulus puudutatud isiku 16.05.2022

seisukohaga tutvumiseks 30 minutit (põhjendatud ajakulu 7 minutit), 12.09.2022 seisukohaga

tutvumiseks 30 minutit (põhjendatud ajakulu 10 minutit). Põhjendamatu on avaldaja

11.08.2022 istungiks valmistumise ajakulu 1 tund olukorras, kus varem kulus avaldajal selleks

30 minutit.

Menetluse edasine käik

28. Avaldaja palus jätta määruskaebus rahuldamata.

29. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS

§ 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2-21-17801

31. Ringkonnakohtu

hinnangul

on

vaidlustatud

määrus

kooskõlas

materiaal-

ja

menetlusõigusega. Maakohtu määrus vastab TsMS § 465 lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu

määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Määruskaebuses viidatud

menetlusnormide rikkumist, sh oluliste asjaolude või tõendite ebaõiget või ebapiisavat

hindamist, ringkonnakohus ei tuvastanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jagas

tõendamiskoormise menetlusosaliste vahel ja tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti.

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata (TsMS § 659 ja § 654

lg 6). Määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

Määruskaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.

32. Kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud avaldaja on esitanud VÕS § 115 lg 1 alusel

hüvitisnõude puudutatud isiku kui väidetavalt oma kohustust rikkunud teise korteriomaniku

vastu. Kahjustatud korteri omanikul (mh kindlustusandjal VÕS § 492 lg 1 alusel) on võimalik

nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi

eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Selleks, et kahjustatud

korteri omanik saaks esitada korteriomandi eri- või kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise

nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda

oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega (RKTKo

19.03.2021, 2-18-13649).

33. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset ning

seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele

ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud

omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama

üksteise õigustatud huve. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus

nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi

kaasomanike huvides. Kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida

korras eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi

eseme korrashoiule. Seega on korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras

ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus). Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu

kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh

ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta

teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (RKTKo

19.03.2021, 2-18-13649, p 16).

34. Riigikohus on selgitanud, et kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi

eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust

jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks

teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise

korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi

omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et

ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (RKTKo 19.03.2021,

2-18-13649, p 21).

35. Arvestades asjas esitatud tõendeid ja puudutatud isiku enda seisukohti, järeldas maakohus

põhjendatult, et veeleke sai alguse puudutatud isikule kuuluva korteri 41 vannitoas asuva

veekraani purunemisest. Olukorras, kus puudutatud isik ka ise möönab enda korteris veekraani

purunemist, leidis maakohus õigesti, et nimetatud asjaolu üle vaidlus puudub (tl-d 86, 96, 99 ja

pöördel). Eeltoodust tulenevalt ei ole ka määravat tähtsust, kas õnnetuse järgselt korteriühistu

esindajatest keegi puudutatud isikule kuuluvas korteris viibis, kuivõrd puudutatud isik on enda

korteri vannitoas asuva veekraani purunemist menetluses korduvalt kinnitanud.

2-21-17801

36. Määruskaebuses rõhutab puudutatud isik, et korteris 41 purunes vannitoa veekraani

ühendus, seejuures täpsustamata, mida kohus peaks sellest asjaolust tulenevalt teisiti järeldama.

Puudutatud isik ei ole otseselt tuginenud asjaolule, et tema hinnangul võib veekraani ühendus

olla kaasomandi ese. Kuigi puudutatud isik ei ole selle paljasõnalise väitega ümber lükanud

maakohtus tuvastatud asjaolu, et kahjujuhtum oli põhjustatud veekraani purunemisest (s.o

eriomandi esemest), siis isegi, kui veekraani ühendust lugeda eriomandi piires asuvaks

kaasomandi esemeks, tuleneb eeltoodud Riigikohtu selgitustest, et korteriomanikul on kohustus

jälgida ka eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda. Seega isegi sellisel juhul

vastutab kahju eest puudutatud isik, kui ta ei tõenda, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või

tema rikkumine on vabandatav.

37. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu järelduse, mille kohaselt põhjustas puudutatud isiku

korterist lähtunud veeleke kahjujuhtumi korteris 32. Kuna ringkonnakohus nõustub

maakohtuga selles, et veeleke lähtus puudutatud isiku korteriomandi eriomandi esemest, saab

eeltoodud

Riigikohtu

selgitustest

lähtudes

eeldada,

et

puudutatud

isik

rikkus

korrashoiukohustust. Puudutatud isik pidi vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole oma

kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et

veeleke ei olnud välditav, s.t rikkumine oleks olnud vabandatav. Üksnes see, et puudutatud

isikul ei saanud enda teadmiste pinnalt tekkida kahtlus, et kraan võib puruneda, ei vabasta teda

korrashoiukohustusest ega tähenda, et kraani purunemise näol on tegemist ettenägematu

olukorraga. Seega ei ole võimalik järeldada, et puudutatud isik rikkus oma kohustust vääramatu

jõu tõttu ja võiks sel põhjusel vabaneda vastutusest.

38. Menetlusosalised vaidlevad kahjunõude suuruse üle. Avaldaja hüvitas korteri 32 omanikule

remondi ja ajutise elukoha üürimise tõttu tekkinud kulud (kahju). Hüvitatud ulatuses läheb

kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu

VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale üle. Kuna avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud

kahjujuhtumist põhjustatud kahju 7663,45 eurot, läks selles ulatuses avaldajale kahju

hüvitamise nõue võimaliku kahju tekitaja vastu üle.

39. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse etteheitega, et maakohus ei hinnanud sisuliselt

ühtegi puudutatud isiku vastuväidet seoses väidetava väljamakse tegemisega. Maakohus hindas

hinnapakkumistes kirjeldatud remonditöid ja võrdles kahjuavalduses tooduga ning vastas

piisavalt põhjalikult ka puudutatud isiku vastuväidetele nii vajalike remonditööde mahu kui

hinnaga seoses. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda kahju suurust ebausutavaks asjaolu, et

vara ülevaatuse akti allkirjastas kahjustada saanud korteri omanik. Asjaolu, et tehtud tööd ei

nähtu hiljem esitatud arvest, ei muuda hinnapakkumises toodud tööde vajalikkust või tööde

tegemist vähemusutavaks. Maakohus ei jätnud puudutatud isiku esitatud hinnapakkumist

tähelepanuta, vaid hindas ka seda tõendit sisuliselt, leides, et see ei muuda usutavaks, et

konkreetse kahjujuhtumiga seonduvaid töid oleks olnud võimalik teha väiksema kuluga. Seoses

puudutatud isiku väitega, et korter 32 oli juba enne kahjujuhtumit amortiseerunud, märgib

ringkonnakohus järgmist. Õige on see, et kahju hüvitamise eesmärk ei ole kahjustatud isiku

asetamine paremasse olukorda, kui ta oli, kuid see ei tähenda seda, et kahjujuhtumi järgselt

tuleb selle argumendi alusel taastamisremonti tehes kasutada juba kasutatud ehitusmaterjale või

vähem kvaliteetseid viimistlusvahendeid, et tagada korteris eelnevaga täpselt samaväärne

amortiseerunud olukord. Kahjustada saanud laed, seinad ja põrandad tuleb taastada mõistlike

kuludega, mida antud juhul tehti. Ka asenduspinnaga seonduva kulu põhjendatust on maakohus

hinnanud ja põhjendatult leidnud, et üürikulu oli mõistlik ja selle kulu kandmine tõendatud.

Maakohtu põhjendused on esitatud arusaadavalt ja loogiliselt.

2-21-17801

40. Põhinõude rahuldamise tõttu rahuldas maakohus põhjendatult ka avaldaja nõude hüvitiselt

viivise saamiseks seadusjärgses määras. Viivise väljamõistmisel lähtus maakohus esitatud

tõenditest ja kohaldas õigesti materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud

isiku seisukohaga, et avaldaja viivisenõue on kontrollimatu, kuivõrd avalduses ei esitatud

viivise arvestamise metoodikat. Avaldaja tõi esile, et tema nõue muutus sissenõutavaks alates

05.10.2019 ja viitas viivise arvutamisel viivisekalkulaatorile (kättesaadav veebilehel

http://www.viivisekalkulaator.ee/).

Ringkonnakohus,

kontrollinud

viivise

arvutust

viivisekalkulaatori abil, on veendunud viivisenõude suuruse õigsuses. Seejuures ei ole

puudutatud isik kaebuses esile toonud, millises summas viivis oleks tema hinnangul

põhjendatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

41. Puudutatud isik on vaidlustanud maakohtu menetluskulude jaotuse ja menetluskulude

suuruse.

42. Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus

rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti ei ole alust tühistada

maakohtu määrust puudutatud isikult väljamõistetud avaldaja menetluskulude suuruse osas

(TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg-d 3 ja 5).

43. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016,

3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja

keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai

otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal

üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata

üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb

kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei

ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse

sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).

44. Määruskaebuses esile toodud avaldaja lepingulise esindaja menetlustoimingute

põhjendatuse ja ajakulu osas ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul ületanud

diskretsioonipiire. Nii puudutatud isiku seisukohtadega tutvumise kui ka istungiks

ettevalmistamise ajakulu on mõistlik ja põhjendatud. Menetluskuludelt viivise väljamõistmise

taotluse on avaldaja esitanud 12.11.2021 menetlusdokumendis.

45. Juhindudes

TsMS § 173

lg-st 1

märgib

kolleegium

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata

jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

46. Kuna maakohus on oma määruses menetluskulud kindlaks määranud, määrab

ringkonnakohus TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka määruskaebemenetluses kantud

menetluskulude rahalise suuruse.

2-21-17801

47. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

48. Määruskaebemenetluses on avaldaja palunud puudutatud isikult välja mõista lepingulise

esindaja kulu 286 eurot (käibemaksuta). Avaldaja lepinguline esindaja on avaldaja esindamisel

kulutanud 2 tundi 23 minutit. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus avaldaja lepingulisel

esindajal maakohtu määrusega tutvumiseks 30 minutit, määruskaebusega tutvumiseks ja

analüüsimiseks 1 tund, kohtu 10.03.2023 kirjaga tutvumiseks 1 minut, puudutatud isiku

16.03.2023 kirjaga tutvumiseks 1 minut, määruskaebusele seisukoha koostamiseks 40 minutit,

kohtu 25.05.2023 kirjaga tutvumiseks 1 minut, menetluskulude nimekirja koostamiseks 10

minutit. Lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot (käibemaksuta).

49. Arvestades, et määruskaebusele seisukoha koostamiseks tuli esindajal tutvuda maakohtu

määruse ja määruskaebusega, ning arvestades avaldaja seisukoha sisu ja mahtu, saab eeltoodud

toimingute tegemiseks pidada põhjendatuks ajakulu kokku 2 tundi 10 minutit. Põhjendatud oli

tutvuda toimikus olevate kirjadega (kokku 3 minutit). Menetluskulude nimekirja koostamine

on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja ajakulu 10 minutit vajalik. Avaldaja esindaja

tunnitasu määr 120 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega

kuulub hüvitamisele 286 eurot (käibemaksuta).

50. Avaldaja on esitanud TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab

ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest

väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskuludelt

viivise väljamõistmise taotluse on avaldaja esitanud 12.11.2021 menetlusdokumendis.

51. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)