2-22-126505/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada hagi tagaseljaotsusega A. G. suhtes, kuna kostjana ei ole ta kohtu poolt Mõista välja kostjalt A. G.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Aktsiaselts PlusPlus
Legislator headnote
AI generated2-22-126505/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: G. suhtes, kuna kostjana ei ole ta kohtu poolt Mõista välja kostjalt A. G.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Aktsiaselts PlusPlus
Full text
K O H T U O T S U S
TAGASELJAOTSUS
Kohus
Harju Maakohus
Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Helina Luksepp
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.juuni 2023 , Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-126505
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. G. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
163,24 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood
11919806, asukoht Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa,
Tallinn, 10115);
Hageja lepinguline esindaja: Jekaterina Morozova
(PlusPlus Legal OÜ, e-post xxx);
Kostja: A. G. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post
xxx).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega A. G. suhtes, kuna kostjana ei ole ta kohtu poolt
(korduvalt) määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.
2. Mõista välja kostjalt A. G.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Aktsiaselts PlusPlus
Capital (registrikood 11919806) kasuks Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 26.09.2019
sõlmitud liitumislepingust nr 851973289 tulenev võlg 109,31 eurot, sissenõutavaks
muutnud viivis (perioodi 19.11.2021-12.09.2022 eest) 13,98 eurot ning sissenõudmiskulu
hüvitamiseks 20 eurot.
3. Mõista välja kostjalt A. G.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Aktsiaselts PlusPlus
Capital (registrikood 11919806) kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks
muutunud viivis põhivõlalt 109,31 eurolt alates 13.09.2022 kuni põhivõla tasumiseni
0,05% päevas, kuid kokku mitte enam kui 95,33 eurot.
4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.1.
Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.2.
Mõista kostjalt A. G.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja
menetluskulude hüvitamiseks 220 eurot (s.o riigilõiv 100 eurot ja lepingulise
esindaja kulu 120 eurot).
2 (2)
4.3.
Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (220 eurolt) hagejale viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse
jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses,
kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud
mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile
vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui
isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul
oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu
üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui
kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel
tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100
eurot.
Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus
selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel
päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Kohtuotsuse selgitused
1. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu
märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:
2. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 20.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse A. G.lt (kostjalt) 158,70 euro saamiseks. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati
07.09.2022
määrusega
põhjusel,
et
kostja
esitas
01.08.2022
ja
30.08.2022
e-posti aadressidelt xxx ja xxx vastuväite hageja nõudele.
3. Hageja esitas 12.09.2022 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes.
4. Nõude alusena toob hageja esile järgmist:
Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid 26.09.2019 liitumislepingu nr 851973289, millest tulenevad
kohustused on kostja jätnud täitmata. Tele2 Eesti AS loovutas nimetatud lepingust tulenevad kostja-
vastased nõuded hagejale, kes nõuab kostjalt põhivõla 109,31 euro, sissenõudmiskulu 20 euro,
sissenõutavaks muutunud viivise 13,98 euro ning edasiulatuva viivise tasumist lepingujärgses
määras (0,05% päevas). Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista välja
menetluskuludelt viivis nende kohase tasumiseni seadusjärgses määras.
5. Harju Maakohus võttis 17.10.2022 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale tähtaja
kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.
3 (2)
6. 17.10.2022 saatis kostja kohtule venekeelse e-kirja, et ta on haiglas. E-kirjale oli lisatud
arusaamatust dokumendist teatud lõik, millest oli võimalik aru saada, et tegemist on mingi osaga
uuringu vastusest. Pole selge, kelle osas see uuring on läbiviidud ja mida sellega soovitakse
tõendada. Lisaks on lisa venekeelne.
7. 01.11.2022 e-kirjaga teatas kohus kostjale, et tal tuleb kohtule esitada eestikeelsed dokumendid,
vastasel juhul jätab kohus need tähelepanuta. Samuti pikendas kohus hagile vastamise tähtaega kuni
20.11.2022.
8. 04.11.2022 teatas kostja e-kirja teel (e-kiri oli inglise keeles), et ta on välismaal haiglas. Lisatud
oli venekeelne väljavõte 04.11.2022 toimunud meditsiinilise konsultatsiooni kohta, kostja kaebab
traumajärgse valu üle. E-kirjadest nähtub ka, et need kaebused on kostjal ilmnenud juba alates
märtsist 2022. Seega pole tegemist akuutse haigusseisundiga, samuti ei nähtu, et kostja viibiks
statsionaarsel ravil.
9. 07.12.2022 kohustas kohus TsMS § 34 lg 2 alusel kostjat leidma endale tõlk või eesti keelt valdav
esindaja hiljemalt 12.12.2022. Kostja vastas kohtule taaskord vene keeles, et Eesti Vabariigi seaduste
kohaselt on isikutel, kes ei ela Eestis, õigus tasuta tõlgile.
10. 16.03.2023 määras kohus kostjale lõpliku tähtaja eesti keelt valdava esindaja leidmiseks ja hagile
vastamiseks. Lõplikuks tähtajaks määras kohus 24.03.2023. Lisaks selgitas kohus kostjale, et hagile
vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 alusel.
11. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (24.03.2023) ega käesoleva ajani hagile vastanud.
12. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb
rahuldada. Kohtu hinnangul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis õigustaks seda, et kostja võiks
lõputult hagile vastamisega venitada. Maksekäsu kiirmenetluses suutis kostja oma seisukohad
õigeaegselt esitada. Kostja esitab järjepidevalt tõendeid selle kohta, et ta on oktoobris ja novembris
2022 viibinud arsti juures konsultatsioonil. Tõendeid selle kohta, et kostja viibiks haiglas, esitatud
ei ole. Kostja viibis arsti juures kuus kuud tagasi – see ei õigusta hagile vastamata jätmist ja oma
kohustuste täitmata jätmist. Kohus leiab, et kostjal puudub mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks.
Menetluskulud
13. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel
vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
14. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 2, § 139, § 144 p 1
ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu vajalikud kulutused ja need tuleb kostjalt
hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud
riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulu
põhjendatud suuruseks 120 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse kulu.
TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.
15. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada
üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks
määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa
ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Kohtu täiendavad selgitused
16. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega
apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub
ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
4 (2)
17. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Helina Luksepp
kohtunik