1-08-15507/14 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-15507

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

01. märtsil 2011.a Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-6933 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Tõlk Margit Veike Anna Jänes Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Ruti Kilg Kriminaalasi Süüdimõistetu K.L tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

K.L, ik xxx, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3, KarS § 76 lg 1, maakohus m ä ä r a s :

Mitte vabastada K.L*i temale Harju Maakohtu 13.01.2009.a. otsusega mõistetud liitkaristuse: 4 aastat 1 kuu 1 päev vangistust, kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik.

K.L on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 13.01.2009.a kohtuotsusega KarS § 331 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud 15 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati K.L-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.11.2004.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat 10 kuud 16 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat 1 kuu 1 päev. Karistuse kandmist arvestati alates 13.01.2009.a. Karistusaja lõpp 13.02.2013. Tartu Maakohtu 09.11.2004.a. otsusega on K.L-i karistatud KarS § 201 lg.2 p.1 järgi ja §

25 lg.1, lg.2, § 113 järgi 6-aastase vangistusega, sellele on liidetud Tartu Maakohtu

19.02.2002.a. otsusega KrK § 2011

lg.2 p.1,2,3 ja § 2102

lg.2 p.1,2,4 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 10 kuud 10 päeva vangistust. Liitkaristuseks 8 aastat 10 kuud 10 päeva vangistust arvestades algust 19.jaanuarist 2004.

Elektroonilise järelevalve alla vabanemise võimalus tekkis K.L 28.01.2011, vabanemise võimalus tavajärelevalve alla alates 03.10.2011.

Tartu Vangla iseloomustuses toetab K.L-i ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla valvetähtajaga 8 kuud. Iseloomustusest nähtub, et K.L on karistuse kandmise ajal läbinud Eluviisitreeningu, osalenud Convictus tugigrupi töös, Vihajuhtimise programmis, osales joovastisõltlaste programmis. Ta omandas 8.klassi hariduse ja õpib 9.klassis. K.L on kaks distsiplinaarkaristust aastal 2010, kolm karistust aastal 2009 ja kaks karistust aastal 2008. Elukoht vabaduses saaks olema vennale kuuluvas korteris koos emaga Kärknas. Viimane ametlik töötamiskogemus pärineb aastast 1999. Täitmata rahalisi nõudeid on tagasihoidlikult, vangistuses toetavad materiaalselt ema ja vend. Vabanemisel on võimalus asuda tööle venna kaudu. Ehkki ei tunnista narkosõltuvust, on ta valmis osalema sõltuvusrehabilitatsiooni tegevustes. Kinnipidamiskohas on olnud varasemalt agressiivne, süstemaatiline režiimirikkuja, käitumine kinnipidamiskohas pigem vangla subkultuuri toetav.

Probleemilahendusstrateegiatena kasutusel tahtlik agressiivne käitumine, tagajärgedega ei arvesta, soov näidata ennast paremana. Kriminaalhooldusametnik ettekandes ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Nii katseajal kui ka vangistuses on toime pandud uued kuriteod. Varem määratud katseaega ei loe kriminaalhooldusametnik kordaläinuks ka seetõttu, et K.L ei täitnud kontrollnõudeid. Kuritegelik käitumine on seotud alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Kohtuistungil prokurör ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Ennetähtaegse vabastamise materiaalõiguslikke aluseid ei ole: isik on karistuse kandmise ajal pannud toime uusi kuritegusid, on tarvitanud vangistuses narkootilisi aineid, on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. On omaks võtnud vangla subkultuuri ja käitub selle järgi.

Vangla on hinnanud ta ühiskonnale kõrgohtlikuks. Seetõttu on vabastamine esimese võimaluse saabumisel enneaegne.

K.L andis kohtuistungil seletuse, et ta kannab karistust alates 2004.aastast.

Vabanedes läheb tööle, töö saab venna kaudu, ta on selles firmas ka varem töötanud. K.L eitab narkootikumide tarvitamist viimastel aastatel, juba 10 aastat ei tarvita. ON valmis vastu võtma ka narkootikumide tarvitamise vastast abi, näiteks osalema anonüümsete narkomaanide grupis. On nõus elektroonilise järelevalvega ja nõus täitma kõiki esitatavaid nõudeid. K.L arvab, et narkootikumide tarvitamine talle vabaduses ette ei tule.

Distsiplinaarkaristuste kohta vanglas seletab, et ta ei saanud aru talle antud korraldustest. Vabaduses toetajateks ema ja vend. Varasemate kuritegude kohta ütleb, et ta ei olnud valmis vastutusrikkaks eluks, olid suured võlad, polnud töökohta. Pika vangistuse kestel on hakanud vaatama elule teise pilguga, on vastutustunne lähedaste ees. Soovib ennetähtaegset vabastamist.

Kohtu seisukohad

K.L on toime pannud ja süüdi tunnistatud muuhulgas esimese astme kuriteos.

KarS § 76 lg.2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast ja ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega või § 76 lg.2 p.2 kohaselt – kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks (kohtuistungipäev 21.02.2011) on K.L ära kandnud 2 aastat 1 kuu 9 päeva vangistust, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

K.L-i elukohas vabaduses elav ema ja korteriomanikust vend on andnud nõusolekud elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks, eluruum vastab kehtestatud nõuetele ja sellega on olemas materiaalsed eeltingimused ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus ei pea põhjendatuks K.L-i ennetähtaegset vabastamist nüüd elektroonilise järelevalve alla. K.L viibib vangistuses alates 19.jaanuarist 2004, s.t. praeguseks juba rohkem kui seitse aastat. Enne kui jõudis kätte võimalus tema ennetähtaegseks vabastamiseks

Tartu Maakohtu 09.11.2004.a. otsusega mõistetud karistuse kandmiselt, pani K.L karistuse kandmise ajal toime uue kuriteo- KarS § 331 järgi kvalifitseeritava. See tähendab, et esimesed rohkem kui kolm aastat vangistust ei avaldanud tema käitumisele vajalikku mõju. Ka enne 2004.aastat, kui talle mõisteti karistus I astme kuriteo sooritamise eest, oli teda karistatud tingimuslikult, kuid uue kuriteotapmiskatsepani ta toime katseajal. See tähendab, et kriminaalkorras mõistetud karistused, nii tingimuslik kui ka reaalne vangistus, ei ole olnud tulemuslikud ja mõlema kandmise ajal on K.L sooritanud uue kuriteo.

Kriminaalasja toimikust nähtub, et vangistuse kandmise ajal on K.L rohkelt distsiplinaarkorras karistatud. Asjaolu, et teda on korduvalt (neli korda) tulnud karistada kartseriga, et enamusel juhtudel on rikkumiste puhul olnud tegemist seaduslikele korraldustele mitteallumisega, kinnitab, et K.L-ist endast olenevad asjaolud näitavad teda aktiivse käitujana, endaõigustajana, isikuna, kes ei kontrolli oma käitumist. Kohus ei saa nõustuda kinnipeetava väitega, et varasem kuritegelik käitumine on tulnud liigsest noorusest: tapmiskatse sooritamise ajal oli ta peaaegu 26 aastat vana ja vangistuses narkootilise aine tarvitamise ajal peaaegu 30 –aastane. Ei ole õiged ka väited, et narkootikumide tarvitamine on jäänud 10 aasta tagusesse aega, kuna ekspertiisiga on kindlaks tehtud, et 2007 detsembris oli ta vangistuses tarvitanud narkootilisi aineid. See on tõsine risk ka ennetähtaegsel vabanemisel, kuid K.L ise seda ei tunnista.

Kohtule esitatud väited näitavad K.L-i seega endaõigustajana ja see asjaolu ei sobi kokku isikuga, kelle suhtes rakendada kriminaalhooldust. Kriminaalhooldus tähendab nõuet allutada ennast kontrollile ja järelevalvele, kuid K.L-i käitumine vanglas näitab, et ta ei soovi seda teha. Samas on õige, et K.L on karistuse kandmise ajal läbinud vähemalt neli erinevat sotsiaalprogrammi, õppis riigikeelt, omandas 8.klassi hariduse ja jätkab õppimist 9.klassis.

Võttes arvesse K.L-i poolt toime pandud kuritegude asjaolusidraske isikuvastane kuritegu, et kaks viimast kuritegu on toime pandud eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse kandmise ajal, s.h. viimane kuritegu vangistuse kandmise ajal, eriti aga tema käitumist karistuse kandmise ajal (rohkeid distsiplinaarüleastumisi), ei pea kohus võimalikuks K.L-i vabastamist karistuse kandmiselt esimesel võimaluselelektroonilise järelevalve alla. Järgmine võimalus selle küsimuse arutamiseks tekib oktoobris 2011. Kohtunik Ü.Raag