2-23-4075/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Kohtujurist

Määruse tegemise aeg ja koht

Annika Laanpere

02.06.2023. a, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas

Tsiviilasja number

2-23-4075

Tsiviilasi

P. S. kaebus kohtutäitur Aive Kolsari 09.02.2023

täitemenetluse lõpetamise osaotsusele ja 06.03.2023

otsusele täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (kaebuse esitaja): P. S. (isikukood

xxxxxxxxxxx; e-post:);

Puudutatud isik: Põlva kohtutäitur Aive Kolsar

(asukoht

Aasa

5,

Põlva

linn;

e-post:

Aive.Kolsar@taitur.just.ee).

Menetlustoiming

Lõpplahend hagita menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada P. S. kaebus kohtutäitur Aive Kolsari 06.03.2023 otsusele täiteasjas nr

xxx/xxxx/xxxx.

2. Tühistada kohtutäitur Aive Kolsari 06.03.2023 otsus täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx,

millega kohtutäitur jättis rahuldamata P. S. 20.02.2023 kaebuse kohtutäitur Aive

Kolsari 09.02.2023 täitemenetluse lõpetamise osaotsuse peale täiteasjas nr

xxx/xxxx/xxxx.

3. Tühistada osaliselt kohtutäitur Aive Kolsari 09.02.2023 täitemenetluse lõpetamise

osaotsus täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx osas, millega kohtutäitur määras kindlaks

täiteasja nr xxx/xxxx/xxxx täitekulud.

4. Kohustada kohtutäitur Aive Kolsarit tegema täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx uus

täitekulude otsus, mille tegemisel peab kohtutäitur Aive Kolsar võtma arvesse

käesoleva kohtumääruse põhjendava osa punktis 13 antud juhiseid.

5. Jätta menetluskulud kohtutäitur Aive Kolsari kanda. Mõista kohtutäitur Aive

Kolsarilt P. S. kasuks välja menetluskulu summas 15 eurot.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja Põlva maja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast

päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P. S. (edaspidi ka avaldaja) esitas 15.03.2023 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kaebuse

kohtutäitur Aive Kolsari (edaspidi ka kohtutäitur) 06.03.2023 otsusele täiteasjas nr

xxx/xxxx/xxxx, millega kohtutäitur jättis rahuldamata P. S. 20.02.2023 kaebuse kohtutäitur

Aive Kolsari 09.02.2023 täitemenetluse lõpetamise osaotsuse peale täiteasjas nr

xxx/xxxx/xxxx.

2. Kohus algatas 29.03.2023 kohtumäärusega hagita menetluse P. S. kaebuses kohtutäitur Aive

Kolsari 09.02.2023 täitemenetluse lõpetamise osaotsusele ja 06.03.2023 otsusele täiteasjas

nr xxx/xxxx/xxxx.

3. Kohtutäitur Aive Kolsar esitas 17.04.2023 kohtule vastuse P. S. kaebusele, milles vaidles

kaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. P. S. esitas 04.05.2023 kohtule veel

omapoolsed täiendavad seisukohad kaebuse läbivaatamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 punktile 15 kuuluvad kaebused

kohtutäituri otsuste peale läbivaatamisele hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab

kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada

kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi

korraldamise kohustus. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 5 ei ole kohus seotud menetlusosaliste

esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene

teisiti.

5. Käesoleval juhul on avaldaja esitanud kaebuse kohtutäituri 06.03.2023 otsusele täiteasjas nr

xxx/xxxx/xxxx, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 20.02.2023 kaebuse

kohtutäituri 09.02.2023 täitemenetluse lõpetamise osaotsuse peale täiteasjas nr

xxx/xxxx/xxxx. Kõnealuses täiteasjas oli täitedokumendiks Tartu Ringkonnakohtu

10.03.2014 kohtuotsus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, millega muu hulgas mõisteti avaldajalt

riigituludesse välja riigilõiv summas 663 eurot. Vastavalt kohtutäituri 09.02.2023 otsusele

lõpetas kohtutäitur täitemenetluse Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi ka sissenõudja)

663 euro suuruse nõude suhtes selle aegumise tõttu, kuid jätkas menetlust avaldajalt

väljamõistetud täitekulude (s.o täitemenetluse alustamise tasu, täitemenetluse põhitasu ja

täitekulude) sissenõudmise osas ja määras need summaliselt kindlaks, s.o tegi täitekulude

otsuse.

6. Vastavalt TsMS § 179 lõikele 7 aegub kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud

menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus

menetlusosalisena, kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest.

Lähtuvalt

TsMS

§

lõikest

kohaldatakse

eelnimetatud

nõude

sissenõudmisele täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 209 avalik-õiguslike rahaliste

sissenõuete täitmise kohta sätestatut. TMS § 209 järgi kohaldatakse kohtuotsuse või -

määrusega või kohtuvälise menetleja otsuse või määrusega kohaldatud väärteomenetluse

kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 199 lõigetes 2–4,

§ 200 lõikes 1 ning §-des 202 ja 203 sätestatut. TMS § 202 sätestab, et kohtutäitur lõpetab

täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse

alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse

nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

7. Kohus selgitab, et TMS § 202 alusel täitemenetluse lõpetamine toimub kohtutäituri

initsiatiivil, s.o seadusandja ei ole selliseks juhuks näinud ette võlgnikupoolset avaldust

(erinevalt nt TMS §-dest 481 ja 2231), ning samuti puudub sellisel juhul vajadus küsida

täitemenetluse lõpetamiseks sissenõudja nõusolekut. Seega võttes arvesse, et käesoleval

juhul oli täitedokumendiks Tartu Ringkonnakohtu 10.03.2014 kohtuotsus ja täiteasjas nr

xxx/xxxx/xxxx sissenõutavaks nõudeks riigi kasuks välja mõistetud riigilõiv, siis on

kohtutäitur õiguspäraselt lõpetanud 09.02.2023 otsusega täitemenetluse kõnealuses

täiteasjas sissenõudja nõude aegumise tõttu TsMS § 179 lg 7, lg 8, TMS § 209 ja § 202

alusel.

8. Samas on kohtutäitur jätkanud 09.02.2023 otsusega täitemenetlust avaldajalt täitekulude

sissenõudmise osas. Kohtutäitur on 09.02.2023 otsuses märkinud, et tehtud täitetoimingute

hulka hinnates ja seaduse analoogia alusel kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lõiget 2

kohaldades on kohtutäitur vähendanud kohtutäituri põhitasu nõudeid ja nõuab põhitasu kuni

pooles ulatuses. Otsusest nähtuvalt on kohtutäitur määranud avaldaja poolt tasumisele

kuuluvad täitekulud järgmiselt: täitemenetluse alustamise tasu summas 19,16 eurot (koos

käibemaksuga), kohtutäituri tasu summas 105 eurot (koos käibemaksuga) ja täitekulud

summas 6,26 eurot (koos käibemaksuga).

9. Vastavalt TMS § 37 lõikele 1 on täitekulud kohtutäituri tasu, TMS § 24 lõike 2 alusel

täitmisteate ja selle lisadokumentide võlgnikule kättetoimetamise kulud ning kohtutäituri ja

sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks

tehtud vajalikud kulutused. Täitekulude sissenõudmise aluseks on täitekulude otsus (TMS

§ 38 lg 2). Kohtutäituri tasu võib omakorda koosneda menetluse alustamise tasust,

menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust (KTS § 29 lg 1). Kohtutäituri tasu

sissenõudmise aluseks on kohtutäituri tasu otsus (KTS § 31).

10. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur on käesoleval juhul 09.02.2023 otsuse raames

täitekulude otsust tehes vääralt tuginenud seaduse analoogia alusel KTS § 41 lõikele 2. Seda

esiteks seetõttu, et KTS § 41 lg 2 reguleerib olukorda, kus sissenõudja taotleb täitemenetluse

lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt. Teiseks ka seetõttu, et

täitemenetluse lõpetamise korral TMS § 202 alusel on täitekulude kindlaksmääramise jaoks

olemas erinorm KTS § 413 näol.

11. Puudub vaidlus, et käesoleval juhul lõpetas kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja nõude

aegumise tõttu TsMS § 179 lg 7, lg 8, TMS § 209 ja § 202 alusel. Olukorras, kus

täitemenetlus on lõpetatud nõude täitmise aegumise tõttu, on kohtutäituril vastavalt KTS §-

le 412 õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna

sissenõudmata jäänud summalt ning täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või.

Samas näeb KTS § 413 ette, et KTS §-de 411 ja 412 sätteid ei kohaldata täitemenetluse

lõpetamisele täitemenetluse seadustiku §-de 202 ja 207 alusel.

12. Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu (315 SE) seletuskirja kohaselt täiendati kohtutäituri seadust §-ga 413, mille

kohaselt ei kohaldata KTS §-des 411 ja 412 sätestatut juhul, kui täitemenetlus kuulub

lõpetamisele TMS §-de 202 ja 207 alusel. Seletuskirjas selgitati, et kõnesolevate täiteasjade

lõpetamist eraldi ei tasustata ja selle põhimõtte muutmine ei ole põhjendatud. Seega tuleneb

KTS §-st 413 erinorm olukordadele, kus täitemenetlus on lõpetatud muu hulgas TMS § 202

alusel, ning sellisel juhul ei ole kohtutäitur õigustatud määrama kohtutäituri tasu KTS § 29

lg 1 tähenduses. Nõude aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise korral on kohtutäituril

õigus saada tasu KTS § 412 alusel üksnes TMS §-des 481 ja 2231 sätestatud olukordades,

millega aga antud juhul ei ole tegemist.

13. Ülaltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtutäitur peab seoses täiteasjas nr

xxx/xxxx/xxxx täitemenetluse lõpetamisega TMS § 202 alusel määrama täitekulud uuesti

ning arvestama sealjuures käesolevas kohtumääruses antud suunistega. Kohtutäituri tasu,

sh menetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu määramisel (KTS § 29 lg 1 tähenduses)

peab kohtutäitur aluseks võtma KTS §-s 413 sätestatud erinormi. Muude täitekulude osas

(nt 09.02.2023 otsuse p-s 3 viidatud „täitekulud“ summas 6,26 eurot) peab kohtutäitur

aluseks võtma TMS § 37 lõike 1 ning selgitama täitekulude määramise otsuses täpsemalt,

millise täitekuluga TMS § 37 lg 1 p-de 1-7 kontekstis on tegemist ja mille eest selline

täitekulu määratakse. Kohus viitab, et vaidlusalusest 09.02.2023 otsusest jääb täiesti

selgusetuks, milliste täitemenetluse kulude eest on kohtutäitur määranud „täitekulud“

summas 6,26 eurot.

14. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-36-16 p-s 23 selgitanud, et kuigi formaalselt saab

menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi

menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk

tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab menetlusosalise

TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemalt

juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. Kohtul on seega kaebuse

rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka

algne tasuotsus. Küll ei saa kohus algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut

otsust teha.

15. Antud juhul on avaldaja oma kaebuses taotlenud ka kohtutäituri 09.02.2023 täitemenetluse

lõpetamise osaotsuse tühistamist. Sellest tulenevalt rahuldab kohus avaldaja kaebuse

kohtutäituri 06.03.2023 otsuse peale ning tühistab nii kohtutäituri 06.03.2023 otsuse kui ka

osaliselt kohtutäituri 09.02.2023 otsuse osas, millega kohtutäitur määras kindlaks täiteasja

nr xxx/xxxx/xxxx täitekulud. Seega on kohtutäitur kohustatud tegema täiteasjas nr

xxx/xxxx/xxxx uue täitekulude otsuse, mille tegemisel peab kohtutäitur võtma arvesse

käesolevas kohtumääruses antud juhiseid.

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus määruses, millega hagita menetluse avaldus

lahendatakse, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab

hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses

osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt

mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 10 kohaselt

kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu

menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna käesoleval juhul rahuldab kohus kaebuse,

siis on asjaolusid arvesse võttes õiglane jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

17. Avaldaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 50 eurot. Vastavalt riigilõivu

seaduse § 59 lõikele 10 oleks tulnud käesolevas asjas riigilõivu tasuda 15 eurot. Seega on

avaldaja tasunud riigilõivu 35 eurot rohkem, kui ta oli selleks seaduse järgi kohustatud.

Sellest tulenevalt mõistab kohus kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja riigilõivu summas 15

eurot. Avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus nõuda enam tasutud riigilõivu

tagastamist, esitades selleks kohtule vastavasisulise avalduse.

/digitaalselt allkirjastatud/

Alo Noormets

kohtunik