2-22-138463/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (5)

2-22-138463

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.06.2023. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-138463

Tsiviilasi

Coop Finants AS hagi Jxxx Sxxx vastu võla nõudes

Hagihind

675,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Coop Finants AS (registrikood: 12087992;

aadress: Maakri 30, Tallinn, 15014 Harju maakond; e-post:

menetlused@cooppank.ee);

Hageja

esindaja:

Margit

Saar

(e-post:

margit.saar@cooppank.ee);

Kostja: Jxxx Sxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress:

xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxx küla, xxxxxxxxx vald,

Jõgeva maakond).

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

1. Jätta kostja JxxxxSxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.

2. Mõista kostjalt JxxxxSxxxxx hageja Coop Finants AS kasuks 526,72 eurot, sh

põhivõlgnevus 500 eurot ning perioodil 19.11.2022. a kuni 02.06.2023. a

sissenõutavaks muutunud viivis 26,72 eurot.

3. Välja mõista JxxxxSxxxxx Coop Finants AS kasuks alates 03.06.20232. a viivis

põhivõlalt (500 eurolt) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla

täitmiseni.

4. Võtta vastu hagist loobumine kõrvalnõuete osas ning lõpetada selles osas menetlus.

5. Välja mõista Jxxx Sxxxxx Coop Finants AS kasuks menetluskulud summas 158,53

eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2 (5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Coop Finants AS esitas 11.10.2022. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

(dtl 4-6) Jxxx Sxxx vastu võla, s.o 566,50 euro nõudes. Kohus tegi 13.10.2022. a võlgnikule

makseettepaneku (dtl 7-8), mis on kätte toimetatud 18.10.2022. a. Võlgnik Jxxx Sxxx esitas

28.10.2022.a nõudele vastuväite (dtl 14). Kohus lõpetas 11.11.2022. a määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ning nõue Jxxx Sxxx vastu 566,50 euro saamiseks anti üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses (dtl 1).

2. Coop Finants AS esitas 18.11.2022. a kohtule hagi (dtl 22-25) Jxxx Sxxx vastu võlgnevuse

nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Jxxx Sxxx ja Coop Finants AS 09.05.2022. a

väikelaenulepingu nr L413861, mille alusel kostja sai laenu 500 eurot. Lepingutasu 0 eurot

ning intress 18,9% aastas. Tagasimakse tähtaeg 10.05.2023. a. Kostja ei teinud ühtegi

osamakset laenu tagasi maksmiseks. Coop Finants AS andis kostjale 14-päevase tähtaja

lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles

lepingu 28.09.2022. a erakorraliselt üles.

Põhiosa võlgnevus on 500 eurot. Intresse on hageja arvestanud määras 18,9% aastas ning

alates 10.06.2022. a kuni 28.09.2022. a. Intressinõue on 31,65 eurot. Hageja on arvestanud

lepingu kehtivuse ajal viivist määras 0,0525% päevas 5,40 eurot ning peale lepingu

ülesütlemist, s.o alates 29.09.2022. a kuni 21.11.2022. a viivist summas 13,39 eurot.

Hinnakirjast tulenev võla menetlustasu on 25 eurot (5x5 eurot) (väljastatud 10.07; 10.08;

10.09; 10.10 ja 28.10.2022. a). Lepingust tulenev lepingu haldustasu on kokku 6 eurot (6x1,5

eurot) (perioodil 2022. a juuni kuni 2022. a september). Seega on põhinõue koos

kõrvalnõuetega 581,44 eurot. Lisaks mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuv viivis

(alates 19.11.2022. a) määras 0,0525% päevas põhivõlalt (500 eurot).

Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 175 eurot.

Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.

3. Kohus võttis 21.11.2022. a määrusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat

sellele kirjalikult vastama (dtl 49-51).

4. Kostja esitas 27.12.2022. a vastuse hagiavaldusele (dtl 53). Kostja toob välja, et tal on

puuduv töövõime nagu see oli ka laenu saamise ajal. Kostja oli laenu saamise ajal haige ning

ei saanud lepingust aru. Kostjal puuduvad rahalised vahendid elamiseks kui ka laenu

tagastamiseks. Kostja soovib riigi õigusabi.

5. Kohus andis 16.01.2023. a kostjale tähtaja nõuetekohase taotluse (sh majandusliku seisundi

teatise) esitamiseks, et saada riigi õigusabi (dtl 56).

6. Kohus täitis 19.04.2023. a kirjaga selgitamiskohustust ning andis hagejale tõendite

esitamiseks täiendava tähtaja (dtl 64-65).

7. Coop Finants AS esitas 03.05.2023. a kohtule täiendava seisukoha (dtl 67-69). Hageja toob

täiendavalt välja, et edastas 30.08.2022. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis

kostjale võimalus tasuda võlgnevus 22.09.2022. a, lisaks pakkus võimalust läbirääkimiste

pidamiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles lepingu üles 28.09.2022. a, mille

kohta väljastas ka teate. Ülesütlemine toimetati kostjale kätte Omniva vahendusel

03.10.2022.a.

Hageja loobub kostja vastu esitatud kõrvalnõuetest ning soovib üksnes põhivõla, s.o 500 euro

välja mõistmist. Hageja leiab, et kostja on kohustatud hagejale tagastama põhivõlgnevuse

ning seda sõltumata sellest, kas laenu väljastamisel on või ei ole täidetud vastutustundliku

laenuandmise nõudeid. Hageja tugineb VÕS § 4034 lg-le 7. Põhiosa tagasinõudmisel tugineb

3 (5)

hageja VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1 ja § 396 lg-le 1. Lisaks mõista kostjalt hageja kasuks

välja jooksev viivis seadusjärgses määras põhivõlalt alates 19.11.2022. a. Menetluskulud, s.o

riigilõiv summas 175 eurot jätta kostja kanda.

8. Kohus andis 10.05.2023. a kirjaga (dtl 72) pooltele võimaluse soovi korral esitada

tsiviilasjas lõppseisukohad. Kohus määras, et teeb kohtulahendi avalikult teatavaks

02.06.2023. a.

9. 25.05.2023. a helistas kohtusse kostja endine tööandja, kes selgitas, et Jxxx Sxxx on kodutu

ja ka varatu. Jxxx Sxxxx on probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning on paljudelt raha

laenanud. Mõtlemine on tal selge ning saab aru, mida ja milleks teeb. Sissetulek puudub. Elas

toimetulekutoetustest. Ravikindlustust ega ka töövõimet pikendatud ei ole. Vastuse

hagiavaldusel aitas koostada kostja endine tööandja (dtl 75).

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus jätab läbi vaatamata kostja Jxxx Sxxx 27.12.2022. a taotluse riigi õigusabi

saamiseks.

Kohus selgitas kostjale 16.01.2023. a (dtl 56) riigi õigusabi andmise korda ning kohustas

kostjat riigi õigusabi saamiseks esitama kohtule nõuetekohane taotlus riigi õigusabi

saamiseks, millele lisada teatis oma majandusliku seisundi kohta. Võimaluse korral ka muud

tõendid, mis seda seisundit iseloomustavad.

Kostja ei ole kohtule nõuetekohaseid dokumente riigi õigusabi saamiseks esitanud. Seega

tuleb jätta läbi vaatamata kostja taotlus riigi õigusabi saamiseks.

Lisaks asjaolule, et kostja pole esitanud nõuetekohaseid andmeid riigi õigusabi saamiseks,

leiab kohus, et asjas oleksid alused ka riigi õigusabi andmisest keeldumiseks RÕS § 7 lg.1

p.5 järgi, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt

vähene. Kuna hageja on loobunud kõrvalnõuetest ja nõuab üksnes põhivõla tasumist, siis

sellise nõude vastu on kostja võimalus oma õiguste kaitseks vähene.

11. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele põhivõlgnevuse ja lisanduva

viivise (seadusjärgses määras) nõudes.

12. Kohus loeb tuvastatuks, et Coop Finants AS ja kostja Jxxx Sxxx sõlmisid 09.05.2022. a

kehtivalt ja õiguspäraselt väikelaenulepingu nr L413861 (dtl 31-36), millega kostja sai laenu

summas 500 eurot. Kostja ei ole lepingu sõlmimise ega ka laenu saamise fakti vaidlustanud.

Ühtlasi loeb kohus tuvastatuks, et hageja ütles lepingu 28.09.2022. a kehtivalt üles. Hageja

poolt lepingu ülesütlemise õiguslikuks aluseks oli lepingu punkt 12.1 (dtl 34). Viidatud punkti

kohaselt on laenuandjal õigus laenusaaja makseviivituse tõttu leping üles öelda ja nõuda laenu

ennetähtaegset tagastamist, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt

kolmel viimasel osamakse maksepäeval tasumisele kuulunud summa tasumisega ning

laenuandja on andnud laenusaajale vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võlgnetava

summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul võla tasumata jätmise

korral lepingu üles ja nõuab kogu laenu ennetähtaegset tagastamist. Hageja edastas

30.08.2022. a kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 70), kus andis kostjale

võimaluse tasuda võlgnevus hiljemalt 22.09.2022. a. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja

väljastas kostjale lepingu ülesütlemise teate (dtl 27), mille kohaselt ütles hageja kostjaga

sõlmitud lepingu üles 28.09.2022. a. Nii lepingu ülesütlemise hoiatus kui ka ülesütlemine

toimetati kostjale kätte 03.10.2022. a postiteenuse osutaja Omniva vahendusel (dtl 68). Kostja

ei ole lepingu rikkumise ega ülesütlemise kohta kohtumenetluses vastuväiteid esitanud. Seega

on lepingust lähtuv võlgnevus muutunud sissenõutavaks ning kostja kohustub selle täitma

hagejale kui nõude omanikule.

4 (5)

13. Coop Finants AS ja kostja Jxxx Sxxx vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõistes. Seetõttu peab kohus asja lahendamisel

kontrollima, kas hageja on kostjaga lepingu sõlmimisel nõuetekohaselt täitnud VÕS §-s 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte sätteid. Kostja toob välja, et tal on puuduv

töövõime nagu see oli ka laenu saamise ajal. Kostja oli laenu saamise ajal haige ning ei

saanud lepingust aru. Kostjal puuduvad rahalised vahendid elamiseks ja ka laenu

tagastamiseks.

Hageja on 03.05.2023. a seisukohas (dtl 67-69) loobunud kostja vastu esitatud kõrvalnõuetest

ning soovib üksnes põhivõlgnevuse, s.o 500 euro välja mõistmist kostjalt. Hageja tugineb

seejuures VÕS § 4034 lg-le 7.

TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui hageja loobub

hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud

kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kohus on seisukohal, et hagist

osaline loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus kõrvalnõuete osas lõpetada. Kohtule ei ole

teada asjaolusid, mis tingiksid loobumise vastu võtmata jätmise (TsMS § 429 lg 4).

14. Vaidlust ei ole selles, et kostja tagasimakseid teinud ei ole. Seega on kostja põhivõlgnevus

hageja ees 500 eurot, mis tuleb tagastada.

VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 sätestab, et

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita

sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla summas 500 eurot.

Kohus märgib, et asjaolud, mida kirjeldas telefonikõnes kohtule kostja endine tööandja,

kinnitavad, et laenu andmisel kostjale võib olla rikutud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ja põhjendatud on hageja loobumine kõrvalnõuetest VÕS § 403 lg.7 nõuete

täitmiseks. Samas puudub alus muul viisil kostja soodustamiseks.

15. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja seadusjärgse viivise

põhinõudelt alates 19.11.2022. a.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Viivise arvestamine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on seega põhjendatud.

Kohus kohaldab seadusjärgset viivisemäära alates 19.11.2022. a, s.o hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni. Viivis perioodil 19.11.2022. a kuni

02.06.2023. a põhinõudelt 500 eurot kujuneb 26,72 eurot.

TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

5 (5)

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

03.06.2023. a kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hagi 90,59% ulatuses. TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus käesolevas

menetluses kantud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise osaga. Seega tuleb kostjal

hüvitada hageja menetluskulud 90,59% ulatuses.

TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot, millest kostja

kanda jääb 90,59%, s.o 158,53 eurot.

Kostjal menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik