3-23-865/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-865

Haldusasi

SW Traffic OÜ kaebus tühistada osaliselt riigihangete

vaidlustuskomisjoni 10.04.2023 otsus nr 31-23/253526

ja kohustada hankijat viima riigihanke „Piletimüügi- ja

infosüsteemide

haldus,

hooldus

ja

arendus“

(viitenumber 253526) alusdokumendi p 4.3 ja

hankepassi osa IV p C ning Tehnilise kirjelduse p 2.1.1,

alusdokumendi p 8.1.2 ja hindamiskriteerium „Tallinna

ühissõidukitesse

lisanduva

riistvara

maksumus“

vastavusse õigusaktide nõuetega

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) ‒ SW Traffic OÜ, seaduslik

esindaja Karl Hõbemägi

Vastustaja

(hankija)

–

ühishankijad

Tallinna

Transpordiamet, AS Tallinna Linnatransport, MTÜ

Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus

ja

Tallinna

Strateegiakeskus

Ühishankijate esindaja ‒ Tallinna Transpordiamet,

lepingulised esindajad adv Mario Sõrm, v.adv Kadri

Härginen

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista SW Traffic OÜ-lt Tallinna Transpordiameti kasuks välja menetluskulud

summas 5000 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates

(s.o hiljemalt 12.06.2023) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas

esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-865

2(11)

1. Ühishankijad Tallinna Transpordiamet, AS Tallinna Linnatransport, MTÜ Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus ja Tallinna Strateegiakeskus viivad avatud hankemenetlusena läbi

rahvusvahelist piirmäära ületavat riigihanget „Piletimüügi- ja infosüsteemide haldus, hooldus

ja arendus” (viitenumber 253526).

2. SW Traffic OÜ (edaspidi ka: kaebaja) koos koostööpartneritega on huvitatud riigihankes

viitenumbriga 253526 osalemisest, kuid riigihankes edukas osalemine on takistatud hankija

poolt kehtestatud riigihanke alusdokumentides (edaspidi: RHAD) sätestatud tingimuste tõttu.

3. Kaebaja pöördus vaidlustusega riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi: VAKO) poole.

VAKO rahuldas 10.04.2023 otsusega nr 31-23/253526 vaidlustuse osaliselt ning kohustas

hankijat viima õigusaktide nõuetega kooskõlla järgmised RHAD tingimused: 1) RHAD p 4.3

ja Hankepassi osa IV p C: - lepingute nõude ulatuses osas (otsuse p 6.1 ja selle alapunktid); -

lepingute täitmise tähtaja osas (otsuse p 6.4); 2) RHAD p 5.2.2.3 ja Vastavustingimus teenuse

osutamisel kaasatud analüütik. RHAD koosseisus tehnilise kirjelduse punktidele 2.9.3.5 ja 5.6.3

esitatud vaidlustuse jättis VAKO läbi vaatamata, sest hankija oli vaidlustusmenetluse kestel

puudused omal algatusel kõrvaldanud.

4. SW Traffic OÜ esitas 20.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada

VAKO otsuse osas, milles tema vaidlustus jäeti rahuldamata, s.o RHAD p 4.3 ja hankepassi

osa IV p C peale (tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimistingimus) ja Tehnilise

kirjelduse p 2.1.1, RHAD p 8.1.2 ja hindamiskriteerium „Tallinna ühissõidukitesse lisanduva

riistvara maksumus“ peale, ning kohustada Tallinna Transpordiametit viima RHAD viidatud

punktid kooskõlla õigusaktide nõuetega. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse

(EÕK) taotluse, milles palus riigihankes nr 253526 hankemenetluse peatada kuni käesolevas

kohtuasjas sisulise lahendi jõustumiseni.

5. Tallinna Halduskohus jättis 26.04.2023 määrusega SW Traffic OÜ EÕK taotluse

rahuldamata, kuna 21.04.2023 oli vastustaja pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega kuni

20.06.2023 kl 10:00. Pakkumuste esitamise tähtaja pikendamine oli EÕK raames üheks kaebaja

alternatiivseks taotluseks. Kohtu arvates pakkumuste esitamise tähtaja pikendamise kaudu

välditi kaebaja õiguste pöördumatud kahjustamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. SW Traffic OÜ seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) VAKO on vaidlustuse RHAD punktile 4.3 ja hankepassi osa IV punktile C rahuldanud

lepingute nõude ulatuse osas (VAKO otsuse p 6.1 ja selle alapunktid) ning lepingute täitmise

tähtaja osas (VAKO otsuse p 6.4). Muude vaidlustuses esitatud etteheidete osas ei ole VAKO

vaidlustust rahuldanud. Kvalifitseerimistingimus on ebaproportsionaalne ning konkurentsi

põhjendamatult piirav. Täpsemalt puudutab etteheide RHAD p 4.3.1 sätestatud referentslepingu

nõuet, mis kohustab kvalifitseerimiseks omama eelnevat kogemust sellise lepingu täitmisel, kus

on sama lepingu raames osutatud nii piletimüügisüsteemi hooldust, haldust ja arendust kui ka

reaalaja infosüsteemi hooldust, haldust ja arendust hanketingimuse p 4.3.1.1 – 4.3.1.6 sätestatud

lisatingimusi arvestades. Vaidlus ei ole riigihanke esemes – kaebaja ei ole kunagi

argumenteerinud, et riigihange tuleks jagada osadeks või korraldada eraldi riigihanked

piletimüügisüsteemi ja reaalaja infosüsteemi kohta. Küsimus on hoopis selles, kas

kvalifitseerimistingimusena on vajalik ja proportsionaalne nõuda, et pakkujatel peab olema

pakkumuse esitamise eeldusena ilmtingimata eelnev kogemus just sellise referentslepingu

täitmisel, kus on sama lepingu raames teostatud nii piletimüügisüsteemi kui ka reaalaja

infosüsteemi hooldust, arendust ja haldust. Selline piirav kvalifitseerimistingimus võiks olla

põhjendatud siis ja üksnes siis, kui hankelepingu täitmiseks vajaliku pädevuse saamine oleks

täiesti välistatud leebema tingimuse korral. Kvalifitseerimistingimuse vajalikkust ja

3-23-865

3(11)

proportsionaalsust peab suutma vaidluse korral tõendada hankija, ent hankija ei ole käesoleval

juhul endal lasuvat põhjendamiskohustust ja tõendamiskoormist täitnud. Hankija ei ole mitte

mingil moel põhjendanud, miks ei saa hankelepingu täitmiseks piisavat kogemust saada nt nii,

et ühe lepingu raames on teostatud piletimüügisüsteemi haldust, hooldust ja arendust ning teise

lepingu raames reaalaja infosüsteemi haldust, hooldust ja arendust. Praktikas müüakse

infosüsteemi, mis koosneb erinevatest moodulitest/lisadest kliendipõhiselt, st ühele kliendile

pakutakse ühte süsteemi, millel on teatud lisad ja teisele kliendile pakutakse sama süsteemi,

millel on teised lisad (funktsionaalsused). Tegemist on nn ühtse infosüsteemi perega, millele

on erinevad moodulid. Erinevaid mooduleid saab liidestada olemasoleva infosüsteemiga

vastavalt kliendi vajadusele ja eesmärkidele. Erinevate moodulite liidestamisel täidab

infosüsteem aga jätkuvalt talle algselt seatud eesmärke ning tõrkeid infosüsteemi kasutamisel

ei esine. Pakkuja võimekus hankelepingut täita ei sõltu mitte mingil moel sellest, kas

hankelepingu esemesse kuuluvaid funktsionaalsusi on eelnevalt välja töötatud sama

referentslepingu või erinevate referentslepingute raames. RHAD p 4.3.1 alapunktides loetletud

erinevate funktsionaalsuste pakkumine justnimelt sama lepingu raames ei saa mitte kuidagi

näidata pakkuja pädevust paremini kui kvalifitseerimistingimuses nõutud funktsionaalsuste

pakkumine erinevate lepingute raames. VAKO on jätnud täiesti tähelepanuta, et vaidlusalune

kvalifitseerimistingimus ei esita mitte ühtegi nõuet selle kohta, et referentslepingu raames peab

olema piletimüügisüsteem ja reaalaja infosüsteem omavahel integreeritud. Ka hankija ei ole

põhjendanud, miks on hankelepingu täitmiseks vajaliku pädevuse tõendamiseks vältimatult

vajalik just see, et piletimüügisüsteemi ja reaalaja infosüsteemi haldust, arendust ja hooldust

peab olema tehtud sama lepingu raames, ent näiteks sõidukite haldamistarkvara osas (RHAD p

4.3.2) võib teenus olla osutatud eraldi lepingute alusel. Kaebajale teadaolevalt on nii Eestis kui

Euroopa Liidus tavapäraselt tellitud piletimüügisüsteemi arendust, hooldust ja haldust eraldi

lepingutega ning reaalaja infosüsteemi haldust, arendust ja hooldust eraldi lepinguga.

2) VAKO otsuse p-s 6.2.2. ei ole VAKO tegelikult üldse analüüsinud vaidlustuse etteheidet, et

vähemalt kolme referentslepingu nõudmine ei ole kvalifitseerimistingimusena vajalik. VAKO

on ilma igasuguse põhjenduseta otsuse p 6.2.2.2 lihtsalt sedastanud, et vaidlustuses esitatud

etteheide on paljasõnaline. VAKO eirab põhjendamis- ja tõendamiskoormuse jaotust – nimelt

vaidluse korral peab just hankija põhjendama, et kvalifitseerimistingimuses vähemalt kolme

referentslepingu nõudmine on vajalik ja proportsionaalne ning selgitama, miks

kvalifitseerimistingimuse täitmiseks ei piisa nt ühest referentslepingust. Vale on VAKO

etteheide, et kaebaja on oma etteheite referentslepingute arvule esitanud hilinenult. Kõnealune

kvalifitseerimistingimus on vaidlustatud etteheitega, et nõuded referentslepingutele on

ebaselged, ebaproportsionaalsed ja hankija ei ole referentslepingutele seatud nõudeid

põhjendanud. Kaebaja on 22.03.2023 menetlusdokumendi p-s 12 selgelt väljendanud, et

hankijal lasub kohustus mh põhjendada, miks kvalifitseerimistingimuses on nõutav vähemalt

kolme referentslepingu täitmine ja miks ei piisa vähemalt ühest referentslepingust.

3) VAKO otsuse p-is 8 on VAKO resümeerinud vaidlustuse etteheiteid tehnilise kirjelduse p-

le 2.1.1, RHAD p-le 8.1.2 ja hindamiskriteeriumile „Tallinna ühissõidukitesse lisanduva

riistvara maksumus“, ent on jätnud tähelepanuta vaidlustuse peamise etteheite – nimelt heitis

kaebaja ette (vaidlustuse p 17 ja 19 ning 22.03.2023 menetlusdokumendi p 17-21) mitte seda,

et hankija soovib olemasolevate seadmete kasutamist jätkata ka riigihanke tulemusena

sõlmitava hankelepingu alusel, nagu VAKO otsuse p-s 8.2.1 ebaõigesti märgib, vaid hoopis

seda, et hankija kui seadmete omanik ei ole tegelikult taganud pakkujatele ühendatavust

olemasolevate seadmetega, mistõttu ainsana on võimalik hankelepingu täitmisel olemasolevaid

seadmed kasutada praegusel teenuseosutajal AS-l Ridango. Seejuures vastupidiselt VAKO

otsuse p-s 8.2.5 väidetule ei ole kaebaja kunagi soovinud, et hankija ise olemasolevad seadmed

3-23-865

4(11)

loodavate süsteemidega ühendaks, vaid kaebaja soovib, et olemasolevad seadmed oleksid

põhimõtteliselt üldse ühendatavad sellise pakkuja poolt, kes praegu hankijale teenust ei osuta.

Seega probleem on tehnilise kirjelduse p 2.1.1 puudulikkuses, mis näeb küll ette hankelepingu

täitmisel olemasolevate seadmete kasutamise, ent selline kasutus on võimalik vaid praegusele

teenuseosutajale AS-le Ridango, kuna hankija on deklareerinud, et ei taga olemasolevate

seadmete ühendatavuse võimalust teistele potentsiaalsetele pakkujatele. Just selle ebavõrdsuse

tõttu, mis tuleneb tehnilise kirjelduse p 2.1.1 puudulikkusest, on tingitud ka RHAD p-s 8.2.1

sisalduva hindamiskriteeriumi õigusvastasus, kuna hindepunktide omistamisel ei ole tagatud

pakkumuste võrreldavus ja pakkujate võrdne kohtlemine. Kaebaja ei olegi soovinud, et hankija

ise olemasolevad seadmed loodavate piletimüügi- ja reaalaja infosüsteemidega ühildaks nagu

VAKO otsuse p-s 8.2.5 ebaõigesti märgib (see ongi hoopis riigihanke tulemusena sõlmitava

hankelepingu eesmärk), vaid et hankija tagaks olemasolevate seadmete ühildatavuse reaalse

võimaluse, andes juurdepääsu seadmete suhtlusprotokollidele ja muule infole. Kuivõrd AS

Ridango on ise käesolevas riigihankes potentsiaalne pakkuja, siis ilmselgelt puudub AS-l

Ridango mistahes motivatsioon võimaldada konkurentidel olemasolevate seadmete

ühildatavust, vaid AS-l Ridango on selge ärihuvi jääda monopoolsesse seisundisse ja jääda

ainsaks võimalikuks teenusepakkujaks hankijale ka eesseisval perioodil. Pakkujate võrdse

kohtlemise, pakkumuste võrreldavuse ja läbipaistva hindamise saaks tagada see, kui

hanketingimuses on kajastatud hankija kui olemasolevate seadmete omaniku kohustus tagada

seadmete ühendatavus. Alternatiivselt tuleb muuta hindamiskriteeriume nii, et pakkumusi ei

hinnata lähtudes uute seadmete soetamismaksumusest olukorras, kus vaid ühel pakkujal (AS-l

Ridango) on võimalik olemasolevaid seadmeid kasutada hankelepingu täitmiseks.

Olemasolevate seadmete kasutamise piirang tuleneb juba ainuüksi Ridango AS-i poolt

kasutatavate pileti valideerimise seadmete sertifikaatide kehtivuse lõppemisest 2024. ja 2025.

aasta alguses. Pileti valideerimise seadmete sertifikaatide uuendamiseks on vajalik ligipääs

seadmete suhtlusprotokollidele ja muule informatsioonile, juhul kui edukal pakkujal nimetatud

ligipääs puudub, pole võimalik sertifikaate uuendada ja seeläbi ka tagada pileti valideerimise

seadmete kasutamist.

Pakkumused ei saa olla võrreldavad olukorras, kus RHAD p 8.1.2 hindamiskriteeriumi järgi

hinnatakse pakkumusi lähtudes sellest, milline on hankelepingu täitmisel soetatava uue riistvara

kogumaksumus, ent vaid ühel pakkujal on võimalik hinnastada pakkumus lähtudes eeldusest,

et tal on võimalik jätkata olemasoleva riistvara kasutust ning kõik teised peavad hinnastamisel

lähtuma eeldusest, et olemasolev riistvara tuleb ühendatavuse võimaluse puudumise tõttu täies

ulatuses välja vahetada. Hankija on vaidlusaluse hindamiskriteeriumi kaudu AS-i Ridango

põhjendamatult soosinud, kuna ainsana on AS-l Ridango võimalik olemasolevate seadmete

kasutamist jätkata ja sellest johtudes oma pakkumus hinnastada – kõik teised pakkujad peavad

pakkumuse hinnastama lähtudes eeldusest, et olemasolevate seadmete kasutamine võimalik ei

ole, sest hanketingimustes ei ole hankija taganud seda, et kolmandatel isikutel on

juurdepääsuõigus olemasolevatele seadmetele, et nende kaudu hankelepingu täitmisel teenust

osutada. Samas on hankija vaidlustusmenetluses avaldanud, et tal seadmete omanikuna on küll

võimalik tagada olemasolevate seadmete ühendatavus, kuna AS Ridango ja Thoreb AB on

väidetavalt hankijale sellekohased nõusolekud andnud, ent hankija keeldub sellekohaselt

riigihanke hanketingimusi täiendamast, et ka hankedokumentide kohaselt saaks kõik pakkujad

lähtuda eeldusest, et olemasolevate seadmete kasutamine hankelepingu täitmisel on võimalik

ka teenust praegu mitte osutavatele pakkujatele.

7. Ühishankijad vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

1) Kvalifitseerimise tingimuste, sealhulgas ka ühe lepingu tingimuse seadmise eesmärk on

üldistatult see, et hankija saaks veenduda, et pakkuja varasem kogemus oleks piisav selleks, et

3-23-865

5(11)

pakkuja suudaks hankelepingut nõuetekohaselt täita. Nagu VAKO ka õigesti oma otsuses

märkis, peavad kvalifitseerimise tingimused riigihangete seaduse (RHS) § 98 lg 1 teise lause

kohaselt olema hanke esemega kooskõlas ja nendega proportsionaalsed. Hankija on

määratlenud riigihanke eseme lähtuvalt eesmärgist võtta kasutusele üks koostoimiv ja

multifunktsionaalne süsteem, mis koondab endas mh piletimüügisüsteemi ja reaalaja

infosüsteemi.

Vastustajal

on

pikaaegne

kogemus

piletimüügisüsteemi

ja

reaalaja

infosüsteemiga, mida on opereerinud kaks erinevat ettevõtjat, mille omavahelise ühilduvusega

on kaasnenud olulisi kitsaskohti, mida hankija soovib koostoimiva süsteemi hankimisega

vältida. Hankija hangib antud juhul teenust, mis on vahetult seotud olulise avaliku teenusega –

ühistranspordiga Tallinnas ja Harjumaal. Seetõttu on ühtse ja koostoimiva süsteemi olemasolu

olulistes avalikes huvides, mitte aga toreduslik lisavidin. Kui hankija seab RHS § 101 lg 1 p 2

alusel minimaalse referentslepingu tingimuse (üks leping) ja kui samal ajal jaatada, et see leping

on hanke esemega kooskõlas ja vajalik, siis oleks hankija nn järgmine alternatiiv ju

referentslepingu tingimust üldse mitte seada. See aga tooks kaasa ebamõistliku riski tulevase

hankelepingu nõuetekohasele täitmisele, kuna vastustajal puuduks kindlus, kas tulevane

hankelepingu täitja oleks üleüldse võimeline oma varasema kogemuse pinnalt sellises

komplekssuses süsteemi arendama. Vastupidine olukord saaks eksisteerida vaid nt osadeks

jaotatud riigihankes, kus teenuseid küll hangitakse ühe nn katus-hanke kaudu, kuid täidetakse

erinevate ja iseseisvate hankelepingute alusel. Ka VAKO varasemast praktikast leiab näiteid,

mille puhul on proportsionaalseks peetud referentslepingu nõuet, mis vastab hanke esemele ja

eesmärgile, nõudes justnimelt ühe lepingu täitmise kaudu mitme koostoimiva töö kogemuse

omandamist.

2) Kaebaja väited selle kohta, kuidas VAKO otsus on ebaõige ka seetõttu, et referentslepingu

tingimus ei sisalda otsesõnu viidet süsteemide integreeritusele, on selgelt otsitud. Riigihankes

seatud tingimuste tõlgendamisel lähtutakse kokkuvõtvalt sellest, kuidas vastavas valdkonnas

tegutsev mõistlik pakkuja peaks tingimust tõlgendama, arvestades ka riigihanke eesmärki.

Vastustaja arvates ei saa vastavas valdkonnas tegutsev mõistlik pakkuja esiteks järeldada, et

referentslepingu tingimust saaks mõista nii, et varasem kogemus pidanuks seisnema selles, et

pakkuja tegi ühe lepingu raames „midagi“ piletimüügi süsteemi osas ja „midagi“ ka reaalaja

infosüsteemi osas, kuid see kogemus ei pidanud hõlmama ka süsteemide koostoimet. Selline

tõlgendus ei vasta muu hulgas ka riigihanke eesmärgile, mis on esitatud RHAD lisas 1. Isegi,

kui asuda referentslepingu tingimust tõlgendama nagu kaebaja (millega vastustaja ei nõustu),

siis ei omaks see kaebaja subjektiivsete õiguste kontekstis mingit tähendust, kuna antud

vaidlusest on arusaadav seegi, et kaebajal poleks nõutavat kogemust isegi siis, kui võtta aluseks

tema otsitud ja ebaõige arusaam referentslepingu tingimusest. Samamoodi ei oma antud

vaidluses tähendust kaebaja esitatud võrdlus sellest, et näiteks RHAD p-s 4.3.2 sätestatud

referentslepingu tingimus sõidukite haldamistarkvara võimaldab nõutavat kogemust näidata ka

mitme lepingu täitmise kaudu. See, et vastustaja on ühe tingimuse puhul näinud ette kohustuse

omada kogemust ühe lepingu raames ja teise puhul võimaldanud seda näidata mitme lepingu

raames, ei muuda eeldusi, mille põhjal hinnata kummagi tingimuse õiguspärasust. Hankijal ei

ole keelatud seada ühes riigihankes erineva sisu ja ulatusega referentslepingu tingimusi, kuniks

need on kooskõlas hanke eseme ja eesmärgiga. Vastustaja ei pea tõendama, kas mujal on sarnast

teenust tellitud ühe või mitme lepinguga. Kaebaja läbi lillede esitatud väited selle kohta, kuidas

käesolev hange on kuidagi läbi referentslepingu tingimuse AS-ile Ridango suunatud, on

meelevaldsed ja pahatahtlikud. Vastustaja on vaidlustusmenetluses esitanud arvukalt

argumente sellest, miks hankijal on vajadus koostoimiva ja multifunktsionaalse süsteemi järele,

selgitanud hankijate varasemat kogemust kahe eraldiseisva süsteemiga ja põhjendanud, miks

ühe lepingu tingimus on vajalik ja proportsionaalne. Seega pole kaebaja vastupidistel väidetel

mingisugust ainest.

3-23-865

6(11)

3) VAKO on oma otsuse p-s 6.2.2.2 õigesti leidnud, et kaebaja ei vaidlustanud tähtaegselt

kolme lepingu tingimust asjaolu alusel, et see ei ole kvalifitseerimise tingimusena vajalik.

Vaidlustuse p-s 5 on kaebaja vaidlustanud referentslepingu tingimuse argumendil, et see on

ebaselge ja vastuoluline. Kaebaja sisuline väide seisnes antud juhul selles, et polnud aru saada,

kas üks leping kolmest peab sisaldama piletimüügi ja reaalaja infosüsteemi ilma sõidukite

haldustarkvarata või peavad kõik kolm lepingut sisaldama piletimüügi ja reaalaja infosüsteemi

ja sõidukite haldustarkvara. Seega, ei vaidlustanud kaebaja vaidlustuse p-s 5 referentslepingu

tingimust asjaolu alusel, et kolme lepingu nõudmine on „ebavajalik“. Isegi, kui kaebaja

vaidlustas kolme lepingu nõude „vajalikkuse“, oli VAKO-l õigus, et tegemist oli uue asjaoluga,

mis oleks pidanud RHS § 191 lg 1 mõttes olema esitatud hiljemalt kaks tööpäeva enne

täiendavate seisukohtade esitamise tähtpäeva. Kaebaja esitas asjaolu aga täiendavate

seisukohtade esitamise tähtpäeval 22.03.2023. Kuna seadusest tulenevalt ei saa VAKO

hilinenult esitatud asjaolu arvestada, siis ei peaks saama seda teha ka kohtumenetluses VAKO

otsuse peale esitatud kaebust lahendades. Vaidlustaja peab vähemalt mingis osas suutma

põhjendada, kuidas vaidlustatud RHAD tingimus tema subjektiivseid õigusi rikub. VAKO on

oma otsuses leidnud õigesti, et kaebaja pole suutnud täita sedagi piskut tema enda nõudega

seotud põhjendamiskohustusest. Kohane on seada referentslepingu tingimusi, mis ilmestavad

seda, et pakkujal peab olema piisavalt varasemaid kogemusi, et täita tulevast hankelepingut

vastavalt hankija seatud nõuetele.

4) Kaebaja nõue on sihitud selles suunas, et vastustaja peaks talle kuidagi garanteerima selle,

et hanke esemega seotud riistvara oleks talle ühendatav, kui ta peaks hankes edukaks osutuma.

Hankijad ei saa korraldada olemasolevate seadmete ühendatavust, kuna hankijatel puuduvad

selleks vastavad eriteadmised ja oskused. Hankija saab teha üksnes seda, mis on tema võimuses

ehk antud hankes teha pakkujatele kättesaadavaks kogu teave ühendatavuse tarbeks, mis on

hankija valduses. Seda on vastustaja ka antud juhul teinud. Olemasolevate seadmetega

ühendatavust ei saa hankija ise tagada. Kuna AS Ridango ja Thoreb AB on varasemate

hankelepingute täitmise käigus hankijate ühissõidukitesse ja peatustesse kõnealuse riistvara

paigaldanud, siis on kaebaja viidatud ühendatavuse küsimus lahendatav eeskätt eduka pakkuja

koostöö kaudu nende ühingutega, kui kaebaja osutub edukaks ja sellist koostööd vajab. Sellisest

võimalusest on vastustaja hankest huvitatud isikuid teavitanud ka riigihangete registri

teabevahetuse kaudu. Igal juhul on vastustaja saanud ka AS-ilt Ridango ja Thoreb AB-lt

kirjalikud kinnitused, milles mõlemad soostuvad tegema eduka pakkujaga vajadusel

ühendatavuse tarbeks koostööd. Kui kaebaja vajab nimetatud ettevõtjatega ka kahepoolseid

kokkuleppeid, siis vastustaja sellele mingeid takistusi ei tee ning see pole ka RHAD kohaselt

kuidagi piiratud. Seetõttu on kõigile pakkujatele, sh ka kaebajale teatavaks tehtud, et

ühendatavust olemasolevate seadmetega on võimalik tagada AS Ridango ja Thoreb AB

kaasabil, kes on ka soostunud edukat pakkujat vajadusel abistama. Seetõttu ei saa kaebaja

subjektiivsed õigused olla tema vaidlustatud RHAD punktidega ka rikutud. Võimalik vajadus

koostööks nimetatud ettevõtjatega võib muuta kaebaja ja teiste võimalike pakkujate jaoks

pakkumuste koostamist ja hinnastamist mõnevõrra keerukamaks, kuid antud juhul on tegu

objektiivse paratamatusega, mis tuleneb riigihanke esemest ja sellest, mis on hankija võimuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Esmalt vaidlustab kaebaja RHAD p-s 4.3.1 sätestatud referentslepingu nõuet, mis kohustab

kvalifitseerumiseks omama eelnevat kogemust sellise lepingu täitmisel, kus on sama lepingu

raames osutatud nii piletimüügisüsteemi hooldust, haldust ja arendust kui ka reaalaja

infosüsteemi hooldust, haldust ja arendust RHAD p-des 4.3.1.1–4.3.1.6 sätestatud lisatingimusi

arvestades. Kaebaja leiab, et kvalifitseerimistingimusena ei ole vajalik ega proportsionaalne

nõuda, et pakkujatel peab olema pakkumuse esitamise eeldusena ilmtingimata eelnev kogemus

just sellise referentslepingu täitmisel, kus on sama lepingu raames teostatud nii

3-23-865

7(11)

piletimüügisüsteemi kui ka reaalaja infosüsteemi hooldust, arendust ja haldust. Kaebaja leiab,

et selline piirav kvalifitseerimistingimus võiks olla põhjendatud üksnes siis, kui hankelepingu

täitmiseks vajaliku pädevuse saamine oleks täiesti välistatud leebema tingimuse korral. Seega

on vaidluse all, kas hankija on järginud RHS § 98 lg 1 ls-st 2 tulenevat nõuet, mille kohaselt

kvalifitseerimise tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste

või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed.

Käeolevas asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et vaidlusalune

kvalifitseerimistingimus on vastavuses hankelepingu esemega. Hanke nr 253526 raames

hangitakse ühistranspordi piletimüügi, samuti ka reaalaja- ja infosüsteemide hooldus-, haldus-

ja arendusteenust. Hankija on selgitanud, et tegemist on kahe erineva süsteemiga, mis peavad

toimima integreeritult. Hankija arvates on sellise integreeritud süsteemi tarnijalt põhjendatud

eeldada varasema analoogse kogemuse olemasolu. Kaebaja toob välja, et tavapäraselt

hangitakse neid süsteeme eraldi, mistõttu tuleks võtta arvesse ka kogemusi, mis on saadud

eraldiseisvalt arendatud vastavate süsteemiosade tarnimisel erinevate lepingute raames.

Kaebaja leiab, et RHAD tingimused on konkurentsi piiravad ja ebaproportsionaalsed.

9. VAKO leidis, et isegi, kui piletimüügisüsteemiga seotud töid ja reaalaja infosüsteemiga

seotud töid on siiani hangitud turul erinevate lepingutega, ei tähenda see iseenesest, et hankija

ei või tellida nimetatud töid ühe lepinguga. Hankija ei pea jagama funktsionaalselt seotud

hanget (mõlemad süsteemid peavad omavahel reaalajas andmeid vahetama ja sõltuvad seetõttu

teineteisest) osadeks sellepärast, et teistmoodi pole varem tehtud, vaidlustaja sooviks täita

lepingut vaid ühe hankijale vajaliku teenuse osas või et vaidlustaja arvates võiks konkurents

üksikutele osadele olla suurem. Hankija teab ise kõige paremini, millist teenust tal on vaja ja

VAKO tunnustab hankija laia kaalutlusõigust määrata kindlaks riigihankega tellitava teenuse

ulatus (VAKO otsuse p 6.2.1.1). Kohus nõustub VAKO seisukohaga ja on samuti arvamusel,

et hankijal on õigus hankida enda vajadustele vastavat teenust, sh lähtuda teenuse hankimisel

oma varasemast (negatiivsest) kogemusest eraldiseisvate süsteemide ja tarnijatega. Vastustaja

on 16.03.2023 vastuses vaidlustusele selgitanud, et: „See, et hankija on nõudnud ühte pileti- ja

infosüsteemi lepingut teatud funktsionaalsustega, on vajalik selleks, et tõendada pakkuja

võimekust luua, praktikas kasutusele võtta ja hallata ühte mahukat süsteemi, mitte mitmeid

üksikuid süsteeme, mille koos toimimise võimekust ei ole kunagi pakkuja poolt rakendatud ega

praktiseeritud.

Ilmselgelt

on

lihtsam

luua

väikseid

lihtsamaid

süsteeme,

kui

multifunktsionaalseid ja seega suuri toimivaid süsteeme. Seega puuduks hankijal kindlus, et

pakkuja, kellel puudub vastav võimekus ühe suure süsteemi praktikas kasutamiseks, suudaks

Tallinna linnale ja Harju maakonnale niivõrd mahukat ja kvaliteetset teenust osutada.“ (p 1.5).

Vastustaja tõi 27.03.2023 täiendavas seisukohas VAKO-le välja, et: „Hankija lähtub oma 10-

aastasest kogemusest (2012-2023), mil Tallinna ühissõidukites olevaid piletimüügisüsteeme ja

reaalaja infosüsteeme on opereerinud kaks erinevat firmat. Kuna mõlemad süsteemid peavad

omavahel reaalajas andmeid vahetama, siis sõltuvad mõlemad süsteemid teineteisest täielikult.

Piletimüügisüsteemil on vaja teada liini andmeid ja reaalaja infosüsteemil on vaja teada

sõidukijuhi andmeid (andmevahetuse toimub mõlemat pidi). Selliste läbisegi erinevate andmete

kuvamise nõuded on näiteks ka raportites, mistõttu selleks, et täita hankes esitatud raportite

nõuded, peavad sellised infovahetused süsteemis olema tagatud ja töötama laitmatult.

Tulenevalt hankija kogemusest esineb mitme osapoolega süsteemis probleeme ja lähtudes

tänasest olukorrast, kus osapooli on mitu, siis osapooled ei näe üldjuhul enda süsteemis viga

ja jätavad hankija nõutusse olukorda. Hankija ei soovi jääda sellistes olukordades kannatajaks

ega soovi jätkata selliste ebanormaalsete olukordadega, vaid soovib kogu süsteemile ühte

vastutajat, mitte ei jääks ise vastutama mitme erineva süsteemi integratsiooni toimivuse eest,

mis on teineteisest täiesti sõltuvad.“ (p 2.3).

3-23-865

8(11)

10. Kohus on nõus vastustajaga, et see on hankija kaalutlusotsus, millist pädevust pakkujatelt

nõuda ning et hankija ei pea tegema hankelepingu eseme kindlaksmääramisel mööndusi enda

objektiivselt põhjendatud vajaduste arvelt selleks, et võimalikult palju ettevõtjaid saaks

riigihankest osa võtta. Kaebaja väidab, et piirav kvalifitseerimistingimus võiks olla põhjendatud

üksnes siis, kui hankelepingu täitmiseks vajaliku pädevuse saamine oleks täiesti välistatud

leebema tingimuse korral. Kohus sellega ei nõustu ja leiab, et kui nõutakse referentslepingut,

mis kattub hankelepingu esemega, ei saa sellist nõuet pidada ebamõistlikult piiravaks.

Ebamõistlikult piirav võiks olla nõue siis, kui tarnitavad süsteemid oleksid väga erinevad ja

üksteisest sõltumatud. Antud juhul see nii ei ole ‒ tegemist on funktsionaalselt seotud

süsteemidega. Infosüsteemid peavad töötama koos ja omavahel andmeid vahetama. Vastustaja

on ka välja toonud, et piletimüügisüsteemi ja reaalaja infosüsteemi tööks on vaja paigaldada

sõidukisse sarnaseid/dubleerivaid seadmeid (igal operaatoril oma seade), seega nende

süsteemide eraldi hankimine on hankijale pigem kulukam. Näiteks dubleeritakse kontrollereid,

modemeid, GPS antenne jne. Koos hankides kaob vajadus sama funktsiooniga seadmed topelt

osta ning selle võrra hoiab hankija kokku raha ja ruumi sõidukites (vastus vaidlustusele, p 3.1).

Kaebaja leiab, et kui pakkujate kvalifikatsiooni piisavuses on võimalik veenduda ka leebema

kriteeriumiga, ei ole asjaomane tingimus õiguspärane. Kohtul pole selge, mille pinnalt peaks

järeldama, et pakkujate kvalifikatsiooni piisavuses on võimalik veenduda ka leebema

kriteeriumiga. Pelk väide, et nii on võimalik või et see on praktikas levinum, ei ole piisav.

Vastustaja on samuti välja toonud, et selliselt integreerituna süsteemide hankimine ei ole turul

ebaharilik. Näitena on toodud lepingud, mis on sõlmitud Tartus, Soome linnades Turus ja

Lappeenrantas, Rumeenia linnades Bukarest ja Cluj-Napoca ning riigiülene süsteem Austria

firmale Postbus (vastus vaidlustusele, p 1.4, täiendav seisukoht, p 2.4).

11. Kaebaja

väitel

on

VAKO

jätnud

täiesti

tähelepanuta,

et

vaidlusalune

kvalifitseerimistingimus ei esita mitte ühtegi nõuet selle kohta, et referentslepingu raames peab

olema piletimüügisüsteem ja reaalaja infosüsteem omavahel integreeritud. Kohus nõustub

vastustajaga, et eraldi integreerituse nõude tõendamise nõudmine oleks olnud ebavajalik, sest

see tuleneb loogiliselt olemasolevatest nõuetest. Kaebaja väitel ei ole hankija põhjendanud,

miks on hankelepingu täitmiseks vajaliku pädevuse tõendamiseks vältimatult vajalik just see,

et piletimüügisüsteemi ja reaalaja infosüsteemi haldust, arendust ja hooldust peab olema tehtud

sama lepingu raames, ent näiteks sõidukite haldamistarkvara osas (RHAD p 4.3.2) võib teenus

olla osutatud eraldi lepingute alusel. Kohus nõustub vastustajaga, et see, et vastustaja on ühe

tingimuse puhul näinud ette kohustuse omada kogemust ühe lepingu raames ja teise puhul

võimaldanud seda näidata mitme lepingu raames, ei muuda eeldusi, mille põhjal hinnata

kummagi tingimuse õiguspärasust. Hankijal ei ole keelatud seada ühes riigihankes erineva sisu

ja ulatusega referentslepingu tingimusi, kuniks need on kooskõlas hanke eseme ja eesmärgiga.

Antud juhul on see nõue täidetud.

12. Kaebaja heidab ette, et VAKO ei ole analüüsinud vaidlustuse etteheidet, et vähemalt kolme

referentslepingu nõudmine ei ole kvalifitseerimistingimusena vajalik. VAKO leidis oma otsuse

p-s 6.2.2., et RHAD tingimus sellises sõnastuses, kus see esitab nõude kolmele

referentslepingule, ei ole õigusvastane ega riku ka vaidlustaja õigusi ega kahjusta tema huve.

VAKO arvates oli vaidlustaja väide paljasõnaline, vaidlustaja ei olnud seda kuidagi

põhjendanud. Kohus märgib, et VAKO otsuse järgselt on hankija RHAD p-s p 4.3. sätestatud

referentslepingu nõudeid täpsustanud. Kehtiva RHAD p 4.3. kohaselt peab pakkujal riigihanke

algamisele eelneva 48 kuu jooksul olema täidetud kolm lepingut kokku maksumusega vähemalt

2 500 000 eurot (käibemaksuta): üks leping, mis sisaldab nii ühistranspordi piletimüügi- kui ka

reaalaja- ja infosüsteemide hooldus-, haldus- ja arendusteenust (p 4.3.1) ja kaks lepingut, mis

sisaldavad sõidukite haldamistarkvara juurutus-, haldus-, hooldus- ja arendusteenust ja võivad

olla nõutud teenuste osas täidetud sama(de) või eraldi lepingute raames (p 4.3.2). Kohtu arvates

3-23-865

9(11)

ei vaja VAKO järeldused revideerimist. RHAD-s on täpsustatud referentslepingute objekti ja

tegemist on kahe erinevat lepingu objektiga. Käesoleval juhul saaks küsimuse püstitada üksnes

nõude osas, mis puudutab sõidukite haldamistarkvara juurutus-, haldus-, hooldus- ja

arendusteenust, kuid miks pidada nõuet, kus nelja aastase perioodi jooksul tuleb vastavat

lepingut täita kahel korral, ebaproportsionaalseks ning kaebaja õigusi rikkuvaks, jääb

ebaselgeks. Kaebaja subjektiivne arvamus, et piisab ka ühest lepingust, ei tõenda, et tingimus

oleks ebaproportsionaalne.

13. Kaebaja väidab, et hanketingimused eelistavad ebaõiglaselt senist lepingupartnerit AS-i

Ridango. Kaebaja leiab, et hankija kui seadmete omanik ei ole taganud pakkujatele

ühendatavust olemasolevate seadmetega, mistõttu ainsana on võimalik hankelepingu täitmisel

olemasolevaid seadmed kasutada praegusel teenuseosutajal AS-l Ridango. Pakkujate võrdse

kohtlemise, pakkumuste võrreldavuse ja läbipaistva hindamise saaks kaebaja hinnangul tagada

see, kui hanketingimuses on kajastatud hankija kui olemasolevate seadmete omaniku kohustus

tagada seadmete ühendatavus. Alternatiivselt tuleb muuta hindamiskriteeriume nii, et

pakkumusi ei hinnata lähtudes uute seadmete soetamismaksumusest olukorras, kus vaid ühel

pakkujal (AS-l Ridango) on võimalik olemasolevaid seadmeid kasutada hankelepingu

täitmiseks.

Vastustaja on selgitanud, et Tallinna ühissõidukites olevad validaatorid ja neid juhtivad

kontrollerid on tootnud Eesti firma Artec Design OÜ. Nende validaatorite olulisimaks osaks on

NFC

kaardilugeja.

Kogu

äriloogika

sisaldub

kontrolleris,

mis

töötab

Linux

operatsioonisüsteemil ja on validaatoritega ühendatud üle „CAN bus“ liidese ja kaabelduse.

Kontrolleritele uue kolmanda osapoole tarkvara kirjutamine/paigaldamine on hankija

hinnangul reaalselt võimalik (sellele pole vastu vaielnud ka kaebaja), kusjuures soovitav variant

oleks seejuures ära kasutada olemasolevat validaatori ja kontrolleri suhtlusprotokolli. Hankija

on saanud nii tänaselt piletimüügisüsteemi operaatorilt AS-lt Ridango kui peatuste

välistabloode operaatorilt Thoreb AB-lt kirjalikud kinnitused, et esimene võimaldab

hankelepingu võitjale ligipääsu täna kasutusel olevate validaatorite suhtlusprotokollile

kontrolleriga ja teine aitab hankelepingu võitjal integreerida olemasolevad peatuste tablood.

Seega ei saa vastustaja sõnul rääkida antud juhul konkurentsi piirangust. Riistvara kuulub

hankijatele (Tallinna Transpordiamet ja AS Tallinna Linnatransport) ja on suures osas peaaegu

uus. Vastustaja toob välja, et ei korralda vanade seadmete ühendatavust pakkujate eest, vaid

annab kõigile hankijatele selleks võimaluse. Hankijale on nii majanduslikult kui ka keskkonda

säästvast seisukohast kasulikum, kui kasutusele võetakse olemasolevad seadmed. Senine

praktika on näidanud, et olemasolevad seadmed on vastupidavad. Hankija on andnud kõigi

seadmete tehnilised näitajad ning pakkujad peavad ise hindama nende eluiga.

14. Kohus nõustub vastustajaga, et hankija ei saa korraldada olemasolevate seadmete

ühendatavust, kuna hankijal puuduvad selleks vastavad eriteadmised ja oskused. Kaebaja

soovitud sõnastuses hanketingimuse sätestamisega võtaks hankija endale ebamõistliku riski,

sest mistahes tarkvara ühilduvuse probleemide tõttu jääks hankelepingu täitmise võimatuse ees

suure tõenäosusega vastutama hankija. Kaebaja on leidnud, et hankijal tuleb tagada kõikide

seadmete suhtlusprotokollide ja muu informatsiooni, mis võimaldavad seadmetel omavahel

suhelda, kättesaadavus edukale pakkujale. Kohtu arvates on hankija seda teinud. Hankija on

küsinud kinnituskirjad AS-lt Ridango ja Thoreb AB-lt. AS Ridango on lubanud, et võimaldab

edukale pakkujale, kellega tellijatel on kehtiv hankeleping, ligipääsu kinnituse andmise hetkel

Tallinna ühissõidukites kasutusel olevate validaatorite suhtlusprotokollile kontrolleriga.

Ligipääsu võimaldamine tähendab, et AS Ridango edastab edukale pakkujale tehnilise

dokumendi, kus kirjeldatakse, mil viisil liidestumine validaatorite ja kontrolleri vahel toimib

(vt vastus kaebusele, lisa 1). Thoreb AB on kinnitanud, et on valmis koostööks riigihanke

„Piletimüügi- ja infosüsteemide haldus, hooldus ja arendus“ (viitenumber 253526) eduka

3-23-865

10(11)

pakkujaga, kellega tellijatel on sõlmitud hankeleping ja aitab hankelepingu võitjal integreerida

olemasolevad ühistranspordi peatustes olevad infotablood (vastus kaebusele, lisa 2). Kohtule

nähtuvalt on hankija teinud enda poolt kõik, et tagada võimalus, et olemasolevat süsteemi ja

seadmeid saaks kasutada, et paigaldada uut tarkvara. Kaebaja arvates tuleks vastav teave

kajastada RHAD-s. Kohtu hinnangul ei väldiks ka vastava teabe RHAD-s kajastamine neid

riske, mida kaebaja kardab, st et AS Ridango ja Thoreb AB ei tee koostööd ega anna vajalikku

teavet. RHAD-ga ei saa kehtestada õiguslikke kohustusi kolmandatele isikutele, sh AS-le

Ridango ja Thoreb AB-le. Nendepoolse kohustuse täitmata jätmine tähendaks hankelepingu

täitmise võimatust ja võib olla aluseks hüvitamisnõude esitamisele hankija vastu, kes on

lubanud vajaliku teabe hanke võitjale edastada. Kohtu arvates erinevate süsteemide ühildumise

riski, mis lähtub erineva tarkvara omavahelisest kokkusobivusest, ei pea hankija enda kanda

võtma. Hankija saab teha üksnes seda, mis on tema võimuses ehk antud hankes teha pakkujatele

kättesaadavaks kogu teave ühendatavuse tarbeks, mis on hankija valduses. Hankija on seda

teinud.

15. Hankija on välja toonud, et olemasolevaid seadmeid ei ole vaja programmeerida ning

Tallinnas ei ole ühte ja ainsat lepingupartnerit, kes omab täna ligipääsu kõigile seadmetele,

omades seega teiste pakkujate suhtes suurt eelist. AS-l Ridango puudub ligipääs Thoreb AB

seadmetele ja vastupidi. Hankija eeldab, et hanke võitja peab sõidukitesse paigaldama uued

pardakompuutrid (kontrollerid), sest täna olemasolevad ei suuda juhtida kõiki olemasolevaid ja

lisanduvaid seadmeid. Kuna kontrollerite tarkvara on pakkuja loodud ja tema

intellektuaalomand, siis peab hankija võimaldama hanke võitjale ligipääsu olemasolevate

seadmete suhtlusprotokollidele ning seda hankija garanteerib (vastus vaidlustusele, p 3.3).

Hankija peab väga ebatõenäoliseks, et AS Ridango poolt sõidukitesse paigaldatud kontrollerid

on võimelised juhtima sõidukite infosüsteeme, mis on hallatavad praegu Thoreb AB poolt, kuna

AS Ridango kontrollerid ei ole olnud ette nähtud sellise võimekusega. Kohus leiab, et mingil

määral on olemasoleval lepingu täitjal eelis, kuna ta on välja töötanud praegu kasutusel oleva

süsteemi ning omab selle opereerimise kogemust. Olemasoleva süsteemiga jätkamine või selle

täiendamine tuleb pakkujale tõenäoliselt odavam, kui uue välja arendamine. Arvestades, et uus

süsteem peab ühenduma olemasolevaga, tähendab see uutele pakkujatele täiendavaid riske ja

ilmselt raskesti prognoositavat kulu. Samas ei tähenda see, et hankija peaks täielikult kõrvale

jätma olemasoleva hangitud ja välja makstud riistvara ja hankima täielikult uue. On selge, et

see teeks hanke vastustaja jaoks kulukamaks. Konkurentsi mõte peaks olema saada teenus

majanduslikult võimalikult soodsalt, mitte maksta rohkem, et hankel saaksid osaleda kõik

pakkujad, kes seda soovivad. Olemasoleva riistvara kasutamise lubamine on hankija

seisukohast mõistlik samm.

16. Olemasolevate seadmete kasutamise piirang tuleneb kaebaja hinnangul juba ainuüksi

Ridango AS-i poolt kasutatavate pileti valideerimise seadmete sertifikaatide kehtivuse

lõppemisest 2024. ja 2025. aasta alguses. Vastustaja on selgitanud, et Tallinnas täna kasutusel

olevate pangakaardimaksete võimekusega validaatorite (DV15SE ja DV15S) Visa ja

Mastercard’i EMVCo Level 1 ja Level 2 sertifikaadid aeguvad tõepoolest 2024. aastal. Samas

ei tähenda sertifikaatide aegumine, et juba paigaldatud ning kasutuses olevaid validaatoreid ei

tohi rohkem kasutada. Sertifikaadi aegumine tähendab, et antud validaatori mudelit ei tohi uutes

projektides paigaldada ja kasutusele võtta ehk siis projektides, kus neid ei ole varasemalt

installeeritud. EMVCo Level 1 ja Level 2 sertifikaatide aegumine ei mõjuta vastustaja väitel

juba paigaldatud validaatorite kasutamist Tallinnas uue hankelepingu perioodi vältel (hankija

täiendav vastus, p 2.5.3). Sellest tulenevalt ei loo kohtu hinnangul sertifikaatide lõppemine

ühelegi pakkujale eelist.

17. Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata.

3-23-865

11(11)

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, tuleb kaebajal hüvitada teiste menetlusosaliste menetluskulud.

Vastustaja

menetluskulud

koosnevad

18.05.2023

menetlusdokumendi

kohaselt

õigusabikuludest summas 6937,44 eurot (koos käibemaksuga). Kohtu hinnangul ei ole

vastustaja menetluskulud arvestades asja mahtu ja keerukust taotletud ulatuses põhjendatud.

Võrdluseks,

kaebaja

enda

õigusabikulud

olid

summas

1575

eurot

(18.05.2023

menetlusdokument). Kohtu arvates ei saa vastustaja mõistlik ja põhjendatud menetluskulu

suurus käesolevas asjas ületada 5000 eurot (koos käibemaksuga). Seega mõistab kohus

kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud summas 5000 eurot. Muus osas jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee