3-23-1009/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1009

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27. aprilli 2023. a

lahkumisettekirjutuse nr 1052267336 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19. mai 2023. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja Kaili-Helina Kolts

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja AD

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19. mai 2023. a määruse

peale haldusasjas nr 3-23-1009.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19. mai 2023. a

määrus haldusasjas nr 3-23-1009 muutmata.

3. Tagastada X määruskaebuselt haldusasjas nr 3-23-1009 tasutud riigilõiv 20

(kakskümmend) eurot ning kanda see C (isikukood XXXXXXXXXXX)

pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Türkmenistani kodanik X (sündinud XX.XX.XXXX Türkmenistanis) saabus D-liiki viisa

alusel 21.07.2022 Eestisse ning omas lühiajalise töötamise registreeringut ajavahemikul

19.10.2022–08.11.2023 töötamiseks AS-s Y. Töötamise registri kanne lõpetati 23.04.2023 ning

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 27.04.2023 otsusega nr 0674/2023 isiku D-liiki

pikaajalise viisa kehtetuks.

2. Politsei- ja Piirivalveamet kohustas 27.04.2023 ettekirjutusega nr 1052267336 X

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 1, § 72 lg-te 11 ja 4, § 73 lg 1 ja §

11 lg 1 alusel Eesti Vabariigist lahkuma 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 04.05.2023

(sundtäidetav alates 05.05.2023), ning kohaldas tema suhtes VSS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel

Schengeni sissesõidukeeldu pikkusega 1 aasta ja 6 kuud.

3-23-1009

2(6)

X saabus Eestisse töötamiseks AS-s Y, kuid isik lõpetas omal soovil töösuhte 23.04.2023. PPA

teostas 27.04.2023 järelevalvelisi tegevusi sõidujagamisplatvormi teenust pakkuvate

välismaalaste suhtes. Kontrollimisel selgus, et X omab alates 18.10.2022 ettevõtluskontot ning

töötas 18.10.2022–26.04.2023 taksoteenuse osutajana Bolt driver rakenduse kaudu, omamata

selleks vastavat lühiajalise töötamise registreeringut. Isik on temale väljastatud D-liiki viisat

teadlikult väärkasutanud ebaseaduslikuks töötamiseks. Isikul puuduvad majanduslikud ja

perekondlikud sidemed Eestis ja Schengeni alal. Ta ei pea kellegi eest hoolt kandma, sest tema

perekond elab Türkmenistanis. Välismaalaste seaduse (VMS) § 11 järgi on välismaalane Eestis

kohustatud järgima Eesti õigusakte. Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks peab

välismaalasel olema seaduslik alus (nt viisa – VMS § 43 lg 1 p-d 1 ja 2) ning ta võib Eestis

viibida viisaga kindlaks määratud tingimustel (VMS § 44 lg 1). VSS § 2 lg 1 järgi on

välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Viibimisaluseta välismaalasele

tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks (VSS § 7 lg 1). Isik on teinud PPA-ga koostööd ja

täitnud kaasaaitamiskohustust ning on nõus määratud tähtaja (7 päeva) jooksul vabatahtlikult

Eestist lahkuma.

3. X

esitas

Tallinna

Halduskohtule

08.05.2023

kaebuse

PPA

27.04.2023

lahkumisettekirjutuse nr 1052267336 tühistamiseks ning palus esialgse õiguskaitse korras kuni

käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni peatada vaidlustatud ettekirjutuse

täitmine ja lubada kaebajal ettevõtluskonto alusel Eestis töötada.

PPA läbiviidud menetlused ja antud haldusakt on õigusvastased. Menetlustoimingute käigus ei

selgitatud kaebajale vastavalt VSS § 7 lg-s 5 ettenähtule VMS §-s 2861 sätestatud tööandja

kohustusi ning töövaidluse lahendamise ja õigusabi saamise võimalusi. Kaebajale ei tagatud ka

tõlki, mistõttu jäid läbi viidud menetlustoimingud ja allkirjastamiseks esitatud dokumendid talle

arusaamatuks. Kaebaja töötas lühiajalise töötamise registreeringu alusel AS-s Y ja osutas alates

2023. a märtsist vabal ajal sõidujagamisplatvormi Bolt kaudu ettevõtluskonto alusel

taksoteenust. Kui kaebaja pöördus tööandja poole palvega selgitada, miks tööandja ei täida

VMS-st tulenevat töötasunõude miinimumi ega tasu nõutavas ulatuses makse, lõpetas AS Y

kaebajaga ette teatamata töösuhte alates 23.04.2023. Kaebaja kavatseb töölepingu lõpetamise

ja tööandja poolsed rikkumised vaidlustada töövaidluskomisjonis. Kaebaja möönab, et seoses

töösuhte lõppemisega 23.04.2023 sattus ta formaalselt vastuollu VMS § 1091 lg-s 1 sätestatuga,

kuid lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld on siiski ebaproportsionaalsed ning ei ole

põhjendatud. Kaebaja viisa tühistamine ja temale lahkumisettekirjutuse koostamine toimus

samade menetlustoimingute käigus. Arvestades, et töötamise registri kanne lõpetati 23.04.2023,

ei olnud kaebajal piisavalt võimalusi kaitsta oma õigusi või astuda samme enda jätkuva Eestis

viibimise seadustamiseks. VMS § 1091 lg 1, mille kohaselt lõpeb välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreering mh juhul, kui tööandja registreerib tema töötamise lõpetamise töötamise

registris ning see toob automaatselt kaasa viisa tühistamise ja kohustuse Eestist lahkuda, on

vastuolus töölepingu seaduse (TLS) §-dest 2, 21 ja 3 tuleneva kaebeõigusega ning põhiseaduse

(PS) §-st 9 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega. Sisuliselt puudub lühiajalise töötamise

registreeringu alusel töötaval välismaalasel tõhus võimalus kaitsta enda õigusi tööandja poolse

rikkumise või töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral. Kaebaja palub tunnistada VMS

§ 1091 lg 1 viimase lauseosa põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta see kohaldamata. Kaebaja

palub lisaks kohtu selgitust, kuidas ja millisel alusel on lahkumisettekirjutuse tühistamise korral

võimalik taastada kaebaja viisa kehtivus.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaebajale kaasa pöördumatud tagajärjed, sh

kohustuse lahkuda Schengeni alalt, mis muudaks kaebuse sisuliselt eesmärgipäratuks. Seega on

taotletud abinõu kaebaja õiguste kaitseks kohane (vt ka Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-

915, p 16). Eestis viibimiseks seadusliku aluse puudumine ja lahkumisettekirjutus takistavad

3-23-1009

3(6)

kaebajal oluliselt kasutada oma menetluslikke õigusi ja osaleda kohtumenetluses. Kaebuse

menetlemise ajaks on vajalik tagada kaebajale äraelamiseks ka sissetuleku teenimise võimalus.

4. Politsei- ja Piirivalveamet palus 17.05.2023 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata. Lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu vaidlustamine ei anna kaebajale Eestis

viibimiseks seaduslikku alust. Isegi kaebuse rahuldamise korral viibiks kaebaja Eestis endiselt

ebaseaduslikult (vt VMS § 43 lg 1) ja tal tuleks Eestist lahkuda. Seejuures ei ole kaebajal õigust

esitada viisa või elamisloa taotlust PPA-le, vaid tal tuleks selleks Schengeni alalt lahkuda (vt

VMS § 911 lg 1, § 216 lg 1 p 1). Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei takistaks vaidluse

jätkamist, olenemata sellest, et kaebaja peaks Eestist ja Schengeni alalt lahkuma. Kui kaebus

rahuldatakse, saab kaebaja taotleda seaduslikku alust Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiselt

viibimiseks. Seega ei kaasneks esialgse õiguskaitseta kaebaja jaoks mingeid raskeid tagajärgi.

Kaebaja selgitas PPA-le 27.04.2023 küsitlusel, et tal ei ole pereliikmeid või lähedasi Eestis ega

teistes Schengeni riikides, vaid kõik tema pereliikmed elavad Türkmenistanis. Kaebaja ei pea

kellegi eest hoolt kandma ja tema puhul puudub igasugune perekonnaelu riive. Välismaalasel

ei ole põhiõigust viibida Eestis ja esialgse õiguskaitse kohaldamist ei saa õigustada soovimatus

Eestist lahkuda. Kaebajal on kohtumenetluses esindaja, mistõttu on tema õiguste kaitse tagatud.

Halduskohtumenetluses on lisaks võimalik osaleda kirjalikult ja videokonverentsi vahendusel

(vt Riigikohtu 20.04.2021 otsus nr 5-20-10, p-d 56–57). Seega ei põhjenda esialgse õiguskaitse

vajadust soov viibida kohtumenetluse ajal Eestis. Kui peaks ilmnema, et kaebaja isiklik osavõtt

on vältimatult vajalik, siis on kohtul võimalik kaaluda selleks puhuks eraldi esialgse õiguskaitse

rakendamist. Kuna kaebajal ei ole alates 27.04.2023 seaduslikku alust Eestis viibida, oli tema

suhtes lahkumisettekirjutuse koostamine õiguspärane. Eestis ajutiselt viibival välismaalasel on

keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist PPA-s registreerinud (vt

VMS § 104 lg-d 1 ja 2). Eestis seadusliku aluseta viibival välismaalasel puudub õigus Eestis

töötada (VMS § 104 lg 3). Välismaalane peab võõras riigis viibides tegema endale selgeks need

nõuded, mis tagavad tema seadusliku viibimise, töötamise jne selles riigis. Kaebaja on seda

hoolduskohustust ilmselgelt eiranud.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 19.05.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

osaliselt ning peatas PPA 27.04.2023 lahkumisettekirjutusega nr 1052267336 kohaldatud

sissesõidukeelu kehtivuse. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal puudub praegu Eestis viibimiseks

seaduslik alus (vt VMS § 43 lg 31). Ka lahkumisettekirjutuse kehtivuse või täitmise peatamine

ei seadusta kaebaja Eestis viibimist. Seadusliku aluse puudumise tõttu oli lahkumisettekirjutuse

koostamine õiguspärane ja kaebus selles osas ilmselgelt perspektiivitu, mis välistab esialgse

õiguskaitse kohaldamise. Sissesõidukeelu vaidlustamine ei ole siiski ilmselgelt perspektiivitu,

sest pelgalt konstateering ebasoovitavast välismaalasest ning selle alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse

sissesõidukeelu kohaldamine ei tundu olevat päris asjakohane. Kaebaja möönab, et töösuhte

lõppemisega lõppes ka sellekohane registreering, kuid ta ei ole töösuhte lõpetamisega nõus ja

kavatseb selle (ilmselt esindaja vahendusel) vaidlustada. Kohaldatud sissesõidukeeld on mingil

määral vastuolus või siis ei ole täiel määral kooskõlas lahkumisettekirjutuse põhjendustega, et

kaebaja tegi küsitluste käigus PPA-ga koostööd ja täitis kaasaaitamiskohustust, samuti ei olnud

alust arvata, et ta põgeneks või ei kavatseks lahkumiskohustust täita. Sellises olukorras ei pruugi

päris proportsionaalseks meetmeks osutuda ka 1,5-aastane sissesõidukeelt. Kaebusel on selles

osas arvestatavad eduväljavaated ning täidetud on ka muud esialgse õiguskaitse kohaldamise

tingimused, sest sissesõidukeelu tähtaeg võib mööduda juba enne sisulise otsuse jõustumist,

mis tähendab, et tegemist oleks pöördumatu tagajärjega. Kaebajal on õiguskaitsevajadus, sest

ta ei saaks küll Eestis ega Schengeni alal viibida ja töötada, kuid sissesõidukeelu kehtivuse

peatamise korral säilib kaebajal võimalus esitada taotlusi seadusliku viibimisaluse saamiseks.

Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei kaasne avaliku huvi ülemäärast kahjustamist. Kuivõrd

3-23-1009

4(6)

kaebaja dokumendid on võetud VSS § 10 lg 2 p 6 alusel hoiule järelevalvemeetmena, siis ei ole

põhjust eeldada, et dokumenti lahkumiskohustuse täitmisega seonduvalt ei tagastataks.

6. X palub 31.05.2023 määruskaebuses rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus ning

peatada vaidlustatud ettekirjutuse täitmine kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi

jõustumiseni. Kaebaja D-viisa tühistati ja lahkumisettekirjutus tehti sama menetluse käigus

ning kuna töötamise registri kanne lõpetati 23.04.2023, siis ei olnud kaebajal piisavat võimalust

kaitsta oma õigusi või taotleda uut viibimisalust. Halduskohtu rakendatud esialgse õiguskaitse

abinõu ei taga kaebaja õiguste kaitset ega võimalust osaleda endaga seotud kohtumenetlustes

(kaebaja on nüüdseks esitanud ka töövaidluskomisjonile avalduse tunnistada töölepingu

lõpetamine ebaseaduslikuks ja maksta välja saamata jäänud töötasu). Kaebus ei saa olla

perspektiivitu ainuüksi põhjusel, et VMS § 43 lg 31 kohaselt ei anna lahkumisettekirjutus

seaduslikku alust Eestis viibida. Vajaduse korral on välismaalasele võimalik anda erakorralistel

asjaoludel VMS § 2103 lg 1 alusel tähtajaline elamisluba. Kaebaja esitas PPA-le 23.05.2023

taotluse anda talle kätte reisidokument, et tal oleks võimalik asuda enda Schengeni alal viibimist

seadustama, kui PPA keeldus sellest. PPA 25.05.2023 vastuse kohaselt saab kaebaja taotleda

viibimisalust ainult väljaspool Schengeni viisaruumi ja tema isikut tõendav dokument on PPA-s

hoiul eesmärgiga tagada lahkumisettekirjutuse täitmine. Seega tuleb kaebajal lahkumiskohustus

täita hiljemalt 03.06.2023, mis muudab menetlused halduskohtus ja töövaidluskomisjonis

sisuliselt võimatuks ning seega perspektiivituks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204

lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). Kuna määruskaebus

ei sisalda uusi sisulisi väiteid, ei pea ringkonnakohus määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks

vajalikuks nõuda vastustajalt sellele vastust, vaid arvestab tema poolt varem avaldatuga. HKMS

§ 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

8. HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel mh

prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed

taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib kaebaja õiguste kaitse muutuda

oluliselt raskendatuks või isegi võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle

kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad

tagajärjed. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel

avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

9. Kaebaja on praegusel juhul pidanud pöördumatuks tagajärjeks seda, et tal tuleks Eestist

lahkuda juba enne käimasoleva kohtumenetluse (ja võimaliku töövaidluskomisjoni menetluse)

lõppu ning seega puuduks tal võimalus viibida isiklikult oma kohtuasja(de) arutamise juures.

Ringkonnakohtu hinnangul ei kujutaks kaebaja Eestist lahkumine pöördumatut või raskesti

kõrvaldatavat tagajärge HKMS § 249 lg 1 tähenduses, sest kaebuse rahuldamise korral saaks

kaebaja taotleda uuesti viibimisalust sisenemiseks Eestisse ja Schengeni alale ning siin ajutiseks

viibimiseks. Kaebajale pidi Eestis tööle asudes olema teada või ta pidanuks hoolsuskohustusest

tulenevalt välja selgitama, et tal on keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist

töötamist PPA-s registreerinud (VMS § 104 lg 2, § 106 lg 1), ning välismaalase lühiajalise

Eestis töötamise registreering lõpeb muu hulgas siis, kui tööandja registreerib tema töötamise

lõpetamise töötamise registris (VMS § 1091 lg 1). Kuna PPA-s oli registreeritud üksnes kaebaja

3-23-1009

5(6)

lühiajaline töötamine AS-s Y ja töösuhe nimetatud äriühinguga lõppes 23.04.2023, pidi kaebaja

mõistma, et tal puudub seaduslik alus jätkata Eestis töötamist. Vaidlust ei ole selles, et

sõidujagamisplatvormi Bolt vahendusel kaebaja poolt Eestis taksoteenuse osutamist ei olnud

PPA-s registreeritud. Tähtsust ei oma, kas kaebaja on saadud sissetuleku deklareerinud või

mitte, sest see ei saa asendada lühiajalise töötamise registreerimist PPA-s. Viisa kehtetuks

tunnistamisest tulenevalt puudub kaebajal Eestis viibimiseks seaduslik alus (VSS § 2 lg 1) ning

tal on seadusest (VSS § 3 lg 2) ja 27.04.2023 lahkumisettekirjutusest (VSS § 4 lg 1, § 7 lg 1; vt

ka VMS § 43 lg 31) tulenev kohustus Eestist lahkuda.

10. Kaebaja viidatud Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915 (p 16) ei ole praegusel juhul

asjakohane, sest kaebaja olukord on märkimisväärselt erinev. Viidatud asjas ähvardas Eestist

väljasaatmine isikut, kes oli Eestis elanud valdava osa oma elust ja omas siin pikaajalise elaniku

elamisluba ning kel puudusid kodakondsusjärgses riigis igasugused perekondlikud, sotsiaalsed

ja majanduslikud sidemed. Seevastu kaebaja on Eestis üksnes viisa alusel lühiajaliselt töötanud

ning tal puuduvad erilist kaitsmist vajavad sidemed Eestis või teistes Schengeni konventsiooni

liikmesriikides, sest kõik tema lähedased elavad Türkmenistanis.

11. Lahkumisettekirjutuse täitmise peatamist ei õigusta kaebaja soov viibida kohtumenetluse

(ja võimaliku töövaidluse menetlemise) ajal Eestis. PPA on asjakohaselt viidanud Riigikohtu

20.04.2021 otsusele nr 5-20-10 (p-d 56–57), mille kohaselt võib PS § 24 lg-st 2 tulenev õigus

viibida oma kohtuasja arutamise juures olla piisavalt tagatud ka olukorras, kus kaebaja ei saa

osaleda halduskohtumenetluses vahetult kohal viibides, kuid talle on tagatud võimalus esitada

oma seisukohti kirjalikult või elektrooniliselt ning osaleda kohtuistungil menetluskonverentsi

vormis, samuti kasutada kohtumenetluses esindajat. Kõik eelloetletud võimalused on kaebajale

praegusel juhul tagatud, sh on ta praeguses kohtumenetluses osalenud esindaja vahendusel. Kui

halduskohtu hinnangul peaks kaebaja isiklik osavõtt mõnest kindlast menetlustoimingust siiski

osutuma vältimatult vajalikuks, on esialgset õiguskaitset võimalik edaspidi eraldi kohaldada

konkreetsel menetlustoimingul isiklikult osalemise tagamiseks. Eeltoodut arvestades võib ka

kaebaja taotlust VMS § 1091 lg 1 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks pidada perspektiivituks.

12. Kaebaja väited ebavõrdsest kohtlemisest jäävad ringkonnakohtule ebaselgeks, sest pole

arusaadav, millise isikute grupiga võrreldes on kaebajat koheldud ebavõrdselt. Kui silmas on

peetud seda, et tähtajalise elamisloa alusel Eestis töötaval välismaalasel on VMS § 43 lg 1 p 8

ja lg 5 kohaselt õigus viibida Eestis veel 90 päeva elamisloa kehtivuse lõppemisest arvates, ei

saa nende gruppide erinevat kohtlemist pidada õigustamatuks juba ainuüksi põhjusel, et viisast

ja elamisloast tulenev side Eestiga ei ole samaväärse kaaluga. Lisaks ei laiene VMS § 43 lg 1

p 8 olukorrale, kus elamisluba tunnistatakse kehtetuks. Kaebajal on olnud võimalik VMS §-des

1001–10019 ettenähtud korras vaidlustada viisa kehtetuks tunnistamist, samuti on talle tagatud

võimalus vaidlustada lahkumisettekirjutust (VSS § 13 lg 3), kuigi see ei lükka automaatselt

lahkumiskohustust edasi (VSS § 72 lg 7). Seejuures on lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks

nähtud ette võimalus saada riigi õigusabi (VSS § 66 lg 1) ning taotleda halduskohtult esialgset

õiguskaitset. Välismaalane ei saa eeldada, et tal peaks olema õigus viibida Eestis mh töösuhtest

tuleneva nõude esitamise tähtaja (TLS § 31 kohaselt neli kuud) lõpuni. Nagu eelnevalt märgitud,

ei eelda kohtumenetluses osalemine tingimata kaebaja viibimist Eestis, mistõttu ei ole Eestist

lahkumise kohustus käsitatav kaebeõiguse tegeliku piiranguna, kuigi sellega võivad kaasneda

mõningad raskused menetluses osalemise korraldamisel.

13. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.05.2023

määrus muutmata.

3-23-1009

6(6)

14. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; RLS § 22 lg 1 p

9). Kuna määruskaebusele lisatud 31.05.2023 maksekorraldusest nähtuvalt on määruskaebuselt

tasutud riigilõiv 20 eurot, siis tuleb nimetatud summa HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS §

15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)