3-23-196/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-23-196 Määruse kuupäev

1. juuni 2023 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi XXi kaebus Tartu linna vastu seoses üürisuhte lõpetamisega Menetlusosalised Kaebaja XX Vastustaja Tartu linn RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. Tartu Linnavalitsus saatis 25.01.2023 kaebaja XXile kirja nr 21.3-2/KA-19-285. Vastustaja vastas sellega kaebaja taotlusele anda haldusaktid temaga sõlmitud üürilepingu lõpetamise, eluruumi valduse väljanõudmise, selleks kohtumenetlus algatamise, kaebaja väljatõstmise ja selleks täitemenetluse algatamise kohta. Vastustaja selgitas kirjas, et Tartus xxx pst x-24 asuva eluruumi kasutamiseks kaebajaga sõlmitud üürileping on lõppenud, kohus on jõustunud kohtuotsusega kindlaks teinud, et Tartu linn ütles üürilepingu üles õiguspäraselt ning jõustunud kohtuotsusega on kaebajat ja tema pereliiget kohustatud eluruumi vabastama ja Tartu linnale üle andma. Kohus tegi seejuures kindlaks, et tegemist on eraõigusliku vaidlusega.

2. Kaebaja esitas 27.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 30.01.2023 selle täienduse. Kaebuses on esitatud nõuded tuvastada, kas kiri sisaldab haldusaktide andmisest keeldumist, ning alternatiivsed nõuded vastavate haldusaktide tühisuse tuvastamiseks, tühistamiseks või nende andmise otsustamiseks kohustamiseks.

Kohtu seisukoht

3. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 22 alusel, kuna kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.

Kohtud on kaebajale pika aja jooksul ja paljudes kohtuasjades selgitanud, et Eesti õiguskorras toimub üürilepingu ülesütlemine ja eluruumi valduse väljanõudmine (mis vajadusel võib toimuda kohtutäituri abil) samadel alustel ja korras olenemata sellest, kas üürileandja on eraõiguslik või avalik-õiguslik isik. Kui kohalik omavalitsus teostab tema kui üürileandja ja asja omaniku õigusi, siis ei teki lepingupoolte vahel avalik-õiguslikku suhet ja ei anta välja haldusakti (Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas 3-18-2163 p 9, Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas 3-18-1779 p 7, Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu määrused asjas 2-19-3720, Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu määrused asjades 3-19-1543 ja 3-21-926, Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu määrused asjas 2-19-15949).

Viimati esitas kaebaja kohtuasjas 3-22-2019 kaheksa tuvastamisnõuet, mis olid seotud haldusaktide andmisega temaga üürilepingu ülesütlemise kohta, ning kohtuasjas 3-22-2382 kokku viis kohustamisja keelamisnõuet muuhulgas kaebajaga üürilepingu lõpetamise ja kaebaja väljatõstmise kohta haldusaktide andmise saavutamise eesmärgil. Kohus tagastas kaebused 06.01.2023.a määrustega, need on jõustunud. Kohtuasjas 3-22-2019 tehtud määruses hoiatas kohus kaebajat, et sama sisu ja eesmärgiga nõuete korduv esitamine vaatamata korduvatele varasematele kohtulahenditele võib olla käsitletav menetlusõiguse kuritarvitamisena HKMS § 28 lg 1 ja 2 tähenduses.

Vaatamata eeltoodule esitas kaebaja käesolevas asjas halduskohtule mahuka kaebuse, mille eesmärgiks on taas lahendada küsimust, kas kaebajaga üürilepingu lõpetamise ja kaebaja väljatõstmise kohta on antud või tuli anda haldusakt. Tegemist on kaebeõiguse olulise kuritarvitamisega.

4. Kaebaja õiguste riive intensiivust saab kohus hinnata lähtudes vaidlusest, mille lahendamine on halduskohtu pädevuses. Kaitstavad õigused on praeguses vaidluses üksnes menetluslikud - õigus esitada taotlus haldusmenetluse algatamiseks ning nõuda haldusakti või selle andmata jätmise õiguspärasuse kontrollimist. Mingit tegelikku mõju kaebaja õigusele kasutada eluruumi käesoleval vaidlusel ei ole. Vaidlus selle üle, kas üürileping on lõppenud, kas kaebajal on kohustus eluruum vabastada ja kas teda saab eluruumist välja tõsta, on juba lahendatud ja vastavad kohtuotsused on jõustunud (kohtuasjad 2-18-582 ja 2-19-15949). Sel juhul on kasu, mille kaebaja võiks saada täiemahulise kohtumenetluse läbiviimisest, väga väike või olematu ning kohtumenetluse läbiviimine ei ole põhjendatud.

5. HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks