4-10-4094/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Ärakiri Väärteoasi nr 4-10-4094

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2011 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4- 10-4094 Kohtunik Eeva Levina Sekretär

Ingrid Koddo Menetlusalune isik 1.

L.G Bxxx , xxx, xxx

2. OÜ Axxx ja ID, reg kood xxx, Maleva 9-2, Kohtla-Järve Kaitsja

Kxxx Sxxx

Kohtuväline menetleja

Txxx Pxxx ja AxxxHxxxs xxx

Väärteoasi L.G ja OÜ Automarket & ID kaebus Maksuja Tolliameti 25.10.2010 otsuse peale väärteoasjas nr 6-3/3197 L.G karistamiseks TubS §

39 lg 1 alusel maksumärgistamata tubakatoodete kaubanduslikul eesmärgil hoidmise eest, AS § 65 lg 1 alusel alkohoolse joogi jaemüügi eest alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute või keeldude rikkumise eest; OÜ Automarket & ID karistamiseks TubS § 39 lg

2 alusel maksumärgistamata tubakatoodete kaubanduslikul eesmärgil hoidmise eest ja AS § 65 lg 2 alusel alkohoolse joogi jaemüügi eest alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute või keeldude rikkumise eest, tühistamiseks otsuse osas, mille järgi karistati OÜ

Automarket & ID rahatrahviga 5000 krooni TubS § 39 lg 2 järgi; otsuse osas, millega karistati L.G rahatrahviga 2400 krooni TubS § 39 lg 1 järgi; otsuse osas, mille järgi karistati L.G rahatrahviga 3000 krooni AS § 65 lg 1 järgi; ning otsuse osa, millega

OÜ Automarket ID-le määrati AS § 65 lg 2 alusel rahatrahv 5000 krooni, trahvi vähendamiseks summani 1000 krooni

Juhindudes V™S §-dest 132 p 2,3 , 134, 135, 155 lg 2, 156 lg 3, kohus

O t s u s t a s :

1. Tühistada Maksuja Tolliameti 25.10.2010 väärteotsuse nr 6-3/3197 punktid 11 b ja 11 d täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetluse L.G ja OÜ Automarket & ID suhtes Alkoholiseaduse § 65 lg 1 ja lg 2 alusel kummagi isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu;

2. Tühistada Maksuja Tolliameti 25.10.2010 väärteotsuse nr 6-3/3197 põhiosas kirjeldatud tegu 3 osas uut otsust tegemata;

3. Muus osas jätta otsus muutmata.

Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kättesaadav. Kaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel.

Asjaolud 16.11.2009 teostasid Ida Maksuja tollikeskuse ametnikud OÜ Automarket & ID (edaspidi automarket), mis omab registreeringut tubakatoodete ning alkohoolse joogi jaekaubanduse tegevusaladel, kuuluva autokaupluse xxx) kontrolli xxx. kilomeetril. Autokaupluse kaubaruumist avastati 10 pakki Venemaa maksumärkidega sigarette. Autokaupluse kabiinist avastati veel 10 pakki Venemaa maksumärkidega sigarette. Kokku leiti 20 pakki (400 tk) Venemaa maksumärkidega sigarette (tegu1).

23.11.2009 kontrolliti Ida Maksuja tollikeskuse ametnike poolt xxx mõisahoone juures automarketi autokaupluse xxx) kaubaruumi ja kabiini. Avastati, et müügikohas puudus kontrolli hetkel kassaaparaat, mille kaudu fikseerida alkohoolse joogi jaemüügil sooritatavaid tehinguid. Autokaupluses oli hetkel müügiks pakkuda kanget alkoholi ja lahjat alkoholi (tegu 2).

11.01.2010 kontrolliti Ida Maksuja tollikeskuse ametnike poolt xxx mõisahoone juures automarketi autokauplusena kasutatavat sõidukit xxx xxx), mis ei omanud majandustegevuse registris sellekohast registreeringut (tegu 3).

Kontrollide hetkel käitas rändkauplusena sõidukeid OÜ Automarket & ID juhatuse liige L.G.

Menetlusaluste isikute seisukoht Tegu 1: L.G sõnul on ebaõige kohtuvälise menetleja otsus karistada menetlusalust juriidilisest isikust automarketit TubS § 39 lg 2 ja füüsilist isikut L.G TubS § 39 lg

1 järgi kuna nimetatud isikud ei hoidnud, ladustanud ega edasitoimetanud kaubanduslikul eesmärgil maksumärgistamata tubakatooteid. Kaubaruumist ja salongist leitud sigaretid võisid kuuluda Jxxx ja Kxxx Jxxx kuna nemad rentisid automarketilt sõidukit xxx-xxxz.

Automarket ja L.G ei olnud teadlikud kaubaruumis asuvatest Venemaa märgistusega sigarettidest, mõlema menetlusaluse teos puudub väärteokoosseis.

Tegu 2: Menetlusalused isikud nõustuvad müügikohas kassaaparaadi puudumise osas, kuid leiavad, et kassaaparaadi puudumise eest trahvimine on ülekohtune kuna L.G on Maksuja tollikeskuse ametnikele korduvalt selgitanud, et on teinud endast kõik sõltuva, et leida patareidel töötav kassaaparaat, sest rändkaupluses ei ole võimalik kasutada elektrilist aparaati. Amet tegi automarketile hoiatuse, et veebruariks 2010 peab kassaaparaat olemas olema ja korraldus on täidetud. L.G leiab, et vastutavaks isikuks saab olla ainult automarket mitte tema kui ettevõtte töötaja.

Kohtuvälise menetleja seisukoht Menetleja leiab, et kaebus ei anna alust kaebuses esitatud taotluste rahuldamiseks. Väide, et L.G ei teadnud, et leitud sigaretid autos asuvad ja need kuuluvad Kxxx Jxxx, on kohtuvälises menetluses kontrollitud ja ümber lükatud. Nii selgitas L.G, et sigarette, mis asusid sõiduki kabiinis juhipoolsel astmelaual, ta ei näinud kuna juhipoolne uks ei olnud kasutatav rikke tõttu. 16.11.2009 väärteos koostatud sündmuskoha vaatluse protokolli juurde kuuluvast fototabelist nähtub üheselt, et kontrollimise hetkel ei olnud sõiduki juhipoolse ukse kasutamine takistatud ning selle avamisel oli võimatu mitte märgata astmelaual asetsevat sigaretiblokki.

L.G püüdis kohtuvälise menetluse käigus mõjutada Jxxx ja Kxxx Jxxxt võtma enda peale sigarettide hoidmist. Valeütluste andmine on olnud süstemaatiline.

Maksumärgistamata sigarettide hoidmine rändkaupluses toimus üksnes kaubanduslikul eesmärgil, teised põhjused, arvestades isikule varasemalt mõistetud karistust samalaadse väärteo eest, ei ole eluliselt usutavad. L.G on tegutsenud juriidilisest isikust automarketi huvides, püüdes tagades ettevõtte suuremat käivet ka muude kaupade osas. L.G on kolme aasta jooksul olnud võimalus viia ettevõtte tegevus kooskõlla

Alkoholiseaduse §- s 44 nõutuga, ning ta pole selle aja jooksul kassaaparaati endiselt rändkauplusesse paigaldanud.

L.G karistamine on kooskõlas kehtiva õiguse ja Riigikohtu lahendite järelmitega füüsilise ja juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse kohta avaldatuga.

L.G väide automarketi sotsiaalse kallaku kohta on paljasõnaline, sest äriühingu kasumlikkus/või mittekasumlikkus ei vabasta vastutusest süütegude toimepanemisel.

Kohtu seisukoht Tegu 1 :Tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 1 lg 2 kohaselt peab tubakatoote müügipakend olema maksumärgistatud alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) kohaselt. ATKEAS § 11 1 kohaselt on maksumärk aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav erilistele turvalisuse nõuetele vastav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist. TubS § 39 lg 1 alusel maksumärgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis või mittenõuetekohases rühmapakendis tubakatoote hoidmise, ladustamise või

edasitoimetamise eest kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses, samuti sellise tubakatootega kauplemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

ATKEAS § 61 lg 2 alusel kehtestab rahandusminister maksumärgi kujunduse ja liigi, maksumärkide väljastamise, nendest loobumise ja nende lähetamise korra ning maksumärkide saatelehe vormi ja selle täitmise korra. Vastav kord on kehtestatud rahandusministri 12.04.2006 määrusega nr 25. Sigaretid, mis asusid automarketi autokaupluses olid Venemaa maksumärkidega, s o ATKEAS ja TubS tähenduses maksumärgistamata.

TubS § 18 lg 2 alusel on tubakatoote jaemüügi õigus ettevõtjal, kellel on majandustegevuse registri registreeringus märge tubakatoote jaemüügi kohta

Maksumärgistamata tubakatoodete hoidmine kaubanduslikul eesmärgil automarketile kuuluva rändkaupluse xxxkaubaruumis ja salongis on tõendatud:

Maksuja tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 16.11.2009 inspekteerimise akti nr EE5000/J/397 ja 16.11.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja sellele lisatud fotodega vene maksumärke kandvatest sigarettidest “More”;

Väljavõttega majandustegevuse registreeringust 16.11.2009 selle kohta, et OÜ Automarket & ID tegevusala on alkohoolsete jookide ja tubakatoodete jaekaubandus rändkauplusena sõidukiga xxx;

Füüsilisest isikust menetlusaluse menetlusaluse L.G väide, millega ta süüstab maksumärgistamata tubakatoodete hoidmises Kalle ja Jana Järvingut on tõendamata ja ümberlükatav väärteomenetluses kogutud muude tõenditega. Tunnistajana 10.09.2010 ülekuulatud Kalle Järvingu ütluste kohaselt on ta aidanud L.G automarketi majandustegevuses oma isikliku sõidukiga xxx, kuid 16.11.2009 automarketi rändkauplusest xxx leitud sigaretid ei saagi kuuluda talle, sest ta on ainult üks kord, s o suvel, laenanud nimetatud sõidukit L.G-lt ja see oli tagastamisel täiesti tühi.

Sündmuskoha vaatluse juures 16.11.2009 osales L.G , kes protokollile antud allkirjaga kinnitas pretensioonide puudumist selgesõnaliselt. Ülekuulamisel 29.09.2010 antud antud ütluste kohaselt ei osanud ta omasõnul sigarettide kohta midagi öelda, tunnistades sellega tubakatoodete hoidmist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis 3-1-1-112-99 leidnud, et keegi ei pea tõendama oma süü puudumist, kuid juhul, kui menetlusalune isik otsustab, end kaitsta aktiivselt, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui sellised tõendid jäävad esitamata ega looda reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida ka süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.

Registreeringu kande kohaselt tegutses rändkauplus vähemalt esmaspäevast reedeni kella

10.00-18.00-ni, kaebuses esitatu kohaselt tegutses L.G rändkaupluses isiklikult kohalviibides. Kohus leiab mitteusutava olevat, et L.G, kes isiklikult päevastpäeva rändkauplust käitles, olles väidetavalt teadlik, et maksumärgistamata tubakatooted kuuluvad kellelegi teisele, polnuks võimalik nendega midagi ette võtta, vältimaks automarketi või enda süüdistamist ebaseaduslikus tegevuses, seda enam, et osa maksumärgistamata tubakatoodetest asusid rändkaupluse kaubaruumis nähtavalt koos muu pakutava kaubaga.

16.11. 2009 toimunud kontrolli käigus käitas rändkauplust xxx OÜ Automarket & ID juhatuse liige L.G. Automarketi registreeringus on ettevõtte tegevusalana märgitud jaekaubandus rändkauplusena xxx esmaspäevast reedeni. Kaubeldavateks artikliteks on märgitud muuhulgas ka tubakatooted.

Seega on L.G maksumärgistamata tubakatooteid hoidnud kaubanduslikul eesmärgil, milline tegu vastab TubS § 39 lg 1 sätestatud koosseisule.

L.G

on eelnimetatud väärteo toime pannud kavatsetult kuna hoidis maksumärgistamata tubakatooteid kaubanduslikul eesmärgil.

L.G on süüvõimeline ja tema süüd TubS § 39 lg-s 1 sätestatud koosseisuliste tunnustega teo toimepanemises välistavad asjaolud puuduvad.

L.G on OÜ Automarket & ID ainuke juhatuse liige ning korraldab ainuisikuliselt ettevõtte kogu majandustegevust, sh tegeleb isiklikult rändkaupluse käitamisega. TubS § 39 lg 2 alusel maksumärgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis või mittenõuetekohases rühmapakendis tubakatoote hoidmise, ladustamise või

edasitoimetamise eest kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses, samuti sellise tubakatootega kauplemise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. KarS § 14 lg 1 alusel vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. L.G on tegutsenud OÜ Automarket & ID huvides, kuivõrd hoidis maksumärgistamata tubakatooteid kaubanduslikul eesmärgil ettevõtte majandustegevuse raames.

OÜ Automarket & ID on süüvõimeline, tema süüd TubS §39 lg-s 2 sätestatud koosseisuliste tunnustega teo toimepanemises välistavad asjaolud puuduvad.

Seega vastutab OÜ Automarket & ID maksumärgistamata tubakatoote hoidmise eest kaubanduslikul eesmärgil TubS §39 lg 2 alusel.

Tegu 2: Alkoholiseaduse § 65 lg 1 kohaselt alkohoolse joogi jaemüügi eest ilma loata või ajal, mil alkohoolse joogi jaemüük ei olnud lubatud, samuti muude alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute või keeldude rikkumise eest, kui puuduvad mõne teise käesolevas peatükis nimetatud väärteo tunnused, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama paragrahvi lõike 2 järgi sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. 23.09.2010 väärteoprotokolli nr 6-3/3197 kohaselt on L.G-le ja OÜ Automarket &

ID etteheidetav tegu Alkoholiseaduse §-s 44 ettenähtud kohustusliku kassaaparaadi puudumine rändkaupluses. Kohtuväline menetleja on 25.10.2010 otsuses samas väärteoasjas jõudnud järeldusele, et, kuivõrd 23.11.2009 teostatud kontrolli hetkel puudus autokaupluses xxx 657 APL kassaaparaat, on L.G , käitades rändkauplust ning teostades alkohoolse joogi jaemüüki, rikkunud Alkoholiseaduse § 44 ning on seega toime pannud Alkoholiseaduse §

65 lg-s 1 sätestatud väärteo. Samuti on kohtuväline menetleja OÜ Automarket & ID kui juriidilisele isikule pannud süüks väärteo toimepanemise Alkoholiseaduse § 65 lg 2 tunnustel.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus nimetatud osas tuleb tühistada ja menetlus väärteos lõpetada Väärteomenetluse seaduse § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu järgmistel põhjustel: Väärteoasjas on üheselt tuvastatud, et OÜ Automarket & ID tegevusalaks on jaekaubandus rändkauplusena sõidukiga xxx ja L.G ettevõtte ainukese juhatuse liikmena käitles ka rändkauplust. Alkoholiseaduse § 40 lg 1 p 1 järgi on alkohoolse joogi jaemüük lubatud kaupluses, sama paragrahvi ja lõike p 7 kohaselt on alkohoolse joogi jaemüük lubatud ka rändkaupluses.

Alkoholiseaduse § kohaselt on alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja

toitlustusettevõttes lubatud, kui tegevuskohas asub kassaaparaat, mille kaudu tuleb fikseerida kõik alkohoolse joogi jaemüügil sooritatavad tehingud. Kaubandustegevuse seaduse § 15 lg 1 kohaselt on eraldiseisva ehitisena, ehitise kauplus

osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas veevõi õhusõidukis või reisirongis asuv jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel on müügisaal.

Sama paragrahvi lõike 3 järgi on ühe või mitme valla või linna rändkauplus

territooriumil asuvatest müügikohtadest moodustuval kaubandusliku teenindamise marsruudil liikuv kauba jaemüügiks kohandatud mootorsõiduk, millel ei pea olema müügisaali. Nagu näha ei kattu seaduseandja poolt kaubanduslikku tegevust korraldava tegevuskohana nimetatud kaupluse ja rändkaupluse kohta käivad määratlused, mistõttu on alusetu neist ühele laienevate kohustuste või piirangute kohaldamine automaatselt ka teise suhtes. Tegemist on kahe täiesti iseseisva müügikohaga, mille kohta käiv õiguslik regulatsioon ei tarvitse kattuda ega kattugi antud juhul. Seega L.G-le ja automarketile etteheidetav

Alkoholiseaduse § 44 rikkumine ehk kassaaparaadi tegevuskohas olemasolu nõude eiramine on alusetu ning mainitud isikute teos Alkoholiseaduse § 65 lgs 1 ja lg- 2 kirjeldatud väärteokoosseis puudub ja väärteo edasine menetlemine on välistatud.

L.G ja OÜ Automarket & ID on vaidlustanud kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses, mistõttu hindab kohus menetleja poolt väärteotsuse põhiosas kolmanda teona kirjeldatavat ja OÜ Automarket & ID- le etteheidetavat süütegu, mis seisnes automarketi poolt alkoholi jaemüügi teostamist selleks registreerimata sõidukit xxx xxx, millega rikuti väidetavalt Alkoholiseaduse § 40 lgs 1 sätestatud piirangut.

Kohtuväine menetleja leidis, et automarketi tegu vastab Alkoholiseaduse § 65 lg 2 tunnustele, mille kohaselt vastutab juriidiline isik alkohoolse joogi jaemüügi eest ilma loata või ajal, mil alkohoolse joogi jaemüük ei olnud lubatud, samuti muude alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute või keeldude rikkumise eest, kui puuduvad mõne teise nimetatud seaduse viiendas peatükis nimetatud väärteo tunnused.

Kohus järeldab sellest, et menetleja püüab automarketit süüstada muu alkohoolse joogi jaemüüki piirava või keelustava nõude rikkumise eest, leides, et selliseks rikkuvaks normiks on väidetavalt Alkoholiseaduse § 40 lg 1. Viimatinimetatud norm oma alapunktidega ei sisalda aga kohtu poolt nähtuna ühtegi viidet alkoholi jaemüügi keelule registreerimata sõidukist. Vastupidi- § 40 lg 1 p 7 lubab nimetatud tegevust rändkauplusest. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et rändkauplusena käitletava sõiduki registreeringu nõue tuleneb Kaubandustegevuse seaduse § 13 lg-st 4. Sama seaduse §- le

21 vastavalt on seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete üle järelevalve teostajaks märgitud asutused, mille hulgas ei nimetata maksuja tolliametit. Seega maksuja tolliamet kohtuvälise menetleja asutusena on Kaubandustegevuse seaduses sätestatud väärtegudes lahendi tegemiseks ebapädev ja otsus tuleb selles osa tühistada uut otsust tegemata.

Karistusest

Kohtuvälise menetleja otsusega määrati L.G-le Tubakaseaduse § 39 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 40 trahviühikut, s o 2400 krooni. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja L.G karistust raskendava asjaoluna omakasu motiivi.

Karistusseadustiku §- 59 alusel karistust raskendavaid asjaolusid ei arvestata karistuse kohaldamisel, kui neid on seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustena.

KarS § 14 lg 1 alusel vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. L.G pani toime väärteo TubS § 39 lg 1 tunnustel, olles OÜ Automarket & ID ainuke juhatuse liige ja ainuosanik. Otsesõnuautomarketi kasumlikkus sõltus L.G tegutsemisest juriidilise isiku huvides, sest L.G kui füüsilise isiku kasu sõltus automarketi kasumlikkusest. Olemuslikult oli omaksu motiiv L.G-le süüks pandava teo tunnuseks, mistõttu selle teistkordseks arvestamiseks alus puudub.

Võttes arvesse isikule varasemalt mõistetud karistust samalaadse teo eest, tema jätkuvalt riskialtit suhtumist ettekirjutistest üleastumise suhtes, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid, ei ole alust L.G-le määratud rahatrahvi vähendamiseks .

OÜ- le Automarket & ID määratud rahatrahv TubS § 39 lg 2 alusel 5000 krooni tuleb jätta muutmata, sest ei ole esitatud piisavaid põhjendusi selle vähendamiseks.

Kohtunik Eeva Levina

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtuotsus jõustus 25.03.2011

№oremreferent

Liivi Õun