Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-23-1180/2 AI generated

3-23-1180/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-23-1180/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

X esitas 02.05.2023 Tallinna Halduskohtule menetlusdokumendi, mis lisati haldusasja nr 3-22-2205 toimikusse. Menetlusdokumendis sisalduv riigi õigusabi taotlus registreeriti

Legislator headnote

AI generated

3-23-1180/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Menetlusdokumendis sisalduv riigi õigusabi taotlus registreeriti

Keywords

AI generated
application and registration procedure authorization to sue right of access to documents production of identity documents missing case documents requesting state
AI generated
3-15-1913/5
30.07.2015 esitas A-E.K. Tallinna Halduskohtule avalduse, milles palub peatada tema väärtegude menetlus, kuna Tallinna Vangla ametnikud on korduvalt rikkunud moraalinorme ja seaduseid. 31.07.2015 määrusega jättis Tallinna Halduskohus A-E.K.u avalduse käiguta ja andis avalduse esitajale puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu 15 euro tasumiseks ning avalduse täpsustamiseks aega 7 päeva alates kohtumääruse kättetoimetamisest ning hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel võib kohus jätta avalduse sisuliselt läbi vaatamata. Kohus käsitles halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 alusel A-E.K.u esitatud avaldust selle sisust lähtuvalt esialgse õiguskaitse taotlusena ning leidis, et see ei vasta HKMS § 250 ja 251 nõuetele. Kohus märkis, et A-E.K. esitas kohtule üksnes avalduse Tallinna Vangla poolt tema suhtes algatatud menetluste peatamiseks, millele ei lisatud ühtegi täiendavat dokumenti. Ka ei märkinud A-E.K. avalduses, et soovib tühistada mõnda konkreetset Tallinna Vangla haldusakti või tuvastada konkreetse Tallinna Vangla haldusakti või toimingu õigusvastasust või esitada muud HKMS §-is 37 märgitud nõuet. Samuti ei nähtunud taotlusest, kas A-E.K.
3-13-22/2
07.01.2013 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A.Š.i taotlus riigi õigusabi saamiseks.
3-16-2516/6
Tallinna Halduskohus sai 07.12.2016 A.N.i määruskaebusena pealkirjastatud kaebuse Tallinna Vangla 05.12.2016 vaide rahuldamata jätmise otsuse nr 5-15/16/397-2 peale.
3-10-1912/2
M taotlus riigi õigusabi saamiseks.
3-12-2391/2
12.11.2012 saabus Pärnu Maakohtusse L.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

01.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1180

Haldusasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. X esitas 02.05.2023 Tallinna Halduskohtule menetlusdokumendi, mis lisati haldusasja nr

3-22-2205 toimikusse. Menetlusdokumendis sisalduv riigi õigusabi taotlus registreeriti

30.05.2023 uue kohtuasjana (nr 3-23-1180). X selgitab, et vajab advokaati kahjunõude

esitamiseks Tallinna Vangla vastu.

2. Kohus leiab, et X riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata.

RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse

esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi,

kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 3 näeb ette, et riigi õigusabi võib

anda sama paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks

lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on X esitanud Tallinna Halduskohtule hulgaliselt kaebuseid

ja pöördumisi (seejuures samalaadse riigi õigusabi taotluse asjas nr 3-22-2426, milline on jäetud

rahuldamata). Taotlejal on seega halduskohtumenetluses osalemisel ning kaebuste ja avalduste

esitamisel arvestatav kogemus. Arvestades eelnevat ning 02.05.2023 menetlusdokumendist

nähtuvate etteheidete sisu, on X kohtu hinnangul võimeline ise efektiivselt enda õigusi kaitsma.

X on iseseisvalt mh kahjunõudeid kohtule esitanud (nt asjas nr 3-22-2205) ning analoogselt

saab X esitada soovi korral kahjunõude Tallinna Vangla täiendava tegevuse peale, kui sellega

on X hinnangul tekitanud talle õigusvastaselt kahju.

Isiku võimekus enda õigusi kaitsta sõltub eelkõige vaidluse õiguslikust ja faktilisest keerukusest

ja isiku käitumisest protsessis, mitte tema õigusalastest teadmistest (vt Riigikohtu 02.11.2005

3-16-2680

2(2)

määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Nähtuvalt X 02.05.2023 menetlusdokumendis esile toodud

asjaoludest, ei saa kahjunõude esitamist pidada õiguslikult keerukas. Taotleja ei pea viitama

õigusnormidele ega asjakohasele kohtupraktikale. Piisab, kui ta toob välja asja lahendamiseks

vajalikud faktilised asjaolud. Kahju tekkimise asjaolusid ja kahju olemust ning tekkinud

negatiivseid tagajärgi oskab kõige paremini selgitada isik ise. Selline selgitamine ei nõua

õigusalaseid teadmisi. Puudub alus arvata, et taotleja õigused jääksid professionaalse esindajata

kohtumenetluses kaitseta. Menetluslikku ebavõrdsust aitab korvata halduskohtumenetluses

kehtiv uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik