3-23-757/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-757

Haldusasi

X

kaebus

Riigikogu

valimiste

elektroonilise

hääletamise tulemuste kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10. aprilli 2023. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10. aprilli 2023. a määruse

peale haldusasjas nr 3-23-757.

2. Jätta rahuldamata X taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10. aprilli 2023. a

määrus haldusasjas nr 3-23-757 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Vabariigi Valimiskomisjonile 13.03.2023 kaebuse Riigikogu valimiste

elektroonilise hääletamise tulemuste kehtetuks tunnistamiseks ja hääletustulemuste hävitamise

lubamise tühistamiseks. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 17.03.2023 otsusega nr 73 kaebuse

läbi vaatamata, sest kaebusest ei nähtu, kuidas rikuvad elektroonilise hääletamise korraldamise

ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemine, hääletamissedelite ja elektrooniliste

häälte hävitamine X subjektiivseid õigusi.

2. X esitas Riigikohtule 22.03.2023 kaebuse Vabariigi Valimiskomisjon 17.03.2023 otsuse

nr 73 tühistamiseks ning tema 13.03.2023 kaebuse läbi vaatamiseks kohustamiseks. Riigikohus

jättis 30.03.2023 määrusega nr 5-23-23 X kaebuse läbi vaatamata, sest see oli esitatud

kaebetähtaega rikkudes. Kolmepäevane kaebetähtaeg hakkas kulgema 19.03.2023 ja lõppes

21.03.2023, kuid kaebus on postiasutusele üle antud 22.03.2023.

3-23-757

2(3)

3. X esitas Tallinna Halduskohtule 06.04.2023 kaebuse Riigikogu valimiste elektroonilise

hääletamise tulemuste kehtetuks tunnistamiseks ning Riigikohtu 30.03.2023 määruse nr 5-23-

23 õigustühiseks tunnistamiseks. Kuna digitaalallkirja seadus tunnistati 2016. aastal kehtetuks,

siis on ka Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe poolt digitaalselt allkirjastatud 17.03.2023 otsus

nr 73 kehtetu. Riigikohus lahendas kaebuse kirjalikus menetluses, rikkudes seeläbi kaebaja

õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Samuti on Riigikohtu 30.03.2023 määrus nr 5-23-

23 omakäeliselt allkirjastamata ja seetõttu kehtetu. Riigikohus luges kaebuse ebaõigesti

mittetähtaegseks. Ka kaebetähtaja algust tuleks arvestada puhkepäevale järgnevast esimesest

tööpäevast. Kaebetähtaeg ei saanud hakata kulgema 19.03.2023 ehk pühapäeval, sest see on

kristlaste puhkepäev. Samuti leiab kaebaja, et Võru linnapeana tegutsenud A ei kõlba Riigikogu

liikmeks, sest linnavalitsuse koosseis ei andnud volikogu ees avaliku teenistuse seaduses

sätestatud kirjalikku ametivannet.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 10.04.2023 määrusega X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p

1 alusel, sest selle menetlemine ei kuulu halduskohtul pädevusse. Riigikohtu jõustunud

lahendeid ei saa vaidlustada halduskohtus ja seega ei kuulu Riigikohtu 30.03.2023 määruse nr

5-23-23 peale esitatud kaebus halduskohtus läbivaatamisele. Samuti ei saa halduskohus uuesti

läbi vaadata Riigikohtule esitatud valimiskaebust, mille menetlemiseks on olemas erikord (vt

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) 6. ptk). Kehtiv õigus ei anna

halduskohtule ka pädevust hinnata valimistel kandideerinud isiku sobivust Riigikogu liikmeks.

5. X taotleb 28.04.2023 määruskaebuses kõigi tema valimiskaebuste sisulist läbivaatamist

kaebaja juuresolekul ringkonnakohtu istungil. Nii Vabariigi Valimiskomisjoni 17.03.2023

otsus nr 73, Riigikohtu 30.03.2023 määrus nr 5-23-23 kui ka Tallinna Halduskohtu 10.04.2023

määrus on digitaalselt allkirjastatud. Kuna digitaalallkirja seadus on kehtetu alates 26.10.2016

ja riigihalduse toimingute digitaalse allkirjastamise õigus kehtis kuni 25.10.2016, siis on kõik

eespool nimetatud õigusaktid kehtetud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus

ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Määruskaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, mida oleks

tarvis kohtuistungil arutada, ning tegemist ei ole faktiliselt või õiguslikult keeruka vaidlusega.

Seega jääb kaebaja taotlus rahuldamata.

8. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel õiguspäraselt. HKMS § 4 lg 1

kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine,

kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Sellest tuleneb, et halduskohtus ei ole võimalik

lahendada vaidlust, milleks seaduses on nähtud ette teistsugune menetluskord. Praeguse juhul

on kaebaja taotlenud esiteks Riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise tulemuste kehtetuks

tunnistamist, mis on seaduste järgi üksnes Vabariigi Valimiskomisjoni ja Riigikohtu pädevuses

(vt Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 9 lg 2 p 3; PSJKS § 46 lg 2). Erikord on nähtud ette

ka Vabariigi Valimiskomisjoni tegevuse vaidlustamiseks (sh 17.03.2023 otsuse nr 73 kehtetuks

tunnistamiseks), milleks tuleb RKVS § 721 lg 1 kohaselt esitada kaebus Riigikohtule vastavalt

PSJKS §-des 37–39 sätestatule. Kaebaja ongi esitanud kaebused Vabariigi Valimiskomisjonile

(13.03.2023) ja Riigikohtule (22.03.2023), kuid need jäeti läbi vaatamata vastavalt kaebeõiguse

3-23-757

3(3)

puudumise ja kaebetähtaja rikkumise tõttu. Vabariigi Valimiskomisjoni tegevuse peale esitatud

kaebuse kohta tehtud Riigikohtu lahend (sh kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus) on lõplik

ja seda ei ole võimalik vaidlustada halduskohtus.

9. Halduskohtu pädevust (täpsemalt selle puudumist) eeltoodud vaidlustes ei mõjuta asjaolu,

et kaebaja hinnangul on Vabariigi Valimiskomisjoni 17.03.2023 otsus ja Riigikohtu 30.03.2023

määrus kehtetud, sest neid ei ole allkirjastatud omakäeliselt, vaid üksnes digitaalselt. Vabariigi

Valimiskomisjoni 17.03.2023 otsuses on kaebajale asjakohaselt selgitatud, et digitaalallkirja

seaduse alates 26.10.2016 kehtetuks tunnistamine e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste

seaduse (EUTS) §-ga 26 ei tähenda, et digitaalallkirjad enam ei kehtiks. Digitaalallkirja seadus

tunnistati kehtetuks põhjusel, et sellega Eesti õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 13.12.1999 direktiiv 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku

kohta asendati alates 01.07.2016 otsekohaldatava Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.07.2014

määrusega (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta

siseturul. EUTS § 24 lg 1 kohaselt loetakse digitaalallkirja e-allkirjaks, mis vastab määruse

(EL) nr 910/2014 art 3 p-s 12 sätestatud kvalifitseeritud e-allkirja nõuetele. Määruse (EL) nr

910/2014 art 25 lg-st 2 tulenevalt on kvalifitseeritud e-allkirjal käsitsi kirjutatud allkirjaga

samaväärne õiguslik toime. Määruse pealkirjas sisalduv viide siseturule ei piira digitaalallkirja

kasutamist ühegi kindla valdkonnaga (nt kaubatehingud), vaid viitab üksnes, et liikmesriigid

peavad teavitatud e-identimise süsteeme vastastikku tunnustama ning tagada tuleb määrusega

kooskõlas olevate toodete ja usaldusteenuste vaba ringlus siseturul.

10. Halduskohtu pädevuses ei ole anda hinnanguid Riigikogu liikmete ametisse sobivusele.

Kui kaebaja arvates ei oleks A tohtinud Riigikogu liikme kandidaadina registreerida, tulnuks

tal õigeaegselt Vabariigi Valimiskomisjonile tõendada, et kandidaat ei vasta seaduse nõuetele

(RKVS § 32 lg 5 p 3) või vaidlustada Vabariigi Valimiskomisjoni otsus kandidaadi

registreerimise kohta (RKVS § 32 lg 1), esitades selleks kaebuse Riigikohtule (RKVS § 721 lg

1, PSJKS § 37 lg 1). Registreerimisotsuse saab tühistada hiljemalt 13. päeval enne valimispäeva

(RKVS § 32 lg 7). Riigikogu liikme staatuse seaduse §10 p 2 ning PSJKS § 26 lg 1 ja § 31 lg 1

p 3 kohaselt saab üksnes Riigikohtu otsusega lõpetada enne tähtaega selle Riigikogu liikme

volitused, kes ei vasta põhiseaduses või RKVS-s Riigikogu liikme kandidaadile esitatavatele

nõuetele, kusjuures vastavasisulise taotluse võib Riigikohtule esitada üksnes Riigikogu juhatus.

11. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.04.2023

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)