2-23-111022/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. juuni 2023.a., Tallinna kohtumajal

Tsiviilasja number

2-23-111022

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi E.-M. O. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

248,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

OÜ

Aktiva

Finance

Group

(registrikood

10746479),

lepinguline

esindaja

jurist

S. R.(e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja: E.-M. O. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja E.-M. O. suhtes.

2. Välja mõista E.-M. O. (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479) kasuks põhivõlgnevus summas 146,04 eurot, intressid

summas 9,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 20,80 eurot ning võla

sissenõudmiskulud summas 30 eurot.

3. Välja mõista kostjalt E.-M. O. (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479) kasuks viivised alates 22.04.2023 kuni põhinõude (146,04

eurot) tasumiseni lepingujärgses määras 0,08% päevas, kuid koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui 146,04 eurot.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja E.-M. O. kanda.

7. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt E.-M.

O. (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

kasuks hageja menetluskulud summas 240 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv

summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ning

õigusabikulud summas 120 eurot).

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid

VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792

AS LHV Pank. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU SELGITUSED

1. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

2. Kostjale E.-M. O. olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte

toimetatud 10.05.2023, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

3. Vastavalt 09.03.2023 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt kohustust, mis tuleneb

tarbijakrediidilepingust. Kohus kohustas 19.04.2023 määrusega hagejat esitama detailsed

andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on

järgitud, eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel

on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.

4. Hageja poolt 12.05.2023 esitatud andmete alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja on

järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis

vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid

ning ka kostja poolt esitatud andmeid.

5. Hageja on kohtule esitanud ühes hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja neid

kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses

tasutud riigilõiv kogusummas 100 eurot ning õigusabikulud summas 338 eurot ilma

käibemaksuta (s.o 2 tundi tööd tunnitasumääraga 169 eurot). Lisaks palub hageja mõista kostjalt

välja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot.

6. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d

1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine

vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on

vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud

riigilõiv summas 100 eurot.

7. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot.

Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See

tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes

lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse

kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st

saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine

lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel

kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.

8. Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks

järgmiste menetluskulude väljamõistmist kostjalt: riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ning tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas

120 eurot. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati

tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda peab kohus mõistlikuks ajakuluks hagiavalduse

koostamisel ja kohtusse esitamisel 1 tund ning hageja lepingulise esindaja mõistlikuks

tunnitasuks 120 eurot. Vastavalt eeltoodule ei pea kohus võimalikuks mõista kostjalt välja

õigusabikulusid suuremas summas kui 120 eurot. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna

Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles

ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist

nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu

sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad.

Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad

ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal

vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad.

Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu

3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne

arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni /---/.“.

9. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

240 eurot (100 + 20 + 120) tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

10. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv, kohtunik