2-21-17967/106 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 01.06.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-17967

Kohtuasi

X

avaldus

Q-ga

ja

W-ga

suhtluskorra

kindlaksmääramiseks

C vastuavaldus X suhtlusõiguse piiramiseks Q-ga ja W-

ga ning C ja X hooldusõiguse ulatuse otsustamiseks Q

ja W suhtes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.03.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(isa)

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Simo Soolo

Puudutatud isik I (vanem laps) Q (isikukood

XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II (noorem laps) W (isikukood

XXXXXXXXXX)

Puudutatud

isikutele

I–II

määratud

esindaja

vandeadvokaat Imbi Seimar

Puudutatud

isik

III

(ema)

C

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Katrin Kiisk

Eestkosteasutus Tallinna Linn (Tallinna Kesklinna

Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 28.03.2023 määrus jätta muutmata osas, milles jäi rahuldamata C

avaldus temale alaealiste laste suhtes ainuhooldusõiguse andmiseks viibimiskoha,

hariduse ja tervise küsimustes.

2-21-17967

2. Tühistada Harju Maakohtu 28.03.2023 määrus osas, milles kohus jättis C avalduse

suhtlusõiguse piiramiseks rahuldamata ning saata asi tühistatud osas samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Rahuldada C määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest. Resolutsiooni punkti 2 osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Isa ja ema avaldused ja vastuväited avaldustele

1. X (avaldaja, laste isa) esitas 15.11.2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata

kindlaks suhtluskord alaealiste lastega (Q - puudutatud isik I, vanem laps; W - puudutatud isik

II, noorem laps). Koos avaldusega esitas isa taotluse, milles palus esialgse õiguskaitse korras

reguleerida suhtluskord.

2. Avalduse kohaselt elavad vanemad eraldi alates oktoobrist 2020. Algul kolis kodust ära isa

ja lapsed jäid C-ga (puudutatud isik III, laste ema) ühisesse koju, 31.05.2021 kolis kodust välja

ema ning lapsed jäid isaga. 09.08.2021 viis isa lapsed ema juurde. 26.08.2021 keeldus ema lapsi

isale andmast ega võimaldanud isal nendega kohtuda. Lapsed ei ole koju naasnud. Isal on

õnnestunud nendega suhelda vaid üksikutel kordadel.

3. Isa taotleb määrata kindlaks vahelduv suhtluskord, mille kohaselt laps viibib isaga igakuiselt

kaks järjestikust nädalat selliselt, et suhtluskord algab ja lõpeb reedesel päeval pärast

haridusasutuse päeva lõppu või laste huviringe. Isa taotletud suhtluskord sisaldab erisusi

pühade ajal, isade- ja emadepäeval ning perekondlike tähtpäevade puhul.

4. Maakohus kohaldas 10.12.2021 esialgset õiguskaitset ning määras suhtluskorra kuni

käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni järgmiselt: isa ja lapsed kohtuvad Kesklinna

Valitsuse lastekaitsetöötja juuresolekul ema osavõtuta vähemalt igal teisel nädalal vähemalt

kaks tundi korraga; lastekaitsetöötaja kuulab ära vanemate nägemuse suhtluse ajast ning

seejärel kooskõlastab vanematega suhtlemise aja ja koha e-kirja teel; ema tagab laste osalemise

kohtumisel; vanematel on õigus leppida kokku täiendavas isa ja laste suhtluses, sh

videovestlustes; kokkulepe loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega

selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja või sms-i teel.

5. Menetluse kestel selgus, et esialgse õiguskaitse korras kindlaksmääratud suhtluskord ei ole

täidetav, sest kohtumised on mitmel korral ära jäänud ning lastel on tekkinud suur hirm ning

tõrge isa vastu. Maakohus muutis 03.05.2022 esmast määrust selliselt, et peatas ema

hooldusõiguse isa ning laste suhtlemise küsimuses ning määras suhtlemise korraldamiseks

ajutiseks erieestkostjaks Mustamäe LOV pädeva ametniku; määras erieestkostja ülesanneteks

isa ning laste suhtlemise korraldamise kohtumenetluse ajal, sh kohtumisaegade ja

kohtumiskohtade määramise ning laste üleandmise isale.

6. Isa põhiavalduse palus jätta ema jätta rahuldamata. Taotletav suhtluskord on vastuolus laste

parimate huvidega. Isa on laste suhtes olnud äärmiselt vägivaldne, tema vanemlikud oskused

on puudulikud, tal on probleeme viha ohjamisega ning selleks, et laste ja tema vahele võiks

turvaline side tekkima hakata, peavad ennekõike toimuma muutused temas eneses. Ema

2-21-17967

hinnangul on suurim probleem selles, et isa ei tunnista vigu ega saa aru, et tema enese otsese

käitumise tagajärg on see, et lapsed temaga isegi ühes ruumis viibida ei soovi.

7. Koos seisukohaga esitas ema vastuavalduse, milles palus piirata isa suhtlusõigust lastega

selliselt, et isal puudub õigus suhtlemiseks kontaktivormis ning seda ka lastelt või teiselt

vanemalt nõuda, v.a suhtlemine telefonitsi kõnede või sõnumite kaudu laste enda initsiatiivil.

Samuti palus ema lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste viibimiskoha, hariduse ja tervise

küsimustes ning anda selles osas ainuhooldusõigus emale.

8. Vastuavalduse kohaselt põhjustab isaga suhtlemine lastele erakordseid läbielamisi ja väga

rasket emotsionaalset seisundit, mille tulemusena on nad ärevad ja stressis nii enne kohtumist

(muutuvad silmnähtavalt paar päeva enne seda närviliseks) kui pärast seda, mil süüdistavad

vahel isegi ema, et miks ema ometi käsib neil minna. Kohtumised lõpevad alati kodus nutmise

ja vihastamisega ning lubadusega „enam mitte kunagi minna“. Ema hinnangul on suhtlusõiguse

piiramine vajalik ja põhjendatud, sest lapsed vajavad rahu ning teraapias osalemist, milles aga

soovitud tulemus jääb saavutamata, kui kohtumine isaga taas nende vaimset tasakaalu ja

emotsionaalset turvatunnet lõhub. Teraapias osalemine ja vaimse tervise eest hoolitsemine

samaaegselt isaga kohtumisi jätkates ei ole võimalik.

9. Ema hinnangul on põhjendatud teha muudatusi vanemate hooldusõiguses ja lõpetada

osaliselt ühine hooldusõigus ning anda laste viibimiskoha, hariduse- ja tervisekorraldust

puudutavad otsustusõigused üle emale. Ema ei näe võimalust teostada ühist hooldusõigust laste

elu sedavõrd oluliselt mõjutavates küsimustes vanemaga, kes laste eest faktiliselt ei hoolitse,

kes ei oma piisavalt vanemlikke oskusi ning on loomult agressiivne ja ettearvamatu.

10. Ema vastutab ainsana selle eest, et lastel oleks püsiv ja turvaline eluase, mis toetab nende

arengut ja heaolu. Ehkki isale on teada, et lapsed viibivad emaga ajutisel sotsiaalpinnal juba

alates juulist 2021, ei ole ta pakkunud laste huvides välja ühtegi mõistlikku lahendust, mis

abielu lahutuse järgselt tagaks lastele stabiilse elukoha. Seni on isa üksnes manipuleerinud

emaga, et kui viimane nõustuks lapsi kasvatama nn 50-50 põhimõttel, oleks lastel stabiilne

elukoht isa juures. See ei ole ühelgi tingimusel võimalik ega reaalne.

11. Ema taotleb ühise hooldusõiguse lõpetamist ka laste hariduskorraldust puudutavates

küsimustes. Ehkki käesoleval ajal on noorem laps lasteaiaealine, siis järgneva aasta sügisest

saab temast koolikohustuslik laps. See eeldab koolivalikut, koolipersonaliga suhtlemist,

arenguvestlustel osalemist ja lapsele huvikorralduse sisse seadmist. Vanem, kes lastega enda

käitumise tõttu suhelda ei saa ega nende elukorraldusest seega ka osa ei võta, ei peaks omama

selles ka formaalset otsustusõigust. Sama kehtib vanema lapse kohta, kes juba käib koolis ja on

haridusliku erivajadusega, mis tähendab tema abistamist õppimises igapäevaselt.

12. Ema taotleb ühise hooldusõiguse lõpetamist ka laste tervisekorraldust puudutavates

küsimustes. Ema on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et vanem laps on erivajadusega

(ATH-diagnoosiga), mistõttu käib ta regulaarselt raviarsti vastuvõtul, tema seisundit jälgitakse.

Raviarst on mh sedastanud, et ATH-diagnoosi teke ja selle süvenemine võib olla otseses

puutumuses isa vägivaldse käitumisega. Samuti osalevad mõlemad lapsed isa vägivaldse

käitumise tagajärjel teraapias. Lisaks kannavad lapsed prille ning see vajab regulaarset

nägemiskontrolli ja iga-aastast retseptivahetust. Ehkki lapsed ei oma meditsiinilisi iseärasusi,

mis eeldavad igakuiseid raviotsuseid või tervisega regulaarset tegelemist, on ilmne, et

puudulike vanemlike oskuste tõttu ei oska lapse ravida last ka mistahes kergemate haiguste

korral ega ole seda ka kunagi varem teinud.

13. Isa palus jätta ema vastuavaldus rahuldamata. Isa eitab kategooriliselt laste kehalist ja

vaimset väärkohtlemist. Isa ei ole lapsi väärkohelnud. Isa ei nõustu emaga, et tema resoluutsus

teatud lastekasvatuslikes küsimustes ja põhimõtetes kvalifitseerub vaimse vägivallana. See on

2-21-17967

koht, kus ema ja isa koostöö ei toiminud juba kooselu kestel. Kui üks vanem kutsub last korrale,

on oluline, et ka teine oleks järjepidev ja järeleandmatu. Vastasel korral saab laps signaali, et

vanema kasvatuslik korraldus ei olegi täitmiseks. Hooldusõiguse piiramine on sedavõrd

ulatuslik meede, et selle kohaldamine peab olema eriliselt põhjendatud ja selgelt tõendatud.

Hooldusõigust üheski küsimuses ei saa ega tohi piirata ühe vanema paljasõnalise avalduse

peale. Ema ei ole esile toonud ühtegi väidet, mis viitaks sellele, et ühine hooldusõigus tuleks

teatud küsimustes sootuks lõpetada. Isa ei ole teinud emale takistusi laste elukoha, hariduse ega

tervise küsimuste osas.

Laste seisukoht

14. Maakohus kuulas lapsed ära 26.01.2023. Vanem laps elab ema juures ning õpib XXX 4.

klassi väikeklassis. Laps hakkas ise aktiivselt rääkima Xst, keda ta kordagi isaks ei nimetanud.

Küsimusi esitamata kõneles laps Xst, kes lõi teda rihmaga, kui laps oli neljane ning laps pidi

pimedas toanurgas istuma. Läbi vestluse kostis lause: „X valetab!“. Täpsustuse peale selgitas

poiss, et X pärast tuli minna pulma, mistõttu jäi tema sünnipäev tähistamata. Kui vanaks poiss

sel aastal sai, laps ei mäletanud. Aga ta on jätkuvalt solvunud X peale. Poiss ei suutnud

meenutada mitte ühtegi toredat tegevust isaga, mitte ühtegi sellist sündmust. Talle ei meenunud

ka viimane kohtumine isaga. Isa talle helistada ei saavat, sest ei teadvat lapse telefoninumbrit.

Lapsel oli meeles, et isa ei ole talle sünnipäevaks kinki toonud, riideid ega midagi saatnud, seda

teab laps ema käest. Ema on talle rääkinud kohtuasju. Lapse sõnul ei ole X muutnud oma

käitumist, kuigi tal on olnud selleks aega. X olevat nartsissist. Laps sõnas, et vihkab X .

Vihkamine tähendavat seda, et talle X ei meeldi. Laps selgitas, et töötab emaga koos, et nad ei

peaks X juures elama. Lapse sõnul on neil emaga ühine tiim, et nad võidaksid kohtus ega ei

peaks X-ga elama ega mitte kunagi X-ga kohtuma ja et X ei tohiks mitte kunagi haiget teha.

Kui ta näeks juhuslikult isa teisel pool tänavat, siis ta loodaks, et isa teda ei näe. Aga kui isa

oleks praegu siin samas, siis laps ütleks talle, et X on halb isa ja laps lööks isa.

15. Noorem laps kõneles, et läheb sügisel kooli. Laps hakkas vennale kaasa rääkima, et X

viskas emme kodust välja, Q on X visanud vastu diivanit ja ka tema peale on karjunud ja nurka

pannud. Algul olevat olnud neid kordi 20, aga sõrmedel näitas kolme korda. Laps ei osanud

esile tuua mitte ühtegi toredat tegevust isaga. Kõik vahvad asjad olevat ainult koos emmega.

Laps selgitas, et kui ta oli isaga koos, igatses ta ema nii palju, et nuttis öösel padja märjaks.

Laps selgitas, et nad tegid emmega plaani, kuidas mitte minna X juurde. X poleks saanud neile

YYY külla tulla, sest valvur oli ees. Lasnamäele ei saavat ka X külla tulla, sest ta ei tea

uksekoodi. X saatis talle 6-aastaseks saamisel lasteaeda lillad lilled, aga ta kinkis need Tuvi

pargis teisele inimesele. See oli emme mõte. Kui ta näeks juhuslikult isa teisel pool tänavat, siis

ta jookseks ära. Aga kui isa oleks praegu siin samas, siis laps oleks vaikselt.

Eestkosteasutuse seisukoht

16. Tallinna Linn (Kesklinna Valitsuse kaudu) esindaja toetab ema avalduse rahuldamist, kuna

see vastab suuremal määral laste huvidele. Ema tõdes 03.03.2022 vestluses, et tema ja laste

isa vahel puudub igasugune vanemlik koostöö ning isal puudub huvi laste elukorraldusega

seonduvatel teemadel kaasa rääkida. Ema sõnul ei ole isa pärast kohtusse avalduse suhtluskorra

kindlaksmääramiseks esitamist kordagi laste elukorraldusega seonduva vastu huvi tundnud. Isa

ei ole tegelenud vanema lapse hariduslikust erivajadusest tulenevate kooliküsimustega ega

osalenud lapsele vaimse tervise abi korraldamisel. Ühise kooselu ajal keeldus isa tunnistamast,

et vanemal lapsel võib olla erivajadus ning seetõttu ei lubanud isa ka eriala spetsialistide poole

uuringute teostamiseks või abi saamiseks pöörduda. Ema sõnul on nende kui vanemate ühise

2-21-17967

hooldusõiguse jätkamine keeruline, kuna isa on lapsi vaimselt ja füüsiliselt väärkohelnud,

mistõttu lapsed kardavad isa ega soovi jätkuvalt isaga suhelda ega kohtuda.

17. Vestluses 04.03.2022 märkis isa, et mõlemad vanemad on kohustatud lapsi kasvatama ja

nende eest hoolt kandma. Isa rääkis, et leppis kokku XXXs vestluse, et arutada vanema lapse

võimalikku kooli astumist, kuid ema ei läinud lapsega kokkulepitud ajal kohale. Samuti rääkis

isa, et leppis kokku vanemale lapsele psühhiaatri vastuvõtu, kuid ka sinna ei läinud ema koos

lapsega kohale. Isa ei öelnud, millisel viisil ta teist vanemat kokkulepitud vastuvõtuaegadest

teavitas. Isa rääkis, kuidas ta ühise kooselu ajal tegeles alati pärast tööpäeva lastega, kas

mängides, vanema lapsega õppides või mänguväljakuid külastades. Isa sõnul oli tema laste

emast karmim vanem, mis väljendus reeglite järjepideva täitmise nõudmises ning mitte laste

soovidele järele andmises. Isa kinnitas, et ei ole mitte kunagi lapsi vaimselt ega füüsiliselt

väärkohelnud. Isa sõnul ei ole ta kunagi võtnud omaks laste väärkohtlemist, mitte ühelgi

kohtumisel. Isa hinnangul saaks laste tõelise arvamuse välja selgitada ainult juhul, kui isa saaks

koos lastega ühiselt minna omale sobiva spetsialisti vastuvõtule. Isa sõnul on ta valmis laste

kasvatamiseks, kuna on läbinud juba mitmeid koolitusi, käinud aastaid psühholoogi juures ning

temas on toimunud sisemine muutus, mis võimaldab tal lastega pärast vanemate lahutust edasi

suhelda.

18. Lapsed tõdesid 04.03.2022 toimunud vestluses, et vaatamata kitsastele elamistingimustele

tunnevad nad end praeguses elukohas turvaliselt, sest on koos emaga. Mõlemad rääkisid, et ei

soovi jätkuvalt isaga kohtuda ega suhelda, sest kardavad isa. Lapsed kardavad, et isa juures

elades jätkaks isa nende löömist ning nende peale karjumist. Vanem laps rääkis, et kui ta peaks

isa juurde elama minema, sooviks ta ära põgeneda ning põgenemise ebaõnnestumisel tapaks

ennast ära.

Lastele määratud esindaja seisukoht

19. Esindaja leiab, et vanemad on asunud tegelema omavaheliste suhete klaarimisega ja

unustanud menetluse eesmärgi. Siiski ei ole praeguses situatsioonis mõistlik kohustada lapsi

isaga suhtlema. Ema seisukoht on selles osas väga jäik ning konkreetne ja lapsed soovivad väga

ära teenida ema heakskiitu. Samas ei ole põhjendatud piirata isa hooldusõigust sellises ulatuses

nagu taotleb ema. Tänaseks ei ole kohtule esitatud põhjendusi, milleks see vajalik on. Täna on

ema teinud otsustusi laste elukoha, hariduse ja tervise osas, isa on neid aktsepteerinud ja vaidlus

puudub. Isale peaks jääma võimalus vajadusel lähtuvalt laste huvidest ja vajadustest teostada

vanema õigusi ja kohustusi.

Maakohtu määrus ja põhjendused

20. Maakohus jättis ema avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning

suhtluskorra piiramiseks rahuldamata. Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata isa avalduse

suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja

3 koosmõjus jättis maakohus alaealiste laste esindaja tasu ja kulu Eesti Vabariigi kanda ning

ülejäänud kulud menetlusosaliste endi kanda.

21. Ema heidab isale ette vägivaldust ja ohtlikkust. Kuigi isa suhtes alustatud

kriminaalmenetlus on lõpetatud, on prokurör märkinud asja lõpetamise määruses, et asjaolu, et

isa on poega karistamise ajal tirinud, sakutanud, tema peale karjunud (röökinud), kasutanud

alandavaid väljendeid, on tõendamist leidnud. Täiskasvanu selline käitumine viitab halvale

emotsioonide reguleerimise võimele, kehvadele vanemlikele oskustele, vähesele empaatiale,

s.o tegemist on emotsionaalse väärkohtlemisega. Sellisele isa käitumisele ei ole õigustusi, kuid

2-21-17967

ainuüksi see ei saa olla ühise hooldusõiguse lõpetamise aluseks. Küll aga tuleb viidatud

käitumist sisuliselt hinnata suhtluskorra määramisel.

22. Vanemate ärakuulamisel on kinnitust saanud, et nende vahel ei ole sisulisi erimeelsusi laste

elu- ja viibimiskoha osas, samuti hariduse ja tervise teemadel. Ainuüksi asjaolu, et kohus

menetleb sama tsiviiliasja raames isa suhtlusõiguse nõuet, milles ta taotleb lastele vahelduvat

elukohta, ei saa olla põhjuseks ühise hooldusõiguse lõpetamisel viibimiskoha määramise osas.

Tõsiseid jätkuvaid erimeelsusi laste haridusse või tervisesse puutuvas ei ole ema esile toonud.

23. Lastele määratud esindaja toetab ema hooldusõigusliku avalduse rahuldamata jätmist.

Tallinna Linnavalitsuse esindaja 07.03.2022 seisukohas küll toetab ema hooldusõigusliku

nõude rahuldamist, kuid seejärel on laste elukorraldus vanemate vaheliste erimeelsusteta

muutunud (laste elukoht, poja haridusasutus, laste terviseteenused), mistõttu ei ole korrektne

täna tugineda vaid varasematele erimeelsustele.

24. Vaidlust ei ole, et isa roll on laste elus viimasel paaril aastal olnud nõrk, kui mitte olematu.

Samas ei pea kohus põhjendatuks lõpetada vanemate ühist hooldusõigust vaid isa passiivsusele

tuginedes. Kõike eelnenut arvesse võttes jätab kohus ema avalduse vanemate ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata. Vanematel säilib ühine hooldusõigus.

Lapse igapäevaelu küsimusi otsustab perekonnaseaduse (PKS) § 145 lg-te 2 ja 3 järgi see

vanem, kelle juures laps parasjagu viibib.

25. Kohus, ära kuulanud vanemad, lapsed ning nende esindaja ja linnavalitsuse esindaja

seisukoha ning tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et isa ning ema

avaldus laste suhtluskorra kindlaksmääramiseks ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

26. Kohus leiab, et suhtluskorra määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest (PKS § 123

lg 1). PKS § 143 lg-te 1 ja 2 alusel on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning vanem,

suheldes lapsega, peab hoiduma tegevustest, mis kahjustab suhet teise vanemaga või raskendab

lapse kasvatamist.

27. Ärakuulamistest ja seisukohtadest on selgunud, et suhtlust isa ja laste vahel ei toimu. Ema

toetab isa ja laste suhtlust, kuid ainult määras, millega lapsed ise nõus on.

28. Lapsed on ärakuulamisel selgitanud, miks nad ei soovi isaga suhelda. Vanem laps tõi esile,

et on solvunud isa kunagise käitumise peale. Kumbki laps ei osanud esile tuua meeldivaid

sündmusi koos isaga ega soovinud isaga kohtuda. Vestlusest koorus välja ammune

vastumeelsus isaga suhtlemisele, mida võib ema olla hiljem soodustanud. Seda vastumeelsust

ei ole suutnud kõrvaldada ka erieestkostja kaasamine menetlusse.

29. Isal tuleb esmalt taastada usaldus laste silmis ning selleks on isa suunatud teenustele ja talle

on tehtud ettepanekuid. Isa ei osalenud Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise

toetamise tugiteenusel. Samuti ei läbinud isa MTÜ Vaiteri programmi „Hoolivad isad:

turvalisem elu lastele“. Kuigi isa on menetluse kestel avaldanud korduvalt soovi lastega suhelda

ning teha seda emaga võrdses mahus, siis tegelikkuses ei ole isa astunud toetavaid samme

suhtluse taastamiseks. Isa ei ole lähtunud erieestkostja soovitustest toetada lapsi taskurahaga,

pidada neid meeles sünnipäevade ja kooli alguse puhul.

30. Kohus leiab, et kuigi laste huvides on suhelda mõlema vanemaga, siis praegu avaldaks

lastele kahjulikku mõju isa taotletava suhtluskorraga sarnases ulatuses suhtluse määramine.

Esmalt tuleb isal asutada samme laste usalduse tagasivõitmiseks. Samuti võib usalduse

taastamisele mõjuda hästi koolituse „Hoolivad isad: turvalisem elu lastele“ täielik läbimine

ning osalemine Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise tugiteenusel. Suhete

taastumine võtab aega ja nõuab vanemate koostööd. Lastele peab jääma aega olukorraga

2-21-17967

kohanemiseks ja nende vastumeelse suhtluse pealesurumine võib pigem viia soovitust

vastupidise tulemuseni ning lõpliku soovimatuseni isaga suhelda.

31. Laste tervise ja arengu jätkuva kahjustamise vältimiseks ei pea kohus põhjendatuks laste ja

isa vahelise suhtluskorra määramist, nagu taotleb isa, ega ka suhtluskorra sõnaselget piiramist,

nagu taotleb ema. Eelnenut toetab lastele määratud esindaja.

32. TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus alaealiste laste esindaja tasu ja kulu Eesti

Vabariigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Kohus leiab, et

selline jaotus on õiglane, sest mõlemad vanemad on kohtule esitanud asja algatamiseks

avaldused ning võrreldavas mahus taotlusi. Samuti teeb kohus asjas lahendi laste huvidest

lähtuvalt.

Ema määruskaebus

33. Ema palub tühistada määruse osas, milles maakohus jättis ema avalduse hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks rahuldamata ning osas, milles maakohus jättis ema avalduse

suhtlusõiguse piiramiseks rahuldamata.

34. ERma on menetluse kestel läbivalt selgitanud, et tema nõue ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ei põhine mitte sellel, et vanemad ühe või teise osa üle hooldusõiguse teostamisest

oluliselt vaidleksid, vaid sellel, et esinevad muud alused ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste

heaolu ja huvide tagamiseks. Ehkki laste vaimne väärkohtlemine ei ole kriminaalkorras

karistatav, on see selgesõnaliselt siiski keelatud ja tsiviilõigusest tulenevate laste kasvatamise

põhimõtetega absoluutses vastuolus. Vanem, kes on oma lapsi hirmutanud ja alandanud, nende

peale röökinud, neid sakutanud ja tirinud nõnda, et lapsel hing kinni, ei saa omada vaimset

valmisolekut lapse kasvatamiseks, rääkimata hingelisest seotusest või pühendumisest lapse

kasvatamisse, mida hooldusõiguse teostamine PKS § 118 lg 1 ja § 124 lg 1 mõistes tähendab.

PKS § 134 võimaldab kohtul juhul, kui vanem on oma lapse hooletusse jätnud, tema hingelist

või vaimset heaolu kuritarvitanud, hooldusõiguse ka täielikult ära võtta, s.t et hooldusõiguse

lõpetamise aluseks ei ole ainuüksi asjaolu, kas vanemad millegi üle vaidlevad või mitte.

35. Maakohus jättis rahuldamata nii isa avalduse suhtluskorra määramiseks kui ema avalduse

suhtlusõiguse piiramiseks. Maakohus on küll nentinud, et suhtlemine on lapse tervist ja arengut

kahjustav, aga ei võta tarvidusele ka ühtki last toetavat abinõu, et selline olukord ei tekiks.

Õiguslikus mõttes on isal, sõltumata sellest, et see on kohtu enese tuvastatud asjaoludel lapsele

kahjulik, õigus nõuda lapsega suhtlemist, sh teostada tema suhtes hooldusõigust ja last täielikult

esindada, mis ei taga lapsele seda õigusrahu, millele kohus viitab. Ema hinnangul tagab lastele

kindluse ja rahu üksnes see, kui nad teavad, et ei pea kartma kohustust isaga suhelda, sest isal

selline nõudeõigus puudub ning nad saavad sidevahendite abil ise reguleerida, millal on selleks

valmis või tahavad isaga kontakteeruda.

Menetlusosaliste seisukohad

36. Tallinna Linnavalitsuse (Kesklinna Valitsuse kaudu) esindaja leiab, et määruskaebus on

põhjendatud,

jäädes

varasemate

seisukohtade

juurde.

Oluline

on,

et

Põhja

Ringkonnaprokuratuur on teinud 11.07.2022 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, milles

on välja toodud, et üheselt on tõendamist leidnud, et isa on vanemat last emotsionaalselt

väärkohelnud ning selline täiskasvanu käitumine viitab halvale emotsioonide reguleerimise

võimele, kehvadele vanemlikele oskustele, vähesele empaatiale. Isa on suunatud vanema

tugiteenustele, mille eesmärk oli suurendada vanemlike oskusi ning emotsioonide

reguleerimise võimet, kuid isa ei ole abi vastu võtnud, mis viitab tema puuduvale

motivatsioonile. Eeltoodule viitab ka see, et isa ei võtnud kuulda ühtegi erieestkostja soovitust,

mis oleks toetanud lastega suhte taastamist. Lapsed on kohtunud isaga neljal korral perioodil

2-21-17967

detsember 2021 kuni veebruar 2022, kuid väljendasid kohtumistele vastumeelsust, põhjendades

seda mõistmatusega nende vajalikkuse osas ja hirmuga.

37. Lastele määratud esindaja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Tänaseni

puudub vanematel vaidlus otsustuste üle laste elukoha, hariduse ja tervise osas ning vanemad

on lähtunud laste vajadustest ja huvidest. Selline olukord on kestnud pikemat aega. Ema ei ole

esitanud laste seisukohalt asjaolusid, mis võiks muuta laste esindaja seisukohta. Puudub vajadus

teise vanema hooldusõiguse nii suures osas piiramises. Esindaja ei pea õigeks, et hetkel oleks

võimalik lapsi kohustada isaga suhtlema, kuid kindlasti ei ole põhjendatud temalt edaspidi

selline võimalus ära võtta olukorra muutumisel. Määruskaebuses taotletud kujul teise vanema

võõrandamine ei ole laste huvides.

38. Isa vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ema ei ole ise omalt

poolt midagi reaalselt teinud isa ja laste suhete rehabiliteerimiseks. On selge, et käesoleval juhul

on tegemist laste emotsionaalse väärkohtlemisega, kuid seda mitte isa poolt, vaid

väärkohtlejaks on ema, kes on edukalt lapsi võõrandanud isast. Isa on 18.04.2023 e-kirjas emale

teinud ettepaneku pöörduda tunnustatud nõustaja poole. Ema aga toob kõikvõimalikke

ettekäändeid, miks seda teha ei saa.

Menetluse edasine käik

39. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

40. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt

rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osas, milles maakohus

jättis ema avalduse suhtluskorra piiramiseks rahuldamata. Tühistatud osas ei saa

ringkonnakohus ise lõpplahendit teha, vaid asi tuleb saata tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Vaidlustatud määrus jääb muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata

ema avalduse temale ainuhooldusõiguse andmiseks alaealiste laste viibimiskoha, hariduse ja

tervise küsimustes.

41. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust maakohtu määrust tühistada osas, milles maakohus jättis

hooldusõiguse lapse emale üle andmata viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes.

Kolleegium nõustub selles osas maakohtuga ega pea vajalikuks vaidlustatud määruse

põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659).

42. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu

kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on

ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm, 12.02.2016,

3-2-1-159-15, p 28). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses asjas maakohus ületanud

diskretsiooni piire ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmisel, mistõttu kõrgema astme kohtul

puudub alus maakohtu otsustusse sekkuda. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigele

järeldusele, kui otsustas jätta rahuldamata ema avalduse talle ainuhooldusõiguse andmiseks,

kuna vanematel ei ole sisulisi vaidlusi laste viibimiskoha, tervise ega hariduse küsimustes.

Riigikohus on märkinud, et vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale

otsustusõigust andes võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide

tagamiseks vajalik, ning säilitada tuleb võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine

hooldusõigus (RKTKm, 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 30). Ringkonnakohus möönab, et

praegusel juhul on keskseks probleemiks laste tugev vastumeelsus isaga suhtlemisele, sest isa

on laste suhtes kasutanud vaimset vägivalda, mille tulemusel on lapsed traumeeritud. Siiski

2-21-17967

nähtub senisest hooldusõiguse teostamisest, et vanemad on tõrgeteta võimelised seda teostama

ka juhul, kui isa hooldusõigus ei ole piiratud – isa on jäänud passiivseks ega sekku ema

vastavatesse otsustustesse. Kuna ka sellisel juhul saavad laste elu olulised küsimused

lahendatud, ei ole laste huvide tagamiseks isa hooldusõiguse piiramine vajalik. Hooldusõiguse

piiramise eesmärgiks ei saa olla lastest lahus elava vanema võimalikult ulatuslik eemaldamine

laste elust.

43. Vanemate vahel lapsega suhtlemise korra üle tekkinud vaidlused lahendab kohus hagita

menetluse korras (TsMS § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2). TsMS § 5 lg 3 esimese lause kohaselt

selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole

ette nähtud teisiti. TsMS § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 477 lg 7 teise lause järgi nõuab kohus hagita menetluse asjas vajaduse korral avaldajalt

tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

44. Kuna lapsed ei soovi isaga suhelda, on ema taotlenud isa suhtlusõiguse piiramist selliselt,

et suhtlus toimub laste initsiatiivil telefonikõnede või sõnumite teel. Maakohus on vaidlustatud

määruses märkinud, et ei pea ema taotletud viisil isa suhtlusõiguse sõnaselget piiramist

põhjendatuks. Samas on maakohus nentinud, et isa vaimse ja füüsilise väärkohtlemise tõttu on

lastel tugev vastumeelsus isaga suhtlemise osas ning isaga suhtlemine avaldab lastele

kahjulikku mõju. Isa on talle pakutud toetavad võimalused lastega sideme taastamiseks

kasutamata jätnud. Isa ei ole osalenud Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise

tugiteenusel ega ka MTÜ Vaiteri programmis „Hoolivad isad: turvalisem elu lastele“. Ühtlasi

ei ole isa võtnud kuulda erieestkostja soovitusi, et lastega usaldusliku suhte taastamiseks tuleks

isal lapsi toetada taskurahaga, pidada lapsi meeles sünnipäevade ja kooli alguse puhul.

45. Kolleegium märgib, et maakohtu määrusest ei selgu põhjendusi, millest tulenevalt jõuab

maakohus lõpuks siiski järeldusele, et ema avaldus suhtlusõiguse piiramiseks tuleb rahuldamata

jätta. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud selles osas ema avalduse sisuliselt

lahendamata. Maakohus, leides, et isa ja laste suhtlemine kahjustab laste heaolu, oleks pidanud

PKS § 143 lg 3 alusel isa ja laste suhtlemist piirama või suhtlusõiguse teostamise lõpetama.

Arvestades, et maakohus ei olnud praeguses hagita menetluse asjas seotud menetlusosaliste

taotluste ja asjaoludega pidi kohus kaaluma muid võimalike alternatiive suhtlusõiguse

piiramiseks, kui leidis, et ema taotletud viisil see põhjendatud ei ole. Seejuures saab kohus

piirata vanema suhtlusõigust üksnes niivõrd ja nii kaua, kui see on lapse heaolu tagamiseks

vajalik. Avalduse rahuldamata jätmine ei võta vanemalt õigust lapsega suhelda ning jättes

suhtlusõigust piiravad abinõud kohaldamata, jätab kohus lapse heaolu tagamata (RKTKm

11.01.2017, 3-2-1-138-16, p-d 17, 20).

46. Kuna maakohus on teinud TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt põhjendamata lahendi, jättes

suhtlusõiguse piiramise avalduse sisuliselt lahendamata, on tegemist sellise olulise

rikkumisega, mida ringkonnakohus kõrvaldada ei saa. Tsiviilasja lahendamisel tuleb arvestada,

et esmalt arutab tsiviilasja maakohus. Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui

selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus (TsMS § 9 lg 3). TsMS § 435 lg

1 järgi teeb kohus otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku

lahendi tegemiseks valmis. See kohaldub ka hagita asjas tehtavale määrusele (TsMS § 463 lg

2, § 478 lg 1 teine lause).

47. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel silmas pidama, et vanema õigusi piiravate

abinõude rakendamisel peab kohus kaaluma lapse huve ja vanema õigusi ning kohaldama lapse

heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, s.o abinõusid, mis on ohtu

arvestades eesmärgipärased ja proportsionaalsed, eelistades abinõusid, mis toetavad perekonda

ja aitavad vanema ning lapse sidet tugevdada ja taastada (RKTKm 04.12.2013, 3-2-1-142-13,

2-21-17967

p 15). Maakohtul tuleb arvesse võtta mh, et praegusel juhul on tegemist kahe lapsega.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et noorema lapse vastumeelsus isaga suhtlemise osas ei ole nii

suur kui vanema lapse puhul ja on oluliselt mõjutatud vanema venna suhtumisest isasse. Sellest

tulenevalt võib olla põhjendatud õe ja venna heaolu tagamiseks rakendada nende puhul

erinevaid abinõusid isaga suhtlemise võimalikuks piiramiseks.

48. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja ema suhtlusõiguse piiramise avalduse osas uueks

läbivaatamiseks tagasi maakohtule, ei ole tegemist menetlust lõpetava määrusega ja seega ei

saa määruse peale TsMS § 696 lg-st 3 tulenevalt määruskaebust esitada (RKTKm 28.05.2014,

3-2-1-46-14, p-d 11, 12). Osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata

hooldusõiguse küsimuses, on määrus edasikaevatav.

49. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt ja asi saadetakse maakohtule

suhtlusõiguse piiramise osas uueks läbivaatamiseks, määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi

menetluskulude jaotuse ja TsMS § 174 lg 6 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)