1-10-12082/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.veebruar 2011.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 21.veebruar 2011.a. Kriminaalasja number 1-10-6852 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Malle Preimer ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi Viktor Brussilovi süüdistuses KarS prg. 184 lg 1 üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 8.novembrist 2010.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Viktor Brussilov Prokurör Taavi Pern Süüdistatav ViktorBrussilov (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses,) Kaitsja Adv. Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 8.novembrist 2010.a. Viktor Brussilovi suhtes jätta muutmata.

Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohus otsustas 8.novembri 2010.a. kohtuotsusega süüdi tunnistada Viktor Brussilov KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. KarS §

68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks lugeda 11.05.2010.a. Tõkendvahistaminejätta muutmata. Viktor Brussilovi kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud sularaha 1 025 (üks tuhat kakskümmend viis) krooni, mis on kantud Politseija Piirivalveameti tagatiskontole konfiskeerida ja kanda riigituludesse KarS § 832 lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

Viktor Brussilov mõisteti süüdi suures koguses narkootilise aine omandamises ja valdamises ja nimelt selles, et tema omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult kokku 4 minigrip kilekotti kokku 59,48 grammi fentanüüli sisaldava pulbriga (puhtal kujul narkootilist ainet 2,98 grammi). Omandatud narkootilist ainet kandis ta endaga kaasas kuni 11.05.2010. a, mil ta narkootilise aine Tallinnasse, XXXXXXXX XX juurde enda kinnipidamise käigus maha viskas, kust see politseiametnike poolt sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja ära võeti.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD :

Viktor Brussilov vaidlustab maakohtu otsust temale mõistetud karistuse osas ja konfiskeerimise osas. Apellant väidab, et kohus ei ole karistuse mõistmisel arvestanud asjaolusid, mis omavad tema arvates määravat tähtsust karistusmäära valikul. Nimelt, kohus ei arvestanud asjaolu, et tema autost leitud narkootikumid, ei kuulunud tegelikult temale. Ta avastas need narkootilise aine pakikesed oma autos, kuid autot kasutasid erinevad isikud. Maakohtu otsus on ka vastuoluline selles osas, et ühelt poolt kohus on tuvastanud, et temale ei ole esitatud süüdistust narkootikumide müügis, teiselt poolt aga tunnistab karistust raskendavaks asjaoluks omakasu ajendi. Palub arvestada ka seda, et varem ei ole teda narkootikumidega seoses karistatud, ta ei ole olnud puutumuses sedaliiki asjadega ja tõendatud on vaid fakt, et ta aimas, et autos, mida ta kasutas, olid narkootikumid, millised ta kinnipidamisel ära viskas. Neid asjaolusid arvestades peab mõistetud karistust ülemmäära rangeks ja taotleb selle kergendamist. Õige ei ole ka kohtu järeldus, et sularaha summas 1025 krooni , mis oli konfiskeeritud, on saadud narkootikumide müügist. Seda kohtu järeldust ei kinnita ükski tõend. Apellant juhib tähelepanu veelkord sellele, et teda ei süüdistata ka narkootikumide müügis. Nimetatud rahasumma ei ole saadud kuritegude toimepanemise teel.

Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, esitatud apellatsiooni väidetega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

Maakohus on põhjendatult lugenud paljasõnalisteks süüdistatava väited selle kohta, et ta leidis vaidlusesemeks olevad minigripi kotikesed narkootilise ainega oma auto kindalaekast peale seda, kui autot oli kasutatud erinevate isikute poolt. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et arvestades narkootikumide hinda n.ö. illegaalsel turul, ei ole eluliselt usutav ega loogiline, et keegi, kes on omandanud narkoaine kalli raha eest ja narkootikumide kogust arvestades veel eesmärgiga, kas see raha tagasi teenida või kasu teenida, jätab narkootikumid võõrasse autosse ja ei tunne mitme nädala jooksul isegi huvi nende vastu.

Maakohtu otsusega on põhjendatult tuvastatud, et need narkootikumid omandas just V.Brussilov eeluurimisel tuvastamata ajal. V.Brussilov ise väidab, et ta leidis need nädal-paar enne kinnipidamist oma auto kindalaekast. Kohtukolleegium leiab, et olenemata selles, millisel viisil sattusid narkootikumid V.Brussilovi kätte – kas ta ostis need, sai edasimüümiseks või leidis oma autost, on ta vaidlusaluse narkoaine omandanud. Omandamine on võimalik erineval viisil. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-28-98 selgitanud, et : Omastamise all mõeldakse isiku valduses olnud võõra vallasasja kuritegelikku enda kasuks pööramist.

Omandamise mõiste on laiem ning hõlmab lisaks eelnevale ka tegevust, mis on suunatud omanikuks saamisele, olenemata sellest, kas asja omandamine on seaduse järgi lubatud või mitte. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga selles, et omandamine võib toimuda üksnes ostmise, vahetamise või pantimise teel. Ka ringkonnakohtu kohtuotsuses on märgitud, et omandamine võib toimuda ka muul viisil. Leiu omandamise tuvastamiseks on vaja selgitada, kas leidja käitumises ilmnevad teod, mis näitavad tema omastamistahet (leitud asjaga tehingute teostamine, selle ümbertegemine).

Kui leitud on esemed, mis on tsiviilkäibest kõrvaldatud või mille omamiseks on vaja eriluba, mis leidjal puudub, võib ka sellise eseme pikaajaline enesele pidamine (peitmine), ilma et täidetaks AÕS § 98 lg-s 1 ettenähtud teatamiskohustust, näidata omandamistahet. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsusega tuvastatud tehiolude pinnalt on põhjendatud alus järelduseks, et V.Brussilov omandas temalt leitud narkootilise aine. Seda narkootilist ainet kandis V.Brussilov endaga kaasas kuni kinnipidamisel ja kinnipidamisel üritas sellest vabaneda äraviskamise teel.

Põhjendatud on ka maakohtu seisukoht selles, et arvestades V.Brussilovilt leitud narkootilise aine kogust ja kohtukolleegiumi arvates ka selle pakendamist erinevatesse minigripi kotikestesse , on tema tegevuses tuvastatav narkootilise aine edasiandmise eesmärk ja seda omakasu ajendil. Otsustamaks, kas käesoleval juhul on V.Brussilovi tegevuses tuvastatav kaks narkootilise aine käitlemise viisi, s.o. omandamine ja valdamine või on tegemist teoühtsusega, märgib kohtukolleegium järgmist.

Hinnates, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Käesolevas kriminaalasjas Luges kohus tõendatuks, et Viktor Brussilov omandas ja valdas narkootilist ainet selle edasiandmise eesmärgil. Objektiivse kõrvaltvaataja jaoks tähendab kirjeldatud käitumine sisuliselt järgmist : Viktor Brussilov omandas suures koguses narkootilist ainet, milline kogus moodustab ligi 15000 doosi narkootilise joobe tekitamiseks, mis ilmselgelt viitab aine omandamisel juba edasiandmise eesmärgi olemasolu, ta kandis seda ainet pakendatuna minigrip kotikestesse endaga kaasas pikka aega ja seda jätkuvalt edasiandmise eesmärgiga. Narkootilise aine omandamise ja edasimüümise vahele jäi märgatav ajavahemik, mis lahutab neid käitlemisviise ajaliselt ja loogiliselt ka ruumiliselt. Seega kohtukolleegium leiab, et teoühtsuse aspektist lähtudes on tegemist erinevate tegudega, mis seisnesid narkootilise aine omandamise ja ka valdamises edasiandmise eesmärgil . Riigikohus on oma otsuses nr.3-1-1-4-04 selgitanud, millal kvalifitseeritakse KarS prg. 184 loetletud käitlemisviise ühe teona, millal erinevate tegudena. Riigikohtu seisukohast saavad omandamine ja valdamine olla kvalifitseeritud erinevate tegudena, kui isiku käitumise subjektiivne külg ulatub kaugemale pelgalt narkootilise aine omandamisest, olles kantud teistest, kaugeleulatuvamatest eesmärkidest. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatud kuriteo tehiolud annavad põhjendatud aluse järelduseks, et Viktor Brussilovi tahtlus oli suunatud narkootilise aine omandamisele ja valdamisele eraldi, s.t. et Viktor Brussilov pani talle süüksarvatud tegevusega õiguslikus mõttes toime mitu tegu : suures koguses narkootilise aine omandamise ja valdamise edasiandmise eesmärgil.

Lähtudes maakohtu otsuses tuvastatud tehioludest, ei esine kohtukolleegiumi arvates otsuses ka neid vastuolusid, millistele süüdistatav oma apellatsioonis viitab. Samuti on tuvastatud tehioludest igati põhjendatud ka maakohtu poolt V.Brussilovilt leitud sularaha konfiskeerimine. KarS prg. 83-2 lg 1 alusel sularaha summas 1025 krooni konfiskeerimist on maakohus põhjendanud ning kohtukolleegium nõustub nende maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid oma otsuses korrata.

Maakohus on äärmise põhjalikkusega motiveerinud V.Bussilovile mõistetud karistust, esitanud põhjendused, miks ei pea võimalikuks KarS prg. 74 sätetet kohaldamist ja põhjendanud ka mõistetavat vangistuse määra. Põhjendatult on maakohus sisustanud süü suuruse käesoleval juhul ka V.Brussilovi poolt käideldud narkootilise aine kogusega. Kohtukolleegium, nõustudes täielikult maakohtu põhjendustega V.Brussilovile mõistetud karistuse osas, ei pea vajalikuks oma otsuses neid põhejndusi enam korrata.

Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 8.novembrist 2010.a. Viktor Brussilovi suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja Malle Preimer Paavo Randma