2-19-9619/61 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30. mai 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-9619

Tsiviilasi

Z.R ’i hagi GLENS OÜ vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamise ja hüvitise maksmise nõuetes / GLENS

OÜ hagi Z.R ’i vastu kahjuhüvitise maksmise nõudes

Tsiviilasja hind

Z.R ’i hagi hind

7255,68 eurot

GLENS OÜ hagi hind

5000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja / kostja

Z.R (isikukood XXX, aadress XXX)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Mäeker

Kostja / hageja

GLENS OÜ (registrikood 12657123, aadress XXX)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Istung 11.04.2023.a

RESOLUTSIOON

1. Muuta Z.R ’i (isikukood XXX) hagiavalduse hagihinda ning määrata hagihinnaks

7255,68 eurot.

2. Rahuldada Z.R ’i (isikukood XXX) hagiavaldus GLENS OÜ (registrikood 12657123)

vastu osaliselt.

3. Tuvastada, et GLENS OÜ (registrikood 12657123) 28.11.2018.a ülesütlemisavaldus Z.R

’i (isikukood XXX) ja GLENS OÜ (registrikood 12657123) vahel 2017.a juulis sõlmitud

töölepingu ülesütlemiseks on tühine.

4. Lõpetada Z.R ’i (isikukood XXX) ja GLENS OÜ (registrikood 12657123) vahel 2017.a

juulis sõlmitud tööleping alates 28.11.2018.a (kahekümne kaheksandast novembrist kahe

tuhande kaheksateistkümnendal aastal).

5. Välja mõista GLENS OÜ-lt (registrikood 12657123) Z.R ’i (isikukood XXX) kasuks

töölepingu seaduse § 109 lõikes 1 nimetatud hüvitis 3627 (kolm tuhat kuussada

kakskümmend seitse) eurot ja 84 (kaheksakümmend neli) senti, millest peetakse kinni

seaduses sätestatud maksud ja kohustuslikud kindlustusmaksed.

6. Jätta rahuldamata Z.R ’i (isikukood XXX) hagiavaldus GLENS OÜ (registrikood

12657123) vastu töölepingu seaduse § 109 lõikes 1 nimetatud hüvitise 3627 (kolm tuhat

kuussada kakskümmend seitse) eurot ja 84 (kaheksakümmend neli) senti tasumise nõudes.

1 (11)

7. Jätta rahuldamata GLENS OÜ (registrikood 12657123) hagiavaldus Z.R ’i (isikukood

XXX) vastu kahjuhüvitise 5000 (viis tuhat) eurot tasumise nõudes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

8. Jätta menetluskuludest 66% (kuuskümmend kuus protsenti) GLENS OÜ (registrikood

12657123) kanda.

9. Jätta GLENS OÜ (registrikood 12657123) menetluskulud GLENS OÜ (registrikood

12657123) kanda.

10. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt

peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. Z.R (hageja) esitas 10.12.2018 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse GLENS

OÜ (kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise, töötasu,

puhkushüvitise, haigushüvitise ja hüvitise maksmise nõuetes. Kostja esitas hageja vastu 30.01.2019

töövaidluskomisjonile avalduse kahjuhüvitise 5000 eurot tasumise nõudes. Töövaidluskomisjon

rahuldas 23.05.2019 otsusega töövaidlusasjas nr xxx hageja avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja töötasu 1111,98 eurot, puhkusehüvitise 2034 eurot ja haigushüvitise 55,41

eurot. Töövaidluskomisjon jättis avalduse rahuldamata töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise, töölepingu lõpetamise ja hüvitise nõuetes. Töövaidluskomisjon rahuldas 23.05.2019

otsusega töövaidlusasjas nr xxx kostja avalduse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 5000

eurot. Hageja esitas 25.06.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu töölepingu

ülesütlemise, töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg alusel töölepingu lõpetamise ja hüvitise 7255,68

eurot (bruto) tasumise nõuetes. Ühtlasi taotles hageja hagiavalduse kostja töövaidluskomisjoni

vastunõude läbivaatamist hagimenetluses. Kohus võttis hageja avalduse 17.03.2020 määrusega

menetlusse. Kostja esitas 16.04.2020 hagiavalduse. Kohus võttis 21.01.2021 määrusega hageja ja

kostja hagid menetlusse ning liitis hagid. Kohtuistungid toimusid 31.03.2022 ja 11.04.2023.

2. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Hageja asus kostja juurde tööle 2017.

aasta juulikuus müügi- ja turundusjuhina. Kostja oli enamuse töösuhte kestvuse perioodi jooksul

rahul hageja töötulemustega. Hageja töötasu tõsteti 17.11.2017 ja 05.04.2018. Hageja igakuine

töötasu oli töölepingu ülesütlemise hetkel igakuise brutotasuna 2334,02 eurot. Hageja tegi ta ära

mitme inimese töö. Hageja viis läbi turunduskampaaniaid, haldas tööandja sotsiaalmeedia

platvorme, täitis kliendihalduri rolli, viis läbi aktiivset müügitööd, täitis kontoris personalijuhile

omaseid tööülesandeid (värbas uusi töötajaid, koolitas neid välja), samuti tegeles hageja inventari,

üldiste büroo olmeküsimustega, täitis jooksvaid tööandja poolt antud korraldusi jpm. Enda

töökohustuste täitmiseks anti hagejale valdus tööandja sotsiaalmeedia kontodele. Alates 2018

2 (11)

juulikuust anti hagejale bürootarvikute, turunduslike toimingute ja muude tööga seotud kohustuste

finantseerimiseks tööandja krediitkaart. Turunduslike ja olmekulutuste ulatuse kindlaks määramine

toimus tööandja juhatuse liikmega eelnevalt kooskõlastatud eelarvete alusel. Kõige selle kohta

esitati tööandjale nii inventari kui kuluaruandeid, arved edastati kostja raamatupidajale. Töö

tulemustest ja aruandeid tehtud kuludest esitati kostjale perioodiliselt. Hageja tulemuste ega kulude

suhtes ei ole kostjal sisuliselt terve hageja töötamise perioodi jooksul olnud ühtegi pretensiooni.

Hageja turunduskulud ei ületanud üldjuhul talle ette nähtud eelarvet ehk hageja sai hakkama

vähema rahaga. Samuti olid hageja müügiaruannete tagasisided positiivsed, seda näiteks 05.09.2018

müügiaruande näitel. Kostja juhatuse liikme endine assistent M H oli jätnud kostja

raamatupidajale esitamata hulganisti kostja krediitkaardiga tehtud kulude kuludokumente. Kostja ja

tema raamatupidaja olid teadlikud sellest probleemist. Kostja on korduvalt küsinud hagejalt

kuludokumentide kohta ja hageja on selgitanud, et puuduvad kuludokumendid pärinevad ajast,

millal tema kostja juures ei töötanud. Kostja esitas hagejale 26.11.2018 valede kuupäevadega kaks

kirjalikku hoiatust. Hageja keeldus neid allkirjastamast, kuivõrd nendes olnud info oli

põhjendamata ja alusetu, kuid ka sellepärast, et nende esitamise kuupäev oli vale. Kostja esitas

seejärel samad hoiatused hagejale 26.11.2018 e-kirja teel. Peale kirjalike hoiatuste saamist pöördus

hageja halva enesetunde tõttu perearsti poole, kes määras hageja haiguslehele, et viia hageja suhtes

toime täiendavaid uuringuid. Haiguslehe algus oli 26.11.2018. Selleks, et kostja saaks teostada

töökorralduslikke ümberkorraldusi, andis hageja kostjale enda haiguslehele määramisest juba samal

päeval teada. Kostja esitas 28.11.2018, s.o ajal millal hageja oli kaks päeva haiguslehel viibinud,

hagejale e-kirja teel töölepingu erakorralise ülesütlemise teate. Kostja põhjendas teatist

hagejapoolse usalduse kaotuse, finantsdistsipliini rikkumise, raha varastamise, internetikoodide

omastamise ja müüginumbrite kahanemisega. Hageja esitas kostjale 28.11.2018 töölepingu

erakorralises ülesütlemise teatises märgitud põhjendustele enda poolse selgituse. Hageja selgitas,

miks hoiatustes ja töölepingu lõpetamises välja toodud põhjused on alusetud. Sellele järgnes

kostjapoolne hagejat ähvardava ja survestava sisuga teade, üritamaks mõjutada hagejat kostja

ülesütlemise teadet mitte vaidlustama. Hageja initsiatiivil toimus kostjale tema vara üleandmine

29.11.2018. Vara üleandmise kohta allkirjastati kostja ja hageja vaheline üleandmis-vastuvõtmisakt.

Kostjale anti akti alusel üle muu hulgas ligipääs kostja sotsiaalmeediakontodele ja hageja

töökohustuste täitmiseks tema valdusesse antud kostjale kuulunud muu vara. Hageja viimase kuue

kuu keskmine igakuine brutotasu oli 2418,56 eurot. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemisavaldus

on tühine. Hageja palub kohtul tuvastada ülesütlemisavalduse tühisus, lõpetada tööleping ja mõista

kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 7255,68 eurot brutotasuna (2 418,56 x 3 =7 255,68) (I kd, tl-d 1-

4). Hageja ja kostja sõlmisid töölepingu 12.07.2017 e-posti teel. Hagejale edastas kostja poolt

koostatud töölepingu tööandja tolleaegne müügijuht A B 11.07.2017 e-kirjaga. Hageja saatis

samale e-posti aadressile digitaalselt allkirjastatud lepingu 12.07.2017 e-kirjaga tagasi. Hageja asus

punkti 1.2.1 viidatud töölepingu alusel tööandja juurde tööle alates 27.07.2017 ja töötas kuni

16.11.2017 müügispetsialisti ametikohal. Töötaja töökohustused olid kokkuvõtvalt järgnevad:

aktiivne müügitöö, olemas olevate ja potentsiaalsete; müükide ja reklaamimaterjalide

ettevalmistamine ning kampaaniate korraldamine; ürituste korraldamine ja reklaamimine; aruannete

ja lepingute ettevalmistaine; osalemine tootearenduses; kliendisuhete loomine ja säilitamine; muud

müügitööga seonduvad ülesanded. Alates 17.11.2017 edutati hageja müügispetsialisti ametikohalt

müügi- ja turundusjuhiks. Lisandusid töölepingu muutmisega järgnevad kohustused:

müügistrateegiate arendamine, juurutamine ja teostamine; müügispetsilistide juhtimine ja

koordineerimine turu uuringute juhtimine. Töötamise asukoht asus tööandja registripõhisel aadressil

xxx Tallinn (II kd, tl-d 49-50).

Kostja SEB deebetkaart ja ligipääs maksekontodele oli mitmel kostja töötajal (mh raamatupidajal E

L ja juhatuse liikmel H.O-l endal). Hageja sai olla kohustatud üksnes selliste kuludokumentide

esitamiseks raamatupidajale, mille puhul hageja ise oli kulu tekitajaks ehk kostja esindajaks teenuse

ostmisel. Hageja ei olnud kohustatud ega saanudki teiste kuludokumente kellelegi avaldada. Kostja

poolt kohtule esitatud tõend ei kajasta hagejale väljastatud deebetkaardiga tehtud maksete

väljavõtet, vaid tegu on üldise kontoväljavõttega. Eelnevalt märgitu kehtib analoogia korras ka

kostja poolt kohtule esitatud PayPal arvelduskonto väljavõtte kohta. Antud kontole oli ligipääs

3 (11)

mitmel kostja töötajal (mh raamatupidajal E L ). Kontole ligipääsuks vajalikud paroolid olid

töötajatele kättesaadavaks tehtud läbi kollektiivisisese Google drive’i ja ligipääsuks vajalike

andmete jagamine on kajastatud ka töösuhte kestel kollektiivisiseses kirjavahetuses. Hageja ja

kostja seadusliku esindaja vahelisest kirjavahetust on näha, et isegi kui arveid oli puudu, olid need

tingitud perioodist kui hagejal valdus maksevahenditele puudus – tegu polnud hagejapoolse

kohustuse rikkumisega. Kostja ei ole esitanud töövaidluskomisjonile ega kohtule ühtegi tõendit, mis

näitaks, et hageja on enda töökohustuste täitmise raames täitnud tööandja nimel kulu tasumise

kohustuse ja jätnud selle alusdokumendi raamatupidajale esitamata. Kostja ei ole tõendanud

kohustuse rikkumist. Samuti ei ole kostja tõendanud kahju tekkimist. Kostja ei ole esitanud

tõendeid rikkumise ja kahju kausaalsuse osas (II kd, tl-d 82-83).

3. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja palub hagejalt kostja

kasuks välja mõista kahjuhüvitise 5000 eurot. Kostja põhjendab hagiavaldust ja vastuväiteid hageja

hagile järgmiselt. Poolte vahel oli sõlmitud tööleping, mille kohaselt töötas töötaja tööandja juures

alates 12.07.2017 müügijuhina. Alates 17.11.2017 muutsid pooled töölepingut, mille kohaselt asus

töötaja tööle turundus- ja müügijuhi ametikohale. Juulis 2018 andis tööandja töötajale kuuluva SEB

Panga deebetkaardi ning PayPal konto. Mõlemad oli mõeldud töökohustuste täimiseks, sh tööandja

turundustegevustega seotud toimingute ja tegevuste tegemiseks ning bürootarvete ostmiseks.

Töötaja kohustuseks oli esitada raamatupidajale kõigi kulutuste algdokumendid, ehk mis puudutasid

PayPal kontot, SEB krediitkaarti, Facebook konto reklaamidega seonduvat. Tööandja raamatupidaja

küsis töötaja käest tehingute aluseks olevaid kuludokumente perioodi eest, mil töötaja oli

töölepingulises suhtes tööandjaga. Töötajale väljatati SEB Pank poolt tööandja arvelduskontolt

nimeline deebetkaart 09.07.2018. See kaart suleti 09.02.2019. 18.09.2018 küsis tööandja

raamatupidaja E L töötajalt e-kirja teel 2018.a augusti kuludokumente. Need ei olnud hageja poolt

raamatupidamisele esitatud. Arvete summa kokku 22 383,30 eurot. Töötaja ei esitanud

puuduolevaid raamatupidamise jaoks vajalike alusdokumente. 26.10.2018 ja 19.11.2018 saatis

kostja raamatupidaja E L hagejale e-kirja teel puudolevate dokumentide nimekirja augustikuu,

septembrikuu ja oktoobrikuu kohta, mida töötaja ei olnud raamatupidaja esitanud. Oktoobrikuus

esitatud e-kirjas puudu olevate arvete summa kokku oli 35 044,23 eurot ning novembris küsitud

arvete summa oli 1107,92 eurot. Hageja ei esitanud puuduolevaid raamatupidamise jaoks vajalike

alusdokumente. Perioodil 01.08.2018- 30.11.2018 on Z.R FACEBOOK’i reklaamikontole

kandnud 15 286,59 eurot tööandja rahalisi vahendeid (7534,82 eurot on ta kandnud pangakaardi ja

7751,77 eurot PayPal-i kontoga). Kuna puuduvad arved ja reklaamikontol sisalduv informatsioon,

ei ole käesoleval ajal võimalik kontrollida, kas nimetatud summad on ka tegelikkuses kasutatud

tööandja poolt tellitud reklaamide eest tasumiseks või on nimetatud summasid kasutatud muul

viisil, mis ei seondu tööandja ettevõtlusega (nt kolmandate isikute huvides tellitud reklaami eest

tasumiseks või suunatud nimetatud summad reklaamikonto kaudu kolmandate isikute valdusesse).

Tööandja raamatupidaja andis töötajale tema töökohustustega seonduva kohustuse. Töötaja jättis

esitamata tehingute aluseks olevad dokumendid ehk töötaja seda ei teinud. Seega rikkus töötaja

töölepingu seadusest tulenevaid töökohustusi. Töötaja ei ole tõendanud vastupidist, et ta oleks

nõutud dokumendid esitanud. Töötaja, jättes esitamata tehingute aluseks olevad alusdokumendid, ei

käitunud tööandja suhtes lojaalselt. Töötaja oli hooletu ning ei näidanud üles mistahes valmidust

oma käitumist muuta või parandada ka pärast seda kui raamatupidaja oli tema käest dokumente

korduvalt küsinud. Töötaja ükskõikset suhtumist ilmestab ka see, et töösuhte lõppedes ei andnud

töötaja tööandjale üle kõikide meediakanalite (Facebook, Amazon, eBay, Instagram, Google

Adwords, Google Disc, Dropbox ja e- mailiserver @glens.com) sissepääsu koode ja paroole, et

tööandja saaks tekkinud kahju vähendada. Seetõttu oli ka tööandja esmane nõue töötaja vastu

töövaidluskomisjoni esitades kokku 58 535,39 eurot. Töövaidluskomisjoni menetluse ajal töötaja

andis tööandjale osad ligipääsud ja salasõnad, mille tõttu oli tööandjal võimalik saada ligipääs kulu

dokumentidele. Seega vähenes tööandja kahju ning selle suuruseks jäi 24 193,18 eurot, lisandub

tulumaks 6048,30 eurot (kokku 30 241,48 eurot). Töötaja oli teadlik oma kohustustest ning

hoolsuse määrast. Seega on töötaja käitumine käsitletav raske hooletusena. Töötaja on rikkumises

süüdi ning vastutab tööandjale tekkinud kahju eest. Arvestades, et tööandja kahju suurus on 30

4 (11)

241,48 eurot ning tuginedes TLS § 74 lg 2 kuulub töötajalt väljamõistetava kahju suuruseks 5000

eurot (II kd, tl-d 58-60).

Ükski hagiavalduses esitatud selgitustest ei anna alust lugeda töölepingu ülesütlemist tühiseks.

Hagiavalduses väidab töötaja, et tööandja poolt saadetud hoiatuste kuupäevad on valed või

võltsitud. Töötaja võltsimise väidet või süüdistust ei tõenda ega selgita. Töötaja väide ei ole

tõendatud ning tegemist on töötajapoolse emotsionaalse väitega. Töötaja väidab, et peale hoiatuste

saamist tema enesetunne halvenes sedavõrd, et ta pidi jääma haiguslehele. Tööandja arvates ei

olnud hoiatustes kirjeldatud midagi sellist, mis oleks pidanud töötaja tervist sedavõrd halvendama.

Hoiatustes oli viited töökohustuste täitmata jätmisele. Tööandjal on alust arvata, et kuna hoiatustes

olev teave vastas tegelikkusele, ei soovinud töötaja sellega tegeleda. Teatavasti ei pea töötaja

töövõimetuse ajal täitma töökohustusi. Töötaja tegeliku haigestumise seab kahtluse alla ka see, et

töötaja oli omaalgatuslikul valmis vaid kolme päeva pärast haigestumist kohtuma tööandjaga, et

vormistada üleandmis-vastuvõtmis akt. Hagiavalduse punktis 2.5 töötaja kinnitab, et tööandja on

korduvalt küsinud puuduolevaid raamatupidamislike dokumente. Seega pooled selle üle ei vaidle.

Töötaja väidab, et puuduolevad dokumendid puudutavad aega, mil töötaja tööandja juures ei

töötanud. See ei vasta tõele. Tööandja raamatupidaja küsis andmeid näiteks alates 30.11.2018.

Pooled ei vaidle selle üle, et juulis 2018 andis tööandja töötajale kuuluva SEB Panga deebetkaardi

ning PayPal konto. Mõlemad oli mõeldud töökohustuste täimiseks, sh tööandja turundustegevustega

seotud toimingute ja tegevuste tegemiseks ning bürootarvete ostmiseks. Töötaja kohustuseks oli

esitada raamatupidajale kõigi kulutuste algdokumendid, ehk mis puudutasid PayPal kontot, SEB

krediitkaarti, Facebook konto reklaamidega seonduvat. Tööandja raamatupidaja küsis töötaja käest

tehingute aluseks olevaid kuludokumente perioodi eest, mil töötaja oli töölepingulises suhtes

tööandjaga. Töötajale väljatati SEB Pank poolt tööandja arvelduskontolt nimeline deebetkaart

09.07.2018. See kaart suleti 09.02.2019. 18.09.2018 küsis tööandja raamatupidaja E L töötajalt e-

kirja teel 2018 aasta augustikuu kohta käivaid kuludokumente. Need ei olnud töötaja poolt

raamatupidajale esitatud. Esitamata kuludokumentide summa kokku 22 383,30 eurot. Töötaja ei

esitanud puuduolevaid raamatupidamise jaoks vajalike alusdokumente. 26.10.2018 ja 19.11.2018

saatis tööandja raamatupidaja E L töötajale e-kirja teel puudolevate dokumentide nimekirja

augustikuu, septembrikuu ja oktoobrikuu kohta, mida töötaja ei olnud raamatupidaja esitanud.

Oktoobrikuus esitatud e-kirjas puudu olevate arvete summa kokku oli 35 044,23 eurot ning

novembris küsitud arvete summa oli 1107,92 eurot. Töötaja ei esitanud puuduolevaid

raamatupidamise jaoks vajalike alusdokumente. Perioodil 01.08.2018- 30.11.2018 on Z.R

FACEBOOK’i reklaamikontole kandnud 15 286,59 eurot tööandja rahalisi vahendeid (7534,82

eurot on ta kandnud pangakaardi ja 7751,77 eurot PayPal-i kontoga). Kuna puuduvad arved ja

reklaamikontol sisalduv informatsioon, ei ole käesoleval ajal võimalik kontrollida, kas nimetatud

summad on ka tegelikkuses kasutatud tööandja poolt tellitud reklaamide eest tasumiseks või on

nimetatud summasid kasutatud muul viisil, mis ei seondu tööandja ettevõtlusega (nt kolmandate

isikute huvides tellitud reklaami eest tasumiseks või suunatud nimetatud summad reklaamikonto

kaudu kolmandate isikute valdusesse). Töötaja viitab TLS §-le 87, mille kohaselt võib töölepingu

erakorraliselt üles öelda üksnes mõjuval põhjusel etteteavitamise tähtaegu järgides. Eelpool esile

toodud töötaja tegevus, tegevusetus ning käitumine on mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks etteteavitamisetähtaega järgimata. Usalduse kaotuse tekkimise parameeter on igal

tööandjal erinev ehk kes kui kaua millist tegevust sallib. Usalduse kaotuse sisustamiseks puuduvad

seaduse ette nähtud reeglid. Kehtiv TLS ei näe ette hoiatuse regulatsiooni enne töölepingu

ülesütlemist usalduse kaotuse tõttu. Küll aga on tööandja korduvalt andnud töötajale võimaluse

esitada puuduolevad dokumendid või rääkida ausalt kuhu tööandja rahalisi vahendeid kasutati. Seda

töötaja ei teinud. Tööandja raamatupidaja andis töötajale tema töökohustustega seonduva kohustuse.

Töötaja jättis esitamata tehingute aluseks olevad dokumendid ehk töötaja seda ei teinud. Seega

rikkus töötaja töölepingu seadusest tulenevaid töökohustusi. Töötaja ei ole tõendanud vastupidist, et

ta oleks nõutud dokumendid esitanud. Töövaidluskomisjoni istungil andis tunnistusi tööandja

raamatupidaja E L, kes kinnitas, et nõutud kuludokumente kõigi väljaminekute kohta töötaja ei

esitanud. Enne töölepingu ülesütlemist tööandja kaalus kõiki asjas olulist tähendust omavaid

asjaolusid ning hindas töötaja hoolsuse määra. Töötaja, jättes esitamata tehingute aluseks olevad

5 (11)

alusdokumendid, ei käitunud tööandja suhtes lojaalselt. Töötaja oli hooletu ning ei näidanud üles

mistahes valmidust oma käitumist muuta või parandada ka pärast seda kui raamatupidaja oli tema

käest dokumente korduvalt küsinud. Töötaja ükskõikset suhtumist ilmestab ka see, et töösuhte

lõppedes ei andnud töötaja tööandjale üle kõikide meediakanalite (Facebook, Amazon, eBay,

Instagram, Google Adwords, Google Disc, Dropbox ja e- mailiserver @glens.com) sissepääsu

koode ja paroole, et tööandja saaks tekkinud kahju vähendada. Seetõttu oli ka tööandja esmane nõue

töötaja vastu töövaidluskomisjoni esitades kokku 58 535,39 eurot. Töövaidluskomisjoni menetluse

ajal töötaja andis tööandjale osad ligipääsud ja salasõnad, mille tõttu oli tööandjal võimalik saada

ligipääs kulu dokumentidele. Seega vähenes tööandja kahju ning selle suuruseks jäi 24 193,18

eurot. Töötaja oli teadlik oma kohustustest ning hoolsuse määrast. Seega on töötaja käitumine

käsitletav raske hooletusena ning töölepingu ülesütlemine usalduse kaotuse tõttu põhjendatud ning

kehtiv (II kd, tl-d 85-86).

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

4. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et pooled sõlmisid 2017.a juulis töölepingu, mille alusel asus

hageja tööle kostja ettevõttesse. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS §

231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Töölepingu tingimused on tõendatud lepingudokumendiga (I kd, tl-d 9-

14).

5. Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt

üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides

eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo,

millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.

Pooled ei vaidle selle üle, et tööandja ülesütlemisavaldus sisaldus 28.11.2018 kell 18:43 e-kirjas (I

kd, tl 30). Kostja seaduslik esindaja H.O on avaldanud e-kirjas järgmist: „Ma vallandan sinu

usalduse kaotuse, finantsdistsipliini rikkumise pärast. Ma kirjutan kriminaalpolitseile avalduse raha

varguse ja G veebikeskkonna vara ärandamise asjus!“ (I kd, tl 30).

TLS § 95 lg 2 sätestab, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama

erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. TLS § 95 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei

mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest

tekkinud kahju.

Kohtu hinnangul ei põhjendanud kostja ülesütlemist TLS § 95 lg 2 mõistes, sest ülesütlemise

põhjused on asjaoludega sisustamata. Kostja on ülesütlemist põhjendanud üldsõnaliste

hinnangutega, mille osas jäävad ülesütlemise põhjustanud asjaolud ebaselgeks. Kohtu hinnangul on

tööandjal TLS § 95 lg-s 2 sätestatud ülesütlemise põhjendamise kohustuse rikkumisel koormis

tõendada ülesütlemise aluseks olevate asjaolude esinemine.

6. Kostja seaduslik esindaja H.O saatis hagejale 29.11.2018 kell 12:48 e-kirja, milles märkis

järgmist: „Facebooki, Amazoni ja teised kontod on G omand! Kuna sa ei anna mulle

juurdepääsukoode G omandile, on see hea põhjus lõpetada töösuhe „usalduse puudumise“ tõttu +

töölt puudumine. Rahaülekanne sinu erakontole ilma mingi selgituseta, Teliast 599 € ostu

sooritamine ilma kuludokumenti esitamata on vargus ja põhjus võtta ühendust kriminaalpolitseiga

Tallinnas! Sa pead tagastama kogu raha, mis ei ole kuludokumentide ja selgitustega kaetud! Sul

tuleks tasuda G müügi langusest tuleneva kahju eest“ (I kd, tl-d 32-33).

Pooled on menetluses vaielnud selle üle, kas hageja on pärast ülesütlemisavalduse tegemist andnud

kostjale üle juurdepääsud erinevates veebikeskkondades asuvatele kontodele. Kohus leiab, et poolte

esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks enne 28.11.2018 nõudnud hagejalt veebikeskkondades

asuvatele kostja kontodele juurdepääsuks vajaliku teabe (nt kasutajanimed, salasõnad) üleandmist.

6 (11)

Sellise nõude esitamist ei nähtu 26.11.2018 hagejale saadetud hoiatustest (I kd, tl-d 27-28). Samuti

ei nähtu tõenditest, et hageja oleks enne 28.11.2018 keeldunud kontodele juurdepääsude andmisest.

Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et töölepingu ülesütlemise põhjuseks 28.11.2018 oli see,

et hageja keeldus kostjale üle andmast juurdepääse kostja erinevates veebikeskkondades asuvatele

kontodele. Isegi kui hageja ei andnud kostjale töölepingu lõppemisel üle kõiki vajalikke

juurdepääse kostja erinevatele kontodele veebikeskkondades, ei saa töölepingu ülesütlemisavalduse

tegemisele järgnenud hageja tegevusega põhjendada töölepingu varasemat ülesütlemist. Kostja on

heitnud hagejale ette rahaülekannet hageja erakontole ilma mingi selgituseta. Kostja ei ole

täpsustanud, millise ülekande tegemist ta hagejale ette heidab. Kohtu hinnangul on töölepingu

ülesütlemise asjaolu seetõttu tõendamata. Kostja on heitnud hagejale ette Teliast 599 euro suuruse

ostu sooritamist ilma kuludokumenti esitamata ning nimetanud seda varguseks. Kohtu hinnangul on

kostja heitnud hagejale ette kostja vara omastamist. Kohtu hinnangul on 29.11.2018 aktiga

tõendatud, et hageja on kostjale üle andnud mobiiltelefoni maksumusega 599 eurot (I kd, tl 34).

Kohus leiab, et E Gi saab lugeda kostja esindajaks, sest E G on hageja suhtes selliselt käitunud,

suheldes kostja nimel, nt saates 26.11.2018 hagejale hoiatused (I kd, tl-d 27-28). E Gi 30.11.2018 e-

kirjast E Lle nähtub, et hageja on E Gile edastanud Telia Eesti AS-i 09.10.2018 ettemaksuarve xxx,

millest nähtub mobiiltelefoni maksumusega 599 eurot ostmine (I kd, tl 172). Hageja on selgitanud,

et ta ostis töötelefoni. Hageja on telefoni hagejale üle andnud ilma vastuväiteid esitamata. Kostja ei

ole hageja väiteid ümber lükanud Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud hageja poolt kostja vara

omandamist.

Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostja ei ole tõendanud TLS § 88 lg 1 p 5 märgitud

töölepingu ülesütlemise eelduste esinemist.

7. Töövaidluskomisjoni ja kohtumenetluse kestel on kostja põhjendanud töölepingu

ülesütlemist kuludokumentide esitamata jätmisega hageja poolt. Pooled ei ole vaielnud selle üle, et

hageja kohustuste hulka kuulus tööülesannete täitmisega seotud kuludokumentide kostjale

esitamine. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1

p 1). Kohus leiab, et kostja põhjendab töölepingu ülesütlemist töökohustuste rikkumisega hageja

poolt.

TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval

mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist,

eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud

töökohustusi. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või

tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.

Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise

raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

Kohus leiab, et töökohustuste rikkumise tõttu töölepingu ülesütlemise eelduseks oli hageja

hoiatamine kostja poolt.

TLS § 88 lg-s 3 sätestatud hoiatamiskohustuse kohta leidnud, et kuna hoiatamise eesmärk on anda

töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda, peab hoiatuses kui tööandja

tahteavalduses selgelt avalduma tahe öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (vt

ka RKTKo 3-2-1-70-16 p 14).

Kostja 26.11.2018 elektronkirjast nähtub hagejale hoiatuse saatmine (I kd, tl-d 27-28). Hoiatuse

26.11.2018 nr.1126-08 tekstist nähtuvalt on hagejat hoiatatud kuludokumentide raamatupidamisele

esitamise kohustuse rikkumise eest (I kd, tl 27 pöördel). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on

26.11.2018 saadetud hoiatuse kätte saanud. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi

tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohtu hinnangul ei ole pooled esitanud rohkem

tõendeid, millest nähtub teave hageja hoiatamise kohta töökohustuste rikkumise eest. Kohus leiab,

et kostja ei ole enne 26.11.2018 hagejat TLS § 88 lg 3 mõistes hoiatanud.

7 (11)

Lisaks eeltoodule on kostja saatnud 26.11.2018 e-kirjaga hagejale hoiatuse 19.11.2018 nr 1119-07

(I kd, tl 27). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole põhjendanud töölepingu ülesütlemist hageja

rikkumisega, mille eest on hagejat hoiatatud hoiatuse 19.11.2018 nr 1119-07. Vaidluse puudumise

tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Kohus on seisukohal, et hoiatuse saatmise ning töölepingu ülesütlemise vahele peab jääma mõistlik

aeg, mille jooksul on töötajal võimalik oma käitumist parandada, heastada töökohustuste rikkumine

ning asuda eelnevalt rikutud kohustust täitma lepingutingimustele vastavalt. Kui töötaja vaatamata

hoiatamisele rikub töökohustust, on tööandjal õigus leping üles öelda.

Hageja on avaldanud, et ta oli alates 26.11.2018 ajutiselt töövõimetu. Kohtu hinnangul nähtub

vastavasisuline teave hageja 26.11.2018 e-kirjast kostja esindajale (I kd, tl 29) ning portaali

www.eesti.ee väljatrükist, mille kohaselt oli hageja töövõimetuslehe periood 26.11.2018 kuni

17.12.2018 (I kd, tl 96). Kostja ei ole tõendanud hageja ajutise töövõimetuse puudumist ning seda,

et hageja oli ajavahemikus 26.11.2018 kuni 28.11.2018 tööl. Kostja saatis hagejale töölepingu

ülesütlemisavalduse 28.11.2018 e-kirjaga (I kd, tl 30). Kohus leiab, et kuivõrd hageja oli ajutise

töövõimetuse tõttu alates 26.11.2018 töölt eemal, ei saanud hageja rikkuda töökohustusi, mille

rikkumist oli talle ette heidetud. Samuti ei olnud hagejal võimalik asuda võimalikke rikkumisi

heastama. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub hageja poolt

ajavahemikus 26.11.2018 kuni 28.11.2018 toime pandud uus töökohustuse rikkumine, mille eest

teda hoiatati 26.11.2018.

Kostja ei saanud tugineda 28.11.2018 ülesütlemisavalduse tegemisel samale rikkumisele, mille eest

kostja oli hagejat 26.11.2018 hoiatanud. Selleks, et kostja oleks saanud töölepingu üles öelda, oleks

hageja pidanud pärast 26.11.2018 hoiatuse saamist uuesti rikkuma töölepingust tulenevaid

kohustusi. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt töölepingu rikkumist pärast hageja

hoiatamist 26.11.2018. Kuivõrd hageja oli ajutise töövõimetuse tõttu alates 26.11.2018 töölt eemalt,

ei saanud hageja töölepingut enne töölepingu ülesütlemisavalduse tegemist 28.11.2018 rikkuda.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt töölepingu rikkumist

ajavahemikus 26.11.2018 kuni 28.11.2018. Samuti ei ole kostja tõendanud asjaolusid, millest

nähtub hageja hoiatamine TLS § 88 lg 3 mõistes enne 26.11.2018. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodut

arvestades järgitud TLS § 88 lg-s 3 sätestatut.

Kohus leiab, et hageja hoiatamiseks ei saa pidada kostja raamatupidaja E L poolt hagejalt erinevate

arvete küsimist 18.09.2018 e-kirjaga (I kd, tl 91), 26.10.2018 e-kirjaga (I kd, tl 92) ja 19.11.2018 e-

kirjaga (I kd, tl 92). Samuti ei saa hoiatamiseks lugeda E L 09.11.2018 e-kirja, milles on soovitud

inventuuriakti esitamist (I kd, tl 93). Kohtu hinnangul nähtub e-kirjadest tööandja ettevõttesisene

suhtlus, mis kaasneb tööülesannete täitmisega. Kostja raamatupidaja e-kirjadest ei nähtu teavet,

mille kohaselt on kostja heitnud hagejale ette töökohustuste rikkumist ning avaldanud tahet

töölepingu lõpetamiseks, kui hageja lepingut ei täida.

8. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mille kohaselt pani hageja pärast 26.11.2018 hoiatamist

toime kohustuse raske rikkumine või ilmnes pärast 26.11.2018 hoiatamist mõni selline hageja

rikkumine. Samuti ei ole kostja tõendanud asjaolusid, mille esinemisel ei pidanud kostja hea usu

põhimõtte järgi hagejat hoiatama.

9. Kohus leidis eelnevalt, et kostja ei ole tõendanud töölepingu ülesütlemise eeldusi TLS § 88

lg 1 p-de 3 ja 5 järgi. Kohus leidis eelnevalt, et kostja ei hoiatanud hagejat TLS § 88 lg 3 mõistes.

Samuti leidis kohus, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt töölepingu rikkumist ajavahemikus

26.11.2018 kuni 28.11.2018. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse

nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et

töölepingu ülesütlemine toimus aluseta ning seaduse nõuetele mittevastavalt. Seetõttu tuvastab

kohus kostja töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse.

8 (11)

10. TLS § 107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või

töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud

ülesütlemise kehtivuse korral.

Kohus tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse. Hageja on taotlenud töölepingu lõpetamist. Kohus

leiab, et töölepingu ülesütlemise kehtivuse korral oleks tööleping lõppenud alates 28.11.2018.

Seetõttu on hageja taotlus põhjendatud. Kohus rahuldab hageja taotluse ja lõpetab töölepingu alates

28.11.2018.

11. Kuni 16.03.2023 kehtinud TLS § 109 lg 1 redaktsioon sätestas, et kui kohus või

töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab

tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või

töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja

mõlema poole huve. Alates 17.03.2023 kehtiv TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või

töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab

tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata

võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatut. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta,

arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt

isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra.

Põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguskindluse põhimõtte järgi on seadus tagasiulatuvalt kohaldatav

üksnes seaduses sätestatud juhtudel. TLS § 109 lõiget 1 muudeti tööturumeetmete seaduse § 47

punktiga 5. Tööturumeetmete seaduse § 51 lg 2 sätestab, et käesoleva seaduse § 47 punktid 2, 4 ja 5

jõustuvad üldises korras. Töölepingu seaduse rakendussätetes ning võlaõigusseaduse,

tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduses ei ole

sätestatud, et alates 17.03.2023 kehtiv TLS § 109 lg 1 on kohaldatav tagasiulatuvalt. TLS § 109 lg-s

1 märgitud hüvitise maksmise kohustuse tekkimise eelduseks on tööandja poolt töölepingu

ülesütlemise tühisus. Kuivõrd kostja tegi ülesütlemisavalduse hagejaga sõlmitud töölepingu

ülesütlemiseks 28.11.2018, tuleb pooltevahelisele tööõigussuhtele kohaldada kuni 16.03.2023

kehtinud TLS § 109 lg 1 redaktsiooni.

Kohus tuvastas eelnevalt töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse ja lõpetas töölepingu alates

28.11.2018. Hageja on taotlenud TLS § 109 lg-s 1 nimetatud hüvitisena 7255,68 euro

väljamõistmist kostjalt. Hageja on avaldanud oma ühe kuu keskmise töötasu suuruseks 2418,56

eurot. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja arvestuskäigule. Hageja kolme kuu keskmine töötasu on

seega 7255,68 eurot (3x2418,56=7255,68).

Kohtu hinnangul ei pooled välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust hüvitist

vähendada. Kohus leiab, et hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada töölepingu ülesütlemise

asjaolusid. Kohtu hinnangul nähtub hageja ning kostja raamatupidaja E L vahelisest suhtlusest, et

hageja viivitas korduvalt raamatupidamise algdokumentide esitamisega kostjale. See nähtub kostja

raamatupidaja E L poolt hagejalt erinevate arvete küsimisest 18.09.2018 e-kirjaga (I kd, tl 91),

26.10.2018 e-kirjaga (I kd, tl 92) ja 19.11.2018 e-kirjaga (I kd, tl 92). Töölepingu ülesütlemise

järgselt ei ole hageja aidanud kaasa sellele, et kostja saaks juurdepääsu kostja Facebook Ad

Account’ile. Kostja on tõendanud juurdepääsu puudumist Facebook Ad Account’ile Facebook’i

klienditoega peetud e-kirjavahetusega (I kd, tl-d 181-182). Hageja e-kirjavahetus Facebook’i

klienditoega ei sisalda teavet selle kohta, et hageja on teinud omalt poolt kõik võimaliku tagamaks

kostjale juurdepääs kostja Facebook Ad Account’ile (I kd, tl 194). Kohtu hinnangul ei lõpe poolte

kohustus käituda teineteise suhtes heas usus töölepingu lõppemisega, kusjuures ei oma tähtsust see,

et kostja ülesütlemisavaldus oli tühine. Kostja rikkumine ei anna hagejale õigust rikkuda oma

kohustusi, sh aidata kaasa kostja varaliste õiguste üleandmisele. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et

töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades on põhjendatud hüvitise

muutmine selliselt, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetava hüvitis ei ületa poolteise kuu keskmist

9 (11)

töötasu. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise

3627,84 eurot. Kohus jätab hagiavalduse hüvitise 3627,84 eurot tasumise nõudes rahuldamata.

12. Kostja nõuab hagejalt töölepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning kahjuhüvitise

5000 eurot tasumist.

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele

järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab

varalise olukorra võrreldavat halvenemist - kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja

käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei

oleks toimunud (vt nt RKTKo 3-2-1-36-15 p 22; RKTKo 3-2-1-152-16 p 21).

Kostja leiab, et hageja on kostjale tekitanud kahju raamatupidamise algdokumentide esitamata

jätmisega (II kd, tl 58). Kohus on seisukohal, et raamatupidamise algdokumentideks olevate arvete

esitamata jätmisega tekitatud kahju ei võrdu arvetel märgitud summadega. Kostja koormis oli välja

tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtuvalt ei olnud kulutused tehtud kostja huvides ning kulutuste

tegemise tõttu vähenes kostja vara. Kostja selliseid asjaolusid välja toonud ega tõendanud pole.

Kohtu hinnangul võib raamatupidamise algdokumentide esitamata jätmisega kaasneda kostjale

maksukohustus, mis on kostjale tekitatud kahjuks, sest maksukohustuse tekkimisega väheneb kostja

vara. Töövaidluskomisjoni 09.05.2019 istungil on tunnistaja E L avaldanud, et tööandja on kuluna

kandnud tulumaksu 6000 eurot (I kd, tl 201). Kohtu hinnangul ei nähtu tunnistaja ütlustest, milliste

konkreetsete kulutuste tegemise ja nende kulutuste osas raamatupidamise algdokumendi puuduse

tõttu on maksukohustus tekkinud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub

kostjale maksukohustuse tekkimine tulenevalt raamatupidamise algdokumentide esitamata

jätmisest, sh ei ole kostja tõendanud asjaolusid, millest nähtub võimaliku maksukohustuse suurus.

Eeltoodut arvestades ei ole kostja tõendanud enda varalise olukorra halvenemist ning seega ka

kahju tekkimist. Kohus jätab kostja hagiavalduse hageja vastu 5000 euro tasumise nõudes

rahuldamata.

13. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

14. TsMS § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni

asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga.

Kohus määras hageja Z.R ’i hagiavalduse menetlusse võtmisel hagihinnaks 10 755,68 eurot. Kohus

leiab, et hagihind on määratud valesti. Hageja Z.R esitas hagiavalduse töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks, mis on mittevaraline tuvastusnõue TsMS § 125 mõistes. Hageja taotlus

lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel tööleping ei ole hageja nõudeks, vaid hagi sisulise lahendamisega

kaasnev taotlus. Seetõttu ei võeta taotlust arvesse hagihinna määramisel. Hageja on esitanud kostja

vastu 7255,68 euro tasumise nõude. TsMS § 134 lg 4 sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos

sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. TsMS § 134 lg-st

4 tulenevalt tuleb hagihind määrata asjas esitatud raha tasumise nõudest lähtudes. Kohus muudab

TsMS § 124 lg 1 ja 134 lg 4 alusel hagihinda ja määrab hagihinnaks 7255,68 eurot.

15. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 1

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

10 (11)

Kohus rahuldas hageja Z.R ’i hagiavalduse osaliselt. Seetõttu esineb alus menetluskulude

võrdeliseks jaotamiseks TsMS § 163 lg 1 järgi. Menetluskulude võrdelisel jaotamisel võtab kohus

arvesse, millised on nii hageja esitatud nõuetele kui ka rahuldatud nõuetele vastavad hagihinnad

TsMS § 134 lg-s 4 sätestatut arvestamata. Hageja esitatud nõuetele vastav hagihind TsMS § 134 lg-

s 4 sätestatut arvestamata oli 10 755,68 eurot (tuvastusnõue 3500 eurot + raha tasumise nõue

7255,68 eurot = 10 755,68 eurot). Hageja kohtuotsusega rahuldatud nõuetele vastav hagihind TsMS

§ 134 lg-s 4 sätestatut arvestamata oli 7127,84 eurot (tuvastusnõue 3500 eurot + raha tasumise nõue

3627,84 eurot = 7127,84 eurot). Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 66% ulatuses

(7127,84 10 755,68-st on 66%). Eeltoodust tulenevalt on kohus teinud otsuse hageja kasuks 66%

ulatuses. Seega esineb alus menetluskulude jaotamiseks TsMS § 163 lg 1 järgi selliselt, et hageja

kannab menetluskuludest 34% ja kostja 66%. Kohus jättis kostja hagiavalduse hageja Z.R ’i vastu

rahuldamata. Seetõttu esineb alus menetluskulude jaotamiseks TsMS § 162 lg 1 järgi selliselt, et

need jäetakse tervikuna kostja kanda.

Kohtu hinnangul ei ole vaidluse iseloomu arvestades võimalik eristada, millised toimingud on pool

teinud enda hagiga seonduvalt ning millised toimingud on pool teinud vastaspoole hagiga

seonduvalt. Seetõttu tuleb kohtu hinnangul TsMS § 162 lg-d 1 ja 163 lg-d 1 kohaldada koos

selliselt, et kohus võtab kostja hagi rahuldamata jätmist arvesse hageja hagiavalduse osalisest

rahuldamisest tuleneval menetluskulude võrdelisel jaotamisel. Kuivõrd kohus lahendas asja

suuremas ulatuses hageja kasuks ning jättis tervikuna rahuldamata kostja hagi, on põhjendatud

menetluskulude jaotamine selliselt, et kostja kannab menetluskulud osaliselt ning hageja kanda

menetluskulusid ei jää. Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 ja 163 lg 1 järgi menetluskuludest 66% kostja

kanda ning kostja kulud kostja enda kanda.

16. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

11 (11)