3-22-1555/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-1555

Määruse kuupäev

30.05.2023

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu seoses

internetile

juurdepääsu

piiramisega

vanglas

ja

kaebaja

pöördumiste lahendamata jätmisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X taotlus kohtuasjade nr 3-22-1555 ja 3-23-187

liitmiseks rahuldamata.

3. Jätta X riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse

Tartu

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. X esitas 17.07.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi

vastu.

Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 20.04.2022. a haldusakt nr 6-10/7052-2 ning kohustada

Viru Vanglat ja Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi) tagama kaebajale ligipääs isiklikule ja

ettevõtte e-postile ja Facebookile ning e-toimik.ee, politsei.ee, e-riik.ee, just.ee ja vangla.ee

veebilehtedele. Kaebaja sõnul esitas ta 22.04.2022 Viru Vanglale vaide, milles taotles

haldusakti nr 6-10/7052-2 kehtetuks tunnistamist ja kohustava ettekirjutuse tegemist tagada

ligipääs soovitud lehekülgedele. Kaebaja sõnul on kaebuse esitamise seisuga jäetud tema vaie

lahendamata ja Justiitsministeeriumile edastamata. Kaebaja soovib isiklikku ja ettevõtte e-posti

ja Facebooki kontot kasutada tõhusamaks suhtlemiseks lähedaste, sõprade ja tuttavatega, seoses

ettevõttega, uute positiivsete kontaktide loomiseks ning teenuste müügiks. E-toimik.ee lehele

ligipääsu vajab kaebaja seoses erinevate kohtumenetlustega toimikutega tutvumiseks ja

kohtutega suhtlemiseks, mis on tõhusam vahend kui paberkandjal, mis on nii kaebaja kui ka

kohtute jaoks koormavam. Lisaks soovib kaebaja erinevate võlgnike vastu esitada maksekäsu

kiirmenetluse avaldusi kohtule, mida saab esitada üksnes e-toimik.ee lehelt. Teistele soovitud

lehtedele on kaebajal vaja ligipääsu asjaajamiseks seoses era- ja perekonnaeluga, ettevõtlusega

ning info hankimiseks. Kaebaja arvates on kõnealused piirangud ebavajalikud ja

ebaproportsionaalsed. Ka lehtedele politsei.ee, just.ee, e-toimik.ee, e-riik.ee ja vangla.ee

ligipääsu piiramine ei ole põhjendatud, sest tegemist on igale inimesele olulist infot sisaldavate

3-22-1555

lehtedega, mis on riigi kontrolli all. E-posti teel suhtlemine võimaldab suhelda ka

vanglaametnikega ja teiste ametiasutustega tõhusamalt ning saada kiiremini ja lihtsamalt

vastuseid, vähendades paberkandjal esitatud pöördumiste menetlemisega kaasnevat

tööressurssi.

Kaebaja taotleb kaebuses ka Eesti Vabariigilt talle õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju

hüvitise 50 000 euro väljamõistmist. Kaebaja toob välja, et ta on esitanud 01.08.2021–

13.07.2022 vanglale erinevaid pöördumisi haldusmenetluste algatamiseks, kuid tema

pöördumisi ei ole lahendatud. Ka Justiitsministeerium ei ole vaatamata kaebaja pöördumistele

midagi ette võtnud. Kaebaja leiab, et Viru Vangla ja Justiitsministeerium kohtlevad teda

väärikust alandavalt ja ebainimlikult. Samuti heidab kaebaja vanglale ja Justiitsministeeriumile

ette seda, et vaatamata haldusasjas nr 3-21-161 tehtud otsusele sunnitakse jätkuvalt

kokkusaamisele tulnud isikud lahti riietuma. Kaebaja viitab ka haldusasjades nr 3-19-656, 3-

19-1803 ja 3-20-1314 tehtud kohtulahenditele seoses kaebaja suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude

kohaldamisega.

Kaebaja

sõnul

on

ta

korduvalt

pöördunud

Justiitsministeeriumisse

seoses

tema

suhtes

vangla

poolt

kehtestatud

täiendavate

julgeolekuabinõudega, kuid midagi ei ole ette võetud ja vanglal võimaldati 22 kuu jooksul

kaebaja õigusi rikkuda. Kaebaja teeb Justiitsministeeriumile ja vanglale etteheiteid ka seoses

tugevdatud järelevalve osakonna kinnipeetavate hõivatuse mittetagamisega. Kaebaja leiab, et

kuna Viru Vangla ja Justiitsministeerium on tema õigusi ja vabadusi vähemalt viimase kolme

aasta jooksul rikkunud, teda väärkohelnud ja purustanud kaebajale olulisi sotsiaalseid sidemeid,

siis tuleb eeldada kaebajal mittevaralise kahju tekkimist (vaimsed ja füüsilised kannatused,

nördimus, alandatuse tunne, heaolu ja tervise rikkumine jne).

Kaebaja taotleb kaebuses ka kohustada Eesti Vabariiki võtma tarvitusele kõik meetmed Viru

Vanglas pöördumistele tähtaegselt vastamise/lahendamise tagamiseks. Samuti taotleb kaebaja

Eesti Vabariigi kohustamist algatama menetlus ja võtma vastutusele Viru Vangla direktor M,

II üksuse juht T ning II üksuse kontaktisik T seoses kaebaja õiguste rikkumiste ja

väärkohtlemistega. Kaebaja taotleb asjas vangistusseaduse kohaldamata jätmist ning palub

tunnistada selle §-d 1–104 täies ulatuses Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooniga vastuolus olevaks ning kohustada Eesti Vabariiki välja

andma uus põhiseaduse, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa

Nõukogu Ministrite Komitee soovituse Rec(2006)2 ja ÜRO standarditega kinnipeetavate

kohtlemiseks kooskõlas olev vangistusseadus.

Kaebuses on esitatud riigilõivust vabastamise taotlus.

2. Viru Vangla edastas 12.09.2022 ja 14.09.2022 vastusena kohtunõuetele Viru Vangla

20.01.2020. a vastuse nr 6-10/45929-2 ja 20.04.2022. a vastuse nr 6-10/7052-2. Ühtlasi teatas

Viru Vangla, et kaebaja ei ole esitanud vaiet 20.01.2020. a vastuse peale. Kaebaja 22.04.2022

esitatud vaiet ei olnud vangla kohtule vastamise ajaks lahendanud. Vangla sõnul ei ole kaebaja

esitanud Viru Vanglale kaebuse asjaoludega seonduvat kahjunõuet.

3. A. T esitas 23.02.2023 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palub menetlusökonoomiast

tulenevalt liita haldusajad nr 3-22-1555 ja 3-23-187 ühte menetlusse, kuna sisuliselt on tegemist

identsete vaidlustega.

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas

välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks. Kohus on seisukohal, et A. T kaebus tuleb alljärgnevatel põhjustel tervikuna

tagastada.

3-22-1555

5. Kaebaja on ühe nõudena taotlenud kohustada Eesti Vabariiki algatama menetlus ja võtma

vastutusele Viru Vangla direktor M, II üksuse juht T. ning II üksuse kontaktisik T. seoses

kaebaja õiguste rikkumiste ja väärkohtlemistega. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib

tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste

kaitseks. See tähendab, et isikule peab mõnest õigusnormist tulenema subjektiivne õigus, mida

ta kohtus kaitseb. Kohus leiab, et mitte ükski õigusnorm ei anna kinnipeetavale õigust nõuda

vanglaametnike vastutusele võtmist. Kuna kaebajal puudub vastav subjektiivne õigus, ei ole tal

ka õigust selliseid nõudeid halduskohtule esitada. Ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse

algatamise ja distsiplinaarkaristuse kohaldamise õigus on vastaval ametiisikul, kellel on selle

vanglaametniku ametisse nimetamise õigus, ministril või tema poolt volitatud ametiisikul

(vangistusseaduse (VangS) §-d 148 ja 149 ning avaliku teenistuse seaduse § 72 lg-d 1–2).

Kaebaja ei saa seetõttu kohtumenetluses nõuda vanglaametnike distsiplinaarkorras karistamist.

Kaebaja ei saa eraldiseisvas kohtumenetluses nõuda ka kohtu poolt vanglaametnike suhtes

mingite muude karistuslike meetmete kohaldamist. Seega tuleb kaebus kõnealuse nõude osas

kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

6. Kaebaja on taotlenud kohustada Eesti Vabariiki võtma tarvitusele meetmed Viru Vanglas

pöördumistele tähtaegselt vastamise tagamiseks. Kohus leiab, et ka selle nõude osas kuulub

kaebus kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele. Kohtu

hinnangul ei saa kaebaja esitada taolist üldist kohustamisnõuet, et vangla või

Justiitsministeerium tagaks pöördumiste tähtaegse menetlemise. Kohus märgib, et vanglale

esitatavad pöördumised võivad olla sisult ja ka mahult väga erinevad (vaided, selgitustaotlused,

märgukirjad jne). Erinevate pöördumiste menetlemise kord ja lahendamise tähtajad on

sätestatud erinevates õigusaktides ning vanglal on kohustus neid järgida. Kui vangla vastavaid

õigusnorme ei järgi, siis on kaebajal võimalik esitada kindlat vangla haldusakti või toimingut

puudutav konkreetne nõue. Näiteks, kui vangla ei ole kaebaja mingit vaiet tähtaegselt

lahendanud, siis ei ole kaebajal takistusi esitamaks halduskohtule kaebus selle vaide esemeks

olevas põhinõudes. Kaebaja ei saa nõuda, et vanglas võetaks tarvitusele meetmed, mis igal juhul

tagaks erinevate vanglale esitatud pöördumiste tähtaegse lahendamise. Kohtu hinnangul on

mõistetav, et suure töökoormuse tõttu võib vanglas esineda olukordi, kus pöördumistele ei jõuta

tähtaegselt vastata. Kuna kaebaja õigus enda õiguste kaitsele ei ole sellisel juhul oluliselt

riivatud, sest kaebaja saab konkreetsete pöördumistega seonduva vangla tegevuse kohtus

vaidlustada, siis ei pea kohus põhjendatuks jaatada kaebeõigust üldise kohustamisnõude osas

kõikidele pöördumistele vastamise tähtaegsuse tagamiseks vanglas.

7. Kaebaja ei saa halduskohtule esitatava kaebusega nõuda ka Eesti Vabariigi kohustamist

andma välja uus vangistusseadus, mis oleks kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) ja

rahvusvahelise õigusega. Vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 2 võib kaebusega nõuda haldusakti

andmist või toimingu tegemist. Seaduste vastuvõtmine on Riigikogu pädevuses (PS § 65) ning

kohus ei saa teha selleks seadusandlikule võimule ettekirjutusi. Kohus saab üksnes jätta asja

lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on kohtu hinnangul

vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega (HKMS § 158 lg 4). Seega

kuulub kaebus ka antud nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

8. Kaebaja on esitanud ka hüvitamisnõude, paludes mõista Eesti Vabariigilt tema kasuks välja

õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitis 50 000 eurot seoses tema erinevate

pöördumiste lahendamata ja tema õiguste kaitse tagamata jätmisega.

8.1. Kohus leiab, et hüvitamisnõude osas kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel, mille kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole

pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja

on kahjunõude soovinud esitada küll Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi) vastu, kuid

3-22-1555

vastavalt HKMS § 18 lg-le 1 teeb vastustaja vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus ning

menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Kohtu hinnangul

seonduvad kaebaja poolt kaebuses välja toodud väidetavad kahju tekitanud tegevused eelkõige

Viru Vangla tegevusega, mistõttu tuleb hüvitamisnõude osas vastustajaks lugeda Viru Vangla.

VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või

vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud. HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt võib juhul, kui seadus näeb nõude

lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse,

esitada kaebuse halduskohtule üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast. Viru Vangla teatas 12.09.2022. a vastuses kohtunõudele, et

kaebaja ei ole esitanud Viru Vanglale kaebuse asjaoludega seonduvalt kahju hüvitamise

taotlust. Ka kaebaja ise ei ole kohtule kahjunõude osas kohtueelse menetluse läbimist

tõendanud. Seega ei ole kaebaja pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast ning hüvitamiskaebus ei ole lubatav.

8.2. Kohus märgib, et kui ka lugeda kahjunõue esitatuks Justiitsministeeriumi vastu seonduvalt

kaebaja erinevatele pöördumistele vastamata ja vangla üle järelevalve teostamata jätmisega, siis

tuleks selline kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib

kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

HKMS § 121 lg 2 p 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning näeb ette võimaluse

tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega

kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust

arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja õigusi kuigi intensiivselt

riivata Justiitsministeeriumi tegevus tema pöördumistele vastamisel. Samuti ei ole kaebajal

subjektiivset õigust nõuda Justiitsministeeriumilt vangla üle järelevalve teostamist. Seetõttu ei

oleks Justiitsministeeriumi vastu esitatud kahjunõue kohtu hinnangul kuigi perspektiivikas.

9. Kaebaja nõuab ka, et kohus tühistaks Viru Vagla 20.04.2022. a vastuse nr 6-10/7052-2 ning

kohustaks Viru Vanglat ja Justiitsministeeriumi tagama kaebajale ligipääsu tema soovitud

internetilehtedele (s.o Facebook, e-toimik.ee, politsei.ee, e-riik.ee, just.ee ja vangla.ee).

Kaebuse sisust lähtudes mõistab kohus, et kaebaja taotleb Viru Vangla 20.04.2022. a vastuse

tühistamist osas, mis seondub tema taotlusega laiendada interneti kasutamist vanglas

(nimetatud vastuse p 4). Kohus leiab, et interneti kasutamise laiendamise taotlustega

seonduvate tühistamis- ja kohustamisnõuete osas tuleb praegune kaebus tagastada

HKMS § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p 21 alusel.

9.1. Kaebaja nõudis 11.04.2022 Viru Vanglale esitatud pöördumises võimaldada ligipääsu tema

isiklikule ja ettevõtte e-postile, samuti Facebooki kontole. Vangla vastas kaebajale

20.04.2022. a vastuse nr 6-10/7052-2 p-s 4, et vangla on kaebaja samalaadse sisuga

pöördumisele varasemalt vastanud (20.01.2020 nr 6-10/45929-2) ning jääb samale seisukohale.

Vangla lisas, et isiklikule ja ettevõtte e-postile ligipääsu osas on põhjendused samad, mis

Facebooki konto osas ning need on 20.01.2020. a vastuskirjas esitatud. Viru Vangla märkis

20.01.2020. a vastuses, et VangS § 311 loetleb kindlad lehed, millele juurdepääs on

võimaldatud. Kuna kaebaja nimetatud veebilehed sellest loetelust puuduvad, ei tagata neile ka

juurdepääsu. Seda enam, mis puudutab isiklikku Facebooki kontot, siis VangS § 311 ütleb

selgelt, et kinnipeetavale on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist

suhtlemist. Nagu kaebaja on oma taotluses täpsustanud, siis Facebooki kontole soovis ta

juurdepääsu seoses kirjavahetuse haldamisega – selline tegevus on aga kinnipeetavale keelatud.

Kaebaja esitas Viru Vanglale 22.04.2022 vaide, milles taotles haldusakti nr 6-10/7052-2

3-22-1555

kehtetuks tunnistamist ja kohustava ettekirjutuse tegemist tagada ligipääs soovitud

lehekülgedele. Viru Vangla teatas kohtule 12.09.2022. a vastuses, et vangla ei ole kaebaja

22.04.2022 esitatud vaiet lahendanud. Kohus leiab, et kuivõrd kaebaja 11.04.2022. a taotlus ja

vangla 20.04.2022. a vastus nimetatud taotlusele puudutavad üksnes ligipääsu võimaldamist

kaebaja ja tema ettevõtte e-postile ja Facebookile, mitte aga kaebuses nimetatud riigiasutuste

veebilehtedele, siis ei ole riigiasutuste veebilehti puudutavas osas kaebajal läbitud

VangS § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. Kohus märgib seejuures, et

kõnealuse kohustamisnõude puhul saab lugeda vastustajaks Viru Vangla, mitte

Justiitsministeeriumi, kuivõrd VangS §-st 311 tulenevalt peab interneti kasutamise

kinnipeetavatele tagama vangla. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla

haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras

tingimusel,

et

kinnipeetav

on

eelnevalt

esitanud

vaide

vanglateenistusele

või

Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud,

osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

9.2. Seonduvalt eelnevas punktis käsitletud kohustamisnõudega peab kohus vajalikuks

täpsustada, et kaebaja on esitanud Viru Vanglale 06.01.2023 uue taotluse, milles palus samuti

tagada ligipääsu ettevõtte ja isiklikule e-postile, Facebooki kontole ning ka veebilehtedele

emta.ee, e-riik.ee, just.ee ja politsei.ee. Viru Vangla vastas kaebaja sellele taotlusele

10.01.2023. a vastusega nr 6-10/514-2 ning antud vangla vastuse osas on kaebaja korrektselt

läbinud VangS § 11 lg-st 5 tuleneva vaidemenetluse. Seejärel esitas kaebaja halduskohtule

23.01.2023 kaebuse Viru Vangla 10.01.2023. a vastuse nr 6-10/514-2 tühistamiseks ja vanglale

ettekirjutuse tegemiseks tagada ligipääs kaebaja soovitud internetilehtedele või alternatiivselt

otsustada asi uuesti. Kaebus registreeriti kohtuasjana nr 3-23-187. Seega saab kaebaja

nimetatud kohtuasja raames kaitsta oma õigusi osas, mis puudutab soovitud riigiasutuste

veebilehtedele ligipääsu. Kohus ei pea menetlusökonoomiat arvestades põhjendatuks liita

praegust kaebust kõnealustes nõuetes kohtuasja nr 3-23-187 juurde. See ei lihtsustaks kohtu

hinnangul vaidluse lahendamist, vaid pigem muudaks kaebuse ebaülevaatlikuks. Kaebaja on

kohtuasjana nr 3-23-187 registreeritud kaebuses esitanud kaebuse faktilise põhjenduse ning

praeguse kaebuse asja juurde liitmine ei ole kaebaja õiguste kaitse seisukohalt vajalik ega

võimaldaks asja kiiremat ja lihtsamat lahendamist.

9.3. Seoses kaebaja nõudega saada ligipääsu tema isikliku ja ettevõtte e-postile ning

Facebookile märgib kohus, et VangS § 311 kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada

internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on

vanglateenistuse

järelevalve

all

võimaldatud

juurdepääs

ametlikele

õigusaktide

andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele.

Kinnipeetaval on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist.

Kohtu hinnangul ei kujuta ligipääsupiirang veebilehele Facebook ja e-kirjavahetusele kaebaja

õigustele niivõrd intensiivset riivet, et oleks õigustatud kohtumenetluse täiemahuline

läbiviimine. Kohus märgib, et vanglakaristust kandma asudes pidi kaebaja arvestama sellega,

et võrreldes vabaduses viibijatega on tal oma õiguste realiseerimisel teatud piirangud. Kaebaja

ei saa eeldada, et vangla peab talle ettevõtlusega tegelemiseks võimaldama sarnased

tingimused, nagu need on vabaduses viibijatel. Kaebaja saab vajadusel enda võimaliku töö ja

ettevõtlusega seonduvat korraldada ka telefoni ja/või kirja teel. Samuti ei ole kohtu hinnangul

peresidemete säilimiseks e-kirjavahetus tingimata hädavajalik, kuna VangS sätestab selleks ka

muid võimalusi (kokkusaamised, helistamine ja tavapärane kirjavahetus). Ka kaebuses toodud

muud põhjendused ei anna alust asuda seisukohale, et kõnealune ligipääsupiirang riivaks

kaebaja õigusi intensiivselt.

9.4. Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja nõue jätta VangS §-d 1–104 täies ulatuses

kohaldamata, kuivõrd kõik nimetatud sätted ei reguleeri praeguses kaebuses vaidlustatud

3-22-1555

vangla tegevust ega saaks seega asja sisulisel lahendamisel tähtsust omada. Kohus ei näe

interneti kasutamist vanglas puudutava VangS sättes vastuolu põhiseadusega osas, mis

puudutab ligipääsu piirangut e-kirjavahetusele ja Facebook lehele. VangS §-ga 311 välistatakse,

et kinnipeetavatel oleks võimalik vaidlusaluste lehekülgede kaudu kasutada internetti viisil, mis

võiks ohustada vangistuse täideviimise eesmärke ja selle kaudu vangla julgeolekut ning

ühiskondlikku turvalisust laiemalt (vt ka Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne,

L. Madise jt, Juura 2014, lk 97–98). Piirang kaebaja soovitud veebilehele Facebook ja e-postile

ligipääsule on kohtu hinnangul õigustatud, kuna need võimaldavad elektroonilist suhtlemist ega

vasta seega vangla turvanõuetele. Vangistusseaduse muutmise seaduse (kinnipeetavate ligipääs

internetile) eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et kui kinnipeetavad saaksid kirjavahetust pidada

ka veebilehe kaudu, eeldaks selle kontrollimine ulatuslikumaid infotehnoloogilisi arendusi ja

investeeringuid. Samas ei pruugi ka alati olla tagantjärgi tuvastatav, kellega on kinnipeetav

elektroonilisel teel suhelnud. VangS § 29 lg 21 kohaselt peab vanglateenistusel olema võimalik

seda kontrollida. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on selgitanud, et vangistus tähendab

paratamatult mitmeid piiranguid kinnipeetavate suhtlusele välismaailmaga, sealhulgas teabe

saamisele (19.01.2016. a otsus nr 17429/10 asjas Kalda vs. Eesti). EIK praktikast ei saa teha

järeldust, et kinnipeetavatel peaks olema piiranguteta juurdepääs mistahes veebilehtedele (EIK

17.01.2017. a otsus nr 21575/08 asjas Jankovskis vs Leedu ja Riigikohtu üldkogu 30.06.2017. a

otsus asjas nr 3-3-2-1-16, p 22). Seega eelnevat arvestades tuleb kohtu hinnangul pidada Viru

Vangla 20.04.2022. a vastuse nr 6-10/7052-2 osalise tühistamise ning kaebaja isiklikule ja

ettevõtte e-postile ja Facebooki lehele ligipääsu saamiseks kohustamise nõuete osas kaebuse

rahuldamist pigem ebatõenäoliseks ja kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks, mistõttu

tagastab kohus kaebuse nende nõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

10. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. Kuna A. T kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, jääb kaebaja esitatud riigilõivust

vabastamise taotlus läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)