2-22-140937/42 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.05.2023, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-22-140937

Tsiviilasi

Õigusbüroo Verdict OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4469,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Õigusbüroo Verdict OÜ, registrikood: 14350092,

asukoht: Mingi tn 5-71 Tallinn Harju maakond

Hageja lepinguline esindaja: Anne Talviste, e-posti aadress:

xxx

Kostja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx

Kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat

Aleksei Vassiljev, e-posti aadress: xxx

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Õigusbüroo Verdict OÜ hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Õigusbüroo Verdict OÜ kanda.

3. Mõista Õigusbüroo Verdict OÜ-lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigi õigusabi

kulu 727,20 eurot (sh käibemaks) vastavalt otsusele lisatud makseinfole.

4. Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb Õigusbüroo Verdict OÜ-l

tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Tasumisega

viivitamise korral tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad

1. 12.12.2022 hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt oli kinnistusraamatu andmetel korteri

asukohaga XXX, Kiviõli omanikuks X (kostja), kes loobus märtsis 2018. aastal omandist Eesti

Vabariigi kasuks. Hageja on võrguettevõtjana elamut asukohaga Kiviõli, Võidu tn 6, sh kostjale

kuulunud korterit kütnud ja esitanud korteriomanikele, sh kostjale kütte eest arveid. Hageja märkis,

et isegi kui poolte vahel ei ole sõlmitud soojusenergia teenuse osutamise lepingut, siis on kostja

kohustatud soojusenergia kasutamise eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Kostjale on

hageja osutanud teenust ilma vastava lepinguta, seega käsundita (VÕS § 1018 lg 1 p 2; VÕS § 1023

lg 1 ja 2; Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-33-13, 3-2-1-25-08). Kostja jättis talle esitatud arved täies

ulatuses tasumata (kaks tasumist (märts 2014, september 2014 ja august 2015) kogusummas 72,73

eurot laekus teise menetluse raames varem sisse nõutud võlgnevuse katteks tehtud maksete arvelt).

14.06.2022 loovutas AS Kiviõli Soojus soojusenergia nõude kostja vastu Õigusbüroo Verdict OÜ-le

(hageja), koos täiendavate kõrvalnõuete nõudeõigusega, mis võivad lisanduda nõude loovutamise

hetkeks täitmata kohustustele. Hagi esitamise hetkeks oli korteri soojusenergia eest võlgnevus

summas 2769,33 eurot (võlgnevuse periood märts 2014 kuni veebruar 2018). Hageja oli seisukohal,

et käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumise tähtaeg on TsÜS § 149 järgi kümme aastat

nõude sissenõutavaks muutumisest ning nõue ei ole aegunud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-57-13 p

13, 3-2-1-44-11 p 35). Arvetel märgitud viivisemäär 0,2% päevas ületab oluliselt maksimaalselt

lubatud määra, siis arvestas hageja viiviseid VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Viivise arvestuse

tabel on toodud hagi punktis 2 lk 3-5 ning hagi esitamise seisuga, so 12.12.2022 on arvete alusel

arvestatud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1477,88 eurot. Edasiulatuvat viivist nõuab

hageja kostjalt alates 13.12.2022 põhinõudelt 2769,33 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 määras kuni

põhinõude täitmiseni. Hagi esemest tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded:

põhivõlgnevus 2769,33 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1477,88 eurot, edasiulatuv

viivis alates 13.12.2022 põhinõudelt 2769,33 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 määras kuni põhinõude

täitmiseni (dtl 39 kuni dtl 45; hagi ese dtl 44).

2. 23.01.2023 vastuses selgitas hageja, et kostjale osutati teenust käsundita, st ilma lepinguta,

kuivõrd ajal kui lepingu sõlmimist pakuti, kostja seda teinud, ka mitte hiljem (võlgniku telefoni teel

tehtud päringule saatis AS Kiviõli Soojus talle meili teel kinnituse, et temaga ei ole Soojuse lepingut

sõlmitud kunagi ja arvete väljastamine toimus eranditult tema omanikuks olemise staatusest

tulenevalt kinnistusraamatu väljavõtte alusel. 2006/2007 arveldas elanikkonnaga tõepoolest Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ (edaspidi KKT), kuid juunis 2007 algasid läbirääkimised KKT ja KS vahel, et

elanikkond üle anda AS-ile Kiviõli Soojus. Hageja esitas kirjavahetuse KKT ja KS vahel

soojusenergia teenuse kohta, samuti Kiviõli Keemiatööstuse OÜ teate soojusenergia ostu-

müügilepingu lõpetamise kohta, millega lõppes ka kostjaga sõlmitud leping. Lisaks, kõik

võlanõuded, mis võisid tekkisid KKT ja elanikkonna vahel, jäid KKT-le. Kostja poolt esitatud KKT

leping ei läinud üle AS-ile Kiviõli Soojus ning ole ka lepingulise suhte aluseks antud nõude puhul.

Kostja vastusele lisatud leping nr 2475 soojusvarustuse kohta on asjakohatu ja see tuleb jätta

tähelepanuta. Vaidlus ei puuduta XXX korterit, I.Z ei ole XXX nõudega seotud ja ühe asjasse mitte

puutuva korteri soojusenergia leping ei tähenda, et see oleks automaatselt sõlmitud ka teistega ning

oleks siduv tervele majale (ning erinevalt kostjast, I.Z lihtsalt täitis AS-i Kiviõli Soojus palvet lisada

talle postkasti jäetud lepingule oma andmed ning tagastas teise eksemplari AS-ile Kiviõli Soojus).

Soojusenergia müümise ja jagamise aluseks on “Kiviõli linna kaugküttepiirkonna piiride, võrguga

liitumise ja võrgust eraldumise tingimuste ja korra, kaugkütte üldiste kvaliteedinõuete, soojuse

piirhinna kooskõlastamise korra, soojusettevõtja arenduskohustuse ning elanikkonnaga kasutatud

soojusenergia arvestamise korra vastuvõtmine”, mis on kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu

17.06.2004 määrusega nr 18. Vaidlust ei ole teenuse osutamises, kuivõrd kostja on ka ise kinnitanud

näitude esitamist, arvete osalist tasumist otse AS-ile Kiviõli Soojus. Võidu tn 6 KÜ moodustati 2014,

kuid soojusenergiat puudutav leping sõlmiti alles 2018 ning siinjuures on oluline ära märkida, et KÜ

ei sõlminud AS-iga Kiviõli Soojus mitte soojusenergia ostu lepingut, vaid liitumislepingu nr EL

29.01.2018 (märkusena: kostja X loovutas korteri riigile märts 2018), mille punkt 5.4 alusel

võrguettevõtja osutab korteriühistu poolt esitatud andmete alusel korterelamus kasutatud

soojusenergia arveldusteenust korterite vahel ja esitab tarbijatele soojuse arved. Punkt 5.6 tarbijatele

ja korteriühistule arvete koostamise aluseks on soojus- ja täiteveearvesti(te) näidud või arvestuslik

metoodika, leping, tarbija ja võrguettevõtja vahel sõlmitud leping, kehtivad Eesti Vabariigi

õigusaktid, võrguettevõtja hinnakiri ja korteriühistu poolt esitatud ametlik informatsioon otsuste

vastuvõtmise kohta soojuse jagamise muutmise osas tarbimiskohtade vahel. Seega ka seda ei saa

lugeda lepingulise suhte aluseks kostja ja AS-i Kiviõli Soojus vahel, kuivõrd KÜ oli ainult

vahendajaks teenuse pakkuja ja otsese tarbija (antud juhul kostja) vahel, kuid see tõendab teenuse

olemasolu, mille alusel AS Kiviõli Soojus koostas ja väljastas kostjale arveid, millest suurem enamus

jäi perioodil 03.2014-02.2018 tasumata ning mida hageja nõude omandajana nüüd ka nõuab. Hageja

esitas ka soojusenergia arvestuse metoodika seonduvalt XXX võlgnevusega ja detailse arvete ja

laekumiste väljavõtte, kust nähtuvad kõik tasumised, sh need, mis teostati Y poolt. Suurem osa

tasumisi ei toimunud võlgniku poolt vabatahtlikult, vaid kohtutäituri vahendusel varasema nõude

katteks (maksekäsk asjas 2-13-58481; täiteasi 042/2014/990; lõpetatud seoses nõude tasumisega

juulis 2019). Samal ajal kui võlgnik tasus vana võlga, jäid jooksvad tema poolt arved taaskord suures

ulatuses tasumata. Eeltoodust tulenevalt jäi hageja selle juurde, et tegemist on käsundita

asjaajamisega ning esitatud nõue on täies ulatuses sissenõutav ning ei ole aegunud (dtl 179 kuni

182).

Kostja vastuväited

3. 05.01.2023 hagivastuses palus kostja hagi rahuldamata jätmist ning vaidles hagis esitatule vastu.

Kostja leidis, et hagejale on loovutatud tasunõue ajavahemikul 01.03.2014-28.02.2018 müüdud

soojusenergia eest ning kohtule esitatud tõendite (dtl 50,51) sisulisel uurimisel nähtub, et kostja

võlgnevus hageja ees moodustas 28.02.12.2014 seisuga 2859,50 eurot. Hagis esitatud põhinõue

2769,33 eurot on tekkinud enne 01.03.2014 ning enne viidatud kuupäeva tekkinud nõue ei ole

hagejale loovutatud, mistõttu puudub hagejal selle sissenõudmiseks nõudeõigus. Kostja esitas ka

aegumise vastuväite ja palus kohaldada aegumist, viidates TsÜS § 146 lg-le1, kõige viimasena

tekkinud nõue (28.02.2018 arves nr 4825 märgitud nõue) muutus sissenõutavaks 25.03.2018 ning see

on aegunud 25.03.2021. Lisaks eeltoodule tugines kostja TsÜS §-le 144 ja TsÜS §-le 154, mille

kohaselt on kostja arvates hagis nõutud viivisenõue aegunud ka siis, kui kohus peaks leidma, et

põhinõudest tulenev nõue ei ole aegunud. Kostja osundas, et nõuded on tõendamata. Hageja ei ole

esitanud tõendit, et AS Kiviõli Soojus oleks perioodil 01.03.2014 kuni 28.02.2018 kostjale mingeid

teenuseid osutanud. AS Kiviõli Soojus arvete esitamisega ei saa tõendada seda, kui palju pidi kostja

osutatud teenuse eest tasuma, arvega kostjale kohustusi ei teki (RK lahend nr 3-2-1-53-10 p 14). AS

Kiviõli Soojus ei varustanud soojusega kostja korteriomandit, vaid Võidu tn 6 asuvat elamut

tervikuna, mistõttu pidi hageja tõendama seda, kui palju soojusenergiat tarvitas Võidu tn 6 elamu

perioodil 01.03.2014 kuni 28.02.2018 ning asjaolusid, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et

jagada soojusekulud Võidut nr 6 elamu korteriomanike vahel. Ja lõpuks pidi hageja tõendama

teenuste hinna kujunemise aluseid ning seda eriti olukorras, kus hageja väidetel ei olnud kostja ja AS

Kiviõli Soojus vahel sõlmitud leping soojusenergiaga varustamiseks. Kostja rõhutas, et ta tarvitas

soojusenergiat Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-ga 18.05.2007 sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingu

nr 1689 alusel. Osundatud lepingu järgi on soojusenergia hinnaks 350 krooni 1 MWh eest ning

lepinguga ei ole ettenähtud kohustust tasuda „arvelduste teenustasu“ 1 eurot nagu see tuleneb hageja

poolt esitatud arvetest. Teisalt märkis kostja, et hageja nõuded on täidetud. Hageja poolt kohtule

esitatud arvete sisulisel uurimisel ja võrdlemisel nähtus, et ajavahemikul 03.2014-02.2018 oli AS-le

Kiviõli Soojus tasutud kokku 3240,79 eurot, järgmiselt: septembris 2014 – 102 eurot, oktoobris 2014

– 50 eurot, novembris 2014 – 68,19 eurot, detsembris – 172 eurot, jaanuaris 2015 – 34,1 eurot,

veebruaris 2015 – 154,1 eurot, märtsis 2015 – 68,19 eurot, mais 2015 – 117,02 eurot, juunis 2015 –

34,1 eurot, juulis 2015 – 34,1 eurot, augustis 2015 – 34,04 eurot, septembris 2015 – 71,52 eurot,

oktoobris 2015 – 121,52 eurot, novembris 2015 – 121,52 eurot, detsembris 2015 – 71,52 eurot,

jaanuaris 2016 – 71,52 eurot, veebruaris 2016 – 71,96 eurot, märtsis 2016 – 221,96 eurot, aprillis

2016 – 71,96 eurot, mais 2016 – 134,86 eurot, juunis 2016 – 71,96 eurot, juulis 2016 – 81,96 eurot,

augustis 2016 – 22,44 eurot, oktoobris 2016 – 1,36 eurot, novembris 2016 – 69,44 eurot, detsembris

2016 – 10,36 eurot, jaanuaris 2017 – 137,52 eurot, veebruaris 2017 – 1,36 eurot, märtsis 2017 –

69,44 eurot, aprillis 2017 – 63,44 eurot, mais 2017 – 100,37 eurot, juunis 2017 – 69,44 eurot, juulis

2017 – 68,08 eurot, augustis 2017 – 68,08 eurot, septembris 2017 – 68,08 eurot, oktoobris 2017 –

155,97 eurot, novembris 2017 – 68,08 eurot, detsembris 2017 – 68,08 eurot, veebruaris 2018 –

219,15 eurot. Ülaltoodust tulenevalt tasuti AS-le Kiviõli Soojus ajavahemikul 03.2014-02.2018

esitatud arved täies ulatuses. Kostja esitas kohtule kontoväljavõtted, millest nähtuvalt tasus kostja

vaidlusalusel ajavahemikul AS-le Kiviõli Soojus 281,95 eurot. Ülejäänud osas (2958,84 eurot) tasus

AS Kiviõli Soojus arved kostja endine abikaasa Y (ik XXX), kes elas ajavahemikul 03.2014-02.2018

aadressil XXX, Kiviõli asuvas korteriomandis. Kostja hinnangul on põhjendamatu hageja väide

lepinguta soojusenergia ostmisest, sest kostja sõlmis 18.05.2007 korteriomandi asukohaga XXX,

Kiviõli soojusenergia ostu-müügilepingu nr 1689 Kiviõli Keemiatööstus OÜ-ga ning lepingu

kehtivust ei mõjutanud soojusettevõtte vahetus Kiviõli kaugkütte piirkonna piiris. VÕS § 182 lg 2

viidates jätkasid pärast soojusettevõtte vahetamist pooled soojusenergia ostu-müügilepingust nr 1689

tulenevate kohustuste täitmist, so AS Kiviõli Soojus jätkas soojusenergia müüki ning esitas

soojusenergia müügi eest arveid ning kostja esitas AS-ile Kiviõli Soojus mõõturite näidud ning tasus

AS Kiviõli Soojus esitatud arveid. KKütS § 6 lg 3 viidates leidis kostja täiendavalt, et AS Kiviõli

Soojus ja kostja vahel oleksid lepingulised suhted ka siis, kui soojusenergia ostu-müügilepingut nr

1689 ei oleks üle läinud AS-ile Kiviõli Soojus ning soojuse üleandmine kostjale ja viimasele arvete

esitamine tähendabki soojuse müügilepingu sõlmimist ning kostja poolt arvete tasumine ning muude

lepinguliste kohustuste täitmine (mh mõõturi näitude esitamine) tähendab soojuse müügilepinguga

nõustumist (VÕS § 20 lg 1 tähenduses. Pooled aga soovisid just siduda ennast 18.05.2007

müügilepinguga nr 1689 ja see nähtub asjaolust, et AS Kiviõli Soojus arved põhinevad viidatud

müügilepingu tingimustel (nt arve tasumine 25-ks kuupäevaks, viivis 0,2% päevas, hinna

kujunemine soojuse müügi eeskirjast, so Kiviõli Linnavolikogu kinnitatud 17.06.2004 määrusest).

Hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu käsundita asjaajamist reguleerivate sätete alusel, sest

käsundita asjaajamise eeldused ei ole täidetud (VÕS § 1018, RK lahend nr 3-2-1-118-14 p 15).

Hagejal tuli tõendada, et ta ei olnud lepingust või seadusest tulenevalt kohustatud asja ajama, kuid

antud juhtumil müüs AS Kiviõli Soojus kostjale soojusenergiat 18.05.2007 müügilepingu nr 1689

alusel. AS Kiviõli Soojus kohustus müüa soojust tuleneb ka seadusest ja kui AS Kiviõli Soojus

annab tarbijale üle soojuse tasu eest või tasuta tekib nende vahel seadusjärgne võlasuhe (KKtüS § 8

lg 2; KKütS § 6 lg 3; VÕS § 3 lg 6). Käsundita asjaajamise võlasuhe eeldab teise isiku kasuks

millegi tegemist ning hagis toodud asjaolude kohaselt ei ole hageja ega AS Kiviõli Soojus kostja

kasuks midagi teinud. Kostja selgitas, et soojusenergiaga varustamise korral toimetab soojusettevõte

soojust võrguettevõtte omandis olevast võrgust tarbija tarbijapaigaldiseni. Korteriomanik võib olla

liitujaks juhul, kui on võimalik tema tarbijapaigaldise ühendamine võrguga käesoleva seaduse

nõuetele vastava liitumispunkti kaudu. Vaidlust ei ole selles, et kostja korteriomand ei olnud

vaidlusalusel perioodil ühendatud võrguettevõtte võrguga vastava liitumispunkti kaudu. Seega ei

varustanud AS Kiviõli Soojus soojusega kostja korteriomandit, vaid Võidu tn 6 asuva elamu

tervikuna. Sellest tulenevalt kui hagejal oleks olemas käsundita asjaajamisest tulenev kulutuste

hüvitamise ja tasu maksmise nõue, siis see oleks suunatud Võidu tn 6 elamu valitseva korteriühistu,

mitte kostja, vastu. Hageja viited vananenud kohtupraktikale ei ole asjakohased. Kostja selgitas, et

enne KrtS jõustumist kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 1 järgi valitsesid

korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, mistõttu kaasomandi eseme valitsemisest tulenevad

nõuded võis esitada vahetult korteriomanike vastu. Kehtiva seaduse järgi valitsetakse kaasomandi

eset üksnes korteriühistu kaudu (KrtS § 34 lg 2). Kusjuures rõhutatakse KrtS § 34 lg-s 3, et isik,

kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus

näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu. Vastavalt KrtS § 66 lg-le 2

korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused lähevad üle korteriühistule. Sellest tuleneb, et kui AS-l

Kiviõli Soojus oleksid olnud 01.01.2018 seisuga Võidu tn 6 asuva elamu soojusenergiaga

varustamise eest sissenõutavaks muutunud nõuded Võidu tn 6 korteriomanike vastu, siis neid tuleks

pärast 01.01.2018 esitada korteriühistule. Kostjal puuduvad andmed, kas AS-l Kiviõli Soojus on (või

oli) sõlmitud leping Võidu tn 6 elamu valitseva korteriühistuga Võidu tn 6 asuva elamu

soojusenergiaga varustamiseks. Kostja märkis, et hoolimata korteriühistuga lepingu olemasolust või

puudumist, oleks AS Kiviõli Soojus kohustatud toimetama soojust Võidu tn 6 elamu

tarbijapaigaldiseni ka siis, kui kasvõi üks Võidu tn 6 elamu korteriomanik oleks enne KrtS

jõustumist sõlminud AS-ga Kiviõli Soojus soojusenergiaga varustamise lepingut (KOS § 1 lg 1 järgi

KOS-ga reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse (AÕS)

kinnisomandi sätteid ning AÕS § 71 lg 4 on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees

kõik omaniku õigused). Kostja esitas I.Z ja AS Kiviõli Soojus vahel 30.10.1997 sõlmitud lepingu nr

2475 soojusvarustuse kohta ja 23.09.1998 sõlmitud lepingu nr 923 sooja vee varustuse kohta. Kuna

AS-l Kiviõli Soojus oli kohustus Võidu tn 6 asuva elamu soojusenergiaga varustamiseks lepingu

järgi, siis ei saanud viimasel olla nõuded käsundita asjaajamisest tulenevalt. Täiendavalt märkis

kostja, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise

nõude kinnitamiseks. Esitamata mistahes andmed, kust nähtuks, millised olid AS Kiviõli Soojus

kulud seoses Võidu tn 6 asuva elamu soojusenergiaga varustamisega perioodil 03.2014-02.2018 ja

kuidas on need kulud puudutavad kostjat (dtl 162 kuni dtl 168).

4. 06.02.2023 seisukohas märkis kostja, et Kiviõli Keemiatööstus OÜ 06.07.2007 ja 20.06.2007

kirjadest nähtuvalt on tõendatud, et 01.10.2007 läks Kiviõli linna kütmine ja sooja veega varustamine

üle AS-ile Kiviõli Soojus koos soojustarbijate andmebaasiga ja lepingutega nng 18.05.2007 lepingut

täitis edasi AS Kiviõli Soojus. 23.01.2023 hageja menetlusdokumendile lisatud lisadest 3 ja 4 ei

nähtu 18.05.2007 lepingu lõpetamist, kuivõrd selleks ei olnud formaalsed ega materiaalsed eeldused

täidetud. AS Kiviõli Soojus 29.12.2022 (hageja 23.01.2023 menetlusdokumendi lisa 1) ei oma

tõendamisjõudu. Ka viitas kostja sellele, et hageja seisukoht on vastuolus ka tõenditega, sest Pärnu

Maakohtule 12.12.2013 maksekäsu kiirmenetluses esitatud avaldusest nähtuvalt nõudis hageja

soojuse arvete tasumist just 18.05.2007 lepingu alusel. Seega ei saa hagejal olla nõudeid käsundita

asjaajamisest tulenevalt, sest soojusenergiaga varustamine toimus lepingu järgi. Kostja osundas, et

vaidleb vastu nii teenuste osutamise faktile kui ka teenuste mahule ja hindadele. Kostja jäi selle

juurde, et AS Kiviõli Soojus ei varustanud soojusega kostja korteriomandit, vaid Võidu tn 6 asuvat

elamut tervikuna. Kui hagejal oleks olemas käsundita asjaajamisest tulenev nõue, siis oleks see

suunatud Võidu tn 6 elamu valitseva korteriühistu, mitte kostja vastu. Kostja kinnitas, et ta esitas AS-

ile Kiviõli Soojus veenäidud ja tasus arveid, sest ta oli veendunud, et tal on AS-iga Kiviõli Soojus

leping. Kostja hinnangul ei ole hageja 23.01.2023 menetlusdokumendile lisatud dokumendi „XXX

arvestuse selgitus (lisa 5, 6) näol tegemist tõendiga, sest tegemist on hageja enda väidete esitamisega

tabeli kujul (menetlusosalise seletus ei ole TsMS mõttes tõendiks). Tabelis toodud tariifid ei põhine

poolte vahel sõlmitud lepingul ning on vastuolus 18.05.2007 müügilepingus nr 1689 kokkulepitud

hindadega. Hageja esitatud liitumisleping tõendab seda, et tegemist on soojusenergia ostu-

müügilepinguga (vt lepingu punkte 5.1, 5.2, 5.3 ja 5.6). Muuhulgas nähtub hageja arvestusest, et

tasumised täiteasja 042/2014/990 kaudu (maksekäsk tsiviilasjas 2-13-58481) toimusid ajavahemikul

01.2016 – 12.2017. Kostja esitas oma pangakonto väljavõtted, millest nähtuvalt tegi kostja

täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile väljamaksed ajavahemikul 10.2017 – 06.2019. Hageja

arvestusest nähtub, et hageja nõue summas 2513,96 eurot oli üle antud 17.06.2013 aktiga Condor

Inkasso OÜ-le, Pärnu Maakohtule 12.12.2013 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt

esitas hageja kohtule nõude enda nimel (dtl 221 kuni dtl 225).

5. 05.05.2023 seisukohas täiendas kostja oma vastuväiteid. Nõude loovutamise teatega ei saa

tõendada võõra nõude omandamist. Hageja ei ole esitanud tõendeid (kas AS Kiviõli Soojus teadet

nõude loovutamisest või loovutamisdokumenti), kust nähtuks nõude loovutamine hagejale. Seega on

hageja nõude olemasolu käesolevas kohtumenetluses tõendamata. Ebaselge on samuti, milline nõue

on AS Kiviõli Soojus hagejale väidetavalt loovutanud, mis perioodi nõue on AS Kiviõli Soojus

hagejale väidetavalt loovutanud, samuti mis õiguslikel alustel ülesehitatud nõue oli väidetavalt

loovutatud hagejale (dtl 409; seisukoht tervikuna dtl 408 kuni dtl 410).

Kohtuotsuse põhjendused

6. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

7. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras 20.12.2022 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised

ärakuulamist ei taotlenud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses,

siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus

selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite

esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole

mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu

04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).

8. Kostja vastuväidetest lähtuvalt on poolte vahel vaidlus järgmiste asjaolude osas, kas: AS Kiviõli

Soojus ja kostja vaheline õiguslik suhe tuleneb 18.05.2007 soojusenergia ostu-müügilepingust nr

1689 või tuleb õigussuhe kvalifitseerida käsundita asjaajamisena; hagejal on nõude loovutamisest

tulenevalt nõudeõigus; hageja põhi- ja kõrvalnõuded on aegunud; kostja on nõuded täitnud.

Kohus kvalifitseerib esmalt õigussuhte, seejärel analüüsib nõude loovutamisega seonduvat ning

viimasena annab kohus hinnangu nõuete aegumisele ja täitmisele.

9. Kohus tuvastas, et kostja oli kinnisasja registriosa nr 1602408 asukohaga XXX, Kiviõli, Ida-Viru

maakond omanik perioodil 04.06.2007-12.03.2018. Eelnevat kinnitab kinnistusraamatu väljavõte (dtl

46).

10. Hageja on hagis märkinud, et AS Kiviõli Soojus on võrguettevõtjana elamut asukohaga Kiviõli,

Võidu tn 6 (sh kostja korterit) kütnud ja kostjale on esitatud soojusenergia eest arveid, soojusenergia

ostu-müügilepingut sõlmitud ei ole. Tegemist on VÕS § 1018 lg 1 p 2 alusel käsundita asjaajamisest

tuleneva õigussuhtega ja kostjal lasub kohustus tasuda nõude loovutusest tulenevalt hagejale

soojusenergia tarbimise eest vastavalt arvetele (dtl 40 ja dtl 41). AS Kiviõli Soojus on kostjale e-kirja

teel edastanud kinnituse, et temaga ei ole lepingut sõlmitud (29.12.2022 e-kiri; „Kiviõli Soojus AS

informeerib, et te ei sõlminud soojusenergia lepingut aadressil XXX, Kiviõli. Nõuete aluseks on

kinnistusregistri väljavõte“ (dtl 183). Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja kostja vahel sõlmitud leping ei

läinud AS-ile Kiviõli Soojus üle ning vastav leping ei saa olla lepingulise suhte aluseks. Võidu tn 6

KÜ ja AS Kiviõli Soojus vahel sõlmiti liitumisleping 29.01.2018, mille näol ei ole tegemist kostja ja

AS Kiviõli Soojus vahel sõlmitud soojuse ostu-müügilepinguga (dtl 180 ja dtl 181).

Kostja oli seevastu seisukohal, et kostja sõlmis 18.05.2007 korteriomandi asukohaga XXX Kiviõli

soojusenergia ostu-müügilepingu nr 1689 Kiviõli Keemiatööstus OÜ-ga ja käsundita asjaajamisest

tulenevalt nõudeõigus puudub (dtl 164 kuni 166; leping dtl 169). Viidatud lepingust tulenevad

kohustused läksid üle AS-ile Kiviõli Soojus, mis on väidetavalt tõendatud hageja tõenditega:

06.07.2007 Kiviõli Keemiatööstus OÜ kiri (dtl 192) ja 20.06.2007 Kiviõli Keemiatööstus OÜ

soojusenergia ostu-müügilepingu lõpetamise teade Kiviõli Linnavalitsusele (dtl 193), so alates

01.10.2007 läks Kiviõli linna kütmine ja sooja veega varustamine Kiviõli Keemiatööstus OÜ-lt üle

AS-ile Kiviõli Soojus koos soojustarbijate andmebaasiga ja sõlmitud lepingutega ning kostjaga

lepingut lõpetatud ei ole (dtl 222). Liitumisleping tõendab seda, et kostjalt puudub alus nõuda

soojuse arvete tasumist vähemalt alates 29.01.2018 ja tegemist on ühtlasi ka soojusenergia ostu-

müügilepinguga, mille kohaselt kohustus AS Kiviõli Soojus varustama Võidu tn 6 elamut

soojusenergiaga ning Võidu tn 6 kohustus tasuma soojusenergia eest vastavalt arvetele (dtl 224).

06.07.2007 Kiviõli Keemiatööstus OÜ kirjast „Töövõtulepingu pikendamine“ nr 1-1/371 (dtl 192),

Kiviõli Keemiatööstus OÜ 20.06.2007 soojusenergia ostu-müügilepingu lõpetamise teatest Kiviõli

Linnavalitsusele nr 1-6/415 (dtl 193) ei tulene VÕS § 182 lg 2 mõistes tõendatult seda, et Kiviõli

Keemiatööstus OÜ oleks AS-ile Kiviõli Soojus üle andnud tarbijatega sõlmitud soojuse ostu-

müügilepingud (sh samadel tingimustel nagu need olid sõlmitud Kiviõli Keemiatööstus OÜ-ga).

Kohtu hinnangul ei ole 18.05.2007 kostja ja Kiviõli Keemiatööstus OÜ vahel sõlmitud soojusenergia

ostu-müügilepingust nr 1689 tulenevad õigused ja kohustused AS-ile Kiviõli Soojus ja kostjale üle

läinud. Asjaolu, et AS Kiviõli Soojus jätkas pärast Kiviõli Keemiatööstus OÜ-t Kiviõli linna

soojusvarustusteenuse osutamist ei tähenda automaatselt seda, et Kiviõli Keemiatööstus OÜ ja

tarbijate vahelised soojusenergia müügilepingud oleksid üle läinud AS-ile Kiviõli Soojus. Samas ei

nähtu toimikust ka seda, et viidatud leping oleks lõpetatud ning et AS Kiviõli Soojus oleks kostjaga

sõlminud kirjaliku soojusenergia ostu-müügilepingu. Kohus leiab, et AS Kiviõli Soojus ja KÜ Võidu

6 Kiviõli vahel 29.01.2018 sõlmitud liitumisleping nr 3L (dtl 212-217) ei välista antud juhul hageja

nõudeõigust, seda eeldusel, et nõude loovutamine on toimunud ka kehtivalt, mida kohus käsitleb

edasiselt.

29.12.2022 AS Kiviõli Soojus poolt kostjale edastatud e-kirjas (dtl 180) sisalduvalt teavitas AS

Kiviõli Soojus kostjat sellest, et poolte vahel ei ole soojusenergia lepingut sõlmitud. Viidatud e-kiri

on kohtu arvates informatiivne, kuid sellel ei ole õiguslikku tähendust, st vastavast tõendist ei saa

luua järelmit, et poolte (so AS Kiviõli Soojus ja kostja) vahel lepingut ei ole sõlmitud ja sellest

lähtuvalt oleks tegemist käsundita asjaajamisega. Vaidlust ei ole selles, et AS Kiviõli Soojus on

kostjale soojusenergia eest esitanud arveid (dtl 49 kuni dtl 98) ning kostja ja tema endine abikaasa Y

on arveid AS-ile Kiviõli Soojus ka osaliselt tasunud (pangakontoväljavõtted dtl 172 kuni dtl 174; dtl

208 kuni dtl 211; dtl 256; dtl 265; dtl 369; dtl 287; dtl 292; dtl 302; dtl 311). Kostja on asjas läbivalt

osundanud korduvalt sellele, et poolte (AS Kiviõli Soojus ja kostja) vahel olid lepingulised suhted ja

arvetest lähtuvalt tasus ta soojusenergia eest. Sõltumata kostja vastuväitest, et arvete alusel kohustusi

ei teki on kohus seisukohal, et arvete esitamine kostjale oli konkludentne pakkumus lepingu

sõlmimiseks (TsÜS § 68 lg 3, VÕS § 16 lg 1). Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada

vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui

tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb

tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel mõistma pidi (TsÜS § 75 lg 1). Mõistlik inimene pidi arvete saatmisest saama aru nii, et

arve saatmine kui tegu on ettepanek leping sõlmida, kuna tavapäraselt ei soovi isik regulaarselt

teenust osutada ilma õigusliku aluseta. Kuna kostja on kohtule kinnitanud, et poolte vahel olid

lepingulised suhted ja kostja tasus järjepidevalt soojusenergia eest esitatud arveid, siis on tegu

lepinguliste suhete heakskiitmisega ning see tähendab seda, et kostja ja AS Kiviõli Soojus vahel on

VÕS § 208 lg 1 mõistes soojusenergia müügileping sõlmitud. VÕS § 208 lg 1 ja 3 kohaselt müüs AS

Kiviõli Soojus kostjale soojusenergiat ning kostja kohustus selle eest ka tasuma. Kui poolte vahel on

teenuse osutamiseks leping, siis VÕS § 1018 lg 1 kohaselt käsundita asjaajamine ei kohaldu ning

tegemist ei ole käsundita asjaajamisest tuleneva õigussuhtega. Arvestades, et kostja on arveid

osaliselt AS-ile Kiviõli Soojus tasunud, siis ei saa omakorda olla vaidlust kokkulepitud hinnas ega

selles, et AS Kiviõli Soojus soojusenergiaga kostjat ei oleks osutatud teenuse mahus varustanud.

Toimiku materjalides olevatest arvetest (dtl 49 kuni dtl 98), soojusenergia arvestusest (dtl 194 kuni

dtl 195), arvestuse selgitustest (dtl 196) nähtub, kuidas on jaotatud korteriomandi (sh kogu

korterelamu) soojusenergia, tariif ja tarbitud soojusenergia kogus nii keskküttele kui ka sooja veega

varustamiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tasu kujunemine soojusenergia eest on arusaadav,

jälgitav ja tõendatud.

11. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada,

kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita

kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub

uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 168 lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele

võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS § 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale,

loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud

dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 sätestab, et võlgnik võib

keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt

väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle

nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.

Hageja on märkinud, et 14.06.2022 loovutas AS Kiviõli Soojus soojusenergia nõude kostja vastu

Õigusbüroo Verdict OÜ-le, koos täiendavate kõrvalnõuete nõudeõigusega, mis võivad lisanduda

nõude loovutamise hetkeks täitmata kohustustele (dtl 40). 20.07.2022 on hageja edastanud kostjale e-

kirja teel nõude loovutamise teate (dtl 47). 20.07.2022 nõude loovutamise teade on edastatud hageja

e-posti aadressilt: xxx kostja meiliaadressile: xxx, teate lõpus on märgitud, et: „ Kõikides nõudega

seotud küsimustes palun pöörduda Õigusbüroo Verdict OÜ poole: menetleja J.K e-post: xxx telefon:

xxxx Käesoleva teate edastamisega loetakse täidetuks võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 170 toodud

võlausaldaja kohustus teatada võlgnikule nõude loovutamisest ühes kõikide sellest tulenevate

tagajärgedega. Lugupidamisega Õigusbüroo Verdict OÜ“. Teate sisus on toodud järgnev teade: „AS

Kiviõli Soojus (reg.kood: 10245027) loovutas 14.06.2022 talle kuuluva nõude summas 2769,33

eurot (põhinõue), milline tuleneb aadressil XXX Kiviõli tekkinud soojusenergia võlgnevusest

perioodil 03.2014-02.2018, koos kõigi loovutamise hetkeks tekkinud ning tulevikus tekkida võivate

kõrvalnõuetega Õigusbüroo Verdict OÜ-le (reg. kood 14350092). Oluline info: eelpool viidatud

nõude omanik on alates 14.06.2022 Õigusbüroo Verdict OÜ, seega märgitud võlgnevusega seotud

maksed tuleb teha uuele võlausaldajale Õigusbüroo Verdict OÜ-le“. Kostja leidis, et kohtule esitatud

tõendite (vt dtl 50, 51) sisulisel uurimisel nähtub, et kostja võlgnevus AS Kiviõli Soojus ees

moodustas 28.02.2014 seisuga 2859,50 eurot. Seega hagis esitatud põhinõue 2769,33 eurot on

tekkinud enne 01.03.2014. Enne 01.03.2014 tekkinud nõue ei ole hagejale loovutatud, mistõttu

puudub hagejal selle sissenõudmiseks nõudeõigus (dtl 163). Lisaks osundas kostja, et nõude

loovutamise teatega ei saa tõendada võõra nõude omandamist. Hageja ei ole esitanud tõendeid (kas

AS Kiviõli Soojus teadet nõude loovutamisest või loovutamisdokumenti), kust nähtuks nõude

loovutamine hagejale. Seega on hageja nõude olemasolu käesolevas kohtumenetluses tõendamata.

Ebaselge on samuti, milline nõue on AS Kiviõli Soojus hagejale väidetavalt loovutanud, mis

perioodi nõue on AS Kiviõli Soojus hagejale väidetavalt loovutanud, samuti mis õiguslikel alustel

ülesehitatud nõue oli väidetavalt loovutatud hagejale (dtl 409). Hageja ei ole kostja eelmärgitud

vastuväidetele seisukohta esitanud.

Kohus on 06.04.2023 kohtumääruse punktis 11 andnud hagejale võimaluse selgitada nõudeõiguse ja

nõude loovutamisega seonduvat. Ka oli eeltoodust tulenevalt hagejal võimalik kohtu poolt määratud

tähtajaks, so 21.04.2023 esitada selleks hetkeks esitamata seisukohad ja tõendid (dtl 387; dtl 395).

Seega oli hagejal võimalik nõude loovutamisega seotult esitada seisukohti ja tõendeid, kuid hageja ei

pidanud seda vajalikuks.

VÕS § 170 ja 172 tulenevalt kui senine (AS Kiviõli Soojus) ja uus võlausaldaja (Õigusbüroo Verdict

OÜ ehk hageja) soovivad, et võlgnik (kostja) täidaks nõude uuele võlausaldajale ehk hagejale, peab

nõude loovutamisest teatama senine võlausaldaja (so võlausaldaja AS Kiviõli Soojus, kes nõude

loovutas) või siis peab senine võlausaldaja AS Kiviõli Soojus andma dokumendi nõude loovutamise

kohta (eraldi kinnitus, nõude loovutamise leping vms, millest saab järeldada algse võlausaldaja (AS

Kiviõli Soojus) tahet nõue loovutada) ja uus võlausaldaja (hageja) peab selle esitama võlgnikule.

Hagile lisatud nõude loovutamise teatist (dtl 47) ei saa pidada kohaseks loovutusest teatamiseks (ka

juhul, kui see kostjale ka edastati), kuna 20.07.2022 nõude loovutamise teade on koostatud uue

võlausaldaja, so hageja, mitte algse võlausaldaja, so AS Kiviõli Soojus poolt. Uue võlausaldaja (so

praegusel juhul hageja) teatel nõude loovutamise kohta ei ole õiguslikku tähendust, v.a juhul kui

koos teatega esitatakse võlgnikule VÕS § 168 lg-s 2 nimetatud loovutamisdokument ehk

loovutamisleping või endise võlausaldaja poolt uuele võlausaldajale antud teade loovutamise kohta

(vt nt Võlaõigusseaduse kommentaarid I, lk 851, p 3.1.2). Kostja teavitamiseks ei piisa sellest, et

hageja saatis kostjale 20.07.2022 nõude loovutamise teate, sest VÕS §-t 172 tuleneb selgelt, et

võlgniku teavitamiseks on vajalik algse võlausaldaja (so AS Kiviõli Soojus) väljastatud dokument

(so loovutusleping vms), mis on ka mõistlik, sest vastasel juhul võiks igaüks võlgnikule kirjutada, et

ta on saanud tema vastu nõude loovutamise teel ning võlgnikul poleks kindlust selles, kas ta täidab

kohustuse õigele isikule. Kohus on seisukohal, et nõude loovutamine ei ole toimunud

nõuetekohaselt. Mittekohase teavitamise tagajärg on VÕS § 172 tulenevalt see, et võlgnikul on õigus

keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kuni loovutusest on teatatud VÕS § 172

nimetatud viisil. Kuna kostjale ei ole eelnevalt esitatud algse võlausaldaja kinnitust nõude

loovutamise kohta, siis on kostja nõudnud tõendeid loovutuse kohta olnud põhjendatud. Eeltoodust

järelduvalt ei ole hageja oma nõudeõigust kostja vastu tõendanud ning kostjal on õigus keelduda

kohustuste täitmisest hagejale. Muus osas ei ole kostja vastuväited nõude loovutamise osas enam

eelnevat põhjendust arvestades asjakohased. Kohus on seisukohal, et hagejal nõudeõiguse puudumise

tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

12. Kohus peab siiski vajalikuks asja ammendavaks lahendamiseks käsitleda kostja vastuväidetest

tulenevalt ka nõuete aegumist ja täitmist. Hagi esemest tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista

järgmised nõuded: põhivõlgnevus 2769,33 eurot (võlaperiood märts 2014 kuni veebruar 2018),

sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 1477,88 eurot, edasiulatuv viivis alates 13.12.2022

põhinõudelt 2769,33 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 määras kuni põhinõude täitmiseni (hagiavaldus dtl 39

kuni dtl 45; hagi ese dtl 44). Hageja on hagis leidnud, et käsundita asjaajamisest tuleneva nõude

aegumistähtaeg on TsÜS § 149 esimese lause järgi kümme aastat nõude sisse nõutavaks muutumisest

ning nõuded on sissenõutavaks muutunud ja nõuded ei ole aegunud (dtl 41). Kohus on eelnevalt

tuvastanud, et AS Kiviõli Soojus ja kostja vaheline õigussuhe ei tulene käsundita asjaajamisest (VÕS

§ 1018), vaid tegemist on VÕS § 208 lg 1 ja lg 3 mõistes soojusenergia müügilepingust tuleneva

võlaõigusliku suhtega ja seetõttu ei kohaldu asjas aegumise hindamisel TsÜS § 149. Kostja esitas

aegumise vastuväite ja palus kohaldada aegumist, viidates TsÜS § 146 lg-le1, kõige viimasena

tekkinud nõue (28.02.2018 arves nr 4825 märgitud nõue) muutus sissenõutavaks 25.03.2018 ning see

on aegunud 25.03.2021. Lisaks eeltoodule tugines kostja TsÜS §-le 144 ja TsÜS §-le 154, mille

kohaselt on kostja arvates hagis nõutud viivisenõue aegunud ka siis, kui kohus peaks leidma, et

põhinõudest tulenev nõue ei ole aegunud (dtl 163; dtl 164). Ka märkis kostja, et hageja nõuded on

täidetud (dtl 166-167).

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lõikest 1 aegub õigus

nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja

(aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse

täitmisest. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest

tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kohus on seisukohal, et asjas kohaldub TsÜS §

154, mille kohaselt korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata

sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue

muutub sissenõutavaks. Soojusenergia regulaarne müük on korduvkohustus. TsÜS § 160 lg 2 p 3

kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt avalduse esitamisega maksekäsu kiirmenetluses.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas hageja Pärnu Maakohtule 27.10.2022. Vastavalt TsÜS §

158 lg 1 ja 2 katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ning

nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule muuhulgas võlgnetava osalises tasumises.

Riigikohus on märkinud, et perioodiliste maksete korral ei saa eeldada kostja tahet tunnustada hageja

nõuet suuremas ulatuses, kui ta on maksnud. Nii võib perioodiliste maksete korral eeldada, et

kohustatud isiku poolt nõude osalise tunnustamisega katkeb hageja nõude aegumine TsÜS § 158 lg 1

järgi üksnes selle summa osas, milles kohustatud isik nõude rahuldas (vt Riigikohtu lahend nr 2-15-

10683 p 20.1, Riigikohtu lahend nr 2-14-56622 p 16.1). VÕS § 82 lg 7 esimese ja teise lause

kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui

lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva

või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 88 lg-te 1, 6, 7 ja 8 alusel kui

võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi

teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei

piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või

esemed üle antud või teenus osutatud. Kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise

kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: 1) esimeses järjekorras

esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; 2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem

tagatud kohustus; 3) kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus; 4) neljandas

järjekorras varem tekkinud kohustus. Kui ei ole võimalik määrata, milline kohustus on täidetud,

loetakse, et täitmine on toimunud võrdeliselt kõikide kohustuste katteks. Kui võlgnik peab lisaks

rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt

kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.

Alates märts 2014.a oli tasumisele kuuluvate arvete kogusummaks 689,39 eurot (arve nr 62319, so

märts 2014 summas 94,97 eurot (dtl 51); arve nr 65199, so aprill 2014 summas 84,09 eurot (dtl 52),

arve nr 67491, so mai 2014 summas 58,29 eurot (dtl 53), arve nr 69670, so juuni 2014 summas 43,93

eurot (dtl 54), arve nr 71312, so juuli 2014 summas 32,59 eurot (dtl 55), arve nr 73869, so august

2014 summas 43,55 (dtl 56), arve nr 75635, so september 2014 summas 45,39 eurot (dtl 57), arve nr

78218, so oktoober 2014 summas 73,96 eurot (dtl 58), arve nr 80791, so november 2014 summas

96,82 eurot (dtl 59), arve nr 83369, so detsember 2014 summas 115,80 eurot (dtl 60). 2014.aastal on

tasumised olnud järgmised: Y on 05.09.2014 tasunud AS-ile Kiviõli Soojus 58 eurot arve nr 71312

eest (dtl 256; dtl 208). Seega 25,41 eurot enam (58-32,59=25,41 eurot); 24.09.2014 summas 44 eurot

arve nr 73869 eest (dtl 256; dtl 208). Seega 0,45 eurot enam (44-43,55=0,45 eurot); 25.12.2014

summas 172 eurot, maksekorralduse selgituses: AS Kiviõli Soojus/XXX (dtl 265; dtl 208). Kohus

loeb kolmanda isiku, so Y poolt enammakstud summad 25,86 eurot ja 172 eurot (maksekorralduses

puudub viide, millise arve katteks on vastav summa tasutud) VÕS § 88 lg 6 ja lg 7 alusel võrdeliselt

kõikide 2014.a põhikohustuste katteks. Kostja on tasunud 2014. aastal AS-ile Kiviõli Soojus

järgmised maksed: 21.01.2014 summas 113,60 eurot arve nr 54800 (dtl 210, dtl 211, dtl 172);

28.02.2014 summas 137,32 eurot arve nr 57339 (dtl 210, dtl 211, dtl 172); 28.10.2014 summas 50

eurot arve nr 76635 (dtl 210, dtl 211, dtl 172); 25.12.2014 summas 85 eurot arve nr 52047 (dtl 211,

dtl 172). Kostja maksekorralduste selgitustest nähtuvalt on kostja selgelt määratlenud, milliste arvete

katteks ta on tasumised teostanud. 2014.aasta arvete nimekirjas ei ole maksekorralduste selgitustes

näidatud arveid. Seega loeb kohus, et kostja ei ole 2014.a arvete katteks makseid teostanud.

2014. aasta nõuete aegumine algas TsÜS § 154 tulenevalt 01.01.2015 kell 00:00 ning lõppes

31.12.2017 kell 24:00. 2014. aastal esitatud arvetest tulenevad põhi- ja kõrvalnõuded (TsÜS § 144)

on aegunud. Aegumise katkemist ei esine, kuna tasumisi on teostanud kolmas isik, kes ei olnud

kohustatud isikuks (TsÜS § 158 lg 1 aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude

tunnustamisega).

2015.aastal oli tasumisele kuuluvate arvete kogusummaks 829,81 eurot (arve nr 2123, so jaanuar

2015 summas 125,08 eurot (dtl 61), arve nr 4950, so veebruar 2015 summas 114,90 eurot (dtl 62),

arve nr 7275, so märts 2015 summas 104,90 eurot (dtl 63), arve nr 10100, aprill 2015 summas 95,40

eurot (dtl 64), arve nr 12427, so mai 2015 summas 62,74 eurot (dtl 65), arve nr 14426, so juuni 2015

summas 53,39 eurot (dtl 66), arve nr 15393, so juuli 2016 summas 28,97 eurot (dtl 67), arve nr

18675, so august 2015 summas 52,34 eurot (dtl 68), arve nr 20447, so september 2015 summas

22,14 eurot (dtl 69), arve nr 23037, so oktoober 2015 summas 49,10 eurot (dtl 70), arve nr 25676, so

november 2015 summas 55,74 eurot (dtl 71), arve nr 28201, so detsember 2015 summas 65,11 eurot

(dtl 72). Y on 25.02.2015 tasunud AS-ile Kiviõli Soojus 120 eurot, maksekorralduse selgituses on

viide arvele nr 2123 (dtl 269, dtl 209), seega on arve tasutud 5,08 euro ulatuses vähem ja 120 eurot

tuleb lugeda arve nr 2123 katteks, kuna maksekorralduses on viidatud vastavale arvele; 14.10.2015

summas 50 eurot, arve nr 20447 katteks (dtl 287, dtl 209), so 27,86 eurot enam (50-22,14=27,86

eurot); 20.11.2015 summas 50 eurot, maksekorralduse selgituses XXX (dtl 292, dtl 209).

Kostja ei ole 2015. aastal AS-ile Kiviõli Soojus makseid teinud. 14.10.2015 teostatud enammakse

summas 27,86 eurot ning 20.11.2015 teostatud makse (maksekorralduses puudub viide arvele)

summas 50 eurot, kokku summas 77,86 eurot tuleb lugeda VÕS § 88 lg 6 ja lg 7 alusel võrdeliselt

kõikide 2015.a põhikohustuste katteks. 2015. aasta nõuete aegumine algas TsÜS § 154 tulenevalt

01.01.2016 kell 00:00 ning lõppes 31.12.2018 kell 24:00. 2015. aastal arvete alusel tekkinud põhi- ja

kõrvalnõuded (TsÜS § 144) on aegunud. Aegumise katkemist ei esine, kuna tasumisi on teostanud

kolmas isik, kes ei olnud kohustatud isikuks (TsÜS § 158 lg 1 aegumine katkeb ja algab uuesti

kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega).

2016. aastal oli tasumisele kuuluvate arvete kogusummaks 638,99 eurot (arve nr 2126, so jaanuar

2016 summas 139,12 eurot (dtl 73), arve nr 4650, so veebruar 2016 summas 100,15 eurot (dtl 74),

arve nr 7378, so märts 2016 summas 81,02 eurot (dtl 75), arve nr 9701, so aprill 2016 summas 54,91

eurot (dtl 76), arve nr 12222, so mai 2016 summas 19,67 eurot (dtl 77), arve nr 14231, so juuni 2016

summas 9,25 eurot (dtl 78), arve nr 15981, so juuli 2016 summas 4,08 eurot (dtl 79), arve nr 18484,

so august 2016 summas 11,87 eurot (dtl 80), arve nr 20344, so september 2016 summas 15,42 eurot

(dtl 81), arve nr 22680, summas 57,94 eurot (dtl 82), arve nr 25207, so november 2016 summas

71,63 eurot (dtl 83), arve nr 27732, so detsember 2016 summas 73,93 eurot (dtl 84).

Y on 24.03.2016 tasunud 150 eurot, maksekorralduses on viide arvele nr 4650 (dtl 302, dtl 209),

seega on arvest 49,85 eurot rohkem tasutud (150-100,15=49,85 eurot), hageja on arve nr 4650

lugenud summas 100,15 eurot vastava arve katteks tasutuks (dtl 204, väljavõte arvete ja tasumiste

kohta), kuid viidatud väljavõttest ei nähtu, mille katteks on hageja 49,85 eurot lugenud. 15.07.2016

summas 10 eurot, maksekorralduses selgitus: XXX (dtl 311). Kohus loeb 2016. aastal tehtud maksed

10 +49,85=59,85 eurot VÕS § 88 lg 6 ja lg 7 alusel võrdeliselt kõikide 2016.a põhikohustuste

katteks.

Kostja ei ole 2016. aastal AS-ile Kiviõli Soojus makseid teinud. 2016.aasta nõuete aegumine algas

TsÜS § 154 tulenevalt 01.01.2017 kell 00:00 ning lõppes 31.12.2019 kell 24:00. 2016. aastal arvetest

tulenevad põhi- a kõrvalnõuded (TsÜS § 144) on aegunud. Aegumise katkemist ei esine, kuna

tasumisi on teostanud kolmas isik, kes ei olnud kohustatud isikuks (TsÜS § 158 lg 1 aegumine

katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega).

2017. aastal oli tasumisele kuuluvate arvete kogusummaks 801,28 eurot (arve nr 2125, so jaanuar

2017 summas 82,98 eurot (dtl 85), arve nr 4652, so veebruar 2017 summas 72,78 eurot (dtl 86), arve

nr 7182, so märts 2017 summas 71,76 eurot (dtl 87), arve nr 9709, so aprill 2017 summas 63,68

eurot (dtl 88), arve nr 12151, so mai 2017 summas 33,90 eurot (dtl 89), arve nr 14189, so juuni 2017

summas 69,25 eurot (dtl 90), arve nr 15924, so juuli 2017 summas 55,10 eurot (dtl 91), arve nr

18408, so august 2017 summas 61,36 eurot (dtl 92), arve nr 20207, so september 2017 summas

19,81 eurot (dtl 93), arve nr 22534, so oktoober 2017 summas 89,66 eurot (dtl 94), arve nr 25257, so

november 2017 summas 91,54 eurot (dtl 95), arve nr 27782, so detsember 2017 summas 89,46 eurot

(dtl 96).

Y ei ole 2017. aastal ülekandeid AS-ile Kiviõli Soojus teinud. Kostja on 11.10.2017 tasunud AS-ile

Kiviõli Soojus 19,81 eurot, maksekorralduse selgituses viide arvele nr 20207 (dtl 173-174), seega on

kostja viidanud maksekorralduses selgelt, millise arve katteks ta makse tegi ja vastav laekumine

tuleb lugeda viidatud arve nr 20207 katteks. 2017. aasta nõuete aegumine algas TsÜS § 154

tulenevalt 01.01.2018 kell 00:00 ning lõppes 31.12.2020 kell 24:00. 2017. aasta arvetest tulenevad

põhi- ja kõrvalnõuded (TsÜS § 144) on aegunud.

2018.aastal oli tasumisele kuuluvate arvete kogusummaks 188,15 eurot (arve nr 2314, so jaanuar

2018 summas 91,07 eurot (dtl 97), arve nr 4825, so veebruar 2018 summas 97,08 eurot (dtl 98).

2018. aastal ei ole Y ülekandeid AS-ile Kiviõli Soojus teinud. Kostja on AS-ile Kiviõli Soojus teinud

makseid järgnevalt: 14.03.2018 summas 85,57 eurot, maksekorralduse selgituses: arve nr 738 (dtl

211, dtl 174); 11.04.2018 summas 106,76 eurot, maksekorralduse selgituses on viide arvele nr 7064

(dtl 174). Kostja on eelnevast nähtuvalt määranud, mille katteks ta maksed on teinud. Seega ei ole X

ega kostja võlaperioodil, sh 2018.aastal esitatud arvete katteks makseid teinud. 2018. arvete

nimekirjas ei ole kostja poolt maksekorralduse selgitustes märgitud arveid. 2018. aasta nõuete

aegumine algas TsÜS § 154 tulenevalt 01.01.2019 kell 00:00 ning lõppes 31.12.2021. Osundavalt on

2018. aasta eest esitatud arvete põhjal põhi- ja kõrvalnõuded (TsÜS§ 144) aegunud, sest maksekäsu

kiirmenetluse avaldus esitatud Pärnu Maakohtule alles 27.10.2022.

Arvestades eeltoodut kuulub kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamisele. Kuna kohtu

hinnangul on hagis esitatud põhi- ja kõrvalnõuded aegunud ja hagejal puudub nõudeõigus, siis tuleb

hagiavaldus tervikuna jätta rahuldamata.

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 190 lg 5 teine lause näeb

ette, et menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata

jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata

sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

20.12.2022 rahuldas kohus X riigi õigusabi taotluse. Kohus andis Xle riigi õigusabi, riigi õigusabi

tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. Kohus määras Xle riigi õigusabi osutajaks

advokaadi riigi arvel. Kostjale osutas menetluses riigi õigusabi korras õigusabi vandeadvokaat

Aleksei Vassiljev. 29.03.2023 kohtumäärusega rahuldas kohus vandeadvokaat Aleksei Vassiljevi

taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ning riigi õigusabi tasuks määrati

561,60 eurot (sh käibemaks). 09.05.2023 kohtumäärusega määras kohus riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasuks 165,60 eurot (sh käibemaks). Seega on Eesti Vabariik kostja eest kandnud

menetluskulusid kokku summas 727,20 eurot (sh käibemaks) ja vastav summa tuleb hagejalt Eesti

Vabariigi kasuks välja mõista.

TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik

lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub

viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus ei määra praegusel juhul

teistsugust tähtaega, seega peab hageja tasuma temalt väljamõistetud summa, so 727,20 eurot

riigituludesse 15 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb TsMS § 179

lg-s 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tasuda alates menetluskulude tasumiseks

kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt kohustub hageja temalt välja mõistetud

menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuma otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik