2-21-141326/64 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.mail 2023 Lubja 4

Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-21-141326

Kohtuasi

ALD Automotive Eesti AS hagi LucasOil Moto Invest OÜ

vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

4557,93 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: ALD Automotive Eesti AS (registrikood 11094435,

asukoht Sõpruse pst 145, 13425 Tallinn), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Annika Vait ja advokaat Kati

Tamm

Kostja: LucasOil Moto Invest OÜ (registrikood 12377260,

asukoht Heki tee 14-29, Haabneeme alevik, Viimsi vald,

74018, Harju maakond) lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kristo Kallas

Menetluse liik

Kohtuistung 2.mail 2023

Resolutsioon

1. ALD Automotive Eesti AS-i hagi LucasOil Moto Invest

OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

rahuldada

2. Välja mõista LucasOil Moto Invest OÜ-lt võlgnevus

8872,39

eurot,

hagi

esitamise

ajaks

18.02.2022

sissenõutavaks muutunud viivis 601,73 eurot ning alates

19.02.2022 viivis põhivõlgnevuselt 16% aastas kuni

võlgnevuse täieliku tasumiseni ALD Automotive Eesti

AS kasuks

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud LucasOil Moto Invest OÜ kanda

ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Haginõue

1. ALD Automotive Eesti AS (edaspidi hageja) palus kohtule LucasOil Moto Invest OÜ

(edaspidi kostja) vastu esitatud hagis välja mõista hageja kasuks võlgnevus 8872,39 eurot,

hagi esitamise ajaks 18.02.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 601,73 eurot ning alates

19.02.2022 viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

võlgnevuse täieliku tasumiseni.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. 04.01.2018 sõlmisid hageja ja kostja kasutusrendi lepingu nr 017372. Lepingu ja selle lisa nr

01 kohaselt sai kostja alates 01.01.2018 60 kuuks (s.o 5 aastaks) enda valdusesse ja kasutusse

2017.a Mercedes 43 AMG 3.0 COUPE 4MAT AT 270KW (edaspidi sõiduk). Lepingust

tulenevalt oli tegemist kasutusrendiga, ning lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel

lõpetamisel kohustus rentnik sõiduki rendileandjale tagastama. Lepingu kohaselt puudus

rentnikul võimalus saada vastava lepingu alusel sõiduki omanikuks ning hagejal puudus

kohustus võimaldada kostjal sõiduk välja osta. Kokkulepet sõiduki omandamiseks ei ole

pooled sõlminud. Lepingu üldtingimuste p. 2.1. kohaselt kohustus rentnik tasuma

rendileandjale rendimakseid, milles sisaldus ka administreerimisteenus sõiduki kasutamise

eest igakuiselt vastavalt rendileandja poolt esitatud arvetele, kokku 1438,15 eurot kuus

(käibemaksuga), mida kostja tunnistas 17.01.2022 kohtule esitatud kirjas. Vastavalt lepingule

esitas rendileandja rentnikule igakuiselt arveid. Kasutusrendi lepingu nr 017372 lisa nr 01

kohaselt võtab kostja üle kõik rentniku poolsed õigused ja kohustused alates 01.01.2018.

Alates 2021.a augustikuust jättis kostja igakuised rendi- ja haldusteenusemakseid tasumata.

08.10.2021 saatis rendileandja rentnikule nõude võlgnevuses olevate arvete tasumiseks ning

lepingu ülesütlemise teate. 12.10.2021 tagastas rentnik sõiduki ja seega lõppes

pooltevaheline leping 12.10.2021. Sõiduki seisukord tuvastati 13.10.2021, raporti järgi vajas

vahetamist või remonti sõiduki mootor, asendada tuli kadunud kaugsüütevõti ning poleerida

sõiduki kerel olnud kriimustused. Seega tagastas rentnik rendileandja sõiduki seisukorras,

mis ületas sõiduki loomulikku kulumist. 22.05.2021 toimus õnnetusjuhtum, milles tekkinud

kahjustuste kõrvaldamise kulude hüvitamiseks kindlustusandja poolt tuli rentnikul tasuda

omavastutus 190 eurot. Hageja esitas arve 06.07.2021, kuid kostja seda ei tasunud. Lepingu

üldtingimuste p. 8 kohaselt kohustus rentnik hüvitama lubatud läbisõidu, 150 000 km,

ületamise tasu. Ühes kuus lubatavaks läbisõiduks oli 2500 km, lepingu lõppemiseni kuni

12.10.2021 oli seega lubatud läbisõiduks kokku 113 750 km. Lepingu üldtingimuste p. 8 ja

eritingimuste kohaselt kohustus rentnik hüvitama lubatud läbisõidu iga ületatud kilomeetri

eest 0,1568 eurot. 12.10.2021 sõiduki ülevaatuse seisuga oli läbisõiduks 138 446 km, mis on

24 6967 km rohkem lubatud 45,5 kuu keskmisest läbisõidust ja mille eest peab kostja

hagejale hüvitama 3872, 33 eurot. 02.11.2021 esitas rendileandja kostjale ülekilomeetritasu

nõude nr 4351 väiksemas ulatuses- 1723,73 eurot (käibemaksuga), ning esitab ka käesolevas

hagis ülekilomeetritasu nõude 1723,73 eurot. Lepingu üldtingimuste p 9.3. a) kohaselt on

rentnik kohustatud tasuma lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu, mis ei ole mingil juhul

väiksem kui kolme kuu rendimakse kokku 3595,38 eurot (käibemaksuta) ning käibemaksuga

719,076 eurot kokku 4314,46 eurot. Vastava nõude tasumise tähtaeg oli 08.11.2021, mida

kostja ei ole tasunud. Rentnik kohustus lepingu p. 3.4. kohaselt kõrvaldama kõik sõiduki

kahjustused enne lepingu lõppemist ja p. 9.3. d) ja e) kohaselt tasuma lepingu ennetähtaegsel

lõpetamisel mis tahes sõidukile põhjustatud kahjustuste eest koos käibemaksuga vastavalt

kahjustuste maksumusele. Sõiduki ülevaatuse raportist nähtuvalt tagastas rentnik

kahjustustega sõiduki, mille kogusummaks oli 1676 eurot (käibemaksuta), s.o 2011,20 eurot

(käibemaksuga). Vastava nõude tasumise tähtaeg oli 08.11.2021, mis on tasumata. Lepingu p

7.1. kohaselt kohustub rentnik maksete tasumisega hilinemisel maksma viivist 16% aastas

tähtajaks tasumata summalt alates maksetähtpäevast. Hagiavalduse esitamise seisuga on

hagejal kostja vastu 8872, 39 euro suuruselt põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud

viivisenõue kokku 601,73 eurot. Hageja palub TsMS § 367 alusel mõista välja hagiavalduse

esitamisest edasiulatuvalt 16% aastas põhinõudelt kuni selle täitmiseni.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

3. Kostja tunnistas võlgnevust osaliselt alljärgnevalt: kahjujuhtumi omavastutust 190 eurot

(käibemaksuta) ja tinglikult sellelt arvestatavaid viiviseid, rendimaksete võlga 536,41 eurot

(käibemaksuga) ja tinglikult sellelt arvestatavaid viiviseid, haldusteenuse tasu 96,59 eurot

(käibemaksuga) kuni sõiduki tagastamiseni ja tinglikult sellelt arvestatavaid viiviseid,

puuduoleva võtme tasuga seotud nõuet 720 eurot (käibemaksuga) ja tinglikult sellelt

arvestatavaid viiviseid.

Kostja ei tunnista lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu 4314,16 eurot (käibemaksuga), kuna

nõue ei ole põhjendatud, on ebaõiglane ja liigne kasu hagejale. Kostja katkestas rendimaksed,

kuna tal oli kokkulepe, et saab sõiduki välja osta ja väljaostuhinnas on ka rendimaksed, kuid

hageja asus üllatuslikult nõudma tasumata rendimakseid ja nõudis sõiduki tagastamist. Kostja

pakkus lahenduseks, et ostab sõiduki 33 000 euroga välja, mis oli suurem summa kui

jääkmaksumus, millega hageja ei nõustunud. Kostja sai lepingut sõlmides aru, et see on

väljaostuõigusega kasutusrendileping. Lepingus oli ette nähtud esimene nn täiendav

rendimakse 7766,58 eurot. Tavapärane ei ole, et sõiduki rendi puhul, mille lõppedes tuleb

sõiduk tagastada, peab sellist kõrget lisanduvat ühekordset makset tasuma. On üldteada, et

liisinguettevõtete sõidukite liisinglepingute puhul on tavapärane, et ka kasutusrendi puhul on

rentnikul õigus (kuid mitte kohustus) sõiduk jääkmaksumusega välja osta. Vastasel korral ei

oleks ta hagejaga liisingulepingut sõlminudki, kuna igakuised liisingumaksed oleks vara

väärtust arvestades läinud justkui kaduma, vara endale saamata. Sõiduki väljaostuõiguse

kinnituse andis kostjale hageja tolleaegne juhatuse liige K. K., kes oli hageja juhatuse liige

kuni 16.12.2019. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu on ebaõiglane ja põhjendamatu ka

seetõttu, et hageja ei ole liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamisega kahju saanud. Kostja on

kogu lepingu perioodil, kuni hagejapoolse lepingu lõpetamiseni, tasunud rendimakseid üle

51 000 euro (käibemaksuta) arvestamata haldustasu, käibemaksuga seega ca 60 000 eurot.

Sarnase sõiduki müügihind on ca hetkel 50 000 eurot, ent 2021. aasta lõpus kindlasti kõrgem.

Uue sõiduki hind 2018. aastal oli ca 83 000 eurot. Seega oli kostja rendimakseid arvestades

sõiduki müügihinna jääk ca 23 000 eurot. On ilmselge, et hageja müüs kostjalt tagasi saadud

sõiduki edasi märkimisväärse vaheltkasuga. Täiendava hüvitise väljanõudmine kostjalt on

ebaõiglane ja ka vastuolus hea usu põhimõttega. Leping võimaldab hagejal saada kostja

arvelt ebaõiglast tasu ja kasu ning koormata kostjat ennetähtaegse lepingu lõpetamisega

ülemääraselt. Ennetähtaegse lõpetamise tasu võib samastada leppetrahvinõudega. Juhul, kui

kohus leiab, et hagejal on õigus lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest tasu nõuda, palub

kostja kohtul VÕS § 162 alusel seda nõuet vähendada.

Kostja ei tunnista ülekilomeetri tasu 1723,73 eurot (käibemaksuga). Lepingus oli kogu

rendiperioodi kilometraaži piirang 150 000 km ehk arvestuslikult 2500 km kuus. See on

siiski arvestuslik igakuine läbisõidupiir, mis ei tähenda, et mõnes kuus ei võiks rohkem sõita.

Hageja ei saa väita, et kui kostja oleks sõiduki rendilepingu algselt kokkulepitud tähtajal

tagastanud, oleks kilometraaž ületatud. Kostja saanuks perioodi lõpus oma sõite vähendada,

et tagada lubatud üldkilometraaži piires püsimise. Lepingu üldtingimuste p 8 kohaselt on

õigus nõuda ülekilomeetritasu, kui ületatakse rohkem kui 20%. Hageja on välja toonud, et

arvestuslikult oli sõiduki tagastamise ajal lubatud kilometraaž 113 750 km, kuid kostja

tagastatud sõiduki läbisõidunäit oli 138 446 km. Kui arvestada üldtingimuste p-s 8 lubatud

20% ülekulu, oleks see piir 136 500 ehk siis üsna sarnane läbisõidunäidule, milles kostja

sõiduki tagastas.

Kostja ei tunnista sõiduki tagastamisel esinenud kahjustuste tasu 1291,20 eurot

(käibemaksuga), mis on seotud sõiduki pimenurgaandurite mittetöötamisega. Kostja selgitab,

et sõiduki tagaosa sai õnnetusjuhtumis kahjustada ning seda remonditi. Tegemist oli

kindlustusjuhtumiga. Pimenurgaandurid asuvad tagumises kaitserauas (stange) nagu

parkimisandurid. Kostja oli kohustatud lepingu p 3.1 järgi sõidukit remontima hageja

eelnevalt heakskiidetud teenusepakkuja juures, seega ei saanud kostja valida remonditööde

teostajat. Kui sõidukil olidki kindlustusjuhtumi remontimise ebaõnnestumise tõttu jätkuvad

vigastused, siis saanuks hageja sõiduki omanikuna lasta need puudused remondi teostajal

garantiikorras kõrvaldada. Kostja pöördus peale sõiduki remonti selle puuduste

kõrvaldamiseks nii remondiettevõtte X OÜ kui ka hageja poole, kellele oli see probleem

teada ka sõiduki tagastamise ajal. Seega, kuna hageja valis remondiettevõtte ja oli sõiduki

remondi tellija, pidi ka hageja ise seisma selle eest, et sõiduki kahjustuste kõrvaldamise

puuduliku töö puhul remondiettevõttelt nõuda nende puuduste kõrvaldamist. Isegi kui kostja

pidanuks sõiduki remondiettevõttega nende puuduste kõrvaldamiseks suhtlema, siis peale

sõiduki tagastamist ei olnud see enam objektiivselt võimalik. Seega on hageja ise vastutav

temale väidetavalt tekkinud kahju eest ning kostja vastutust tuleb seetõttu VÕS § 139 alusel

vähendada, vähendades seda määra nullini.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Hageja esitas kostja suhtes alljärgnevad nõuded: 1) kahjujuhtumi omavastus 190 eurot; 2)

rendimakse 536,41 eurot; 3) haldusteenus 96,59 eurot; 4) lepingu ennetähtaegse lõpetamise

tasu 4314,46 eurot; 5) ülekilomeetritasu 1723,73 eurot; 6) auto tagastamisel esinenud

kahjustused 2011,20 eurot; 7) hagi esitamise ajaks 18.02.2022 sissenõutavaks muutunud

viivis 601,73 eurot ja alates 19.02.2022 sissenõutavaks muutuv seadusjärgne viivis.

5. Kostja tunnistas võlgnevust osaliselt alljärgnevalt: kahjujuhtumi omavastutust 190 eurot

(käibemaksuta) ja tinglikult sellelt arvestatavaid viiviseid, rendimaksete võlga 536,41 eurot

(käibemaksuga) ja tinglikult sellelt arvestatavaid viiviseid, haldusteenuse tasu 96,59 eurot

(käibemaksuga) kuni sõiduki tagastamiseni ja tinglikult sellelt arvestatavaid viiviseid,

puuduoleva võtme tasuga seotud nõuet 720 eurot (käibemaksuga) ja tinglikult sellelt

arvestatavaid viiviseid. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta

esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega

tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või

kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kohtu eelistungil 21.02.2023 ja kostja

21.03.2023 menetlusdokumendis toodud kostja osalist nõustumist hagiavalduses esitatud

nõuetega käsitleb kohus TsMS § 231 lg-s 2 sätestatud omaksvõtuna, mistõttu ei pea kohus

vajalikuks antud nõuete põhjendusi ja nõudeid tõendavaid tõendeid analüüsida, vaid mõistab

kostjalt omaksvõtu alusel hageja kasuks välja põhinõuetena kahjujuhtumi omavastutuse 190

eurot (käibemaksuta), rendimaksete võla 536,41 eurot (käibemaksuga), haldusteenuse tasu

96,59 eurot (käibemaksuga) kuni sõiduki tagastamiseni ja puuduoleva võtme tasu 720 eurot

(käibemaksuga).

6. Kostja ei tunnistanud lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu 4314,16 eurot (käibemaksuga),

põhjusel, et nõue ei ole põhjendatud, on ebaõiglane ja liigne kasu hagejale. Kasutusrendi

lepinguga ja selle lisaga nr 01 on tõendatud, et pooled sõlmisid 04.01.2018 kasutusrendi

lepingu nr 017372, mille kohaselt sai kostja enda valdusesse ja kasutusse sõiduki 2017.a

Mercedes 43 AMG 3.0 COUPE 4MAT AT 270KW alates 01.01.2018 60 kuuks ehk 5-

aastaks (lk 16-17). Seega oli poolte vahel sõlmitud leping tähtajaline leping ja pidi lõppema

2023.a jaanuaris. Lepingu p-st 1.1. nähtub, et sõiduk on rendileandja omandis ja rentnikul on

õigus sõidukit kasutada vastavalt lepingu tingimustele. Lepingu p 10.1. sätestab kohustuse

lepingu lõppemisel sõiduki tagastamiseks. Sõiduki väljaostuõigust leping ette ei näe ning

kostja väited sõiduki väljaostmise õiguse kohta on vastuolus poolte vahel sõlmitud

lepinguga. Väljaostuõigust ei saa järeldada sellest, et leping nägi ette igakuistest maksetest

suurema esimese täiendava rendimakse maksmist, kuivõrd hageja on põhjendanud, et see

sätestati riskide maandamiseks, kuna tegemist oli uue ja kalli sõiduki pikaajalise rendiga.

Tõendamata on kostja väited selle kohta, et kuni 16.12.2019 ametis olnud hageja juhatuse

liige K. K. andis kostjale sõiduki väljaostuõiguse kinnituse või muud kokkulepped sõiduki

väljaostmise kohta. Viited liisingulepingule või väljaostuõigusega kasutusrendilepingutele ei

ole asjakohased, kuna pooled ei ole sõlminud liisingulepingut ega väljaostuõigusega

kasutusrendilepingut. 08.10.2021 e-kirja ja vara tagastamise teatisega on tõendatud, et

08.10.2021 saatis hageja kostjale nõude võlgnevuses olevate arvete tasumiseks ning lepingu

ülesütlemise teate juhuks, kui kostja pärast korduvaid meeldetuletusi oma võlgnevust ei tasu.

08.10.2021 vastusega hagejale on tõendatud, et kostja nõustus sõiduki tagastamisega ning

12.10.2021 tagastaski sõiduki. Seega on poolte käitumine kooskõlas lepingus sätestatuga.

7. Rendilepingu p 9.3 a) kohaselt kohustub rentnik maksma rendileandjale (hagejale) enne

renditähtaja lõppemise päeva lepingu ülesütlemisel või lõpetamisel ennetähtaegse lõpetamise

tasu, mis on 30% maksmisele kuuluvast rendimaksest, kuid mis ei ole mingil juhul väiksem

kui kolme kuu rendimakse. Vaidlus puudub, et pooltevaheline leping lõppes ennetähtaegselt

12.10.2021. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt nõudega 02.11.2021 nr 4351

lepingu ennetähtaegse lõppemise tasu minimaalses - kolme kuu rendimakse ulatuses 4314,

46 eurot (koos käibemaksuga) (lk 33). Vastava nõude tasumise tähtaeg oli 08.11.2021, mida

kostja ei ole tasunud. Pooltevahelise lepingu p. 9.2. a) kohaselt oli rendileandjal õigus leping

üles öelda, kui rentnik ei ole tasunud rendimakset ühe kuu eest ning rendimakse maksmise

tähtpäevast on möödunud 10 päeva. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja jättis tasumata

2021.a augusti ja septembri kuu rendimaksed 04.08.2021 arve nr 056736 ja 03.09.2021 arve

nr 057250 alusel täies ulatuses ja kahjujuhtumi omavastutuse tasu 21.07.2021 arve nr 056221

alusel. 21.03.2023 seisukoha p.-st 2.5.3. nähtub, et kostja tegi ettepaneku sõiduki

väljaostmiseks pärast võlgnevuse tekkimist. Seega rikkus kostja igakuiste maksete tasumata

jätmisega lepingut, mistõttu lepingu erakorraline ülesütlemine ja lepingu ennetähtaegse

lõpetamise tasu nõudmine on vastavuses lepinguga ja põhjendatud.

8. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus

seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku

suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole

õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. tuleb leppetrahvi vähendamise

kaalumisel arvestada ka võlausaldaja õigustatud huviga. Kostja taotlus lepingu ennetähtaegse

lõpetamise tasu nõude vähendamiseks ei ole põhjendatud alljärgnevatel põhjendustel. Kostja

ei ole esile toonud VÕS § 162 lg 1 sätestatud eeldust, et leppetrahvi tasumine oleks tema

majanduslikku seisundit arvestades ebamõistlikult koormav. Kostja väited, et hageja ei ole

rendilepingu ennetähtaegse lepingu lõpetamisega kahju saanud, ei vasta tegelikkusele.

Hageja on esile toonud, et ta on kasumi teenimisele suunatud äriühing, kes sõlmis kostjaga

tähtajalise rendilepingu, arvestades, et see kehtib lepingus sätestatud tähtaja saabumiseni

ning hageja saab kokkulepitud tasu. Seega oli hageja õigustatud ootuseks saada kuni

kokkulepitud tähtajani rendimakseid kokku 71 907, 60 eurot (käibemaksuta). Arvestades

kostja väiteid, mille kohaselt on ta kuni lepingu ennetähtaegse lõppemiseni tasunud ca

51 000 eurot (käibemaksuta), siis jäi hagejal saamata tulu ca 20 000 eurot, millega ta oli

lepingu sõlmimisel arvestanud. Kostja väited hageja poolt sõiduki edasimüümise kohta on

asjakohatud ja tõendamata. Hageja ei ole sõiduki müüki omaks võtnud. Kuna hageja nõuab

lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu oluliselt väiksemas ulatuses kui leping võimaldab ehk

minimaalses ulatuses, siis ei ole põhjendatud vastava nõude vähendamine alla lepingus

kokkulepitud miinimumi. Kostja väidete, et tal oli kokkulepe, et ta saab sõiduki välja osta ja

väljaostuhinnas on ka rendimaksed, põhjendamatuse ja tõendamatuse osas võttis kohus

seisukoha eelpool. Seega on lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu 4314,46 eurot

(käibemaksuga) nõue põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele.

9. Hagiavalduses esitas hageja ülekilomeetritasu 1723,73 eurot (käibemaksuga) nõude, mida

kostja ei tunnista. Lepingu üldtingimuste p 8 kohaselt kohustus rentnik hüvitama lubatud

läbisõidu ületamise tasu. Lepingu eritingimuste kohaselt oli lubatud läbisõiduks kokku

150 000 km. Hageja on arvestades rendiperioodi pikkust, mis oli 60 kuud, keskmiseks ühes

kuus lubatavaks läbisõiduks pidanud 2500 km, milles on kokku lepitud lepingu

eritingimustes. Seega on hageja pidanud põhjendatult lubatavaks läbisõiduks 2500 km ja

seda ületavat läbisõitu ülekilomeetritasu arvestamise aluseks, millest tulenevalt oli lepingu

lõppemiseni kuni 12.10.2021 lubatud läbisõiduks kokku 113 750 km. Lepingu üldtingimuste

p 8 ja eritingimuste kohaselt kohustus rentnik hüvitama lubatud läbisõidu iga ületatud

kilomeetri eest 0,1568 eurot. 12.10.2021 sõiduki ülevaatuse kontroll-lehega on tõendatud, et

sõiduki läbisõiduks oli 138 446 km (lk 24). Järelikult on põhjendatud hagiavalduses esile

toodu, et kostja on lubatud 45,5 kuu keskmisest läbisõidust läbinud 24 696 km rohkem.

Ületatud kilomeetri kokkulepitud tasu 0,1568 eurot/km järgi on kostjal kohustus hagejale

hüvitada 3872,33 eurot. 02.11.2021 hageja vastus e-kirjaga on tõendatud, et 02.11.2021

esitas hageja kostjale nõude nr 4351, mille kostja sai samal päeval kätte (lk 33, 34). Hageja

on hagis esitanud ülekilomeetritasu nõude nr 4351 alusel vähendatud ulatuses 1723,73 eurot

(käibemaksuga). Kostja vastuväited, et lepingus kogu rendiperioodi kilometraaži piirang 150

000 km ehk arvestuslikult 2500 km kuus ei tähendanud, et mõnes kuus ei võinuks rohkem

sõita, on vastuolus lepingus sätestatuga. Kostja väide, et ta saanuks perioodi lõpus oma sõite

vähendada, et tagada lubatud üldkilometraaži piires püsimine, on oletuslik ja

asjassepuutumatu, kuna ülekilometraaži tasu on võimalik arvestada vaid lepingu lõppemise

hetkel nähtuvalt kilometraažilt, Seega ei anna kostja vastuväited alust hageja nõude

rahuldamata jätmiseks, ja ülekilomeetritasu 1723,73 eurot (käibemaksuga) kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele.

10. Pooltel on vaidlus ka sõiduki tagastamisel esinenud kahjustuste tasu 1291,20 euro

(käibemaksuga) üle. Lepingu üldtingimuste p 1.1. kohaselt kandis rentnik täielikku vastutust

sõiduki säilimise eest rentnikule üleandmise hetke seisundis kogu renditähtaja jooksul kuni

tagastamiseni, arvestades loomulikku kulumist; p 3.4. kohaselt kohustus rentnik kõrvaldama

kõik sõiduki kahjustused enne lepingu lõppemist ning p 9.3. d) ja e) kohaselt kohustus

rentnik lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma mis tahes sõidukile põhjustatud

kahjustuste eest koos käibemaksuga vastavalt kahjustuste maksumusele.

11. Sõiduki ülevaatuse kontroll-lehega on tõendatud, et sõiduki tagastamisel teostati selle

ülevaatus, milles märgiti, et sõiduk on keskmises seisukorras ning lõplik seisukord selgub

pärast pesu (lk 24). Sõiduki ülevaatuse raportiga 13.10.2021 on tõendatud, et kostja tagastas

sõiduki kahjustustega, mille kogusummaks ilma käibemaksuta oli 1676 eurot ehk 2011,20

eurot (käibemaksuga). Kahjustuste tuvastamise raporti kohaselt vajas vahetamist või remonti

sõiduki mootor, asendada tuli kadunud kaugsüütevõti ning poleerida sõiduki kerel olnud

kriimustused (lk 25-29). X OÜ diagnostika ja pakkumise, 18.10.2021 e-kirja ja fotoga

sõiduki armatuurlauast on tõendanud, et sõiduki tagastamisel esines sellel kahjustus, mis

seisnes pimenurga andurite mittetöötamises (lk 93-96). Seega tagastas rentnik rendileandja

sõiduki seisukorras, mis ületas sõiduki loomulikku kulumist. Nõudega nr 4351 on tõendatud,

et vastav nõue esitati kostjale 02.11.2021 nõudes nr 4351 tasumise tähtajaga 08.11.2021 (lk

33). Kostja väide, et pimenurga andurite mittetöötamise puhul oli tegemist kindlustusjuhtumi

tagajärjel tekkinud veaga, on tõendamata ning vastuolus hageja esitatud tõenditega. PZU

Kindlustusele esitatud kahjuteatest nähtuvalt teatas kostja õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud

vigastustest, milleks olid taga luuk ja taga stange. Pimenurgaandurite kahjustumisest

õnnetusjuhtumi käigus kostja kindlustusandjale ei teatanud ega ole ka tõendanud. Pimenurga

andurite mittetöötamine ei olnud põhjustatud kindlustusjuhtumi käigus toimunud

mehhaanilisest löögist, vaid korrodeerunud ühenduste tõttu ning kostjat teavitati, et

pimenurga andurite kahjustus ei kuulu kindlustusjuhtumi alla. Järelikult oli tegemist sõiduki

hoolduste teostamata jätmisest põhjustatud kahjustustega, mis lepingu üldtingimuste p 3.1.

olid kostja kohustuseks (lk 30-31,93). Seega ei ole hageja vastutav tekkinud kahju eest ning

puuduvad alused kostja vastutuse vähendamiseks nullini VÕS § 139 alusel.

12. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 alusel loetakse kohustus täidetuks, kui see on

täidetud õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule.

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg 1 on

sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise

kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja on rikkunud raha maksmise kohustust on hagejal õigus

nõuda selle täitmist vastavalt VÕS § 101 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 sätestatule ning lepingu

üldtingimuste p-de 2.1., 5.2., 4.3., 8., 9.3. a), d) e) ja nendele vastavate lepingu eritingimuste

alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus kokku 8872,39 eurot.

13. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse

rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise

kohaldamises on pooled kokku leppinud lepingu p-s 7.1., mille kohaselt kohustub rentnik

maksma viivist määras 16% aastas (s.o 0,04% päevas) tähtajaks tasumata summalt alates

maksetähtpäevast. Hagiavalduse esitamise seisuga on hagejal kostja vastu 8872,39 euro

suuruselt põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku 601,73 eurot, mis

nähtub selgitavast tabelist. Kohus on seisukohal, et hageja on viivist arvestanud vastavalt

lepingus ja seaduses sätestatule ja võtnud seejuures arvesse võlgnetava summa suurust,

lepingus kokkulepitud viivise määra, arvete sissenõutavaks muutumise tähtaegu, maksekäsu

tegemise kuupäeva või hagi esitamise kuupäeva. Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis kokku 601,73 eurot ning

edasi TsMS § 367 alusel 16% aastas põhinõudelt 8872,39 eurot kuni selle täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

14. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud kostja kanda.

15. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei

määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1

punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse

kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumisest. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik