2-22-17689/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Maakohtu menetluses oli Urmas Miško-Ordõnski (hageja) hagi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (kostja) vastu töötasu 386 euro 40 sendi väljamõistmiseks. Maakohus jättis
Legislator headnote
AI generated2-22-17689/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Maakohus jättis
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 29. mai 2023
Tsiviilasja number
2-22-17689
Tsiviilasi
Urmas
Miško-Ordõnski
hagi
Riigi
Kinnisvara
Aktsiaseltsi vastu töötasu väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. mai 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Urmas Miško-Ordõnski määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse
esitaja
(hageja):
Urmas
Miško-
Ordõnski (isikukood XXXXXXXXXXXX), riigi õigusabi
korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Eve Laine
Vastustaja
(kostja):
Riigi
Kinnisvara
Aktsiaselts
(registrikood
10788733),
lepingulised
esindajad
vandeadvokaadid Tauno Tark ja Rahel Behrsin
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Urmas Miško-Ordõnski määruskaebus
osaliselt.
2. Tühistada Tartu Maakohtu 23. mai 2023. a määrus
ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule Urmas
Miško-Ordõnski 28. aprillil 2023. a määruskaebuse
menetlusse võtmise otsustamiseks.
3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab
kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
Edasikaebamise kord
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT
1. Tartu Maakohtu menetluses oli Urmas Miško-Ordõnski (hageja) hagi Riigi Kinnisvara
Aktsiaseltsi (kostja) vastu töötasu 386 euro 40 sendi väljamõistmiseks. Maakohus jättis
13. aprilli 2023. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas
28. aprillil 2023. a määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu 13. aprilli 2023. a
määruse. Maakohus jättis 15. mai 2023. a määrusega määruskaebuse käiguta ning andis
hagejale 7 päeva määruse kättetoimetamisest alates riigilõivu tasumiseks.
2. Tartu Maakohus jättis 23. mai 2023. a määrusega hageja määruskaebuse 13. aprilli 2023. a
määruse peale menetlusse võtmata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 1 kohaselt otsustab maakohus
määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus
kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on
esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse
menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise
kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 637 lg 1 p 3 sätestab, et kohus ei võta
apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv.
Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja esindaja kohtu 15. mai 2023. a määruse saanud
kätte samal päeval. Vastavalt määruses antud tähtajale tuli hagejal riigilõiv tasuda hiljemalt
22. mail 2023. a. Kohtu andmetel ei ole hageja riigilõivu tasunud.
MÄÄRUSKAEBUS
3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu
15. mai 2023. a määruse, millega maakohus andis hagejale tähtaja 28. aprilli 2023. a
määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks, ja 23. mai 2023. a määruse, millega maakohus jättis
hageja 28. aprilli 2023. a määruskaebuse menetlusse võtmata. Hageja palub võtta 28. aprilli
2023. a määruskaebus Tartu Maakohtu 13. aprilli 2023. a kohtumääruse peale menetlusse.
Maakohus jättis hageja 28. aprilli 2023. a määruskaebuse Tartu Maakohtu 13. aprilli 2023. a
määruse peale ebaõigesti menetlusse võtmata. Maakohus jättis hageja 28. aprilli 2023. a
määruskaebuse käiguta jätmisel põhjendamatult kohaldamata riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1
p-i 1 ning andis hagejale tähtaja riigilõivu tasumiseks, mille tasumisest on hageja vabastatud.
RLS § 22 lg1 p-i 1 kohaselt ei võeta töötasu või palga nõudmise hagi või kaebuse
läbivaatamiselt riigilõivu. Hageja viitas riigilõivust vabastamise alusele ka määruskaebuses.
TsMS § 660 lg-te 1 ja 2 ning § 3401 lg 2 koosmõjust tuleneb, et puuduste kõrvaldamise määruse
peale ei saa esitada määruskaebust. Hageja ei tasunud maakohtu 15. mai 2023. a määruses antud
tähtajaks riigilõivu ega pidanudki seda RLS § 22 lg 1 p-s 1 sätestatud riigilõivuvabastuse tõttu
tasuma. Seega kohaldas maakohus ebaõigesti TsMS § 3401 lg-s 1 ja §-s 637 lg 1 p-s 3 sätestatut,
jättes hageja 28. aprilli 2023. a määruskaebuse menetlusse võtmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 23. mai 2023. a määrus tuleb tühistada (TsMS § 657 lg
1 p 3 ja § 659) ning asi tuleb saata samale maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise
otsustamiseks. Ringkonnakohus rahuldab hageja määruskaebuse osaliselt.
5. Hageja vaidlustab määruskaebuses nii 15. mai 2023. a määrust, millega jäeti hageja 28. aprilli
2023. a määruskaebus käiguta ning anti hagejale tähtaeg riigilõivu tasumiseks, kui ka 23. mai
2023. a määrust, millega maakohus keeldus hageja 28. aprilli 2023. a määruskaebuse
menetlusse võtmisest. Maakohtu 15. mai 2023. a määrus ei ole edasikaevatav (TsMS § 660
lg- d 1 ja 2, § 3401 lg 2). Maakohus edastas ringkonnakohtule lahendamiseks määruskaebuse
üksnes maakohtu 23. mai 2023. a määruse peale.
6. Hageja esitas kostja vastu ületunnitöö eest saamata jäänud töötasu nõude. Seega on nõude
esitamine RLS § 22 lg 1 p 1 järgi riigilõivuvaba. Seejuures on riigilõivuvaba nii hagi, kui ka
selle peale esitatud kaebuse läbivaatamine.
Maakohus jättis määrusega hagi läbi vaatamata. Hageja esitatud määruskaebuse jättis
maakohus käiguta ning andis tähtaja riigilõivu tasumiseks tuginedes RLS § 59 lg-le 14, mille
kohaselt tasutakse kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot.
Ringkonnakohtu hinnangul tuleb praegusel juhul lähtuda RLS § 59 lg 15 ja § 22 lg 1 p 1
koosmõjust. Üldjuhul tuleb apellatsioonkaebuse või hagita asja lahendava määruse peale
määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju kui tuleb tasuda avalduse esialgsel
esitamisel maakohtule (RLS § 59 lg 15), kui RLS §-s 59 ei ole märgitud kindlat
riigilõivusummat. Maakohus jättis hagi 13. aprilli 2023. a läbi vaatamata, st tegemist on asjas
tehtud lõpplahendiga, millega menetlus lõpeb. Sellise määruse peale kaebuse esitamine on
ringkonnakohtu hinnangul võrdsustatav RLS § 59 lg-s 15 nimetatud apellatsioonkaebuse või
hagita asja lahendava määruse peale kaebuse esitamisega. Järelikult ei tule sellise kaebuse
esitamisel tasuda riigilõivu.
7. Kuna maakohus on põhjendamatult keeldunud hageja 28. aprilli 2023. a määruskaebuse
menetlusse võtmisest põhjusel, et kaebuse esitamisel ei tasutud riigilõivu ning ringkonnakohus
ei saa maakohtu asemel otsustada määruskaebuse menetlusse võtmist, tuleb asi saata
määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule (TsMS § 11 lg 1
ja § 663 lg 1).
8. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi
ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu
otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise
tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Margit Vutt
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke