2-23-105651/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.05.2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-105651

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi OÜ

Tresden vastu leppetrahvi ja sissenõudekulude

hüvitamise nõudes

Menetluse liik

lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

hagihind 70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (rk

10811490)

Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas, e-post

xxx

Kostja: OÜ Tresden (rk 11228605, asukoht Helgi

tee 21, Viti küla, Harku vald 76910, e-post xxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Liisa

Linna; e-post: xxx

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1)

Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi OÜ Tresden vastu.

2)

Mõista OÜ-lt Tresden Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja 70 eurot.

3)

Jätta menetluskulud OÜ Tresden kanda.

4)

Välja mõista OÜ-lt Tresden Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks

menetluskuluna 275 eurot..

5)

OÜ-l

Tresden

tuleb

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tasuda

Osaühingule EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. 2 TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva

seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Osaühing ERUROPARK ESTONIA (edaspidi EuroPark või hageja) on parkimisteenust

osutav ettevõte. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EuroPark omapoolse pakkumuse,

mida EuroPark on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus

pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu

tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.

Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 04.11.2022 sõiduki numbrimärgiga XXXXXX (edaspidi

sõiduk) parkimisel Laki 13 parkimisalal parkimistingimuste rikkumise (parkides ei olnud

Sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning parkimine ei

olnud registreeritud parkimiskioskis) tõttu leppetrahvi nr 1950 4112 2145 1493 summas 30

eurot, maksetähtajaga 18.11.2022. Leppetrahvinõue oli paigutatud sõiduki kojamehe vahele.

Kostja esitas pretensiooni leppetrahvile õigeaegselt (08.11.2022) ning see vaadati läbi ning

vastati samal päeval. Vastuse kohaselt tuldi pretensiooni esitajale vastu ning leppetrahvi

summat vähendati 15 eurole. Leppetrahv kehtis vähendatud summas kuni 18.11.2022.

Nimetatud kuupäevaks trahvi ei tasutud, mistõttu on EuroPargil õigus nõuda leppetrahvi

tasumist selle esialgses summas 30 eurot.

Transpordiametist saadud andmete kohaselt oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja kostja.

Hagejal on õigus eeldada, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu

pooleks.

Hageja saatis kohtueelselt 29.11.2022 kostjale äriregistrijärgsele aadressile xxx meeldetuletuse

võlgnevuse kohta. Kostja vastas hagejale, kus leidis, et tema ei ole teinud midagi valesti., sest

sõiduki armatuurlaual oli parkimiskell. Seega võis ta parkida viidatud parkimisalal, kuna

külastas Onnineni kauplust. Hageja selgitas, et parkimine on võimalik üksnes parkimisloa

olemasolul või sõiduki registreerimisel kaupluses asuvas parkimiskioskis (1h), seda kinnitavad

selgelt ka parkimistingimused.

EuroPark taotleb kostjalt 70 euro, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 40 eurot

sissenõudmiskulude, väljamõistmist. Poolte menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja 12.04.2023 seisukohas märkis hageja, et Onnineni kaupluse hoone seinal on

teavitusmärk, mille kohaselt on tegemist EuroPargi alaga, parkimine on seal keelatud, v.a

valdaja poolt väljastatud e-lubadega, ning parkimiskohad on mõeldud Onnineni müügiesinduse

külastajatele. Müügiesinduse külastajad saavad 1h tasuta parkimise õiguse sõiduki

registreerimisel parkimiskioskis. Parkimiskiosk asub Onnineni müügiesinduse sissepääsu

juures. Hageja pöörab tähelepanu eelkõige parkimistingimuste punkti 4 viimasele lausele, mille

kohaselt tuleb parkimise algus fikseerida parkimiskellaga, juhul kui Parkimise korraldaja

võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida. Nagu

eelnevalt öeldud ja hagiavalduse lisas 2 esitatud fotodelt nähtub, on kõnealusel parkimisalal

asuvatel teavitusmärkidel selgelt kirjas, et parkimine on lubatud üksnes valdaja loal. E-loa

saamiseks tuleb Onnineni klientidel sõiduki parkimisaeg müügiesinduse sissepääsu juures

parkimiskioskis märkida. See tähendab, et parkimiskellaga antud parkimisalal tasuta parkida ei

või ning parkimiskella olemasolu sõiduki armatuurlaual ei oma tähtsust. Tingimustes viidatud

parkimiskaart on korraldaja poolt füüsiliselt väljastatud parkimiskaart, mis tuleb paigaldada

nähtavale kohale sõiduki armatuurlauale. Hageja hinnangul ei ole parkimisala märgistus

vastuoluline, sest infotahvlil olevad parkimistingimused on üldtingimused, mis viitavad selgelt

asjaolule, et neid tuleb tõlgendada koos teiste parklas olevate liiklus-ja teavitusmärkidega.

Kogu hoone poolsel alal võimaldatakse parkimist üksnes e-lubade olemasolul. Lisamärgistus

„Parkimine Onnineni klientidele“ on seinale asetatud üksnes seetõttu, et Onnineni kaupluse

kliendid saaksid parkida kaupluse ukse ees. Ükski parklas asuv märk ei viita Onnineni

klientidele kehtivatele eritingimustele. VÕS § 29 lõiget 6 ning liiklus- ja teavitusmärke arvesse

võttes on lepingutingimusi võimalik tõlgendada nii, et Onnineni külastajal on lubatud parkida

klientidele mõeldud parkimiskohtadele e-loaga. Antud juhul ei ole viide liiklusseaduse § 187

lg-le 5 asjakohane, sest nimetatud säte reguleerib parkimise korraldamist kohaliku

omavalitsusüksuse territooriumil, kus parkimist korraldab vastavalt seadusele valla- või

linnavalitsus. Liiklusseadus ei reguleeri parkimise korraldamist eraparklates. Parkimiskell ei

ole parkimise õigust tõendav dokument, vaid üksnes seade, millel on fikseeritud parkimise

algusaeg ning mis ei ole võrdsustatav parkimise õigust andva dokumendiga (nt

parkimiskaardiga). Hageja tõi välja ka selle, et perioodil 01.03.2022-01.03.2023 on sõidukit

registreeritud parkimiskioskis korduvalt enne ja pärast vaidlusaluse leppetrahvi väljastamist.

See tähendab, et kostja pidi möönma, et sõiduk on vaja registreerida parkima kaupluse

parkimiskioskis, sest ta on seda ise korduvalt teinud.

3. Hageja lõplikes seisukohtades leidis hageja, et nõustuda ei saa, et kõik need arved oleks

väljastatud Laki tn asuvast poest, sest esitatud kuueteistkümnest arvest on vähemalt 7 tk

väljastatud Onnineni teistes kauplustes. Parkimistingimuste p.10 alusel peab sõiduki kasutaja

parklat kasutama vastavalt paigaldatud viitadele, märkidele ja Parkimise korraldaja juhistele.

Hageja on seisukohal, et on piisavalt selgelt viidatud parklas millisel juhul on õigus sõidukit

parkida.

Samuti

on

viidatud

parkimistingimuste

p-s

võimalusele

helistada

parkimisoperaatorile kui parklas kehtivad tingimused jäävad mingil põhjusel arusaamatuks.

Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulud jagunevad järgnevalt:

• Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud

toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine. 04.11.2022

menetluskulu nimekirja esitamine – 2h;

• 10.04.2023 kostja vastusega tutvumine ja analüüs – 20 minutit; Hageja 12.04.2023

seisukoha koostamine, lisade komplekteerimine ja maakohtule esitamine – 1h;

• Kostja 19.04.2023 seisukohaga tutvumine ja selle analüüs. Hageja seisukoha

koostamine, maakohtule esitamine – 1h.

Lepingulise esindaja tunnihind on 110 eurot. Lepingulise esindaja õigusabikuludele lisanduvad

hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot ja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses summas

20 eurot. Hageja palub märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kostja seisukohad

4. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja leidis, et:

• 04.11.2022 kell 14:35 parkis kostja juhatuse liige IK kostjale kuuluva sõiduki aadressil

Laki tn 13, Tallinn Onninen Express kaupluse parkimiskohale, mis on tähistatud kui

„Parkimine Onnineni kliendile“ parkimiskoht. Tegemist ei ole tasulise parkimisalaga.

Parkimise eest tasumise kohustust ega tasu suurust ei ole fikseeritud objektil asuvates

EuroPark parkimislepingu tüüptingimustes ega ühegi teise liiklusmärgiga.

• IK paigaldas sõiduki armatuurlauale parkimiskella. Kuna kostja külastab antud kauplust

iganädalaselt ja järgides kaupluse parkimise reegleid, on alati määranud parkimise alguse

parkimiskellaga.

• Hageja kontrollis sõiduki parkimisõigust ja esitas leppetrahvinõude 04.11.2022 kell 14.51,

s.o 16 minutit pärast parkimise algust.

• Vaidlusalusel parkimisalal on teabetahvel hageja parkimislepingu tüüptingimustega, mille

punktis 4 on kirjas, et: „Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse

asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või

armatuurlauale nii, et väljaspoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest

tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse

mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul kui Parkimise

korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses Parkimise korraldaja opereeritaval

parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki

esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida.“

• Seega on hageja ekslikult väitnud, et kostja on rikkunud parkimistingimusi, kuna parkides

ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti. Hageja

väide, et lisaks parkimistingimustele, millele viitab ka täiendav silt „Parkimistingimused

asuvad parklas“ oli hoone seinal ka liiklusmärk, mis keelab nii peatumist kui parkimist

välja arvatud valdaja poolt väljastatud e-lubadega. Samas jätab hageja tähelepanuta, et

sealsamas on ka silt, mis viitab keeldu täpsustavatele parkimistingimustele, mis sõnaselgelt

lubavad parkimise aega fikseerida ka parkimiskellaga ning sellele, et parkimine on lubatu

Onnineni klientidele (s.t. Onnineni kaupluse loal). Kostja ei vaidle vastu, et parkimise

tüüptingimused teabetahvlil peavad sisaldama kõiki tingimusi sõiduki parkimiseks, nagu

seda oma hagiavalduses toob esile ka hageja. Käesoleval juhul hageja aga parkimise

tingimustest kinni pidanud ei ole. Hageja on leidnud, et märk „väljaarvatud valdaja poolt

väljastatud e-lubadega“ on ülekaalukam Europargi parkimistingimustest. Kostja hinnangul

on hoonele paigutatud märke võimalik mõista ainuüksi selliselt, et täpsemad

parkimistingimused asuvad parklas ning on oma olemuselt eritingimused, mis sätestavad

täpsema regulatsiooni selles, kuidas sõiduk parkida. Mõistlikuks ei saa pidada seda, et kui

parkimisalale on paigaldatud kaks omavahel vastuolus olevat parkimiskorraldust

reguleerivat teabetahvlit – s.o parkimistingimused ning silt: „väljaarvatud valdaja poolt

väljastatud e-lubadega“, siis tuleb sõiduki juhil mõista seda selliselt, et parkimistingimused

ei kehti selles osas, milles need on vastuolus nõudega fikseerida parkimine alati e-kioskis.

Kostja leidis kokkuvõtvalt, et tegemist on äärmiselt vastuoluliste tingimustega, mida ei ole

võimalik lugeda kehtivaks parkimise tüüptingimusteks. Hageja leppetrahv on seega

põhjendamatu.

5.

19.04.2023 palus kostja võtta vastu tõendi (Onnineni kaupluse arve number: 62413869

ja 30.08.2022 ostuarve), millest nähtub, et 31.03.2022 registreeris kostja sõidukit kasutanud

VK tõepoolest parkimise Onnineni kaupluse e-kioskis. 29.08.2022 on samuti kostja sõidukit

kasutanud VK. Tähtsust ei oma see, et pärast lepptrahvi saamist 4.11.2022 on kostja edaspidi

e-kioskis parkimise registreerinud, vältimaks uusi leppetrahve. Seega ei oma tähtsust hageja

esitatud väljavõttel parkimise registreerimine e-kioskis 22.11.2022; 30.11.2022; 16.01.2023 ja

07.02.2023, kuivõrd need registreeringud on seotud vaidlusaluse leppetrahvi järgsete

parkimistega. Kostja esitas tõendina Onnineni kaupluse arved, millega tõendas korduskülastust

nimetatud parkimisalal.

6. Kostja esitas lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja 12.05.2023. Kostja

menetluskuludeks õigusabikulud summas 1485 eurot (arve nr 2023-04-11 alusel 1305 eurot

ilma km/ta ja arve nr 2023-04-12 alusel 180 eurot ilma km/ta). Lepingulise esindaja tunnihind

on 180 eurot (km/ta).

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

7. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need

tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

8. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:

•

kostja on sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja vähemalt

vaidlusaluse leppetrahvinõude esitamise ajal (dtl 46);

•

hageja korraldab parkimist Laki 13 parkimisalal;

•

vaidlusalusel parkimisalal olid parkimistingimused (tüüptingimused), sh teavitusmärgid

(dtl 40-45);

•

sõiduk oli pargitud 04.11.2022 Laki 13 parkimisalale (dtl 32-35);

•

sõiduki parkimisega tekkis poolte vahel lepinguline suhe;

•

sõiduki armatuurlauale oli paigaldatud parkimiskell (dtl 36);

•

sõiduki parkimist ei oldud registreeritud kaupluses Onninen asuvas parkimiskioskis;

•

hageja esitas 04.11.2022 leppetrahvinõude nr 1950 4112 2145 1493 summas 30 eurot,

maksetähtajaga 18.11.2022 (dtl 30, 38);

•

hageja saatis kohtueelselt meeldetuletuskirja (dtl 51);

•

poolte vahel oli kohtueelselt e-kirjavahetus (52-64);

•

leppetrahvi ei ole tasutud.

9. Pooled vaidlevad selle üle, kas leppetrahvinõude esitamiseks esines alus (kas

parkimistingimusi oli rikutud), s.t kas

parkimiskella paigutamisega oli järgitud

parkimistingimusi.

10. Hageja on esitanud kostja vastu leppetrahvi nõude parkimislepingu tingimuste

rikkumise eest. Kuna pooled ei vaidle, et parkimisega andis kostja nõustumuse parkimislepingu

sõlmimiseks, ei analüüsi kohus parkimislepingu sõlmimisega seonduvat. Kuna pooled

vaidlevad parkimislepingu tingimuste sisu üle, siis võtab kohus alljärgnevalt seisukoha,

millistel tingimustel parkimisleping sõlmiti ning kas parkimistingimused olid 04.11.2022 kostja

poolt täidetud.

Laki 13 parkimisala parkimistingimuste punkti 4 kohaselt „Sõiduki kasutaja on kohustatud

Parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud

parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või

kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise

tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või vastavalt infotahvlil või

parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama

koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et

väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või

-loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise

parkimisloa alusel. Juhul kui Parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses

Parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb

parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud

parkimiskellal fikseerida.“ Tingimuste punkti 10 järgi „Sõiduki kasutaja peab parklat ja

parkimiskohta kasutama heaperemehelikult, sihtotstarbeliselt, hoolsalt ning vastavalt

paigaldatud viitadele, märkidele ja Parkimise korraldaja juhistele.“ (dtl 42, 45).

Seega lepingu tüüptingimustest tuleneb, et:

- Parkimise eest tuleb kas tasuda või omada parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning

parkimisõigust tõendav dokument tuleb asetada sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii,

et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi

või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse

elektroonilise parkimisloa alusel;

- Juhul kui parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses Parkimise

korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise

algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal

fikseerida.

- Parkimisalal tuleb järgida parkimise korraldaja paigaldatud viitadest, märkidest ja juhistest.

Lisaks parkimistingimustele on alale paigaldatud liiklusmärk nr 361 „Peatumiskeeld“, mis

keelab peatumise ja parkimise (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse

„Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 9 lg 1 p 35 (edaspidi

määrus). Nimetatud liiklusmärgi alla on paigaldatud infotahvel „Välja arvatud valdaja poolt

väljastatud e-lubadega“ ning „Parkimine Onninen klientidele“.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 sätestab lepingu tõlgendamise põhimõtted, mille lõike 1 järgi

lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb

lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama

paragrahvi lõike 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha,

tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel

pidi mõistma.

Seega antud juhul tuleb tõlgendada parkimistingimuste punktis 4 kehtestatut koosmõjus

infotahvliga „välja arvatud valdaja poolt väljastatud e-lubadega“.

Parkimistingimustes on selgelt välja toodud, et „Juhul kui parkimise korraldaja võimaldab

infotahvlil märgitud aja ulatuses Parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma

parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale

kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida.“ Parkimiskellaga teatud aja ulatuses parkimise

võimalusest teavitamiseks kasutatakse määruse järgi märke nr 577a, 577b või 578a (määruse §

15 p 42, 43). Parkimisalale paigaldatud parkimistingimustest, liiklusmärkidest, teavitus- ja

infotahvlitest ei nähtu, et parkimise korraldaja oleks paigaldanud alale määrusele vastava

osutusmärgi, mille kohaselt on võimalik märgil märgitud aja ulatuses parkimiskella kasutades

parkida. Juhul, kui tõlgendada alal olevat märgitust selliselt, et kostjal oli õigus parkida

parkimiskella kasutades, tekib küsimus, et millise aja jooksul sellisel juhul kostja arvas, et tal

on õigus parkimiskellaga antud parkimiskohas Onnineni kliendina parkida. Sellest tulenevalt ei

nõustu kohus kostjaga, et parkimistingimuste kui kostja poolt eritingimustena määratletud

tingimuste kohaselt järgis ta tingimusi kui asetas sõiduki armatuurlauale parkimiskella. Ka

keskmise mõistliku parkijana ei ole võimalik sellist tõlgendust jaatada, sest puudub vastav

osutusmärk koos parkimiskella tähise ja määratletud ajaga. Kohus lisab, et isegi kui kostja

parkimistingimustest sellise õiguse välja luges, tulnuks tal ikkagi täiendavalt vaadata tingimuste

punktis 10 viidatud korraldaja vastavat märki/infotahvlit, et teada saada, kui pika aja ulatuses

parkimiskella kasutades ta võib sõiduki Onnineni klientidele mõeldud kohale parkida –

tingimustes on selgelt kirjutatud „Juhul kui….“. Seega igal juhul ei oleks kostja saanud lähtuda

vaid parkimistingimustest, vaid oleks pidanud järgima lisaks infotahvlit. Kohus aga tuvastas, et

ajalist määratulus aga kuskil märgil välja toodud ei oldud, mistõttu ei saanud kostjal ka tekkida

ettekujutust, et tal on õigus parkida teatud aja ulatuses, määratledes parkimiskellal parkimise

algusaja.

Hoolimata eeltoodud kohtu seisukohast, nõustab kohus ka sarnaselt ts.asjas 2-22-106048

esitatud kohtu seisukohaga, et parkimisaja fikseerimine kellaga ei asenda sõiduki

parkimiskioskis registreerimist, kui parkimisala märgistus sellisele alternatiivile selgelt ei viita.

Kuna peatumiskeelu all on eritingimuseks, et vastav keeld ei kehti juhul, kui pargitakse valdaja

poolt väljastatud lubadega, võis vaidlusalusel parkimisalal parkida e-loa olemasolul. Kostja on

väitnud ning esitanud oma väite tõendamiseks Onnineni kaupluse arved, et 31.03.2022 ja

29.08.2022 kasutas sõidukit VK, kes registreeris sõiduki parkimiskioskis. Kohtu hinnangul

tõendab see, et e-loa olemasolu oli tegelikult selgelt arusaadav ja ala märgistus ei ole

vastuoluline.

Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kuna sõidukit ei registreeritud 04.11.2022

nõuetekohaselt parkimiskioskis ehk puudus nõutav e-luba parkimiseks ja selle üle ka vaidlus

puudub, rikkus kostja parkimistingimusi ning hagejal oli alus leppetrahvinõude nr 1950 4112

2145 1493 summas 30 eurot esitamiseks. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda

kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks.

Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse

täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi

järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 30 eurot hagejale tasumata.

Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista

leppetrahv 30 eurot.

11. Samuti nõuab hageja lisaks leppetrahvinõuetele kostjalt sissenõudmiskulu summas 40

eurot. VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja ei ole sissenõudmiskulusid

vaidlustanud. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista

sissenõudmiskuluna 40 eurot.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot ja TsMS

§ 484² järgne maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 4 tundi ja 20 minutit, hinnaga 110 eurot tund.

Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid

ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on

hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud kokku 2,5 tunni ulatuses. Tegemist

ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud

maakohtusse korduvalt. Õigusabi on osutatud hinnaga 110 eurot tund, mis vastab keskmisele

õigusabi turuhinnale. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 110

eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 275 eurot (100+55+110).

Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kädi Vaker

kohtunik